Vannitoa ehitus vanasse puitkarkassmajja

[RaimoTammi]

Plaanis kevadepoole hakata renoveeritavasse puitkarkassmajja vannituba tegema, selleks ajaks oleks vaja palju asju endale selgemaks teha.
Vannitoa tahan teha olemasoleva keldri peale, keldri lagi on relsside vahele "betoonist" (suuri kive täis segu) valatud. Mis seisus see vahelagi täpselt on selgub alles siis, kui olen selle pealt puitpõranda ära lammutanud. Ideaalis, kui see oleks piisavalt sile ja korralik (kui ei ole, tuleb see üle/ uuesti valada), paigaldaks selle peale EPS-i, millele siis valaks max 80mm betooni, millesse tuleb ka elektripõrandaküttekaabel. Sellele betoonplaadile ehitaks metallkarkassiga kipsseinad, millele keraamiline plaat (Kui mahub eelarvesse, läheks ehk tycroc). Kuna 2 seina on kahjuks välisseinad, mis hetkel veel on soojustatud vaid 150mm termoliidiga, siis lisaks seintesse mingi koguse villa, nt.50-100mm. Lakke läheks samuti vill (hetkel külm pööning, tulevikus üleval magamistoad) ja aurutõkkekile, niiskust hakkaks eemaldama otse läbi seina ventilaator. Kanalitorud saaks vajadusel otse tarbimiskohast läbi põranda keldrisse viia, sealt väljub kanalitoru linna trassi, dushi juures kasutaks renntrappi kogu nurga laiuselt, kuna see nurk moodustab nagunii eraldi u. 90mm laiuse sopi. Veetoru siseneb majja samuti keldrist. Veetorudeks kasutaks mõnda al-pex lahendust, nt. Uponor ja võimalusel viiks torud seina pealt, või siis osaliselt seinast-põrandast ilma liitmikuteta.
Loodan, et olen laias laastus õigel teel, kui on ettepanekuid või vigu mu plaanis, siis ootan huviga tagasisidet.
Paar konkreetsemat küsimust veel siia otsa:
EPS-i peale tuleb mu teada veel kile panna? EPS-ile igasugune põrandabetoon ei paista sobivat, kui juhendeid lugeda. Hetkel on silma jäänud nt. CERESIT CN-80, mis peaks sobima, kas on ka soodsamaid segusid soovitada?Ruumi suurus on ca 6.3 m2, seega põrandasegu võib minna kuni tonnijagu.
Betooni ja puidu vahele (välissein) piisab nt. 50mm EPS-i ribast, või peab veel millegagi isoleerima puitu betoonist?
Kuna aurutõket ja hüdroisolatsiooni mõlemat eraldi panna ei tohi, kas on meil saadaval sellist hüdro, mis toimib ka aurutõkkena, või on see juba ülemõtlemine korraliku väljatõmbe korral?

[Äärenurk]

Vali pesuruumi asukoht nii, et see ei piirneks välisseintega.

[RaimoTammi]

Vali pesuruumi asukoht nii, et see ei piirneks välisseintega.

Kaalusin seda varianti kohe alguses, aga no ei ole sobivat kohta, mis mõõtmetelt välja annaks. Tegemist üsna väikse majaga.

[Kalvis]

Põrandaga lihtne - EPS+betoon, hüdrotõke, plaadid.
Välisseinad - puitkarkassile aurutõke, edasi kips ja niiskustõkkega üle. Kui SPA plaanid siis korralik hüdrotõke.
Kui kardad, jäta aurutõke ära.

[RaimoTammi]

Põrandaga lihtne - EPS+betoon, hüdrotõke, plaadid.
Välisseinad - puitkarkassile aurutõke, edasi kips ja niiskustõkkega üle. Kui SPA plaanid siis korralik hüdrotõke.
Kui kardad, jäta aurutõke ära.

Spaad ei plaani, dushinurgas hakkab vesi vastu seina ja põrandat käima, mujal (tahtlikult) mitte. Praeguses korteris olevas vannitoas on 150mm vent, mis välja tõmbab, isegi peegel ei lähe uduseks, kui dushi all käia. Majas saab suht sama seis olema.

[Urmas]

Lakke läheks samuti vill (hetkel külm pööning, tulevikus üleval magamistoad) ja aurutõkkekile, niiskust hakkaks eemaldama otse läbi seina ventilaator.

