Tuhk välja!

[suvaline]

elektron,
soovitan ahju mitte süüdata, süüdake ikka ahju pandud küttepuud!
Netimaailmast tulebki kustutada postitused (millest ma siinses foorumis varasemalt viidanud olen): "leek helesinine siis mõõda stopperiga 20 min ja pane siiber kinni". Nii need inimesed enesetappu sooritavadki. Miks peab iga kord või kahe korra järel tuha eemaldama: mul on kuivi puid piisavalt, et õhku kütta. Pole elu sees veel kunagi tulnud mõttele, et isegi sooja tuhka ahjust/pliidist eemaldama hakata. ja kui see soe tuhk vaarikatele visata siis mis neist alles jääb?

Aga selle nn pealt süütamise proovin kevadel maakodus ära (paraku nõuka aegne umbkoldega versioon). Peab vist senise alt süütamise puhul ka puu liigi järjestust muutma: kõikse peale kiirelt süttiv lepp, vahele kaske ja siis kõige alla mõni halg valusat tuld andev saar?

[kunn24]

Lepp või saar süttib võrreldes okaspuuga kehvasti.

[Urmas]

Peab vist senise alt süütamise puhul ka puu liigi järjestust muutma: kõikse peale kiirelt süttiv lepp, vahele kaske ja siis kõige alla mõni halg valusat tuld andev saar?

Ei pea puid liigiti ahju toppima. Piisab kui leotad paar pilbast 10 minutikest diislis ja siis ei ole vahet kuhu need leotatud pilpad topid-hunniku alla või üles, põlema läheb kohe kindlasti. Kas ka maakodu, ei julge garanteerida.

[suvaline]

Peab vist senise alt süütamise puhul ka puu liigi järjestust muutma: kõikse peale kiirelt süttiv lepp, vahele kaske ja siis kõige alla mõni halg valusat tuld andev saar?

... Piisab kui leotad paar pilbast 10 minutikest diislis ja ..

Hiid, ae, kus oled, pane nüüd odraleotis käest ja toimeta ...

kunn24, ei viitsi riitasid ümber laduda, et kuusk saada. Metsa ka mitte minna, et tulevikus võtta oleks. Pikalt kuivanud lepp, kask, saar (saare kõlina järgi saab aru, kui kuiv) olemas ja siiani kasetohu pisku abil ühe tikuga.

[Riio12]

Alt süüdates on kolle tükk aega ülemistest puudest eralduvat suitsu täis, enne kui kõik korraga põlema lahvatab.

Algul eraldub jääkniiskust veeauruna. Kui kõik see on koldes paksult näha, tuleb süütamise alguses õhku lisada. Puidu üleskütmise faasis auru teke on vältimatu. Arvata võib, et kui leek tuleb kohe alt ja puit köetakse selle tõttu intensiivselt üles, näib altsüütamine selle tõttu ebasoodsam.
Aga sa võid kontrolli mõttes mõned korrad süüdata alt, siis on vahetu võrdlus olemas. Mina pealtsüütamist proovida ei saa, kuna Tulikivi kolle on nii mannetu, et 40 cm pikkusega puud tuleb püsti sisestada. Ma võiksin selle juures öelda, et süütan keskelt.

Mul KA kõrgtehnoloogiline Tulikivi 1,3t, vast 20 aastat. Praegu igapäevaselt kütan. Puud täidan 2/3 koldest (juurde ei lisa) ja nn pealt põlema, tuhaluuk lahti. Kui kolmandik tules siis tuhaluuk kinni primaarõhk positsiooni 1 ja sekundaarõhk max pos. 2. Siis näed ahjus virmalisi. Kui alles suuremad tukid siis primaar pos. 3 ja sekundaar pos 0. Tulikivi tahab pikema aegset kuuma , et salvestada. Puude pikkused on pliidi/ kamina 30 cm ja ahjupuud 50 cm. Tulikivi ahju sobivad esimesed. Sinu 40 cm ei ole standard ja tuleb teha kallis eritellimus, kuigi kui pidevalt kütad peaksid isegi arusaama , 40 cm ei sobi .

