Kõige soodsam kütteliik eramajale

[val]

Autode kütusekulu testitakse standardi järgi siseruumis, dünostendis ja kontrollitud temparatuuri juures ning autoga avalikul teel sama testi korrates ei saagi siseruumi tulemust saavutada.
....
Täpselt sama on ka soojuspumpade laboritestide võrdlusega, et olenemata projekteerimisest ei ole võimalik päris kasutuses labori tulemust saavutada, sest need ei arvesta kõiki muutuvaid suurusi.

"Kuni 2017. aasta 1. septembrini kasutati ametliku tehasepoolse kulunumbri mõõtmiseks NEDC süsteemi (New Europea Driving Cycle). Kaua kasutusel olnud süsteem ei olnud eriti realistlik ning reaalse elu ja tehasenumbrite vahe oli liiga suur. Seega tekkis vajadus uue mõõtmisstandardi järgi.

Uus standard ongi WLTP ehk Worldwide Harmonized Light Vehicle Test Procedure ning see annab palju realistlikumaid tulemusi. Need hõlmavad nii laborikatseid kui ka palju pikemat ja vaheldusrikkamat teeliiklust, kus sõidetakse nii linnas, maanteel kui ka kiirteel. Lisaks testitakse sama mudeli erineva varustusega versioone, sest nende massid on sageli erinevad ning mõjutavad kulu."
https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nip ... arge-wltp/

Loomulikult annab laboritulemus vea ja ma ei ole ka standardite ekspert, aga näiteks on meelde jäänud, et msp COP arvutatakse külmakandja 0 kraadi juures. Reaalsuses on külmakandja enamus tööajast oluliselt soojem, mis tähendab paremat COP-i. Seega võib labori viga olla ka vastupidine ja alahinnata reaalset COP-i.

[Riio12]

Huvitav, seal ei ole sõnagi veeretakistusest (kaal, rehvi laius), õhutakistusest (vastu tuult alla tuult, kiirus), õhurõhust ehk õhu kaalust x tem. juures ( kõrgmäestiku platool 1km või Madalmaades). Auto liigub nn õhuookeani põhjas, võimsust on tarvis nende summa takistuse ületamiseks. Ökonoomseim on auto mille õhutakistus on minimaalne ehk tilgakujuline ja veeretakistus rauast veljed laiusega 1xx cm (rong näiteks). Kütus, elekter/ bensiin (kiirendamisel?) ei oma siin tähtsust. Kuidas neid muutujaid dünostendis modeleeritakse ei kujuta ette.

[võhik]

Mis on autorehvidel pistmist maja kütteliigi teemaga.. mida siin jahuda on?
Siililegi on selge, et suurem rehv annab ahjus kauem sooja....

[ping]

... Loomulikult annab laboritulemus vea ja ma ei ole ka standardite ekspert, aga näiteks on meelde jäänud, et msp COP arvutatakse külmakandja 0 kraadi juures. Reaalsuses on külmakandja enamus tööajast oluliselt soojem, mis tähendab paremat COP-i. Seega võib labori viga olla ka vastupidine ja alahinnata reaalset COP-i.

Näiteks hiinlased arvestavad maakontuuri keskmiseks temperatuuriks +7C ja +-3C ei ole suhteliselt "oluliselt soojem".

"Oluliselt soojem" 3C võrra on maakontuuri külmakandevedelik soojal aastaajal, kui seade teeb põhiliselt ainult +60C sooja vett ja sellise temperatuuri vahega moodustab "see 3C" ainult 5% vajalikust temperatuurivahest.
Kusjuures suurema saunatamise korral või vanni kasutades suureneb sooja vee kulu üle MSP väljundvõimsuse, siis soojendatakse tarbevett ikkagi põhiliselt otseelektriga.

Talvisel kütteperioodil, kui väljastatav soojuskandia temp võiks olla +30C, siis maakontuuri temp hälve 3C võrra moodustab temp vahest ca 10% ja ka see erinevus ei paista olema "oluliselt soojem".

Aastast COP-i mõjutavaid tegureid on palju ja näiteks ainult maakontuuri tsirk.pump võib tarbida 1000kWh aastas.

