Planeedi Maa päästmine

[Ac457765]

Küsimus on CO2 bilansis, kui miljonite aastate jooksul ladestunud süsinik nafta, gaasi, kivisõe jms näol paarisaja aasta jooksul ära põletatakse ja atmosfääri vabastatakse.

Paisatakse see mõnisada aastat ära ja enam polegi ju midagi paisata? Mõnesaja aastaga ei suuda inimene küll kliimat mõjutada. Kunagi on mitu korda jääaeg olnud- kas sellepärast, et siis fossillseid küteuseid ei põletatud? Siis vahepeal on jällegi olnud soojemad perioodid kui praegu- kas need olid fossiilsete kütuste põletamise pärast?

[elektron]

Küsimus on CO2 bilansis, kui miljonite aastate jooksul ladestunud süsinik nafta, gaasi, kivisõe jms näol paarisaja aasta jooksul ära põletatakse ja atmosfääri vabastatakse.

Paisatakse see mõnisada aastat ära ja enam polegi ju midagi paisata? Mõnesaja aastaga ei suuda inimene küll kliimat mõjutada. Kunagi on mitu korda jääaeg olnud- kas sellepärast, et siis fossillseid küteuseid ei põletatud? Siis vahepeal on jällegi olnud soojemad perioodid kui praegu- kas need olid fossiilsete kütuste põletamise pärast?

Mis see jääaeg siia puutub? Jutt käib inimtekkelisest temperatuuritõusust ajavahemikus, tööstusrevolutsiooni algus kuni tänapäev, mitte planeedi evlutsioonietappidest.

[T25]

Küsimus on CO2 bilansis, kui miljonite aastate jooksul ladestunud süsinik nafta, gaasi, kivisõe jms näol paarisaja aasta jooksul ära põletatakse ja atmosfääri vabastatakse.

Räägi ära, mis sa arvad, mis siis juhtub. Ookeanid uuesti aurustuvad ja maapind sulab üles nagu miljardeid aastaid tagasi?

Hea küll, kui see on su arvamus, et CO2 midagi hullu põhjustab, siis olgu nii. Ma aktsepteerin seda , aga väidan vastu.

Mina arvan, et ei juhtu mitte midagi. Atmosfääris oleva gaasi siseenergia määrab ära gaasi temperatuur.
Selleks, et meil oleks palju kuumem, tihedam atmosfäär, on vaja temperatuuri tõsta. Aga vot seda energiat ei ole meil mitte kusagilt võtta. Pidev vaikne kütuse peale viskamine, mida praegu tehakse, põletades nn fosiilkütuseid, ei tõsta temperatuuri mitte kuidagi sellisel kujul, nagu arvatakse. Kõik energia, mida sa põletades said, hajub soojuskiirgusena ilmaruumi minema.

Kui kogu kütus korraga põlema panna, siis saaks tõepoolest päris korraliku soojenemise. Ei oska öelda, kas ookeanid uuesti aurustuks või maapind muutuks sulamagmaks. Kahtlen tugevalt selles. Igal juhul pärast seda toimuks kiire jahtumine, sest kogu põlemisel saadav energia hajub ilmaruumi soojuskiirguse teel. Oli üks korralik lõke ja siis lugu lõppes ja toimub kiire jahtumine.

Ehk siis veelkord. Meil on atmosfäär tänu PIDEVALE energiavoole PÄIKESELT ja MAA TUUMAST. Need asjad on BAASENERGIA, millest saab aluse atmosfääris olev energia. Inimesed saavad tõepoolest natukese atmosfääri soojendamisele kaasa aidata, põletades nn fossiilkütuseid, kuid arvestades päikeses ja maa tuuma võimsust, siis ma kahtlustan , et see mõju on üpris väike.