[RaJy]

Puude pikkused on pliidi/ kamina 30 cm ja ahjupuud 50 cm. Tulikivi ahju sobivad esimesed. Sinu 40 cm ei ole standard ja tuleb teha kallis eritellimus, kuigi kui pidevalt kütad peaksid isegi arusaama , 40 cm ei sobi .

Mul on kõik kolded sellised kuhu sobivad 40 cm halud (pliit, kaminahi, keris), Ei mingit eritellimust.
Samas ma muidugi bensiinijaamast puid ei osta - võib-olla seal mingid omad standardid

[kunn24]

Riio, mul kahjuks ei ole nii suurt intelligentsi mängida kõrgtehnolooglist katlaregulaatorit. Sätin primaarõhu ja siibriga. Sekundaarõhu luugi nibu läheb kuumaks, ei viitsi jamada. Uksetihendid klaasi vahel kergelt lekivad- sealt saab juurde. Väljundis on suitugaasi termomeeter, selle rihin 150- 250 vahele. Süütan keskelt Brake cleaneriga (ei pasanda ahju ära).
40 cm puud ma leppisin endaga kokku, jah. Vahel sekka saab ka 50 pigistatud, need tuleb juba otsapidi kolde neelu sisse sättida. Nii, et 40 sobib kenasti. Pead ei pea ära kolkima.

[aero]

Ei midagi uut siin ilmas, jätkuvalt süütavad äratinistatud uhuud pealtpoolt
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?t=25468

Minu ahju puhul sobib pealtsüütamine paremini ja erinevust on näha nii kolde tahmamises kui väljas korstna otsas suitsu koguses. Seega soovitan soojalt selle "uhhuuks" tembeldamisega ettevaatlikum olla.

elektron, sa vestled mehega, kes ei soovi oma koju ventilatsiooni sest läbi metalltorude tuleb TÖÖSTUSLIK õhk. Tema saab aknapraost värskemat ja paremat.

[Urmas]

... Piisab kui leotad paar pilbast 10 minutikest diislis ja ..

Hiid, ae, kus oled, pane nüüd odraleotis käest ja toimeta ...

Noh, kasutaja suvaline, mis sul nüüd juhtus? Hiline puberteet lõi välja, et solvumine võimisiganes? Ja kuidas peaks ühes teises teemas kasutaja ping reageerima sinu otsesele üleskutsele avaliku korra rikkumisele urineerida avalikus kohas? Äkki naabrivalvest naisterahvas juhtus sinu soovitatud tegevust pealt nägema koos oma 13-aastase tütrega ja mõlemad said seda tegevust nähes eluaegse psühhotrauma ja kasutaja ping peab nende pea arsti juurde käigud kinni maksma? Soovituse tsiteering.

ping, Teil oli ju jope seljas, soe ei pääsenud ligi. Võtnud kraadiklaasi püksist välja ja lasknud lume sisse kollase augu, oleks kohe sooja tunnetanud. Vähemalt pihus.

[Küülaline]

40 sobib kenasti. Pead ei pea ära kolkima

40 on Tulikivi jaoks siiski palju, mul on 37,5 pikkusega.

[kunn24]

Püsti sobib ka 50. Mõõtsin mõned enda halud üle ja pikkus varieerus 43 / 47, st lõikamisel on taodeldud 45 cm. Ja kui veidi nikerdada, läheb ka 60 püsti sisse, kuid sellised peavad olema suht peened. Lühemad on lõhutud hinnanguliselt 10x10 cm- liiga peeneks ei viitsinud hakkida ja vajadust ka pole.

