Välisseinte soojustus PIR plaadiga

[shade]

Mis arvate sellisest seinalahendusest? Seina ja katuslae konstruktsioon väljast sissepoole: puitlaudis/katuseplekk>tuulutusvahe>Tyvek solid eltete membraan>150mm prusside vahele pritsitud avatud pooriga PUR>OSB 12mm. Edasi kaks varianti, kas 50mm puitkarkass, vahele vill ja peale kipsplaat+viimistlus või PIR kipsplaadiga+viimistlus. Selles kihis vajalik vedada ka elektrikaabeldus.
PIR+kipsplaat tooteinfo kohaselt täidab ka aurutõkke rolli, kas puitkarkass-vill-kipsplaat puhul on vajalik aurutõkkekile?
Kas PIR kogu mahus on mõistlik, lisab see sellises mahus efekti soojustuse näol, et materjali kõrgem hind tasub end ära või on 150mm PUR + 50mm vill täiesti piisav?
Või teha kombo, lakke pir+kips, seintele vill+kips kuna lae kaudu lahkub enim soojust?

Klassikalises mõttes elumajaga tegemist ei ole, pigem nö aastaringseks kasutamiseks mõeldud suvila, põrandapinda kokku ca 80m2, seega tippenergiaklassi taga ei aja, kuid talvekuudel võiks olla võimalik hoida mõistlike kuludega sees ca +20C (õhk-õhk sp, soojustagastusega vent, 3x paketiga aknad). Maja asub rannikul, üsna tuuline piirkond.

[shade]

Kas on oht, et OSB seal keskel jääb niiskeks või kuivab niiskus läbi PUR-i välja? Aurutõkkekile või PIR väldib niiskuse liikumise konstruktsiooni sisse?

[Kalvis]

Ma asendaks plaanitud villa vahtplastiga.
aurutõkkekile võib ära jääda, kui ei sega siis paneks.

[shade]

Midagi sellist? https://www.ehomer.ee/et/soojustus/eps- ... 60sil.html
Konstruktsioon siis:
Välislaudis>õhuvahe>tyvek>avatud pooriga pur 150mm>osb>eps60sil 50mm (vertikaalis paigaldatud prusside vahel)>aurutõkkekile>kipsplaat
Kipsplaat siis peaks horisontaalselt paigaldatud olema, postisamm ei klapi

[vuuk]

Kile minu arust vähem või sama palju koll, kui need teised igasugu PIR-id, PUR-id, EPS-id, OSB-id.
PIR eelisena näen muidugi väga head tõhusust. Samas ise ilmselt eelistaksin mõnd ära proovitumat lahendust.
Näiteks ISOVER KL-32 ja VKL-13 ka päris heade näitajatega. Jah, sama energiatõhususe saamiseks peab olema villaga veidi paksem kiht. Aga kahtlen, kas niimoodi objektil vahtu konstruktsiooni vahele pritsides tuleb ikka see tulemus, mida numbrid näitavad ja võrrelduna tehases toodetud samal materjalil.
Samas kui keegi entusiast uusi lahendusi ära ei proovi ja enese nahal ei katseta, kust need õpetuslikud tagant-järele-tarkusedki siis tulla saavad.

[shade]

Kui vesi mingil põhjusel konstruktsiooni keskel oleva OSB-ini pääseb, siis kas on oht et see ei kuiva välja? Või kuivab konstruktsioon läbi PUR-i vabalt ära? Toa poolt muidugi keerulisem, kile lisamisel kipsi ala jääb vill täiesti umbsesse keskkonda - osb ühel pool ja kile teisel pool ning villast polegi niiskusel kuhugi kuivada.
Kui see loogika on õige, siis vill OSBi ja kile vahel on halb kui niiskus sinna kihti pääseb. Vahtplast/PIR jäävad igal juhul kuivaks ning ei lase toa poolt niiskust OSBini. Või siis toa poolt aurutõkkekile üldse ära jätta nagu ka Vuuk soovitas. Ubakus.de on usaldusväärne soojustuskihtide arvutuste jaoks? Selle põhjal toimib antud konstruktsioonis vill suurepäraselt (ilma aurutõkkekileta kipsi ja villa vahel) ning kastepunkt jääb PUR-i sisse välisõhu lähedale ka -20 temperatuuri juures.