Ei oska arvata, kas mingil määral augustatud aurutõkke kile annab mingit efekti, kuid ise teeks kohe ka nn musta lae kipsplaadist ja siis hüdroisolatsiooniga kogu kupatus üle. Laes hüdroisolatsiooniga kokku tehtud kipsplaadist lae siledaks tegemine niiskuskindlama pahtliga ei ole mingi probleem. Lihtsalt kaks kihti lauspahteldust "W" märgitusega pahtliga, kruntvärv ja põhivärv.

Veetorudeks kasutaks mõnda al-pex lahendust, nt. Uponor ja võimalusel viiks torud seina pealt, või siis osaliselt seinast-põrandast ilma liitmikuteta.

Vägagi mõistlik idee! Kasutasin seda varianti potentsiaalse ämma korteri veevärgi uuendamisel. Kahju ainult, et meie korteri kokkuehitamisel seda ei kasutanud. Liiga hilja lugesin sellest ideest või tulin sellele mõttele. Jah, teeb süsteemi küll veidi kallimaks, kuid tuleks arvestada, et see on põhimõtteliselt ühekordne ja lollikindlam variant kui liitmikud kusagil seina taga. Ega seinapealsed alupex torud visuaalselt just kõige efektsemad(minu arvamus) ei ole,kuid nendega inimene harjub ära. Tegelikult, teiste arvamused seinapealsetest torudest saada pikalt, sest nemad ei ela ega pese ennast sinu vannitoas.

Ruumi suurus on ca 6.3 m2, seega põrandasegu võib minna kuni tonnijagu.

Üldiselt võiks betooni kogused arvestada m3-tes kui just ei ole tegemist mingite tugevusarvutustega. Minu arvutuste järgi kulub umbes 0,5m3 ehk ca üks alus kuivbetooni. Selle koguse segamine ja valamine on köki-möki.

EPS-ile igasugune põrandabetoon ei paista sobivat, kui juhendeid lugeda.

Äkki siis vaataks pigem EPS-i, millele kannatab betooni valada ja saad? Mis on häda spets põrandatele mõeldud EPS-l ja saad 2x soodsama hinnaga kuibbetooniga põranda valada? Pranglides arvan, et 6,3m2 veidi kallima põrandaepsi ostmine on tunduvalt soodsam vs vähemalt 1,5x kallima kuivbetooni hind. Hinnavahet võrreldes pranlisin koguseid ja ESPAK-i lehel olevaid hindasid.

[Kalvis]

SPA määrab kui vinge hüdrotõkke kipsplaadi peale tegema pead. Tavakasutuses võõbatakse lihtsama niiskustõkkega kogu kipsplaat üle. Kui SPA mõtted siis võõpad fiiberkummiga. Vingem hüdrotõke on ühtlasi aurutihedam, et seega vähem ekstra aurutõkke paigaldamisele mõtlema pead.
Kui saad, väldi torusi välisseinas. On juhuseid, kus -20 C külmub vesi torus ära isegi kui toru on kipsseina taga. Kui vannituba on normaalses +20 C küttes siis seda ei juhtu.
Veeetorud ilma liitmiketa seina taga on klassika.

[RaimoTammi]

Äkki siis vaataks pigem EPS-i, millele kannatab betooni valada ja saad? Mis on häda spets põrandatele mõeldud EPS-l ja saad 2x soodsama hinnaga kuibbetooniga põranda valada? Pranglides arvan, et 6,3m2 veidi kallima põrandaepsi ostmine on tunduvalt soodsam vs vähemalt 1,5x kallima kuivbetooni hind. Hinnavahet võrreldes pranlisin koguseid ja ESPAK-i lehel olevaid hindasid.

Mul selle betooniga ongi segadus veidi, väljendasin ennast halvasti ka. Algselt oligi plaanis kasutada näiteks KUIVBETOON WEBER S-100, siis sattusin kuskilt lugema, et seda justkui ei võigi EPS-le valada ja sealt edasi leidsin vaid kallimaid segusid, mida võiks. Mul pole mingi probleem osta kallim EPS, peaasi, et sinna võib antud segu valada. Ma pole betoonitöödega rohkem kokku puutunud, kui mõne aiaposti vms. maasse valanud ja korteris tasandusseguga vannitoapõranda teinud siledamaks. EPS-le valamise kogemus ja teadmised puuduvad.

Saan ma õigesti aru, et põranda EPS-le võib valada misiganes betooni?