[suvaline]

Oi, kasutaja Urmasekene, ei osanudki arvata, et Teid erutab teadmine sellest, et keegi käib naabrivalve korras oma 13 aastaste tütardega Teid jälgimas Teie isiklikus kasvuhoones (mis pole siiski avalik koht).
Hiid on ennegi lõõpimist kustutanud, aga Teie viide "leota diisliga" on minu arvates ka oskamatutele ohtlik (kuidas Te seda haisu toas kannatate?). Varsti visatakse diisliga nö leili ahju uksest sisse, et kiiremini onni soojaks saaks.

[vuuk]

Vaatan, et kütmine kisub ka kohati raketiteaduslikuks.
Vanemates kütmise õpetustes on kirjas, et koldes peab põlemine olema intensiivne, temperatuur kõrge, et saavutada võimalikult täielik põlemine. Mis kõrge ja mis madal see on suhteline ja selguse mõttes tuleks väljenduda numbrites.
Numbriliselt on toodud, et koldetemperatuur peaks olema 800...900° ja seejuures peaks selline kuumus saavutatud olema võimalikult lühema aja jooksul. Madalatel temperatuuridel on põlemine mittetäielik, saastab rohkem küttesüsteemi ja keskkonda, kuigi võibolla põlemisprotsess kestab veidi kauem ja sellest eeldatakse kütuse kokkuhoidu.
Huvitav, millisel juhul tõuseb koldes temperatuur kiiremini vajalikule tasemele, kas pealt või alt süüdates.
Minu loogika ütleb, et alt süüdates on kõrgem temperatuur kiiremini saavutatav.
Aga võibolla oleneb mõningal määral ahju ehitusest - mina igasuguseid raketiteaduslikke ahjusid ei tunne

[ping]

...
Minu loogika ütleb, et alt süüdates on kõrgem temperatuur kiiremini saavutatav.
...

Põlemisel puit gaasistub kuumuse tõttu ja leegis põleb gaasistunud puit.
Alt süüdates saab kiiremini "suurema leegi".
Kui suur leek täidab kolde, siis osa põlevat gaasi jääb koldes põlemata (kondenseerub jaheda suitsukäigu seintele) ja lahkub suitsukäiku, kui kollet ei läbi piisaval hulgal hapnikku.

Põlemise efektiivsus sõltub kütuse põlemiskiirusest, kütuse põlemise pindalast, leegi pikkusest, kolde suurusest, kolde täituvusest, jne. ning kütja peab valima lähtudes kolde omapärast süütamise ja põletamise režiimi.

Kui kütmise protsessi juhitakse "meeldimise" või "harjumuse" järgi ja ei arvestata põlemisprotsessi omapäradega, siis tulemus ongi juhuslik ja ennustamatu.

[Prill]

Kui suur leek täidab kolde, siis osa põlevat gaasi jääb koldes põlemata (kondenseerub jaheda suitsukäigu seintele) ja lahkub suitsukäiku, kui kollet ei läbi piisaval hulgal hapnikku.

Just, ka mina olen nii aru saanud. See koldes kütte süütamine pealt ei ole enam uus jutt, juba 15-20 aastat tagasi tõlkeartiklites käis see läbi ja ajas toona ka minul silmad punni, sest nii minu vanaema, ema kui pioneeri laagriõpe õpetas ikkagi tuld süütama halgude alt
Teemal silma peal hoides jäi mulje, et skandinaavias teadlased on seda ahjude ja ahjukütmise teemat põhjalikumalt uurinud ja vist ka keskkonnahoiu seisukohalt, kus põlemise jääkgaasid on heide-reostus ja kuidas seda vähendada. Üks järeldus-meede on põletada kütet täiuslikumalt ja kolletes peamine tule reguleerimise viis on hapnikuga reguleerimine - põlemine vajab kütust ja hapnikku, kütust saab küll lisada aga täpsemalt reguleerida saab õhukoguseda, see aga on ka komplitseeritud, kus hapniku piiramisega võib koldes kuumuse mõjul puugaasi ikka eralduda aga see puugaas hapniku näljas ei põle täielikult ära ja läheb pooliku põlemisjääkidega reostusena korstnasse. Kui aga hapnikku anda liiga palju võib põlemine paisuda nii suureks kus ahi või küttekolle ei suuda seda salvestada või hoonesse üle kanda ehk tekib soojakadu korstnasse ehk kütte raiskamine ja reostus.
Jääbki järele nipp süüdata tuli küttematerjali pealt, siis kuumus ei pääse alumistelt halgudelt puugaasi välja kuumutama ja põlemine on seeläbi kontrollitum, täiuslikum, puhtam ehk ka energiasäästlikum.