[Kalvis]

Midagi sellist? https://www.ehomer.ee/et/soojustus/eps- ... 60sil.html
Konstruktsioon siis:
Välislaudis>õhuvahe>tyvek>avatud pooriga pur 150mm>osb>eps60sil 50mm (vertikaalis paigaldatud prusside vahel)>aurutõkkekile>kipsplaat
Kipsplaat siis peaks horisontaalselt paigaldatud olema, postisamm ei klapi

Ei, nii ka ei teeks.
(siit sama) 150PUR, EPS, või mis iganes vaht, ristkarkass 50 loodituna, selle vahel EPS, PIR või mis iganes aurutihe soojustus, aurutõkkekile (siin jätaks ära kui järgmine on OSB), OSB (võib ka kips olla), kipsplaat.
OSB pole mõtet kahe soojustuskihi vahele toppida, see ei anna mitte midagi.
OSB funktsioon on jäigastamine, saad kappe, peegleid, telekaid mis iganes nüüd kenasti seina panna. OSB peale on vilets tapeetida, värvida jne, sellepärast kipsplaat. või paned 2 kihti kipsi aga siis seinaasjadega pead ettevaatlik olema.

[shade]

Siin see teema, et esimeses postituses kirjeldatud konstruktsioon välislaudis>pur 150mm>osb on juba olemas, küsimus mis sealt osb-st toa poole edasi panna osbi ja siseviimistluse vahele.

Jah tagantjärgi oleks võinud kohe 200mm prussid panna ning sinna vahele paksem kiht pur-i ning enne puristamist välisseintes elektrikaabeldus laiali vedada, edasi osb+kips, aga kahjuks nii ei teinud.

[Kalvis]

Siis paned jah 5 cm (kasutaksin klassikalist kipsplaadi metallkarkassi) karkassi mileegagi ja ühekordse kipsplaadi. Ma ei paneks aurutõket, kuna OSB töötab aurutõkkena ja kahte järjest vahega panna pole hea. Karkassi vahele võib isegi max 5 cm korral ka vill olla. Villa põhjus on kommunikatsioonid - ala veetorud, elektrikaablid jne.

[shade]

Jään siis villa juurde selles kihis. Tänud kõigile, kes kaasa mõtlesid!

[vuuk]

Muide laskudes teooriasse, vaadates otsa numbritele.
Olen aja jooksul enesele mõningast infot Excelisse kogunud.
Jagan.
PE aurutõkkekile - konstant µ = 200 000, paksus S= 0,2 mm -> Sd = 40m
OSB plaat (kuivalt) - konstant µ = 50, paksus S= 12 mm -> Sd = 0,6m
Difusioonitakistus Sd = µ * S (m)
NB: ennetavalt lisaks - millimeetrid vajalik enne arvutust teisendada õigesse ühikusse.
40 : 0,6 = 66,7. Ehk, et erinevus 66,7 korda. Jah, OSB on auru takistav materjal, aga arvutuse kohaselt 0,2mm PE aurutõkkekile takistab auru 66,7 korda rohkem kui 12mm OSB.
Ja kusagilt ajusopist meenub, et kui välimine materjal on sisemisest vähemalt 5 korda väiksema aurutakistusega, siis olevat välispiire OK. Eeldusel muidugi, et aurutõkkekile ka töötab tegelikult, mitte ainult teoorias.

Aga jah, põhimõtteliselt ei ole 2 aurutõkke kihti õige. Samas, kui erinevus on 67 kordne, siis kas saab OSB-d aurutõkkena käsitleda. Mina seda ei otsusta. Otsuse teeb keegi teine. Lihtsalt...arutelu jätkuks.

