Kipsitaga puhub tuul

[AlarHeinaste]

Tere,

küsimus selline kas see peabki olema nii, et kipsi taga puhub tuul. Teenindusluugu teen lahti siis on tunda korralikult et puhub ja lisaks kraanikausi veetorude avadest, mis kipsil on tehtud ka tunda et puhub, lisaks kui aknalaua ära võtta siis ka tunda et sealt vahelt puhub Seest välja loendades materjalid on nii: kips metallkarkassil, siis vahe, palkseinca 200mm, selle peal puitsõrestik koos 100mm villaga,millel omakorda 50mm tuuletõkkeplaat millel vahed teibitud siis distantsliist ning lõpuks laudis. Ma pole ehitusspets aga kas mitte ei peaks olema tuuletõke nii paigaldatud, et tuuletõkkest sissepoole ei oleks minit tuult.
Ehituse käigus nägin et on tuuletõkkeplaatide vahed teibitud, kui ka akna ümbrused. Ei osanud aimata et miski tegemata jäänud ehitajatel, kuid nüüd kui sees elan ja tegelen viimistlustega jne siis on need välja tulnud. Mis valesti tehtud on?

[ping]

Tere,

küsimus selline kas see peabki olema nii, et kipsi taga puhub tuul. ...
... Mis valesti tehtud on?

Puudub toimiv tuuletõke.

[AlarHeinaste]

saan aru jah, aga kus viga tekkida võis neil siis? kui akna ümbrused ja plaadi vahed on teibitud? Vundament on PURiga soojustatud. Kas siis ülevalt kuidagi? Kui ülevalt siis kuidas peaks õigesti seal olema tehtud?

[Prill]

Võibolla ka lihtsalt füüsika, kus ühelpool kipsi on soojem õhk ja kipsi taga jahedam õhk, kui kipsi tekitada väiksem ava (nt pistikutoos, hooldusluuk vm) sooja ja külma õhumassi kokkupuutudes väljendub see õhu liikumises, mida võib ka tuuleks nimetada.
Kui eemaldada näiteks seinast suurem osa nt terve kipsplaat võib õhu segunemine toimuda nii suurelt, et seda tuulena ei tunneta ehk jääks mulje, et ei puhu midagi

[RaJy]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi.
Ilmselt viga ikka tuuletõkkes - paigalduses. Tavaliselt kipub nõrk koht olema katuse aluskatte ja tuuletõkke vahel kui õigesti ei osata teha. Oli omal juhus kui läksin veits hiljem objektile ja ülemus oli omaalgatuslikult minu pooleli olevat tööd jätkanud - lõikas selle katusekatte mis oli mõeldud tuuletõkke peale keeramiseks lihtsalt ära lõiganud. Teipe on ka muidugi igasuguseid - mitte kõik ei ole mõeldud ajas püsima.

[Küülaline]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi

Soe õhk on kergem ja tõuseb ülesse, selle asemele tuleb pistikupesade, torude ja muudest avadest külm õhk asemele ja puhubki sealt külma sisse, kuna väikeses avas õhu liikumine kiireneb.

[RaJy]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi

Soe õhk on kergem ja tõuseb ülesse, selle asemele tuleb pistikupesade, torude ja muudest avadest külm õhk asemele ja puhubki sealt külma sisse, kuna väikeses avas õhu liikumine kiireneb.

Proovi ahjus tuld teha kui õues +30 ja toas +20. Suvel saab proovida kui huvi on.
P.S. soovitan kiireks tubade tuulutamiseks ja ahjus tule kustutamiseks valmis olla.

[Urmas]

Proovi ahjus tuld teha kui õues +30 ja toas +20. Suvel saab proovida kui huvi on.
P.S. soovitan kiireks tubade tuulutamiseks ja ahjus tule kustutamiseks valmis olla.

Suvel maal küll tehtud tuld pliidi alla sinu mainitud numbrite korral. Ei ole olnud häda mindagi. Mitte ammu ei olnud näiteks talumajapidamistes ei gaasi- ega elektripliiti, aga süüa oli ikka vaja teha ja seakartulit oli samuti vaja keeta.

[RaJy]

Proovi ahjus tuld teha kui õues +30 ja toas +20. Suvel saab proovida kui huvi on.
P.S. soovitan kiireks tubade tuulutamiseks ja ahjus tule kustutamiseks valmis olla.

Suvel maal küll tehtud tuld pliidi alla sinu mainitud numbrite korral. Ei ole olnud häda mindagi. Mitte ammu ei olnud näiteks talumajapidamistes ei gaasi- ega elektripliiti, aga süüa oli ikka vaja teha ja seakartulit oli samuti vaja keeta.

Kindel? Olen näinud tagurpidi töötavaid korstnaid. Kui igapäevaselt tuli all siis muidugi võib-olla korsten soojem kui välisõhk ja siis toimibki.

[Urmas]

Kindel?