Kui MSP on liisuga ostetud (kordades suurem soetusmaksumus kui elektriboileril ja lisandub kuumakse), siis saab ka arvutada, et MSP omamine ja sellega sooja vee tegemine suvel võib olla suisa majanduslikult kahjulik, kui loodetud kokkuhoidu ei teki.
Näiteks kui soojal aastaajal tarvitab 1 kuus pere 5m3 +40C sooja vett (mille soojendamiseks elektriboileriga kuluks 233kWh), siis samal kuul tarvitaks maakontuuri tsirk.pump 100kWh.
(Arutlus tugineb andmetele, mida pumbatootjad ei avalda aga on kasutajate poolt mõõdetud.)

[kaimagk]

....need kes kütavad boileri pluss 40 kraadi neil ei tasu ka see tavaline elektri boiler ka ära, pigem pesku juba järves ennast. .....
.....ja jutt et maakontuuri tsirku pump võtab 100kwh energiat 1 kuus on ka korrusmaja teema...suvel töötab tsirku siis kui pump ise, ja mis kuradi valemiga kulub selline energia?
....milleks küll sellised numbrid ? siin ikka aetakse kõvasti reaalne tarbimine ja elu segamini...aga noh sõna pidi vaba olema....

[ping]

....need kes kütavad boileri pluss 40 kraadi ...

Tekst ei ole mitte "boileril seatud temperatuurist" vaid "+40C soojuseni soojendatud tarbevee soojendamiseks kulunud energiast" ja olenemata boileri temperatuurist on tarbevee koguse soojendamiseks vajalik sama energiakogus.

Boileri võib kasvõi keema lasta aga siis suureneb vastavalt soojuskadu läbi soojusisolatsiooni.

[ping]

.....ja jutt et maakontuuri tsirku pump võtab 100kwh energiat 1 kuus on ka korrusmaja teema...

Sooja vee viskoosus on oluliselt väiksem ja soojusmahtuvus oluliselt suurem ning küttevee keerutamiseks kulub vastavalt vähem energiat kui soojakandevedeliku keerutamiseks maa sees.

Maakontuuri vedeliku viskoosus suureneb seoses vedeliku temperatuuri langemisega ja ühte 300m pikkust toru kasutades oleks vaja 180W tsirkpumpa.
180Wx24hx30= 129600Wh.
(Mul on õnnestunud külastada ühte eramut, mille maakontuuri tsirk.pumpadel olid 3kW mootorid.)

[val]

Hr ping, loodetavasti te ei tegele msp-de projekteerimise / dimensioneerimisega. Reaalne näide on selline, et 370 jm kontuuriga msp el arvestiga mõõdetud kogu el kulu juunis ja juulis (küte on väljas) oli 50 kWh kuus. Selle sees on kogu msp tarbitud elekter ja ca 3-3,5 m3 toodetud sooja vett. Juuni-sept ehk 4 kuu kuukeskmine mps el kulu oli 57 kWh.

[kunn24]

Sellise maasoojuspumba kontuuri pumba tarbimisvõimsus?

[val]

Sellise maasoojuspumba kontuuri pumba tarbimisvõimsus?

Tsirkulatsioonipumpade nimivõimsus 0,2 kW, kompressoril 3 kW ja tennidel 6 kW.
Jäi mainimata, et 50 kWh sees on ka legionella kaitse ehk kord 7 päeva jooksul kuumutatakse vesi tennide abil üles.

Jutu mõte on, et pump on võimeline passis määratud COP/SCOP saavutama, aga kas see tulemused reaalses elus kätte tulevad oleneb pigem õigest projekteerimisest/ dimensioneerimisest.

[nexus4]

MSP 3 ja ÕV 2,5 on tundunud reaalne number olema, mida tasuvusarvutustes võiks kasutada.

Ma pole kütteseadmete müügiga tegev, seega ei pea tootjate reklaami uskuma ja levitama. Seda üle COP 5 keskmist juttu võid ajada mõnele lihtsameelsele. Sealjuures enamik tootjaid isegi ei julge väga selgesõnaga seda ka reklaamida, jauratakse kuni 80% energia kokkuhoidmiseks - mille puhul saab alati öelda, et see on kuni (juhul, kui paigutad oma torustiku näiteks küttetrassi ümber).

Teoreetiliselt on võimalik saavutada 8.8 näitaja COPi puhul LINK, praktikas on ideaalsetes tingimustes võimalik saavutada COP 4.5 arvestuslikult.