[Kalvis]

Su arutelu on õige. Aga tal on OSB taga veel PUR kiht ja ka mitte väga auru läbilaskev.
Aurutõkke mõte on takistada juhtumit kus rohke vesi talvel kondenseeruks ja külmub välisseinas. Kui mingi kiht tagab, et vett on piisavalt vähe siis eraldi aurutõket pole vaja. Osad materjalid ei karda veega läbikülmumist.
Kõige ohtlikumaks peetakse juhtumit kus on kaks väga tihedat aurutõket ja nende vahel hõreda materjaliga kiht. aur pääseb alati sinna kihti - ehitusvigaste pragude, naelaaukude jne tõttu. Aga aur praktiliselt ei lahku sealt kihist enam kunagi. seega tekib eriti märg kiht just selles hõredas kohas. See on ohtlik just puitkonstruktsioonidele kui need seal on tekkiva elutegevuse pärast.

[vuuk]

@Kalvis
Sinu jutt on ilus. Täitsa turunduslik. Ja ega põhimõtteliselt midagi päris vale ka ei ole.
Aga...
Kusagil kõrgemal on keegi kehtestanud normid.
Meie entusiastlikud ja tublid käsutäitjad on need tõlkinud kohalikku keelde ja teinud meile kohustuslikuks.
Süsteem on korraldatud selliselt, et välja õpetatud spetsialistid (projekteerijad) peavad vastavalt nendele normidele punktid projektidesse kirja panema.
Edasi on süsteem paika pandud nii, et Ehitusseadustikku on kirja pandud §12 (seda võib iga üks ise täpsemalt ehitusseadustikust uurida ja enesele meelde jätta)
Töö teostaja peab olema samuti spetsialist, see tähendab eelkõige peab ta olema tuttav selle §-ga.
Ja nii satubki nagu nõiaväel näiteks ehitusprojektide seletuskirjadesse punkt, et uuel ehitataval majal peab olema nii või teistsuguse numbrilise väärtusega õhupidavus (loe aurutõke).
Kui ehitaja suhtub lõdvalt a la aurutõkkekile niikuinii midagi ei pea, auke täis jne, kas sel juhul ei ole töö tegijal oma rahadest ilma jäämise risk. Sest pärast mõõdetakse maja õhupidavus üle, vaadatakse numbritele otsa ja leitakse: Kulla "Kalvis", su töö on praak, õhupidavus, ei vasta üldse nõuetele. Mille eest sa veel raha ka tahad saada? Ai, ai, ai.. - võibolla tuleks ametit vahetada...
Sellepärast ma arvan, kutsetegevuse raames tegutsev ehitaja (aurutõkke paigaldaja) päris nii ikka suhtuda ei saa.

Teisalt. Kui aurutõkke kiht (esimene, teine, kolmas jne) asub hästisoojustatud välispiirde soojas osas (ma eeldan, et ikka nagu peaks sisepinna lähedal, mitte seal, kus peab olema tuuletõkke koht), kus pinna temperatuur on
ju tavapäraselt kastepunkti temperatuurist kõrgem. Siis vähese niiskuse kondenseerumise ohtu tegelikult ei ole.
Jah, tekib see tõenäosus vaid ebaregulaarsel kütmisel või külmal ajal ruumi kütmise algusfaasis. Kui soojeneb, siis niiskus hajub õhku laiali (kusjuures samamoodi ka lagede vahekihtides)
Niiskust on muide õhus alati. Ja peabki olema, sest muidu õhk ei sobiks meile elutegevuseks.

[Kalvis]

Eramaja omanik võib lähtuda puhtalt nii nagu tema tahab.
Tegelikkuses isegi tööstushoonete puhul saab normidega väga hästi mängida nii nagu omanik tahab. Tean neid mänge - natuke tuleb lõivu maksta lisakulutuste eest.

[vuuk]

....
Kas PIR kogu mahus on mõistlik, lisab see sellises mahus efekti soojustuse näol, et materjali kõrgem hind tasub end ära või on 150mm PUR + 50mm vill täiesti piisav?..