Üks näide, mis võib juhtuda. Oli kunagi ilmajaam aasta 1960 ja mõõtis oma temperatuure. Nüüd vahepeal rahvastik kasvas 9 miljardini. Tõenäosus on suur, et selle ilmajaama ligidale ka inimesi asus elama, ehitati tehaseid, elektrijaamu, korruselamudi jpms. Kõik need asutused vajavad hirmsasti energiat, et midagi liigutada, pööritada, toota, rääkimata lihtsalt kütmisest. Kogu energia, mis lõpuks muutub nagunii soojuseks, hajub atmosfääri ja nüüd see ilmajaam võib täna mõõta 0,5 kraadi kõrgemat temperatuuri. Ongi kogu müstika.

[Küülaline]

põletades nn fosiilkütuseid, ei tõsta temperatuuri mitte kuidagi sellisel kujul, nagu arvatakse. Kõik energia, mida sa põletades said, hajub soojuskiirgusena ilmaruumi minema

Mina olen küll nn peavoolu teooriast (olgu see siis tõsi või mitte) aru saanud, et kliima soojenemise põhiliseks põhjuseks ei ole mitte fossiilkütuste põletamise energia ise, vaid just põlemisel eraldunud nn kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojuskiirgust Maalt kosmosesse. Selle tõttu päikese kiirgust neeldub atmosfäris järjest rohkem, kui tagasi peegeldub.

[Ac457765]

Mis see jääaeg siia puutub? Jutt käib inimtekkelisest temperatuuritõusust ajavahemikus, tööstusrevolutsiooni algus kuni tänapäev, mitte planeedi evlutsioonietappidest.

Jutt võib käia ükskõik millest, aga mulle tundub, et vastuseid ei jaganud.
Kuidas need temperatuuride tõusude perioodid siis said tekkida kui tööstust ja võibolla inimesigi veel olemas ei olnud, dinosaurused peeretasid atmosfääri metaani täis?

[elektron]

Mis see jääaeg siia puutub? Jutt käib inimtekkelisest temperatuuritõusust ajavahemikus, tööstusrevolutsiooni algus kuni tänapäev, mitte planeedi evlutsioonietappidest.

Jutt võib käia ükskõik millest, aga mulle tundub, et vastuseid ei jaganud.
Kuidas need temperatuuride tõusude perioodid siis said tekkida kui tööstust ja võibolla inimesigi veel olemas ei olnud, dinosaurused peeretasid atmosfääri metaani täis?

Sa ajad segamini inimtekkelised ja looduslikud protsessid. See tempo millega kliima hetkel soojeneb ei sobitu kokku jääaegade perioodiga. Sama hästi võiks panna vihmametsad põlema ja väita, et planeet oligi kunagi üks tulemeri ja saab saab selleks uuesti - kõik on igati normaalne looduslik protsess, ainult et kuidagi sant on sellel planeedil elada, kui kõik metsad on ära põlenud.

[ping]

põletades nn fosiilkütuseid, ei tõsta temperatuuri mitte kuidagi sellisel kujul, nagu arvatakse. Kõik energia, mida sa põletades said, hajub soojuskiirgusena ilmaruumi minema

Mina olen küll nn peavoolu teooriast (olgu see siis tõsi või mitte) aru saanud, et kliima soojenemise põhiliseks põhjuseks ei ole mitte fossiilkütuste põletamise energia ise, vaid just põlemisel eraldunud nn kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojuskiirgust Maalt kosmosesse. Selle tõttu päikese kiirgust neeldub atmosfäris järjest rohkem, kui tagasi peegeldub.

Tasub võrrelda ühe ööpäeva jooksul maakerale päikselt (ainuke väline energiaallikas) langenud päikseenergia hulka selle energiaga kogusega, mida inimkond ühe päeva jooksul tekitab ja võrrelda suurusjärke.
Maakera pindala tasub arvestada koos ümbritseva õhukese atmosfärikihiga.

Kui meil ei oleks kõige suuremat (kümnetes kordades suurema efektiga kui 400ppm gaasi) kasvuhooneefekti tekitajat, õhuniiskust, mis mis kaitseks meid öise jahtumise eest, siis oleks maal päeva keskmine temperatuur sama nagu kuul.
https://www.ilmateenistus.ee/2016/10/su ... mosfaaris/

https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoon ... C3%B5imatu.