Loomulikult. Mäletan veel isegi seda, et vanaemal ja onul(erinevad majapidamised) ei olnud mingit tänapäevast pliidi varianti, aga süüa tehti absoluutselt iga ilmaga, sõltumata sellest, milline oli temperatuur õues.

[RaJy]

Kindel?

Loomulikult. Mäletan veel isegi seda, et vanaemal ja onul(erinevad majapidamised) ei olnud mingit tänapäevast pliidi varianti, aga süüa tehti absoluutselt iga ilmaga, sõltumata sellest, milline oli temperatuur õues.

Loe ülejäänud tekst ka läbi ja võimalusel konsulteeri oma 6 klassi füüsikaõpetajaga.
Ka minu vanaema keetis seakartuleid suvi läbi pliidil, aga tegi seda igapäevaselt mitte ei jahtunud korsten vahepeal maha.

[sokolaad]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi.

rõhk on sõnal tavaliselt?
miks see aknalaud muidu küljest ära käib ja mis temp seal kipsi taga on vs toas?

[RaJy]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi.

rõhk on sõnal tavaliselt?
miks see aknalaud muidu küljest ära käib ja mis temp seal kipsi taga on vs toas?

No kui ventseadmega ruumidesse ülerõhk tekitada siis on võimalik ka vastupidine õhuvool. Tavalise asemel oleks ilmselt pidanud kasutama loomuliku õhuvoolu mõistet. Vabandust!

[AlarHeinaste]

Arvasin ka et ehk külma ja sooja õhu kokkusaamisel võib tekkida see olukord aga et nii tuntav on see. Pannes küünal vm tuli luugi või toru avade juurde siis puhub leegi 90 kraadi vaat et peaaegu kustu.
Aknalaud käib sellepärast ära et see pole 100% valmis (vajab "voolimist" ja viimistlemist).
Minu arusaam ka nagu see, et soe peaks välja pressima aga sellel juhul on vastupidi.

[AlarHeinaste]

Tempi ei ole mõõtnud aga peaksin mõõtma. Panen täna termomeetri hooldusluugi avast "seina vahele".

[RaJy]

Tavaliselt liigub soe õhk külmale poole, mitte vastupidi

Soe õhk on kergem ja tõuseb ülesse, selle asemele tuleb pistikupesade, torude ja muudest avadest külm õhk asemele ja puhubki sealt külma sisse, kuna väikeses avas õhu liikumine kiireneb.

Sooja õhu maht peaks külmast suurem olema? Unustasid? No igatahes minu välisseinas asuvates pistikupesatoosides ja aknalaudade all tuult ei ole. Ikkagi mingi puudulik tuuletõke - kaameraga saab vead tuvastada. Hädapärast saab ka infrapunatermomeetriga.

[mote]

Nii nagu mina sellest aru saan.
1. Tuuletõke pole õhukindel materjal. Õhk käib sealt läbi, mis on näiteks kasulik seinakonstruktsiooni niiskuse reguleerimiseks. Majades tavaliselt konstruktsioonis aurutõke on see mis suuremalt jaolt vähendab läbi seina õhu liikumist.
2. sul on sees nii tihe kips tehtud, et suur osa õhku mis tuleb läbi kontsruktsoonide pääseb tuppa nende avade kaudu. kui lõikaksid kipsi 1m2 augu siis enam ei puhuks, kuna õhu kogus jaotub suurele pindalale.
3. õhk ei saa majasse kuhjuda, ta peab kuskile edasi liikuma. Kas sul on näiteks korstna lõõr lahti või kütad puudega ning kütmiseks vajaliku õhu võtad ruumist. tekiades sellega majja alarõhu mida välisõhk ühtlustada üritab. Teine teema on kui õhukindel on lagi. Kui lae kaudu lekib toast välja palju sooja õhku, tekidab see tuppa alarõhku, külm raskem välisõhk pressib seinast peale. Soe õhk on kergem kui külm õhk. Googelda ka "stack effect"
4. Talvelt väljast tulev külm kuiv õhk kuivatab konstruktsioone, küll võib külm õhk jahutada maha näiteks akna nurgad ning toas olev niiskus võib kondenseeruma hakata ja sellest võib tulla probleeme kui niiskus koguneb ja ei saa kuivada.

[ristu]

Mida sa seal välisseina sees teenindad ja hooldad?
Kui sealt jooksevad mingid kommunikatsioonid, vb on kommunikatsioonide tõttu mingi tihendamise viga?
Kas puitseina ja sisemise kipsi vahel on vill ka või on see vahe täitsa tühi?
Kas aurutõke ka on?
Kuidas soklisõlm on lahendatud?

[optimist88]

Minu arusaam ka nagu see, et soe peaks välja pressima aga sellel juhul on vastupidi.