Teiseks ja tähtsam, COP arvestatakse meil sisetemperatuuri puhul 20C ja välistemperatuuri puhul 7 kraadi. Temperatuuri erinevus on 13 kraadi. Isegi kui eeldada, et hoiad veidi jahedat 20C, siis talvel pole tagasivool sul mitte mingi valemiga enamikust ajast üle - 1 (isegi siis kui maaliin on aetud kümne km pikkuseks ning ideaalne pinnas) seega, isegi ideaalsetes tingimustes meie talve arvestades on tempi vahe minimaalselt 21 kraadi, mis on 61% suurem, kui tingimustes milles COP-i mõõdetakse tootjate poolt.

Lisaks räägi meile, kuidas sa oled reaalselt mõõtnud, COP 5 efektiivsust, nende õigesti paigutatud torustikuga pumpade juures? Mul näiteks üks soojuspumpadest näitab ka kasutatavat elektri hulka, pannes aga tangid ümber juhtme, tuli välja, et mõõdab ainult kompressori kulu. Mitte välisosa soojendamist või ventilaatorite tööd.

Küsisin ka üle, see 3 copiga tegalene käis müüja ja tarbijakaitsega kohtus, ning see COP 3 (läks see tal maksma 18K, ostis laenuga, arvestades praeguseid intresse, siis pigem 30K +) talvel tuli reaalsete mõõtmistega. Firma vastus oli samamoodi, et see jutt on kuni, ning see cop 4.5 mis reklaamitud oli, on rohkem selline teoreetiline. Ei saavutanud kohtus võitu, kuigi tarbijakaitse moka otsast mainis, et käib "häma"

Mul pole midagi soojuspumpade vastu, tegemist on väga geniaalsete asjadega ja igal juhul hoiavad hulka elektrit kokku aga jääme siiski reaalsuse piiridesse, nende võimete juures.

MSP on omad plussid, kui ei taha välja üsna lärmakat kasti või vaja kütta suuremaid hooneid.

.....ja jutt et maakontuuri tsirku pump võtab 100kwh energiat 1 kuus on ka korrusmaja teema...

Sooja vee viskoosus on oluliselt väiksem ja soojusmahtuvus oluliselt suurem ning küttevee keerutamiseks kulub vastavalt vähem energiat kui soojakandevedeliku keerutamiseks maa sees.

Maakontuuri vedeliku viskoosus suureneb seoses vedeliku temperatuuri langemisega ja ühte 300m pikkust toru kasutades oleks vaja 180W tsirkpumpa.
180Wx24hx30= 129600Wh.
(Mul on õnnestunud külastada ühte eramut, mille maakontuuri tsirk.pumpadel olid 3kW mootorid.)

Kas keegi teist on isiklikult vähemalt 12 kuud MSP küttesüsteemi monitoorinud, loginud ja päris andmete pealt tulemusi arvutanud?

[ping]

Hr ping, loodetavasti te ei tegele msp-de projekteerimise / dimensioneerimisega.
Reaalne näide on selline, et 370 jm kontuuriga msp el arvestiga mõõdetud kogu el kulu juunis ja juulis (küte on väljas) oli 50 kWh kuus.
Selle sees on kogu msp tarbitud elekter ja ca 3-3,5 m3 toodetud sooja vett. Juuni-sept ehk 4 kuu kuukeskmine mps el kulu oli 57 kWh.

Jah, liigne ausus ei luba mul müügitööd teha.
Ma ei ütle, et ükski seade ise oleks paha vaid "pahaks mõtlevad" neid müügimeste ilusas jutus pettunud kliendid.

Tubli saavutus elektrikokkuhoius EU energiasäästu programmi täitmiseks ja uurime neid reaalseid numbreid lähemalt.

Arvutame väheke suvise sooja tarbevee soojendamise maksumust.

Võttes keskmiseks MSP energiakuluks 4 suvekuul 57Kwh ja 3,3m3 tarbevee soojendamiseks kuluva energiakoguse otseelektriga vett soojendades 130kWh, siis näeme et MSP kasutegur tarbevee soojendamisel suvel kui maapind on soe, on 2,45.
(Miks COP on antud juhul 2,45 ma esitatud andmete alusel hetkel harutama ei hakkaks.)