Viis põhilist kasvuhoonegaasi Maa atmosfääris on veeaur (H2O), süsihappegaas (CO2), naerugaas (N2O), metaan (CH4) ja osoon (O3). Lisaks on atmosfääris selliseid gaase, mis on sinna sattunud vaid inimtegevuse tagajärjel, näiteks Kyoto protokollis käsitletud väävelheksafluoriid (SF6), fluorosüsivesinikud (HFC) ja perfluorosüsivesinikud (PFC).[1][2] Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside tagajärjel, kuid tänu inimtegevusele on nende kontsentratsioon atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud.[3] Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mistõttu Maa keskmine temperatuur on +15 °C, vastasel juhul oleks see –18 °C ning elu Maal praegusel kujul võimatu.

Veeaur (H2O)
Veeaur on kasvuhoonegaasidest kõige olulisem ning seda on võrreldes teiste kasvuhoonegaasidega atmosfääris kõige rohkem. Veeaur tekitab protsentuaalselt kasvuhooneefekti teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes rohkem: kui taevas on selge, siis 36–66%, ja pilvisuse korral 66–85%. Veeauru kontsentratsioon erineb küll regionaalselt, kuid inimtegevus maailma mastaabis seda ei mõjuta.

Kõige suurem kasvuhooneefekti tekitaja on atmosfäris leiduv vesi (veeaur), mille levikut ei suuda inimkond mitte kuidagi kontrollida.

[T25]

Veeauru kontsentratsioon erineb küll regionaalselt, kuid inimtegevus maailma mastaabis seda ei mõjuta.

Oot oot , tundub , et midagi on neil seal sassi läinud.

https://et.wikipedia.org/wiki/Alkaanid

Tsitaat:

Kõik alkaanid põlevad. Madalamad alkaanid põlevad vähemärgatava, kahvatu leegiga ning põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ja veeaur

Misasjad need alkaanid üldse on ja kus kasutatakse:

https://sisu.ut.ee/huvitavkeemia/book/64-alkaanid

Tsitaat

Kergemad (lühema ahelaga) gaasilised alkaanid leiavad kasutust kütusena kodudes, liikluses ning tööstuses. Metaani (CH4) tuntakse ka maagaasi nime all. Tavaline balloonigaas on propaani ja butaani segu (kolme- ja neljasüsinikulised alkaanid), mis rõhu all on vedelik, kuid rõhu alanedes aurustub kergesti. Erinevatest vedelatest alkaanidest koosnevad naftast saadud vedelkütused nagu bensiin ja diislikütus, aga ka mõned lahustid. Siiski on oluline meeles pidada, et bensiini ja diislikütuse koostises võib olla lisaks alkaanidele ka teiste aineklasside esindajaid. Pikkade ahelatega alkaane, mis on tahked, kohtame näiteks parafiini koostises. Parafiini levinuim kasutusala on olnud küünalde valmistamine. Veelgi pikemate süsinikuahelatega alkaane leidub polümeerides, kus ahelates võib olla isegi enam kui sada tuhat süsinikuaatomit. Alkaanide hulka kuuluvatest polümeeridest kõige levinumad on polüetüleen (polüeteen) ja polüpropüleen (polüpropeen), millest valmib suur osa igapäevases kasutuses olevatest kiledest ja plastikust

Ehk siis kokkuvõttes, tundub, et inimtegevuse käigus ikka päris palju veeauru tekib põletamise käigus. Praegu tundub, et veeauru emissioon on kuidagi vaiba alla lükatud, ala" me ei saa midagi teha". Ikka saame, vähendame või koguni keelame alkaanide põletamist, mille käigus ju veeaur tekib.

