Palkmaja seina küsimused (aurutõke, tselluvill)

[likoor]

Jätkates suvila renoveerimist elamiskõlblikuks majaks, siis tekkis paar küsimust, kuidas on õige ja kas mõne asjaga mõtlen üle või mitte. Ehk tekib arutelu käigus mõni mõte juurde, millega peaks arvestama...

Hetkel on seinakihid seest välja järgmine:

- Kipsplaat
- Distantsliist
- Palk (tahutud, kandiline, u 150mm, all tamm, üleval kuusk)
- Tselluvill u. 110-170mm, märgpaigaldusega
- Tuuletõkkekangas
- Distantsliist
- Täispunnvoodrilaud

St. selgituseks, alustatud sai väljast uuendamist, et tutvuda maja palkosa tervisega, suvel sai mäda palk vahetatud ja sein soojustatud, peale uus fassaad. Kätte jõuab aeg, kus peaks seest asja korrektsemaks tegema, st. palgini puhtaks. Paar mõtet, mida olen ise mõelnud:

1. Kas sissepoole võib ka tselluvilla märjalt paigaldada? Mitte soojustuse eesmärgiga, vaid pigem selleks, et palgi varad/praod oleks ühtlaselt täidetud nii sees kui väljas, samuti lisab heliisolatsiooni mõttes väikese kasu juurde. Kihi paksust arvestasin distantsliistu jagu, st. 20-30mm, varade juures siis pisut rohkem.

2. Aurutõke - väidetakse ühte ja teistpidi, varasemates teemades otsides olen leidnud mitmeid arvamusi, aga päris ühest vastust justkui keegi välja öelda ei taha. Tselluvilla paigaldaja ütles, et otsest vajadust ei ole. Levinud on ka arvamus, et kui ei suuda 100% teha perfektselt, siis parem mitte teha. Kuidas on siis õige?

Kalkuleerisin ka varasematest teemadest läbi käinud kalkulaatoriga (https://www.ubakus.de/en/r-value-calculator/?) ja tekib küll kondensaat teatud tingimustel kirjeldatud seinakihtidega. Aurutõkke lisades probleem puudub. Samas, kui kuskil aurutõke kehvasti saab tehtud, siis tekib sinna kohta tõsisem niiske koht ja ilma aurutõkketa oleks võib-olla probleem väiksem? Teisalt, kui arvestada, et palksein ei ole kindlasti tihe ja varad saavad täidetud kohati ainult tselluvillaga/linatakuga, siis tekib kondensaati väga palju ja aurutõke oleks kindlasti vajalik? Lisan pildid alla:

Ideaaltingimustel, kui palk on 150mm paks ja vahesid ei oleks üldse:


Kui arvestada lihtsalt palgi paksuse asemel sama palju tselluvilla, aga sisse aurutõket ei pane:



Kuidas siis sellise seina puhul õigesti teha? Ikkagi korralik aurutõke?

[vuuk]

Puidu, eriti mädanikust nakatunu puidu puhul on villa märgmeetodil paigaldamine minu arvates väga riskantne ettevõtmine.
Teiste villade tootjate paigaldusjuhendid ei luba üldse, et vill saaks paigaldamise käigus märjaks.
Tegijal juhtub. Kui vill märgub, siis tuleb see eemaldada ja eelnevalt kuivatada või asendada.
Aga nüüd paneme märja villa vastu vana maja puitpalki. Väga kahtlane ettevõtmine, mina küll ei riskiks.

[Kalvis]

Ei saa aru miks tahetakse nui neljaks veel sisse villa panna. Kui omal ajal sai liiga õhuke pandud siis minnakse peegli ette süüdlast otsima. Koolirahaks on nüüd liiga jama välissein maha katkuda ja uuesti paksema soojustusega teha.
Kui tahad maja paremaks soojustada siis pane paremad uksed aknad, laepeale soojustus, vingem põrandasoojustus jne.
Seest kui kipsplaat ei meeldi, maha, asemele uus sulle meeldiv siseviimistlus. Kui saad võid siseviimistluskatte alla aurutõkke paigaldada, halba ei tee, on odav ja võib kah kasu olla.

[likoor]

Puidu, eriti mädanikust nakatunu puidu puhul on villa märgmeetodil paigaldamine minu arvates väga riskantne ettevõtmine.
Teiste villade tootjate paigaldusjuhendid ei luba üldse, et vill saaks paigaldamise käigus märjaks.
Tegijal juhtub. Kui vill märgub, siis tuleb see eemaldada ja eelnevalt kuivatada või asendada.
Aga nüüd paneme märja villa vastu vana maja puitpalki. Väga kahtlane ettevõtmine, mina küll ei riskiks.

Eks riskid on olemas, aga mida muud palkseinale panna, et saaks ühtlase kihi ilma aukudeta, seinad kõverad 2-7cm + varad? Kuivalt on teada, et tselluvill vajub kokku, liimiga on see tõenäosus oluliselt väiksem. Tehtud sai see suvel ja kahes kihis, soojal ajal, kuivas see tegelikult väga kiiresti. Igal juhul see on tehtud juba ja muuta seal midagi ei ole.