Kuna teema pealkiri sisaldab sõna "Soodne", siis peab ka rahalist külge arvestama.

Võttes elektri hinnaks 0,2eur/kWh, siis otseelektriga vett soojendades oleks kulunud ühes kuus 26eur aga MSP'ga kulus 11,4eur, mis tekitaks ühes suvekuus 14,6eur rahalist säästu.

Kasutades madalaid suviseid elektri börsihindu ja tunnipõhist tarbimise juhtimist, siis võib elektrihinna rahaline sääst olla kordades väiksem.

Võrdleme ka seadmete soetusmaksumusi.
Kui MSP planeeritud eluiga on 10 aastat ja soetusmaksumus 10 000eur (tuleb arvestada inflatsiooni mõju pumba asendamise ajaks), siis iga kuu amortisatsioon MSP'l on 83eur/kuus.
(Näiteks Õ/Õ pumba paigaldamise eest küsitakse käesoleval aastal juba 400eur.)

Kui 150eur maksva elektriboileri eluajaks arvestada 5 aastat, siis selle soetusmaksumuse kuukulu oleks 2,5eur.

Kokku 4 suvekuu vee soojendamise kulu MSP'ga, (arvestades seadme amortisatsiooni) oleks (11,6+83)x4=379eur ja
elektriboileriga tarbevett soojendades oleks (26+2,5)x4=114eur.

Ehk, kui MSP'd üldse ei oleks soetanud, siis oleks ühe suve jooksul sääst tarbevee soojendamisele fix elektrihinnaga 265eur. ja 10 aasta jooksul kokku 2650eur.

[ping]

... Kas keegi teist on isiklikult vähemalt 12 kuud MSP küttesüsteemi monitoorinud, loginud ja päris andmete pealt tulemusi arvutanud?

Vaevalt on kellelgi lisasoojusarvesti paigaldatud ja usutakse seadme ekraanile kuvatavaid numbreid ning kui eraldi soojusmõõtjat ei ole, siis ei saa seda mõõtmisena arvestada.

Olen jälginud aga kuna MSP väljundis ei olnud soojusarvestit, siis seda ma mõõtmisena ei saa arvestada.
ÕVsP'l oli väljundisse ühendatud soojusarvesti ja kõiki sisenevaid energiaid mõõtsid eraldi elektriarvestid.
Saadud teadmiste alusel müüsin ÕVsP teisel monitooringu aastal maha, et kasvõi mingi raha tagasi saada.
Soojusarvestit pakkusin ka siin müüa aga huvi oli ootamatult leige.
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic. ... ti#p432868

[val]

Võttes keskmiseks MSP energiakuluks 4 suvekuul 57Kwh ja 3,3m3 tarbevee soojendamiseks kuluva energiakoguse otseelektriga vett soojendades 130kWh, siis näeme et MSP kasutegur tarbevee soojendamisel suvel kui maapind on soe, on 2,45.
(Miks COP on antud juhul 2,45 ma esitatud andmete alusel hetkel harutama ei hakkaks.) ...

57 C ja 3,3m3 tarbevee soojendamiseks otseelektriga on vaja 204 kWh (dT 53). Msp-ga (el arvestiga mõõdetud) läheb mul reaalselt 50 kWh. 204/50 ~ COP 4,1. Ainult 3,3 m3 on mul siin reaalselt mõõtmata, st kui see on väiksem, siis on COP <4, aga erinevus ei saa olla suur. Arvestuslikult moodustab sooja vee kogus 40-45% kogu tarbevee kogusest.

MSP planeeritud eluiga on sul 10 aastat, aga mina tean, et õigesti tehtud mps süsteemis peab pump (kompressor) vastu 18-26 aastat. Võibolla peab vahapeal tirk pumpasid vahetama. Kogu msp 10000 € ei kulutanud ma vaid sooja tarbevee jaoks, st MPS ja elektriboileri võrdlemiseks pead boileri hinnale liitma võrreldava objekti kütteseadme rajamise kulu, sest msp toodab mulle ka kütet.

[nexus4]

... Kas keegi teist on isiklikult vähemalt 12 kuud MSP küttesüsteemi monitoorinud, loginud ja päris andmete pealt tulemusi arvutanud?

Vaevalt on kellelgi lisasoojusarvesti paigaldatud ja usutakse seadme ekraanile kuvatavaid numbreid ning kui eraldi soojusmõõtjat ei ole, siis ei saa seda mõõtmisena arvestada.