Tegelikult on tänapäeval teema vist keerulisem, sest vähemalt ka tahkekütte kateldel on kaks hapniku reguleerimise kohta, primaarne ja sekundaarne, kus sekundaarne tegeleb selle hapnikunälga jäänud puugaasi järelpõletamisega. Lugedes on ka ahjude konstruktsioonis tehtud sarnaseid parendusi.
Eks see kütmine üks kunsttükk ja raketiteadusse prügimus on, kus kombinatsioon küttekehast, küttest, kogemusest ja veel mõnest tegurist - ja pole imestada kuidas selles mitmekesisuses võib tõdesid kedrata lõputult, kuni selle kindlas järjekorras eriliigiliste puude ladumiseni koldesse

[Tavalugeja]

Tiku näite puhul pole lehte juurde vaja, piisab tiku hoidmisasendist endast. Üldiselt pealt süüdates põleb väga lahjalt või kustub ära.

Kuivata oma halud ära.

[vuuk]

Tuues pakasega puud tuppa, nende pealispinna niiskus esialgu suureneb, kuna külmale pinnale hakkab kogunema toaõhust niiskus. Seejärel mõne aja pärast niiskuse kogunemine puidule lakkab ja hakkab toimuma kuivamine, kuni tasakaaluniiskuseni.
Puidu täiesti kuivaks saamiseks on aga vaja kuivatit. Vabas looduses puit täiesti kuivaks ei kuiva.
Süttivus oleneb suuresti ka liigist.
Pealt süütamiseks peab ilmselgelt olema lisaks hästi süttivale küttematerjalile ka vastav kolle.
Vanemat sorti madalate ustega kütteseadmed (eriti ilma tuharestita) selleks küll head ei ole ja ilmselt ka mitte keskkonnasäästlikud.
Samas nagu iga teisegi asjaga, ei saa lähtuda ainult ühest tegurist.
Loeb kogu süsteem kui tervik, mitte ainult süütamise moodus.

[Tavalugeja]

Küll saab lihtsa asja keeruliseks kirjutada.
Kes lihtsamalt tahab toimetada, sellele:
Too kuivad hallituseta puud tuppa nädala varuna. Neid ei pea toas just kindlasti ahju kõrval eksponeerima. Kütma asudes lao puud ahju ja säti pealmisteks paar peenemat halgu. Nende pealmiste halgude alla säti süütekuubik ja süüta see põlema. Kui puud sellest põlema ei süti, on viga puude niiskuses või süütajas või kogunisti mõlemas. Suuremat teadust siin pole.

[Prill]

Just tuli ühes seltskonnas teemaks pealt süütamine ja süütamine üldse ja üllatuseks kasutavad inimesed sh pensionärid süütamiseks juba mõnda aega neid kaubandusvõrgust süütekuubikuid. Ajalehed mõnda ega ei sobivat, sest uue aja perioodika ei tahtvat hästi põleda, aga süütekuubikutega süütamine olla murevaba.
Neidkuubikuid olla ka erinevaid, osa neist pidada vängelt lehkama ja pole neid kuskil hoidagi, teistel polevat isegi nuusutades õiget lõhna tunda. Samuti nende hinnad olla erinevad, isegi Lätist olla neid kaasa haaratud, kuna odavam kui meil.

[Tavalugeja]

Valged kuubikud jätke ostmata ja COOP pakub ka odavaid, mis toimivad muretult. 64 -se paki eest küsiti 1.19.