Lakke plaanisin aurukile ja mingi ripplaelaadse asja, et igasugu kruviaugud jms. saaks ära teipida. Siinpakutud variant tundub ka täitsa tehtav, kaalun seda.

[kaimagk]

....mina tegin nii
...kile
...EPS 100 (tootjal eriti vahet pole) ps: 100 tähistab EPS'i marki mitte paksust, kui paksu kihi tahad panna on su enda otsustada(mida rohkem seda uhkem )
...armatuurvõrk , migi 6-8 mm ja silmusega 150x150mm
...küttetraat (toru)
...veber 100 täitsa ok
...hüdronake
...hüdro (korralikult 2kihti nii nagu toote pakendipeal kirjas)
...plaadid
...saigi valmis

[RaimoTammi]

....mina tegin nii
...kile
...EPS 100 (tootjal eriti vahet pole) ps: 100 tähistab EPS'i marki mitte paksust, kui paksu kihi tahad panna on su enda otsustada(mida rohkem seda uhkem )
...armatuurvõrk , migi 6-8 mm ja silmusega 150x150mm
...küttetraat (toru)
...veber 100 täitsa ok
...hüdronake
...hüdro (korralikult 2kihti nii nagu toote pakendipeal kirjas)
...plaadid
...saigi valmis

Umbes nii mul oligi plaanitud, kuni sattusin lugema, et igat segu EPS-le nn. ujuvpõrandana ei või valada, sealt saigi segadus alguse.

[RaJy]

Ei ole kursis kuskohast seda infot said, aga kindlasti ei ole tegu adekvaatse arvamusega. Aga muidugi on ka siinolev foorum üksnes arvamustele tuginev - kui 100% kindel tahad olla siis tellid spetsialistilt raha eest korrektse arvamuse.
Ise muidugi valaks tavalise s-100 ja ei põeks - minu arvamus.
Olen omale valanud põrandapeno (EPS100) peale kruusast ja tsemendist seguga ja siiani (10+aastat) pole ükski kuhugi poole liikunud.

[RaimoTammi]

Tänud. Kas EPS-i ja segu vahele tuleb kile panna või mitte? Siit loen mitmest kohast, et mitte, kuskil jälle, et pandi.
Kui sile see praegune keldrilagi peab olema, millele EPS tuleb? Pigem kahtlustan, et pean selle nagunii üle valama ja armatuuri sisse panema, millele siis EPS ja sellele vannitoa põrand. Muidu kui hiljem keldri lagi peaks relsside vahelt alla kukkuma, siis jääks see EPS ainult kolme relsi ja keldriseinte peale toetuma

[k6pitseja]

EPS-i aluspind seni alati liivaga tasandatud.
Kas tegelikult peaks kuidagi teisiti?

[Kalvis]

Ma väga ei pabistaks - vaevalt raudterelsid sul roostetanud oleksid... Sel juhul tuleks maja kogu keldrilagi ära vahetada...

[RaimoTammi]

Ma väga ei pabistaks - vaevalt raudterelsid sul roostetanud oleksid... Sel juhul tuleks maja kogu keldrilagi ära vahetada...

Ma nende relsside pärast ei põegi, aga nende vahele valatud lagi koosneb mingist segust ja päris suurtest kividest ning pole sugugi kindel, et seda armeeritud on. Eks pealt lahti võttes tuleb natuke "koputada" ja asja hinnata

[Kalvis]

Vene ajal selline kooslus oli vägagi levinud. Pole kuulda olnud, et oleks lagunenud mõni selline lagi.

[vuuk]