Olen jälginud aga kuna MSP väljundis ei olnud soojusarvestit, siis seda ma mõõtmisena ei saa arvestada.
ÕVsP'l oli väljundisse ühendatud soojusarvesti ja kõiki sisenevaid energiaid mõõtsid eraldi elektriarvestid.
Saadud teadmiste alusel müüsin ÕVsP teisel monitooringu aastal maha, et kasvõi mingi raha tagasi saada.
Soojusarvestit pakkusin ka siin müüa aga huvi oli ootamatult leige.
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic. ... ti#p432868

Saab kasutada kui veendud, et nad teibaid ei näita. Ma olen võrrelnud nibe S seeria msp sisemiste arvestite väärtuseid väliste arvestitega. Tõsi, soojusenergiat kontrollisin katsete (boileri kütmine + fikseeritud voolukiirused) ja matemaatikaga mitte eraldi arvestiga.

Näidud samad, +/- paar protsenti, samas kontrolltehnika ja meetod ka mingi kalibreeritud värk ei olnud. Aga COP ja SCOP väärtusel halvimal juhul muutub koma koht ühe võrra.

Ma ausalt ei saa aru millest selline jauramine kui endal ei ole piisavalt kokkupuudet sellega? Tootja annab ette et kui brine on 0 ja flow temp 35 siis COP 4,87. SCOP võib igal ühel erinev olla vastavalt mis maas toimub ja palju on soe vesi vs küte, aga standardi järgi on 5,4. Ja kui reaalsed näidud annavad sama tulemuse, siis milles küffel on? Kasutaja uusrand jagas samuti mingis teises teemas kõiki oma mõõtmistulemusi, seal scop juba 6 ringis.

Pärast mõni inimene loeb siin teie kolme "kogemusi" ja teeb seetõttu mitteinformeeritud otsuse.

Xenderi mingi sise ja välistempi jutt on ikka nii mööda kui mööda annab üldse olla.

Ping toob alati oma 10a mängu, see on aamen kirikus juba.

[val]

nexus4, ma kahtlustan, et üksiku halva projekteerimise pealt tehakse ebaadekvaatseid üldistusi nagu nt siis, kui vanale sooja mittepidavale sarale teed põrandakütte ja msp. Kuna maja sooja ei pea tuleb põrand 40C peale ajada, mis ei ole mugav, jalad tulitavad jne. Selle asemel, et oma lollust tunnistada tehakse üldistus, et msp on saatanast. Igasugu rumalusi tehakse, aga selles pole süüdi tehnoloogia vaid ikka inimene, kes seda tehnoloogiat kasutada ei oska.

[Prill]

MSP planeeritud eluiga on sul 10 aastat, aga mina tean, et õigesti tehtud mps süsteemis peab pump (kompressor) vastu

See on nii ja naa, just hiljuti väideti kuidas maasoojuspumba baasil kütte rajamise hinnad olla täna 15-20 000€ vahemikus, see küll koos kontuuriga. Aga kui süsteemi elueaks lugeda optimistlik 20 aastat, pudinad remondi&hooldusekulud juurde, kirvemeetodil tulebki 20a = 20 000€, 10a = 10 000€, 1a = 1000€.
Lisaks on veel see moraalne vananemine, tean tutvusringkonnast ka juhust, kus soetati 7 aastat vana maja (suht uus ju) ja 8. aastal hakkas maasoojuspump jukerdama ja kaks firmat, kes kohapeal uurimas käisid, pakkusid lahenduseks väljavahetamist suurusjärgus 8000€, ja mis see õnnetu inimene teeb, kui kütteperiood ukse ees.
Ehk see tasuvus on tore asi, aga kui sul ühel x hetkel kütet pole, käid vajalikud € välja ja elu lõpuni "tasuvusarvutus" p.rses.

[val]

Rikkeid ja õnnetusi võib ette tulla kõikide küttelahendustega. Ahju saab lõhki kütta, keskküttekatla saab lõhki kütta (tean isegi reaalset juhtumit) ja gaasikatlaga võid üldse vingumürgitusse surra. Jutu iva on selles, et siin mõned ajavad jama nii msp vastupidavuse (10a) kui COP osas. Kui COP on palju alla passis näidatud numbri, siis on reeglina viga projekteerimises, mitte soojuspumbas.