Et kas 150mm PUR + 50mm vill on piisav? Piisav on suhteline, seepärast laskuks parem numbritesse.
Esiteks on erinevus, milline PUR ja milline konkreetne vill.
Tehasetootena PUR või PIR plaatidel ehitustehniline info leitav ja võrreldav.
Tegur λ =0,022...0,023W/mK, mis tõesti ligi kolmandiku võrra ka heade näitajatega villade omast väiksem.
Objektil pritsitava vahuga asi keerulisem. Teenusepakkujatel mõnel polegi adekvaatset infot, lihtsalt ilus jutt - kiidetakse oma ja tehakse maha konkureerivaid tooteid.
Samas leidsin siiski ühelt lehelt info, et avatud pooridega PUR λ = 0,033...0,039W/mK (juhul kui paigaldus kvaliteetselt õnnestub)

Seega kui λ väärtuseks võtta 0,033W/mK, kokku 0,2 m paksuse puhul U-arvuks teeks ca 0,16W/(m²K). Seinale oleks see number enamvähem OK, lae puhul natuke kesine.
Samas kui PUR vahul λ = 0,033W/mK või isegi üle selle, siis mina vaataks pigem ISOVER KL-32 või/ja Isover Premium 33 ROLL poole. Neil villadel λ -väärtus sama, ehk järelikult sama paksuse juures peaks teoreetiliselt sama soojapidavuse saama Samas, ikkagi konkreetne asi, tehniline ja info näib tõsiselt võetavam.
Võrreldes hindu, PUR paistab olevat 20% hinnalisem, samas ei loe välja, kas PUR puhul on hind koos paigaldusega või ilma.
Villal aurutakistus μ = 1. Avatud pooridega vahul μ = ?.Lihtsalt ilus turunduslik jutt, et hingab hästi, lausa puiduga samas taktis. Kuival kuuse puidul μ = 50 - kui see midagi Teile ütleb - minule on võrdlusmoment olemas.

[Hiid]

Kus suitsu seal tuld.
Ei tea, kas tegu oli mingitliiki vahtplastiga?
https://twitter.com/nexta_tv/status/1768225040036765752

[Imelik]

uuel ehitataval majal peab olema nii või teistsuguse numbrilise väärtusega õhupidavus (loe aurutõke).
Kui ehitaja suhtub lõdvalt a la aurutõkkekile niikuinii midagi ei pea, auke täis jne, kas sel juhul ei ole töö tegijal oma rahadest ilma jäämise risk. Sest pärast mõõdetakse maja õhupidavus üle, vaadatakse numbritele otsa ja leitakse: Kulla "Kalvis", su töö on praak, õhupidavus, ei vasta üldse nõuetele.

Miks nii? Õhupidavus ja aurutõke ei tohiks ikka sünonüümid olla. On ju siiski otstarve erinev ja sama käib ka omaduste kohta. Rõhutest, ehk nn. "Blower door", koos infrapuna monitooringuga (rõhutan - mõlemad koos), peaks olema elementaarne elamu auditeerimiseks - ka vanades majades renoveerimise planeerimiseks. Sellega tulevad välja kõik ehitise vead- halb soojustus, -õhupidavus, niiskumine. Ilma on nagu usk ja katsetused omal nahal. Muidugi nagu igal alal, oleneb ka seal palju tegija pädevusest ja kvaliteedist.

[Imelik]

@Hiid- eks neid tuleteste on ka tahtlikult tehtud....
https://www.youtube.com/watch?v=dn0TdVTs1x0
https://www.youtube.com/watch?v=vGwBm55DUkk
Loomulikult on erinevusi klaasi, kivi ja plasti reageerimisel temperatuurile, aga põlemiseks on vaja ikka eelkõige kütust, temperatuuri ja piisavalt hapnikku. Neist ühe ebapiisavusel tuli kustub. Ning rõhutatud on, et tegemist on liitsüsteemiga, mis ei tohi põhineda ühel materjalil.
Sinu postitatud videol on juba alguses näha vertikaalset põlemist, mitmes erinevas kõrguses, samuti teadmata aeg ja areng. Kommentaar (niipalju kui seda kosta oli), et "Slavik" keevitusega süütas ja midagi oli 10 aastat lõpetamata.
Äkki kasutaja "alarpiirfeld" võtab kommenteerida...?