Ei. Maja pole hermeetiline, seepärast õhk soojenedes ei pressi kusagile. See, mida sa kirjeldad, on ringlus ehk tõmme. Madalamalt või tuule suunast tuleb külm õhk sisse, soe väljub kusagilt kõrgemalt, ventlõõr, korstnalõõr, hõre aurutõke jne
(nyyd märkasin, et mote juba kribanud sama jutu)

[AlarHeinaste]

Termomeeter näitab seal seina vahel 16 kraadi. Muidugi hetkel pole ka suuremat külma kuid nädalavahetusel pidi tulema siis baatan palju langeb ka, ku mitte oluliselt siis pigem tegu nn maja hingamisega. Lael on 400+ mm puistevilla ja majas on soojustagastusega vent. Luuk on välikraani veesõlme jaoks nt. Seina taga ei ole villa, on tühimik ja siis vana palksein. Sokkli soojustus on nii et pandi vill ja tuuletõke ning see järel lasti PUR sokklile kui ka selle peale, nii et PUR puutub kokku tuuletõkkeplaadiga.
Mis puutub kipsi tihedusse siis on seinas topeltkips, mis teeb kah selle üpris tihedaks.

[vuuk]

...
1. Tuuletõke pole õhukindel materjal. Õhk käib sealt läbi, mis on näiteks kasulik seinakonstruktsiooni niiskuse ...

Täiendaks siinkohal, et erinevatel materjalidel on erinevad omadused. Tuuletõkkematerjali peaülesanne on takistada tuule puhumist soojustusvilla sisse. Tasuks uurida erinevate tuuletõkkematerjalide vastavate omaduste numbrilisi väärtusi. Need ei ole ühesugused. Üldjuhul, mis takistab paremini tuult, laseb halvemini niiskust endast läbi ja vastupidi. Näiteks tänuväärse tuuletõkkematerjal Isover VKL-13 veeauru takistustegur on 1. See tähendab, et veeaur läheb sellest sama kergesti läbi nagu õhust. Õhu eritakistus 15 x10-6 m3/msPa. Kas saab oodata, et suurte rõhuerinevuste korral eri pooltel oleks 100% õhupidav?
Võtame teise Isover tuuletõkke OL-33, mis on välispinnast kaetud lisaks tuuletõkkekangaga, sellel samuti µ=1, aga
õhu eritakistus tootja deklaratsiooni järgi <50 x10-6 m3/msPa (EN 29053). Numbreid kõrvutades erinevus ligi 3 korda. Siit tuleks teha järeldusi.
Konstruktsiooni kui terviku õhulekke normikohasuse tagamise ülesanne on õhutõkke või aurutõkke materjalil, mis ka eespool mainitud.

[AlarHeinaste]

...
1. Tuuletõke pole õhukindel materjal. Õhk käib sealt läbi, mis on näiteks kasulik seinakonstruktsiooni niiskuse ...

Täiendaks siinkohal, et erinevatel materjalidel on erinevad omadused. Tuuletõkkematerjali peaülesanne on takistada tuule puhumist soojustusvilla sisse. Tasuks uurida erinevate tuuletõkkematerjalide vastavate omaduste numbrilisi väärtusi. Need ei ole ühesugused. Üldjuhul, mis takistab paremini tuult, laseb halvemini niiskust endast läbi ja vastupidi. Näiteks tänuväärse tuuletõkkematerjal Isover VKL-13 veeauru takistustegur on 1. See tähendab, et veeaur läheb sellest sama kergesti läbi nagu õhust. Õhu eritakistus 15 x10-6 m3/msPa. Kas saab oodata, et suurte rõhuerinevuste korral eri pooltel oleks 100% õhupidav?
Võtame teise Isover tuuletõkke OL-33, mis on välispinnast kaetud lisaks tuuletõkkekangaga, sellel samuti µ=1, aga
õhu eritakistus tootja deklaratsiooni järgi <50 x10-6 m3/msPa (EN 29053). Numbreid kõrvutades erinevus ligi 3 korda. Siit tuleks teha järeldusi.
Konstruktsiooni kui terviku õhulekke normikohasuse tagamise ülesanne on õhutõkke või aurutõkke materjalil, mis ka eespool mainitud.

Tuuletõkkena kasutatud paroc cortex pro 50mm plaate.

[k6pitseja]

Seest välja loendades materjalid on nii: kips metallkarkassil, siis vahe, palkseinca 200mm,

Kui seespoolse kipsi taga on suures ulatuses ühine "tuulutusvahe" ja tubades on väike alarõhk erinevate väljatõmmete tõttu, siis ei peagi olema kindlat kohta, kust kipsi taha väline õhk satub. Imetakse läbi välisseina vähem õhutihedate kohtade ja väikese pinnaga avade-pragude kaudu tuppa jõudes on õhu liikumine tunda.
Ja loomulikult on kipsi tagune palkseina pind toaõhust jahedam, selleks ei pea isegi välist õhku kipsi taha sattuma.