[Ac457765]

Sa ajad segamini inimtekkelised ja looduslikud protsessid. See tempo millega kliima hetkel soojeneb ei sobitu kokku jääaegade perioodiga. Sama hästi võiks panna vihmametsad põlema ja väita, et planeet oligi kunagi üks tulemeri ja saab saab selleks uuesti - kõik on igati normaalne looduslik protsess, ainult et kuidagi sant on sellel planeedil elada, kui kõik metsad on ära põlenud.

See praegune soojenemine ongi üks suur looduslik protsess, inimene ei suuda seal märkimisväärselt midagi mõjutada. Kui varem on temperatuurid suurtes piirides üles-alla kõikunud, mis vägi seda siis praegu peaks pidurdama?
Teine teema on see, et seda me ei tea millise tempoga sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi kliima muutus, siis ei olnud ei mõõteriistu ega mõõtjaid. Seda on lihtsalt kaudselt tagantjärele hinnatud, et näiteks XXXXX aasta jooksul muutus Y kraadi, aga võibolla see Y kraadi saavutati murdosaga (ehk võrreldav praeguse paarisaja aastaga) sellest XXXXX ajast.

[Urmas]

Teine teema on see, et seda me ei tea millise tempoga sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi kliima muutus, siis ei olnud ei mõõteriistu ega mõõtjaid. Seda on lihtsalt kaudselt tagantjärele hinnatud, et näiteks XXXXX aasta jooksul muutus Y kraadi, aga võibolla see Y kraadi saavutati murdosaga (ehk võrreldav praeguse paarisaja aastaga) sellest XXXXX ajast.

Kusagilt on meelde jäänud fakt, et muidu roheline Sahhaara kõrbestus ca 500 aastaga ja seda ajal kui inimtegevuse mõjust kliimale ei saanud olla juttugi. Miks kõrbestus?

[val]

Kusagilt on meelde jäänud fakt, et muidu roheline Sahhaara kõrbestus ca 500 aastaga ja seda ajal kui inimtegevuse mõjust kliimale ei saanud olla juttugi. Miks kõrbestus?

Üldiselt on levinud teooria, et Sahara kõrbestus looduslike protsesside tõttu "The sudden subsequent movement of the ITCZ southwards with a Heinrich event (a sudden cooling followed by a slower warming), linked to changes with the El Niño-Southern Oscillation cycle, led to a rapid drying out of the Saharan and Arabian regions, which quickly became desert. This is linked to a marked decline in the scale of the Nile floods between 2700 and 2100 BCE." https://en.wikipedia.org/wiki/Sahara#Ev ... for_cycles

Mõned teadlased sellega ei nõustu ja on välja pakkunud teooria inimese seni arvatust suurema mõju kohta:
"... Soulis asuva Korea riikliku ülikooli arheoloog Dr. David Wright on avaldanud ajakirjas Frontiers in Earth Science vastse töö, mis neile teooriatele vastu vaidleb ja ühtlasi väidab, et maailma suurima kuuma kõrbe tekke taga võis kiviaja karjakasvatajatel olla arvatust palju aktiivsem ja tähtsam roll.
„Ida-Aasias on pikalt aktsepteeritud teooriaid, mille kohaselt neoliitikumi inimesed muutsid end ümbritsevad maastikku nii tõsiselt, et mussoontuuled ei jõudnud enam sedavõrd sügavale sisemaale kui varem,“ selgitab ta."
https://forte.delfi.ee/artikkel/7754476 ... este-abiga

[võhik]

Mina arvan kah, et peale tule kasutama õppimist põletasid karjakasvatajad kaamelis-ta toiduvalmistamiseks ära, selle asemel,et vett näiteks hoopis nõguspeegliga keeta....
Sellepärast ei saanudki uut huumust juurde tekkida...