Weber-i S-100 deklareeritud survetugevusklass on C20/25 ja Uninaks C-30 survetugevusklass on C/25/30. Eelduslikult on võimalik teisel juhul võimalik saada tugevam betoon. Samas S-100 betoonil on sees jämedam täitematerjal, killustik. Olen kogenud, et Uninaks C-30 väga kiirelt kuivades kipub rohkem mahult kahanema ja võib kergemini tekkida mahukahanemisepragusid. Praod ei tee kindlasti betooni tugevamaks, pigem nõrgemaks. Jämedam killustik betoonis aga aitab betooni armeerida.
CERESIT CN-80 betoonile on deklareeritud tugevust lausa 40MPa - seega eelduslikult võimalik saada neist kolmest variandist kõige tugevam betoonplaat. Kuigi, ega ainult betooni tugevus ka ei määra kuigivõrd suhteliselt õhukese betoonplaadi tugevusomadusi.
S-100 paigaldusjuhendist ei ole küll võimalik välja lugeda, et ei sobi EPS soojustusele valamiseks.
Kui pole teada relsside vahel oleva osa stabiilsus ja võib oletada, et betooni alune EPS hakkab survet avaldama mitte päris ühtviisi igas kohas, koormus ei pruugi jaotuda relssidele ega ühtlaselt ja üle tonni koormust tuleb suhteliselt väikesele pinnale, siis on põhjust muretseda just sellest aspektist.
Eriti seni, kuni pealmine armeeritud betoonplaat pole kivistunud ja hakanud ise ka ühtlaselt koormust jaotuva plaadina tööle.
Betooni ja EPS plaatide vahele paigaldatakse kile mitmeks otstarbeks. Esiteks, betoonisegu soojustusplaatide vuukide vahele valgumise vältimiseks (külmasild), teiseks kile EPS ja betooni vahel võimaldab betoonil mahukahanemisest tulenevalt libiseda ja seeläbi mahukahanemisepragusid vältida. Samuti on mõistlik vesi hoida kivistumise perioodil betoonis, soojustusmaterjalis on vesi ebasoovitav.

[kaimagk]

....ka tähelepanekud..
....killustik siiski betoonis täitematerjal ja selle lisamine betonile ei ole seotud armeeringuga, killustiku suurus mõjutab otseselt muid omadusi betoonis kui armeerig
...EPS paigaldataks selliselt et plaatide vahel ei satuks betooni
...vee imendumine EPS'i on tühine kuna EPS'i veeimavus on väike ja see mis sinna lähebki kuivab ilusti aeglaselt välja mis omakorda on hea betooni kivistumiseks....
....

[vuuk]

....killustik siiski betoonis täitematerjal ja selle lisamine betonile ei ole seotud armeeringuga, killustiku suurus mõjutab otseselt muid omadusi betoonis kui armeerig....

Otseselt ei saa vastu vaielda, aga jään endisele seisukohale. Kuigi jah, ei maksaks valesti aru saada. Armeeringuks on teras ja mitte ainult. Samas ka killustik, eriti tugev killustik aitab mõnevõrra armeerida. Kiudbetoonis näiteks väikesed traadijupikesed teevad armeerimise. Aga muidugi kõige parema ja ühtlasi optimaalse tulemuse saab eelduslikult siis, kui vastava ala konstruktor on projektis kõik õigesti ära määranud ja ehitatakse vastavalt projektile.

...EPS paigaldataks selliselt et plaatide vahel ei satuks betooni...

Väga nõus, samuti üritaks paigaldada tihedalt ja ilma vahedeta. Paraku on näha olnud, et 100% ei suudeta ja ka turunduslikul eesmärgil oma jutuga teisi maha tegevad ja sellega endid paremale positsioonile upitavad jutupaunikud mitte. Tingimused, eriti vannitubades kipuvad olema sellised, et maha on näiteks pandud terve hulk vee- ja kanalisatsioonitorusid, mis on iga üks natuke kõver, ei ole ruumi seinte suhtes paralleelselt, seinad ei ole alati üksteise suhtes risti ja paralleelselt jne. Ja lisaks eeldatakse, et töö peab saama tehtud võimalikult väikese aja jooksul. Ja kõigest sellest tulenevalt ei pruugi kõige parema tahtmise korralgi parimatel meistritel õnnestuda tulemus nii, ei pilusid plaatide vahele üldse ei jääks. Aga nagu me nüüd kõik usume, vähemalt üks erand on, kes suudab ja jätab kokkuhoiu eesmärgil kile panemata.
Üks tähelepanek... .Korralikumates projektides on kile sellesse kohta olnud projekteerija poolt ära määratud.
Kas need projekteerijad eksisid, määrasid kile sinna valesti?

...vee imendumine EPS'i on tühine kuna EPS'i veeimavus on väike ....

Väga nõus, et veeimavus on väike. Siiski hoiaks vee võimalikult kivistumise ajal betoonis. Ja eriti on oluline, et kivistumise algperioodil betoon liialt kiiresti ei kuivaks, just liiga kiire kuivamine kivistumise algperioodil on samuti mahukahanemisepragude tekke üks soodustavaid tegureid.

[antss]

Kui postitaja ei ole omale keraamilisi plaate veel leidnud soovitan siit vaadata. Ehk leiad omale midagi.
https://prome.ee/tootekategooria/keraamilised-plaadid/