Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[ping]

... Akude kasutamine tagab igal juhul ööpäevaringse elektri. ...

Kui veel palju ajalehti loed, siis hakkad vist kuulutama, et "maaalune järv, kolm hooratast ja vinge aku tagavad riigi energiasõltumatuse"?

[kunn24]

Mul tekkis su kräuksatusega küsimus, kas oled omale mõne aku ka lisanud? Või on selles osas viinamarjad hapud ja sõna "aku" mainimene sunnib kohe mõtted valitsuse kirumise peale?

[ping]

...Tuleb arvestada, et selle video autor katsetab Ohios, mis asub meist ca 20 kraadi lõuna-pool ja seoses sellega on ka..

Et inimestel oleks ettekujutus, kuipalju rohkem lõunas see on, siis Ohio põhjatipp oleks Euroopas kuskil Barcelona ja Rooma kandis, lõunatipp kisuks peaaegu Sitsiiliasse (mitte päris küll).

Pilt ka juurde, näitamaks et valdav enamus netist leitavat päiksetarkust
ja hoonete soojustamise tarkust meie tingimustesse üks-ühele ei sobi:

USA - sinine

[ping]

Mul tekkis su kräuksatusega küsimus, kas oled omale mõne aku ka lisanud? Või on selles osas viinamarjad hapud ja sõna "aku" mainimene sunnib kohe mõtted valitsuse kirumise peale?

5kWh aku ja lisainverter "päris mustadateks päevadeks" on olemas ja ühendatud aga ootab oma aega, kuni selle järgi vajadus tekib.

[new1]

Kohaliku oluga 1:1 le võrrelda muidugi ei saa, ent peale lumesadu, pilves ilmaga jms annab üksjagu ettekujutust siiski, mida siin sarnane lahendus teha võiks. Liitumisel poleks nii palju ampreid vaja justkui, kuna seda keskpäevast teravat tippu pole, vaid toodang oleks sujuvam ja ühtlasem. Lisaks oleks huvitav info ka lihtsalt paigaldades suunaga lõunasse ühe paneeli püstiselt ja teise siis 45 kraadi nurga all ja siis aasta läbi träkkida neid ning vaadata, mis aasta toodang kokku tuleks kummagil ja mismoodi toodang aastaaegadest sõltuvalt muutuks. Eestis kohalike oludega pole mõnd sellist tegelast, kes viitsiks samamoodi oma põllule kusagile selliseid paneele erinevatesse suundadesse laiali laotada ja teha kohalik sarnane andmevoog toodangu osas?

[kunn24]

Katsetamiseks (eriti oma põllule) tuleb silmas pidada, et paneelide paigutus on projekti- ja ehitusloakohustuslik ettevõtmine ning üliagar KOV võib tulla käsi väänama, kui neid ei ole.

[kunn24]

Mul tekkis su kräuksatusega küsimus, kas oled omale mõne aku ka lisanud? Või on selles osas viinamarjad hapud ja sõna "aku" mainimene sunnib kohe mõtted valitsuse kirumise peale?

5kWh aku ja lisainverter "päris mustadateks päevadeks" on olemas ja ühendatud aga ootab oma aega, kuni selle järgi vajadus tekib.

Kui kõik olemas, siis sry, aga mittetegemine on mulle täiesti mõistetamatu. Pärast seda pole ka vaja enam valitsust selle teemaga kiruda.

[new1]

Katsetamiseks (eriti oma põllule) tuleb silmas pidada, et paneelide paigutus on projekti- ja ehitusloakohustuslik ettevõtmine ning üliagar KOV võib tulla käsi väänama, kui neid ei ole.

Kui kellegil kusagil maal naabrite silmaulatusest väljas miskne maamaja, siis seal vaevalt mingid tegelased piiderdama tulevad, kui kolm paneeli kusagil toki otsas päevitavad. Keegi ei satugi sinna ja ei saagi ilmselt kunagi teadma ega nägema, mis oma hoovis teed või ei tee.