[Ac457765]

Peab reaalselt vastu palju peab, auto võib ka vastu pidada 10 aastat, aga ka 30 aastat, aga tasvusarvutuste jaoks ei ole mõtet küll mingit 20+ aastat loota, see on pigem "vedamine". Kui 10 aastaga ja COP3-ga ära ei tasu (võrreldes otse-elektriga), siis on tasuvus S***.

[nexus4]

Just just, ja soetusmaksumuse osas - kuna meil on vaba maailm siis üks ostab täpselt sama komplekti ühe hinnaga ja teine ostab täpselt sama komplekti teise hinnaga. Üks ja teine hind võivad kapitalistlikus maailmas erineda vabalt 2x. Kas pump ja tehnoloogia on süüdi, et teisel vennal tasuvusaeg 2x pikem on? Sama teema nende kontuuride temperatuuridega, pump ja tehnoloogia ei ole süüdi s*tas projekteerimises.

[ping]

MSP planeeritud eluiga on sul 10 aastat, aga mina tean, et õigesti tehtud mps süsteemis peab pump (kompressor) vastu

See on nii ja naa, just hiljuti väideti kuidas maasoojuspumba baasil kütte rajamise hinnad olla täna 15-20 000€ vahemikus, see küll koos kontuuriga. Aga kui süsteemi elueaks lugeda optimistlik 20 aastat, pudinad remondi&hooldusekulud juurde, kirvemeetodil tulebki 20a = 20 000€, 10a = 10 000€, 1a = 1000€.
Lisaks on veel see moraalne vananemine, tean tutvusringkonnast ka juhust, kus soetati 7 aastat vana maja (suht uus ju) ja 8. aastal hakkas maasoojuspump jukerdama ja kaks firmat, kes kohapeal uurimas käisid, pakkusid lahenduseks väljavahetamist suurusjärgus 8000€, ja mis see õnnetu inimene teeb, kui kütteperiood ukse ees.
Ehk see tasuvus on tore asi, aga kui sul ühel x hetkel kütet pole, käid vajalikud € välja ja elu lõpuni "tasuvusarvutus" p.rses.

Tänapäeval ei ole asi niivõrd "kompressori mehaanilises vastupidavuses" vaid "elektroonika vananemises".
Kui 15 aastat tagasi oli EU's kestvuskaupadel nõue, et varuosad peaks olema 15 aasta jooksul saadaval peale seadme mudeli tootmise lõpetamist, siis tänapäeval võib emaplaat või juhtmoodul maksta pool terve seadme maksumusest.
Kui remondifirma pakub kas uus emaplaat 3 nädalase ootamisega või uus (moodsam) seade 2 päeva pärast ja kui majas on külm, siis klient valib uue seadme.

Mu üleeelmises majas (mis ei ole enam minu hallata) on MSP töötanud juba 14 aastat ja selle aja jooksul on pisivigade pärast kolm korda soovitatud MSP välja vahetada, sest remont olevat maaletooja sõnul mõtetu.

Mina olen nende probleemide lahendamisega hakkama saanud aga tavakasutajale oleks juba ammu uus seade müüdud.

[ping]

Just just, ja soetusmaksumuse osas - kuna meil on vaba maailm siis üks ostab täpselt sama komplekti ühe hinnaga ja teine ostab täpselt sama komplekti teise hinnaga. Üks ja teine hind võivad kapitalistlikus maailmas erineda vabalt 2x. Kas pump ja tehnoloogia on süüdi, et teisel vennal tasuvusaeg 2x pikem on? ...

Kui tahame võrrelda võrreldavaid asju, siis peab arvestama tavakasutaja võimalusi kes tellib seadme ametliku paigaldusega ja kindlustuse jaoks nõutava dokumentatsiooniga.

See, kui keegi saab kuskilt mustalt laojäägid odavalt ja ise paika paneb ei kannata võrdlust, sest tavakasutajal selline võimalus puudub.
(Hetkel saab näiteks osta täitsa uue Õ/Õ pumba täiesti ametlikult alla 500eur hinnaga aga see ei tee samu asju mis 1400eur maksev seade.)