[Urmas]

Päris hirmu nahka ajav organistasioon on see Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon soovitas Eestil üle vaadata, kas metsa ikka peaks ahju ajama

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... ahju-ajama
Ja siis ma loen mujalt artiklitest, et näiteks 2020 aastal tootis Graanul Invest üle 2,6 miljoni tonni puidugraanuleid, millest üle 98 protsendi müüdi väljapoole Balti riike. Mida nad nende pelletitega seal välismaal teevad? Saadavad Aafrikasse näljahädalistele või söövad ise pelleteid? Või ikkagi Lääne-Euroopa ajab pelleteid mõnuga ahju kui rohelist, aga meil kästakse pelletite tootmine üle vaadata. Kui Graanul Invest oma tehased koheselt sulgeks, siis tahaks huviga näha, kuidas oma igatsugu elektri ja soojatootmise kujundavad ümber need, kes sõltuvad pelletitest ja hetkel otseselt Graanul Investi toodangust.
https://majandus.postimees.ee/7912902/o ... hjumlikult
Minu arvates võiks EK kõigepealt hakata pihta pelletite suurkasutajatest ja küll see tootmine siis ise läheb kõige kaduva teed ja metsad jäävad alles.

[ping]

...
Teine teema on see, et seda me ei tea millise tempoga sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi kliima muutus, siis ei olnud ei mõõteriistu ega mõõtjaid. Seda on lihtsalt kaudselt tagantjärele hinnatud, et näiteks XXXXX aasta jooksul muutus Y kraadi, aga võibolla see Y kraadi saavutati murdosaga (ehk võrreldav praeguse paarisaja aastaga) sellest XXXXX ajast.

Kui surnud mammut oleks nädalaid looduses maas vedelenud, siis oleks väiksemad pisielajad selle õige ruttu ära söönud.
Aga kuna tervenisti säilinud mammuteid on hulgim leitud, siis saab arvata, et "vedela vee tahkestumine" toimus loetud päevade jooksul, sest et looduslikud lagunemisprotsessid ei suutnud toimuda enne külmumist.

[võhik]

Vahelugemiseks:
https://www.euronews.com/next/2024/01/3 ... ction-as-t

[elektron]

Kui surnud mammut oleks nädalaid looduses maas vedelenud, siis oleks väiksemad pisielajad selle õige ruttu ära söönud.
Aga kuna tervenisti säilinud mammuteid on hulgim leitud, siis saab arvata, et "vedela vee tahkestumine" toimus loetud päevade jooksul, sest et looduslikud lagunemisprotsessid ei suutnud toimuda enne külmumist.

Pole võimalustki, et mammut viibis juba enne hinge heitmist miinus kraadidega kliimas?
Sõi heinamaal rohtu ja juba paari päeva pärast oli samas kohas kõik külmunud, kuna jääaeg oli tulemas?

[T25]

Vahelugemiseks:
https://www.euronews.com/next/2024/01/3 ... ction-as-t

Rahalüpsmiseks sobiv projekt, nagu need termotuumareaktorid kõik on olnud. Kasulikku energiat tootma need ei hakka.

Kes tahab rohkem termotuumajaamade kohta lugeda, siis siin on foorum, kus mehed arutavad teooria üle ja ise ka ehitavad oma kodugaraazides fuusoreid. Ainus probleem ongi selles, et kõik nad kulutavad palju paju rohkem energiat, kui reaktsioonist endast vastu saab. Link foorumisse:

https://fusor.net/board/viewforum.php?f=14

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=eKh0A2G ... el=FoxNews

Klipp sellest, kuidas Jordan Peterson on kohtuotsuse alusel suunatud "ümberõppele", kuna on julgenud kritiseerivalt sõna võtta sooidentiteedi ja kliimapoliitika kohta.