[ping]

... Lisaks oleks huvitav info ka lihtsalt paigaldades suunaga lõunasse ühe paneeli püstiselt ja teise siis 45 kraadi nurga all ja siis aasta läbi träkkida neid ning vaadata, mis aasta toodang kokku tuleks kummagil ja mismoodi toodang aastaaegadest sõltuvalt muutuks. Eestis kohalike oludega pole mõnd sellist tegelast, kes viitsiks samamoodi oma põllule kusagile selliseid paneele erinevatesse suundadesse laiali laotada ja teha kohalik sarnane andmevoog toodangu osas?

Huvitav võib olla ka põleva tule või värvi kuivamise vaatamine aga mis selle tegevuse mõte, peale krussis närvide ravimise, võiks olla?

Kui "elusat maketti" teha ei oska, siis saab arvutis kenasti teha mudeli, millelt saab näha suvalise tunni toodanguandmeid.

[Hiid]

Katsetamiseks (eriti oma põllule) tuleb silmas pidada, et paneelide paigutus on projekti- ja ehitusloakohustuslik ettevõtmine ning üliagar KOV võib tulla käsi väänama, kui neid ei ole.

Kui kellegil kusagil maal naabrite silmaulatusest väljas miskne maamaja, siis seal vaevalt mingid tegelased piiderdama tulevad, kui kolm paneeli kusagil toki otsas päevitavad. Keegi ei satugi sinna ja ei saagi ilmselt kunagi teadma ega nägema, mis oma hoovis teed või ei tee.

kui vähegi ametkonna huviorbiiti satud, siis võib pesunööril kuivavad alukad ka kokku lugeda maaameti piltidelt
https://fotoladu.maaamet.ee/api.php?x=6 ... 0426&view4

[kunn24]

Lüganuse vv viis läbi projekteerimistingimuste avatud menetlusi selleks, et keegi saaks oma põllule paari paneeli paigutada. New paistab ei kujuta ette, kui väärastanud võib olla mõne kovi ametniku mõttemaailm.

[ping]

10 meetrit paneele saab vabalt paigutada ratastega raamile ja nimetada see haagiseks.
Ehk kui panna paneelid kahele poole A-kujuliselt kaldu, 2 rida paneele, siis ühele raamile mahutaks ca 40jm paneele.
Kerghaagise lubatav max pikkus võib olla 11m ja kõrgus 4,2m ning kui sellega avalikel teedel liigelda ei plaani, siis ei pea omama numbrit ega registreerimist MNT's.

[kunn24]

Plaanisin Kose vallas panna paneelid nii, et saaksin neid vajadusel teise kohta kolida (mainisin vana T150 haakes olnud kultivaatorit), vastuseks tuli:

Teil on õigus, et paneelide hunnik põllul ei ole elektritootmisrajatis.
Kui aga need paneelid tõsta ritta, ühendada juhtmed kokku, paigaldada inverter (ineverter (teine seade) läheb abihoonesse) ning luua ühendus elektrisüsteemiga, siis on tegemist seadmete kogumina, mis kokku moodustavad elektritootmisrajatise.

Selgitasin, et ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on elektritootmisrajatise (nii üle 100 kW kui ka kuni 100 kW) rajamiseks nõutav ehitusluba olenemata, kas paneelide kandekonstruktsiooni osas on rattad või mitte.

Kirjutate, et Teil võib olla plaan need vastavalt vajadusele ringi kolida, ja küsite, kas siis peate uue ehitusloa võtma jne?

Ehitis on võimalik paigaldada ka ajutisena. Ajutise ehitise püstitamisel on erisused tulenevalt PlanS § 125 lg 4, mille kohaselt detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Muus osas on ehitisele ja ehitamisele esitatavad nõuded samad.

EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel.

Ehitusteatise esitamise või ehitusloakohustuslikkuses ei ole erinevust, kas on tegemist ajutise või alalise ehitisega.

Sama ehitist ei ole keelatud korduvalt paigaldada uude asukohta, aga see tähendab vanas asukohas oleva ehitise lammutamist ja uude kohta uue ehitise püstitamist ehk siis vastavaid teavitusi/lube rajamiseks, kasutamiseks, lammutamiseks.