Ei saa aru miks tahetakse nui neljaks veel sisse villa panna. Kui omal ajal sai liiga õhuke pandud siis minnakse peegli ette süüdlast otsima. Koolirahaks on nüüd liiga jama välissein maha katkuda ja uuesti paksema soojustusega teha.
Kui tahad maja paremaks soojustada siis pane paremad uksed aknad, laepeale soojustus, vingem põrandasoojustus jne.
Seest kui kipsplaat ei meeldi, maha, asemele uus sulle meeldiv siseviimistlus. Kui saad võid siseviimistluskatte alla aurutõkke paigaldada, halba ei tee, on odav ja võib kah kasu olla.

Nagu kirjutasin, siis soojustus ei ole eesmärk, seina soojapidavusega olen hetkel rahul, sest tegemata on põrand, laepealne, aknad ja uksed. Kaameraga vaadanud ei ole muidugi. Aga kuna sees tuleb nagunii tühjaks teha, et põrandad ja küttekolded üle käia, ruumide paigutust muuta, siis lihtsam on kõik korraga ära teha. Viimistluse osas hetkel ei oska öelda, kas kips või midagi muud, sinna alla üldjuhul käib nagunii mingi distants. Vaadates, kui lihtsalt liimiga tselluvillaga saab palkseina ühtlaseks, siis tekkis seetõttu mõte, et kui väljast on ühtlane, võiks ju seest ka. Heliisolatsiooni mõttes andis väljast tegemine kõvasti tunda.
Kihi paksus sees ju väike ja see soojustuse osas ilmselt suurt ei mõjutaks..

[Kalvis]

Mõeldud oli ju hoiatusena - sissepoole üldiselt soojustust ei panda.
Viimistlusmaterjalist sõltub üksjagu. Kui on kips siis pole seda mõtet seinast katkuda - tahad lisatööd? ainus mõte kips maha, on asendada see muu seksikama siseviimistlusega. Aga nüüd sõltub mida paned - sellest polnud silpigi.
Tihti on MDF, mõni paneb OSB-d jne...
Oletame MDF. See vajab aluspinnaks loodimist. Tavaliselt laudribad. Siis mõni paneb sinna vahele tuuletõkkeplaadi odavamat versiooni. Kuna see on õhuke siis võib olla. Samuti võib klammerdada aurutõkke vastu palki.
Näiteks OSB võib lihtsalt paar loodimis liistakat all olla.
Kõiki variante ei viitsinud öelda -vastavalt aluskarkassi lahendusele on mõneed eripärad.

[likoor]

Mõeldud oli ju hoiatusena - sissepoole üldiselt soojustust ei panda.
Viimistlusmaterjalist sõltub üksjagu. Kui on kips siis pole seda mõtet seinast katkuda - tahad lisatööd? ainus mõte kips maha, on asendada see muu seksikama siseviimistlusega. Aga nüüd sõltub mida paned - sellest polnud silpigi.
Tihti on MDF, mõni paneb OSB-d jne...
Oletame MDF. See vajab aluspinnaks loodimist. Tavaliselt laudribad. Siis mõni paneb sinna vahele tuuletõkkeplaadi odavamat versiooni. Kuna see on õhuke siis võib olla. Samuti võib klammerdada aurutõkke vastu palki.
Näiteks OSB võib lihtsalt paar loodimis liistakat all olla.
Kõiki variante ei viitsinud öelda -vastavalt aluskarkassi lahendusele on mõneed eripärad.

Hoiatus igati asjakohane - seestpoolt soojustamine on üldjuhul kahjulik, eriti kui seda teha valesti. Kuna ma ei ole ekspert, siis uurisingi, kas üldse oleks mõeldav, et saada n-ö. ühtlasem sein ja seeläbi vaiksem sein. Villakiht ju õhuke ja soojustuse mõttes ta erilist võitu ei anna. Samas rahaliselt ei ole veel kalkulatsioonideni jõudnud, kas üldse on mõtet seda kihti sinna peale lasta. Pakun, et suurusjärk 500€ on ta kindlasti, kui arvestada maja välisosa tegemise hinda.

Kipsi osas on kahjuks nii, et nagunii tuleb ta vähemalt osaliselt seinast ära võtta, sest on piisavalt kõveralt paigaldatud ning osa ruume ja siseseinu liiguvad teise koha peale. Samuti eelmisele omanikule meeldis kangesti toas suitsu teha ja sellest haisust ei ole lõplikult lahti saanudki - ilmselt seinad-laed-põrandad kõik annavad pisut enda osa. Uus lahendus on hetkel olnud mõttes topeltkips. Topelt seetõttu, et ei kumiseks nii hullusti, on tugevam ja helikindlam. Üldjuhul kipskarkassi vahele pannakse ka villa - kas seda siis ainult siseseinte puhul?

[Kalvis]

Topeltkipsi asemel võiks esimese kihii OSB panna - see töötab peaaegu aurutõkkena.
Kipsi saab palkseina mitut moodi panna. Kasutad loodimisklotse, teed laudadest loodimisaluse, ehitad klassikalise metallkarkassi - ei tea ju mis meetodit kasutad. Isegi pätsikestega võib panna. Igal meetodil on omad eelised ja miinused.
Plaanid vist klassikalise metallkarkassiga. Võid max 5 cm villa postide vahele panna (ise paneks kah). Aurutõkke klammerdaksin palkseina külge.
Sarnasel juhul sai kipsplaat otse vastu seina pandud 5-6 loodimislapakat alla ja oli OK.