[kunn24]

Uputame Eesti jälle ära ehk mitte millestki suurt midagi ei tea, aga muudkui teeme:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12026 ... n-teadmata

[Urmas]

Uputame Eesti jälle ära ehk mitte millestki suurt midagi ei tea, aga muudkui teeme:
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12026 ... n-teadmata

Siin teemas mõned postitused tagasi kirjutasin, et päris hirmu tekitav organisatsioon on Euroopa Komisjon ja sinna kampa unustasin nimetamata Euroopa Liitu ja meie Kliimaministeeriumi ja teisi sarnaseid allasutusi koos kogu oma kantseliidiga. Artiklis on vist meelega hektarid ja %-d ühes pajas, et lollid aru ei saaks. Kuigi kui artiklis mainitud arvudesse veidi süveneda, siis saaks ka reaalsed numbrid kasvõi hektarites. Millal Eesti territooriumil hakati massiliselt maaparandusega tegelema? See oli vist eelmise riigikorra ajal. Aga raha oskab EV valitsus küll sisse kasseerida küll uute turbakaevanduste ja igatsugu turba eksportijate käest. Huvitav, mis saab kõigist uutest elurajoonidest ja veganitest kui Kliimaministeeriumi ametnikud otsustavad kogu praeguse EV territooriumil taastada näiteks 400 aasta tagune algupärane looduslik kooslus? Tallinna Nõmme linnaosa tekkis vist alles 100 aastat tagasi. Lammutame maatasa, maksmame kompentatsiooni, istutame selle mahalammutatud asumi asemel uue männimetsa nagu oli see metsik loodus praeguse Kivimäe-Rahumäe-Kadaka puistee taguse Kalda tänava ja kui Männiku poole minna, siis jälle kogu sealse asumi? Noh, vähemalt Scoutspataljonil harjutamiseks õppeobjektidest vist puudust ei tuleks.
Oeh, miks oli A.H.Tammsaare fantaasia nii loodusvaenulik kui ta oma romaanis "Tõde ja õigus" kirjeldas Andrese kraavide kaevamist põllumaa kuivendamiseks ehk vastupidist mõtlemist tänapäeva EL ametnike arusaamisele põllumajandusest. A.H.Tammsaar kirjanikuna tuleks vist kuulutada "välisagendiks". Fakt, et ta on juba ammu surnud, ei tohiks seda takistada. A´la nagu Põhja-Koreas pannakse vangi selle eest, et kuulati Lõuna-Korea muusikat.

[trebla]

Termotuumareaktoriga läheb jah väidetavalt endiselt ikka veel 15 aastat aega, vesinikku aga hakkab juba kohe saama:
https://www.alexela.ee/et/uudis/alexela ... ikutanklad
Tuleb nõuda, et seda saaks kah saab elektri ja gaasiga sama koondarve peale panna ...
Tanklalaadija elektrit nad ei tahtnud panna....

[kunn24]

Nüüd on rohepõmmpead ka elektriautod võtnud sihikule:

Muu hulgas on ära toodud, et hübriid- ja elektrimaasturid on õiglane sihtmärk nende tootmiseks vajaminevate haruldaste muldmetallide koguse ja teede kulutamise tõttu.

https://maailm.postimees.ee/7953734/rii ... rite-kumme

[Urmas]

Nüüd on rohepõmmpead ka elektriautod võtnud sihikule:

Muu hulgas on ära toodud, et hübriid- ja elektrimaasturid on õiglane sihtmärk nende tootmiseks vajaminevate haruldaste muldmetallide koguse ja teede kulutamise tõttu.

https://maailm.postimees.ee/7953734/rii ... rite-kumme

Ma ei saa aru, kuidas on viimasel ajal neid rohelisi põmmpäid nii palju siginenud ja lausa otsustajate tasemel? Järgmine näide selles, et mitte kuidagi ei jõuta selgusele, et mis asi see roheline ikkagi on. Tuumaenergia on lausa tumeroheliseks kuulutatud, kuigi tuumajäätmed ei ole vist väga rohelised. Jaburus astmes lõpmatus!!!

Euroopa Liidus on arutlusel uute biogaasibusside müügi keelamine, et need asendada elektri- või veisinkubussidega. Kuna Eesti linnades kasutatakse biogaasibusse palju, soovib Eesti, et see keeld ei jõustuks enne 2035. aastat.