Ja teisest kirjast:

Ehitusseadustiku seletuskirjas on jäetud selgitamata, et millisel juhul võib rakendada EhS § 42 lg 3 p 4 – anda võimaluse sama ehitist korduvalt paigaldada samasse asukohta või ehitusloas piiritletud alale ilma ehitusteatist või –luba esitamata.

Seega juhindub Vallavalitsus kõrvaltingimuse andmisel taotlusest, ehitusprojektist ja kaalutlusotsusest.

Ehitusloa taotlusel ei ole taotlejal võimalik valida EhS § 42 lõikes 3 toodud kõrvaltingimusi. EhS § 42 lõikes 3 loetletud juhtudel on pädeval asutusel õigus mitte kohustus sätestada ehitusloa kõrvaltingimusi.

Ma muidugi ütlesin neile selle pulli peale, et nad on m..d, kuid ju nad olid sellega harjunud ja keeldumist andes arvestanud.
Kuid ehitusloa nad väljastasid suht kiirelt, ca 15 päevaga. Ise teema, kas viitsin hakata tegema. Õigus 15 kW peale on olemas ja arvesti paigas.

Paneelid plaanisin pista puitraamile, eskiis. Selle pulli peale MHV elektrikontrollist telefonis käratati (A. Aasmaa), et ta leiab 5 põhjust, et neid mitte vastu võtta (üritasin eelnevalt konsulteerida). Kuid ma kirjutasin tuimalt ikkagi projekti sisse.

[ping]

Ping, ma üldiselt ei kajasta oma väidetetes mingeid oletusi, vaid kirjutan siis, kui mul on kindel põhi all. Plaanisin Kose vallas panna paneelid nii, et saaksin neid vajadusel teise kohta kolida, vastuseks tuli:

Teil on õigus, et paneelide hunnik põllul ei ole elektritootmisrajatis. ...

Loogiline, et kui ehitusfüüreri juurde minna rajatise püstitamise küsimusega, siis täitsa seaduse kohane vastus.
Idamaade filosoofiline tarkus: "Vastus peab väärima küsimust".

Teistsuguse vastuse saamiseks oleks pidanud lähteküsimuse teisiti püstitama (aga seda ei tahaks avalikult lahata).

[kunn24]

Vahet suurt pole, kui luba on olemas, teed valmis, näitad igatsugu asjapulkadele ette, saad kasutusloa ja auditi kätte, ELV-st lepingu ja edasi tee, mida tahad. Kui vinguma tulevad, siis tuleb vaadata, kuidas lahendada.
Eelnev oli siis näide, kuidas nö rohepoliitika elluviimisel sulle igast asendist bürokraatiaga keeratakse ja ei ole midagi nii, et võtad laotad meelevaldselt põllule laiali ja elu lill.
Kusjuures Kose vald oli selles osas viisakas, et ei hakanud nõudma geoalust, piirdeaeda, eelnevalt veel PT-d vorpima.

[Ardi]

Mul on ka pikemas perspektiivis valmistada mobiilne päikesejaam hübriidinverteriga ja akudega. Ühendus seadmetega või võrguga toimuks siiski pehme kummikaabli ja eur pistikuga, seega ei saaks seda kuidagi nimetada rajatiseks vaid ikkagi seadmeks. Ehk siin on lahendus ka eelpoolmainitud probleemile.

[ping]

Mul on ka pikemas perspektiivis valmistada mobiilne päikesejaam hübriidinverteriga ja akudega. Ühendus seadmetega või võrguga toimuks siiski pehme kummikaabli ja eur pistikuga, seega ei saaks seda kuidagi nimetada rajatiseks vaid ikkagi seadmeks. Ehk siin on lahendus ka eelpoolmainitud probleemile.

Heal lapsel mitu nime ja kui nimetad seda seadet "mobiilseks (päikse)generaatoriks" (nagu selliseid seadmeid müüakse), siis on elu lihtsam.