[ping]

Valged kuubikud jätke ostmata ja COOP pakub ka odavaid, mis toimivad muretult. 64 -se paki eest küsiti 1.19.

Äkki viistsiks head toodet täpsemalt kirjeldada, sest COOP on üleeuroopaline kaubamärk ja just seda head toodet ei pruugi kohalikus poes olla.

Et siis teaks vähemalt otsida.
https://www.google.com/search?newwindow ... 12&dpr=1.5

[Tavalugeja]

Valged kuubikud jätke ostmata ja COOP pakub ka odavaid, mis toimivad muretult. 64 -se paki eest küsiti 1.19.

Äkki viistsiks head toodet täpsemalt kirjeldada, sest COOP on üleeuroopaline kaubamärk ja just seda head toodet ei pruugi kohalikus poes olla.

Et siis teaks vähemalt otsida.
https://www.google.com/search?newwindow ... 12&dpr=1.5

Kes nii viisakalt küsib, selle aitaks lavalegi ja vihtleks ja peseks puhtakski.

https://coophaapsalu.ee/toode/dancoal-s ... k-pruunid/

[elektron]

Pealt süütamiseks peab ilmselgelt olema lisaks hästi süttivale küttematerjalile ka vastav kolle.
Vanemat sorti madalate ustega kütteseadmed (eriti ilma tuharestita) selleks küll head ei ole ja ilmselt ka mitte keskkonnasäästlikud.

Ehk täpsustad, miks ilma tuharestita umbkolle pealtsüütamiseks halb on? Minu loogika ütleb vastupidist.

Puidu täiesti kuivaks saamiseks on aga vaja kuivatit. Vabas looduses puit täiesti kuivaks ei kuiva.
Süttivus oleneb suuresti ka liigist.

Vabas looduses on võimalik küttpuu saada piisavalt kuivaks, et pole ei pealt aga alt süütamisega mingit küsimust. Ei peagi tisleripuitu ahju ajama.

[vuuk]

@elektron
Tõesti, tõesti ei saa seda 100% kindlalt üldistades väita, mis ühele või teisele on hea või halb.
Mina siinkohal pigem arvan. Aga arvamisel ja teadmisel on vahe. Ja arvan ka seda, et pealt süütamise paremus on kellegi hüpoteetiline arvamus mitte kindel ja igasuguse küttesüsteemi puhul tõestatud ja tõenduspõhine.

Pilt räägib ehk paremini, sellepärast illustratsiooniks alljärgnev pilt minu mudeldatud ja selle järgi ehitatud tuharestiga ahjust:

Selgituseks.
Tuharestiga ahjul on all tuharuum ja kolle asub selle võrra kõrgemal.
Number 800 näitab kõrgust mm, kus enamvähem on see süütamise asukoht pealt süütamisel.
Sellisel uuemat sorti ahjul on ka kolde uks ligikaudu 10 cm kõrgem.
Vanemat sorti (umbkoldega) ahjudel üldreeglina (ei välista siinkohal erandeid) on kolle madalamal ja koldeukse ava vaid ligikaudu 20cm. Seega paned ahju põhjale 3..4 parajat halgu ja juba ongi peaaegu kolmveerand koldetäit. Ja kui mugav siis sealt puude pealt käpakil maas olles on süüdata? Võibolla noorematel pole vahet - mul küll on erinevus.
Teisalt, mida näitab pealt süütajatel ahju suitsugaasi temperatuuri termomeeter korstna juures?
Kas olete ühel või teisel viisil süütamisel ja kütmisel jälginud kui kiiresti suitsugaasi väljundtemperatuur vajaliku määrani tõuseb? Muide liiga pikaajaline madal väljundtemperatuur võib keerata korstna ja ka ahju "pekki".

[Küülaline]

Miks tuharuumi uks nii kõrgel on? Minu ahjul on tuharuumi uks põrandaga tasa.