[ping]

... Kogu msp 10000 € ei kulutanud ma vaid sooja tarbevee jaoks, st MPS ja elektriboileri võrdlemiseks pead boileri hinnale liitma võrreldava objekti kütteseadme rajamise kulu, sest msp toodab mulle ka kütet.

Muidugi on talvel kütta vaja aga aasta koguarvestusest ei saa sooja aastaaega välja jätta.
Isegi kui MSP on pooleks aastaks täitsa välja lülitatud jookseb amortisatsioonikulu jätkuvalt edasi.

Kui matemaatika on selge, siis saab leida ka talvise küttekulu bilansi ja sellest lahutades suvise ülekulu saab aasta rahalised kogukulud selgemaks.

Ehk mida suurem on hoone talvine küttekulu, seda suurem kasu on MSP'st ja vastupidi mida paremini on maja soojustatud (väiksem energiakulu), seda väiksemaks jääb kalli seadme rahaline kasu.

Ma ise ka ostsin MSP aga mitte selle pärast, et see oleks soodne, vaid see oli 15 aastat tagasi kõige mugavam suurema maja küttemoodus ja seade mis tõstab maja müügiväärtust, moodustades suht väikse osa maja kogumaksumusest.

[võhik]

...Kui tahame võrrelda võrreldavaid asju, siis peab arvestama tavakasutaja võimalusi kes tellib seadme ametliku paigaldusega ja kindlustuse jaoks nõutava dokumentatsiooniga...

if kindlustus teatas ametlikus vastuses et soojuspumba amortisatsiooniajaks loevad nad 10 aastat, ja pärast seda kahju ei hüvita..

..Kas keegi teist on isiklikult vähemalt 12 kuud MSP küttesüsteemi monitoorinud, loginud ja päris andmete pealt tulemusi arvutanud?..

nii 7 aastat täheldanud üles Daikini Õ/V soojuspumba tarbimis (eraldi arvesti) ja tootmisandmeid. Keskmine COP jääb 2,2-2,3 kanti. Pump on kasutuses peamiselt novembrist aprillini.

Kui 2020 kuulutas Sutter, et nii madalate elektrihindadega ei toimu miskit investeerimist uutesse tootmisseadmetesse, kuid praegu kasvatatakse usinasti tuule- ja päikeseelektri tootmist ning kuulutatakse hindade alanemist, siis on siin ilmne vastuolu...? Kui elekter lähiaastatel nii ägedalt odavneb, nagu välja hõigataksa, siis kaotavad soojuspumbad ka meil siin põhjamaal igasuguse mõtte - palganumbrite alanemist me ju ei eelda...?

Kui tulemuseks on elektrihinna tugev ja pidev kõikumine, siis on abi otseelektriküttest betooni/kivimassi salvestamisest või ka akudest.

Igatahes soovitatava aastase SP soojuspumba hoolduse mis maksab 200 €/kord järgimine sööb suure osa pumba toodetud tulust..

Reaalne keiss:
Õ/V pumba paigaldus maksis 7000 €, töötas 13 aastat ja läks õhtale. Selle aja jooksul tarbis 83 000 kWh ja varustas kütte ning sooja veega 80 + m² majaosa.
Elektri hinnaks võib vast võtta 15 s/kWh e. keskmiselt 1000 €/aastas?

[val]

...Ehk mida suurem on hoone talvine küttekulu, seda suurem kasu on MSP'st ja vastupidi mida paremini on maja soojustatud (väiksem energiakulu), seda väiksemaks jääb kalli seadme rahaline kasu. ...

Ainus häda, et sedasi võib korraliku lollusega hakkama saada, kui räägime põrandaküttest. See näide mis juba tõin, et kui maja sooja ei pea, siis tuleb põranda temp külmaga kõrgeks (nt 40C) ajada ja see ei ole inimesele mugav.

Su COP 2,45 vs minu 4,1 arvutus paneb kukalt kratsima - üks kahest ei oska arvutada? Miks üldse levitada suvalisi halvasti tehtud msp süsteemide COP numbreid, kui õigesti tehes saab kätte passis märgitud COP-i või üle sellegi?

Kustkohas see msp 10a asi pärineb? Ma leian ainult 20+ või 25+ aasta kohta infot. Elektroonika vananemine võib tõsi olla, aga ei pruugi. Nt siin paistab ka vanemapoolset kaupa: https://lp-varaosaksi.fi/