Allikas https://www.err.ee/1609237107/el-arutab ... uugikeeldu

[suvaline]

Urmas,
vana tõde on, et kui taksojuhid hakkava aktsiatega tegelema siis on krahh lähedal. Kui põkamehed hakkavad rohelist ajama siis on sisuliselt sama jama (kui just silo pole). Põmmpäid jagub igal ajahetkel igale poole ja külluses.
Põkamehe kallal ei tohiks norida, sest kahekümne viie edasiarendus on ju T kaheksakümmend kaks.

[kunn24]

Sajad miljonid eurod hiljem: Euroopa Liit avastas, et biokütused teevad kasu asemel hoopis kahju
https://majandus.postimees.ee/7954318/s ... opis-kahju

Euroopa Kontrollikoda avastas, et kuigi Euroopa Liit on paigutanud ligemale pool miljardit eurot biokütuste arendamisse, siis pole sellest seni kasu tõusnud ja pole ka näha, et sellel asjal tulevikku oleks.

Euroopa Kontrollikoja aruanne hoiatab, et kuigi EL on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised ega ka alati keskkonnasõbralikud.

Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles, et biokütuste puhul näeb koda kolme peamist probleemi: esiteks vähene keskkonnasõbralikkus, teiseks biomassi kättesaadavus ja kolmandaks suured tootmiskulud.
Loodetud energiasõltumatuse asemel veel hullem sõltuvus

Kontrollikoja andmetel puudub Euroopa Liidul pikaajaline terviklik kava biokütuste kasutamise tuleviku kohta. «Euroopa Komisjon eeldas, et biokütused suurendavad energiasõltumatust, aga tegelikkuses on sõltuvus teistest riikidest kasvanud, näitena võib tuua kasutatud toiduõli sissetoomise Hiinast ja Malaisiast. Biokütuste sektor konkureerib tooraine pärast teiste, eelkõige toiduainesektori, aga ka kosmeetika-, farmaatsia- ja bioplastisektoriga. Võrreldes fossiilkütustega, ei ole biokütused oma kallima hinna tõttu muutunud ka majanduslikult elujõuliseks,» rääkis Pentus-Rosimannus.

Eriaruandes tuuakse välja, et biokütustest saadavat keskkonnakasu hinnatakse sageli üle. Biokütuseid toodetakse tihti toorainetest, mille kasvatamine tähendab metsade maha võtmist või toidu tootmiseks mõeldud põllumaaga konkureerimist. See tõstatab eetilise küsimuse, kas prioriteediks on toit või kütus.

Pentus-Rosimannuse sõnul puudub ELil biokütuste pikaajaline kava. «Euroopa Liidu biokütuste poliitikat ja prioriteete on tihti muudetud. Selline tuulisus juhtimises mõjutab investorite otsuseid valdkonda raha paigutada,» nentis Pentus-Rosimannus.

Aastate jooksul on muutunud ka poliitika kontekst. «Suur panus elektriautodele ja plaan lõpetada 2035. aastaks uue bensiini- ja diiselmootoriga autode müük võib tähendada, et biokütustel ei olegi ELi maanteetranspordis suurt tulevikku,» nentis ta.

Nende põhjuste koosmõjul on täiustatud biokütuste kasutuselevõtt oodatust aeglasem. Kõik ELi riigid kehtestasid kütusetarnijatele kohustuslikud eesmärgid tagamaks, et taastuvenergia osakaal maantee- ja raudteetranspordis oleks 2020. aastaks vähemalt 10 protsenti ja 2030. aastaks 14 protsenti.

Seitse riiki (Rootsi, Luksemburg, Eesti, Soome, Madalmaad, Malta, Sloveenia) saavutasid oma 10 protsendi eesmärgi ainuüksi biokütuste abil. Enamik ELi riike (sealhulgas Kreeka, Poola, Rumeenia, Prantsusmaa ja Hispaania) 2020. aastaks seatud eesmärke aga ei saavutanud.

Aastatel 2014–2020 eraldas EL ligikaudu 430 miljonit eurot teadusprojektidele ja biokütuse kasutuselevõtu edendamiseks.