[Prill]

Mõned aastad tagasi..
https://et.wikipedia.org/wiki/Grenfell_Toweri_tulekahju
https://youtube.com/watch?v=PR4VhqZV9_I

[Imelik]

Seal peeti tule kiire leviku peasüüdlaseks kattepaneele (mida muuseas võib näha ka Hiiu postitatud videos), mitte soojustust ennast. Lisaks oli seal muidugi hulgi ehitusalaseid rikkumisi. See on kui vähese rahaga tahetakse saavutada palju- mõttekoht?

[alarpiirfeld]

Tere. Kahjuks ei tea piirdetarindi konstruktsiooni, et anda hinnangut. Ammu ei pane enam kulmu kergitama fakt, et keegi näeb kuskil meedias tulekahjut ning postitab selle video PIR-teema alla!! Sarnaste tulekahjude videod on ettekäändeks Päästeameti ametnikele, et nõuda pommikindlaid piirdetarindeid. Lähemal uurimisel tuleb välja, et rikutud on palju olulisi elementaarseid nõudeid. Näide: NY kaksiktorni ei kukutanud mitte paarkümmend tonni lennukikütust. Konstruktsioonid oleksid pidanud vastu pidama sellisele energiakoormusele min 2h. Tegelikult 0,45h. Analüüsist selgus, et ammu oii tehtud ettekirjutisi, et teraskarkassi kattev tulekaitsekrohv oli vigane. Analüüsi videost on näha, et teraskarkass paindus tulekoormusel läbi. Edasine on juba fataalne ajalugu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Imelik]

Nii on. Seda sama Londoni tulekahju käsitlevas- videos väidab 39-ndal minutil keegi Austraalia "tuleohutusinsener" et 1kg PE= 5,5 l bensiini.
Kuidas see kas või teoreetiliselt nii peaks olema? Minu teada on bensiin üks energiatihedamaid aineid, rohkem on vist ainult vesinikus... . PE on ka muidugi väga laialivalguv mõiste aga oletades, et tooret toodetakse naftast, siis kuidas energiatihedus nii palju kasvab? 1l bensiini kaalub umbes 0,7kg.

[ping]

Nii on. Seda sama Londoni tulekahju käsitlevas- videos väidab 39-ndal minutil keegi Austraalia "tuleohutusinsener" et 1kg PE= 5,5 l bensiini.
Kuidas see kas või teoreetiliselt nii peaks olema? Minu teada on bensiin üks energiatihedamaid aineid, rohkem on vist ainult vesinikus... . PE on ka muidugi väga laialivalguv mõiste aga oletades, et tooret toodetakse naftast, siis kuidas energiatihedus nii palju kasvab? 1l bensiini kaalub umbes 0,7kg.

Energiatihedus naftasaaduses sõltub süsiniku kogusest selles ja vedelkütustel energiasisaldus 1kg kohta on ca 11kW/h.

[vuuk]

...
Miks nii? Õhupidavus ja aurutõke ei tohiks ikka sünonüümid olla. ...

Jah nõus - ei ole sünonüümid.
Mina saan aru nii, et aurutõke seostub pigem niiskuse difusiooniga, õhutõkke ülesanne on õhu mistahes liikumise vajalikul määral kontrolli alla saamine. Õhutõkkekihtide peaülesanne on olnud õhu liikumise takistamine läbi soojustustmaterjalide kihtide ja nende sees - õhk on soojustusmaterjal (λ = 0,025W/mK), aga ainult paigal olev õhk.
Õhutõkke olemus tekkis eriliselt päevakorda seoses sisekliima tagamisega hoonete energiatõhususega ja seetõttu hoonete ventilatsioonisüsteemide täiustamise ja "targaks" muutmise vajadusega.
Eks elu näitab kunagi tulevikus, millised saavad olema selles vallas tagantjärele tarkused.

[vuuk]

Ja veel.
11.12.2018 aastal vastu võetud Ehitusseadustiku Määrus nr 63, §12. Välispiirde nõuded
Tsiteerin:
(3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõõtmisega või deklareerimismeetodiga.