[Ardi]

Mul on ka pikemas perspektiivis valmistada mobiilne päikesejaam hübriidinverteriga ja akudega. Ühendus seadmetega või võrguga toimuks siiski pehme kummikaabli ja eur pistikuga, seega ei saaks seda kuidagi nimetada rajatiseks vaid ikkagi seadmeks. Ehk siin on lahendus ka eelpoolmainitud probleemile.

Heal lapsel mitu nime ja kui nimetad seda seadet "mobiilseks (päikse)generaatoriks" (nagu selliseid seadmeid müüakse), siis on elu lihtsam.

Vahe tuleneks siis sellest, et on ühendatud pistikuga, mitte kusagil klemmidesse kinni kruvitud.

[trebla]

Arvestades päikesepaneelide jätkuvat kiiret levikut (hoonetele +igasugu hübriidpargid) siis suvepäeval pole seda elektrit kuhugi müüa. Akude odavnemine toob paari aasta pärast kaasa ka akupaigaldiste kiire kasvu, siis pole ka öösel seda elektrit kuhugi müüa. Elektriautodega suvel maha sõita ei jõuta seda ammugi. Isegi oma väikese paigaldise (12,5 kWe) juulikuise ülearuse 1000 kWh mahakärutamiseks peaksin tolles kuus 5000 km kimama.

Kas võib eelnevast teha järelduse, et aprillist augustini hakkab meil elekter peagi üsna võrgutasu hinnaga vaid kätte tulema... ?

..Kuid ehitusloa nad väljastasid suht kiirelt, ca 15 päevaga. Ise teema, kas viitsin hakata tegema. Õigus 15 kW peale on olemas ja arvesti paigas....

Oled seega fantoomliituja, hoiad võrguressurssi kinni, naabrid kah ei saa teha, kuigi ehk tahaksid.. ?

[kunn24]

Kui nii ütled...
Kui hind võrgus on mõttetu, siis tõenäoliselt võrkumüümise jaoks ei taha keegi (ka sinu jutt ju samasugune). Seega see võrguressurss ei tohiks ka kedagi teist huvitada.
Päris iseenda tarbimise jaoks pole ELV-ga vaja üldse jaurata, piisab nanotootja märkest. Kui omale lube ajasin, siis KOV-ist isegi vaadati veidi imestunult, sest lubade taotlemise hoog olevat ümber saanud.

[kunn24]

Vahe tuleneks siis sellest, et on ühendatud pistikuga, mitte kusagil klemmidesse kinni kruvitud.

Pizdik on nüüd küll kõige väiksem asi, mis selle sootunnuse (elektritootmisrajatis) määramist pidurdab. Mulle tehti ilusti selgeks, et lähtuda tuleb eesmärgist ja rajatise omadusest. Kui näiteks pargid oma paneelidega furgoonauto vähedegi kestvalt, on see juba ametniku jaoks nii kohtkindel asi, kui vähedegi saab olla. Eks mingil määral sõltu see ka sadismi- ja aktiivsusepuhangust.
Näiteks ajutine lõbustuspark vajab (ajutist) ehitusluba, mis sest, et atraktsioonidel kas autod kõrval ootamas või koguni rattad all. Asi on koguni nii karm, et TTJA käib lisaks el paigaldise auditile ise auditeerimas.

[Ardi]

Vahe tuleneks siis sellest, et on ühendatud pistikuga, mitte kusagil klemmidesse kinni kruvitud.

Pizdik on nüüd küll kõige väiksem asi, mis selle sootunnuse (elektritootmisrajatis) määramist pidurdab. Mulle tehti ilusti selgeks, et lähtuda tuleb eesmärgist ja rajatise omadusest. Kui näiteks pargid oma paneelidega furgoonauto vähedegi kestvalt, on see juba ametniku jaoks nii kohtkindel asi, kui vähedegi saab olla. Eks mingil määral sõltu see ka sadismi- ja aktiivsusepuhangust.
Näiteks ajutine lõbustuspark vajab (ajutist) ehitusluba, mis sest, et atraktsioonidel kas autod kõrval ootamas või koguni rattad all. Asi on koguni nii karm, et TTJA käib lisaks el paigaldise auditile ise auditeerimas.

Ametniku meeleheaks võid ju peale tema külastust seda furgooni liigutada ja pildid saata.
Lõbustuspark vajab ka kasutusluba, sestap igasugu bürokraatia.

[xil]

...Tuleb arvestada, et selle video autor katsetab Ohios, mis asub meist ca 20 kraadi lõuna-pool ja seoses sellega on ka..

Et inimestel oleks ettekujutus, kuipalju rohkem lõunas see on, siis Ohio põhjatipp oleks Euroopas kuskil Barcelona ja Rooma kandis, lõunatipp kisuks peaaegu Sitsiiliasse (mitte päris küll).

Pilt ka juurde, näitamaks et valdav enamus netist leitavat päiksetarkust
ja hoonete soojustamise tarkust meie tingimustesse üks-ühele ei sobi:
EUR_AMEERIKAS.png
USA - sinine

Kas see on positiivne või negatiivne, et Ohio on meist 20deg lõuna pool?
Põhiliselt määrab tootlikkuse päikeseliste päevade arv aastas. Kui Ohios on keskmiselt 173 päikeselist päeva aastas, siis Eestis keskmiselt 200 kandis ja Kuressaares üle 250. Aga Ohio on suur ala ja päikeseliste päevade arv piirkonniti erinev. Laiuskraadid määravad vaid optimaalse paneelide kaldenurga.
Ühest küljest, mida ekvaatorile lähemal, seda õhem on atmosfääri kiht, mida päikesekiirgus peab läbima. Teisest küljest, mida madalam on temperatuur, seda kõrgem on paneelide kasutegur. Eestis on Kagu-Eesti kõige viletsama tootlikkusega piirkond, Lääne-Eesti saared parima tootlikkusega.

[Prill]

Vanasti tundus asi lihtsam, kus kohtkindel ehitis/rajatis oli maapinnaga püsivalt ühendatud asi, nt vundamendiga hooned, aiad, kaevud, kraavid ehk kõik mida ei saa kergesti teisaldada. Igasugune muu mudru nt murul kõnniteeplaadid või maapinnal kuur jms oli ajutise iseloomuga ehk mittepüsivalt rajatud ja kergesti eemaldatav-teisaldatav.

Maale rajatud päikesepargi puhul võiks sarnane loogika kehtida, kui ikka päikeseparki toetav raam on maapinda ankurdatud - on tegemist püsiva iseloomuga rajatisega, kui on rattad all, et saaks nt kergesti päikesesse pöörata või talveks varju alla kärutada - ei ole nagu püsiva iseloomuga rajatis.

Samas see vanaaja loogika vist enam ei kehti, kui ikka uueaja seadusetäht loeb kõik inimese rajatu ehitisteks/rajatisteks, mis vajab kroonu vähemat või suuremat kroonu lubatähte, siis repressioonide vältimiseks tuleb müts peos loota ametnike lahkusele..

[ping]

...
Näiteks ajutine lõbustuspark vajab (ajutist) ehitusluba, mis sest, et atraktsioonidel kas autod kõrval ootamas või koguni rattad all. Asi on koguni nii karm, et TTJA käib lisaks el paigaldise auditile ise auditeerimas.

Lõbustuspark on seadustes eraldi ära mainitud, sest see on "teenust osutav inimeste tõsteseade" ja seepärast on sama tähelepanu all nagu liftid ja kraanad.
Lõbustuspargi kohta käivaid nõudmisi võib võrrelda koduse (inva)lifti ja lastekiigu juures.

Samas näiteks "ratastel ohtliku aine mahuti" (gaasi tsisternauto, või laudaläga (keemia) tsisterniga haagis) ei kuulu TTJA ameti jälgimise alla, sest see kuulub ADR alla. https://www.riigiteataja.ee/akt/12860577

Nagu näha, siis ka üle 0,5bar rõhuga akupaak on "ohtlik surveseade" ja kui see asub veel elamus, nõuab käitlemist vastavalt seadusele!