Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

Kunagi aegade alguses oli vist siin teemas keegi kommenteerija, kes tegi katusekinnitused ise ja kriteeriumiks oli, et need ei tohiks maksta üle 10 € paneeli kohta.
Mina ostsin vist ainuüksi alumiiniumsiine 10 €/jm ja terassiine 6 €/jm.
Samas olen näinud trapetsplekile paigaldamiseks otse plekile kinnitamiseks klambreid.
Siin kah üks näide.

https://www.youtube.com/watch?v=o-uMy-jthn4

[xxx111]

Ma mainin siia juurde, et ei soovitaks sellise asjaga tegeleda
Tasuks lugeda pleki garantiitingimusi...
"Iseehitamine" on tore asi
Lihtsalt tuleb meeles pidada mis sellega kaasneb / võib kaasneda

[Urmas]

Samas olen näinud trapetsplekile paigaldamiseks otse plekile kinnitamiseks klambreid.
Siin kah üks näide.

https://www.youtube.com/watch?v=o-uMy-jthn4

Jama näide meie kandi jaoks! Trebla, sealkandis, kus on see sinu toodud näitlik video tehtud, ei pruugi olla 6 kuud lund katustel. Näiteid võiks tuua selliseid, mis sobiksid ka meie kliimas olevatele katustele. Mis juhtub trapetspleki külge kruvitud kinnitustega kui lumi hakkab sulama? Kas hakkavad kruviaugud vett läbi laskma? Ise kahtlustan, et jah, sest talvised-kevadised-suvised-sügisesed aeg-ajalt esinevad tormid loksutavad päikespaneele koos kinnitustega ja plekk ei ole just kõikse ideaalsem/stabiilsem kinnituse alus. Nende klambrite jaoks peab ära ootama kliimasoojenemise, mil meie kandis talvel enam lund ei ole ja talvine keskmine temperatuur on +10*. Sinna läheb vist läheb veel kaua-kaua aega.

Kommentaar ei ole isikustatud.

[xxx111]

Küsimus pole kaugeltki ainult soojas / külmas...
Ma julgeks püstitada väite, et enamus trebla viiteid mis puudutavad PV-d on "kallutatud"

[xxx111]

Huvi pärast uurisin kümneid erinevaid veebilehti mis käsitlevad PV tasuvust
99% juhtudest kohtasin analoogset jampsi:

To calculate your solar payback period, you simply divide the cost of installing your system by the amount of money you’ll save each year.

For example, if your solar installation costs $20,000 and your system saves you $2,300 a year on your electric bill, your breakeven point is 8.7 years ($20,000/$2,300 = 8.7).

That means at the end of those 8.7 years, your solar panels will have saved you enough money on your electric bill to cover the upfront cost of your system. Year nine in the example is when you technically start saving money, having finally broken even on your investment.

[rannamees]

Huvi pärast uurisin kümneid erinevaid veebilehti mis käsitlevad PV tasuvust
99% juhtudest kohtasin analoogset jampsi:

To calculate your solar payback period, you simply divide the cost of installing your system by the amount of money you’ll save each year.

For example, if your solar installation costs $20,000 and your system saves you $2,300 a year on your electric bill, your breakeven point is 8.7 years ($20,000/$2,300 = 8.7).

That means at the end of those 8.7 years, your solar panels will have saved you enough money on your electric bill to cover the upfront cost of your system. Year nine in the example is when you technically start saving money, having finally broken even on your investment.

Arvamisel ja uskumisel on võimas jõud. Ei hakka ümber lükkama.
2023 pole veel läbi aga tegin kiire peast kalkulli ja toetusega pargi tootlus ca 16+% ja ilma toetuseta 11+%
Parem ikka kui sukasäär või hoius...

[xxx111]

@ rannamees

Ma ei tea midagi arvamisest ega uskumisest
Viitasin metoodikale mis on täiesti "puus"

PS
Aasta pole veel läbi aga Excel näitab täna aasta algusest +36%...

[Urmas]

Arvamisel ja uskumisel on võimas jõud. Ei hakka ümber lükkama.
2023 pole veel läbi aga tegin kiire peast kalkulli ja toetusega pargi tootlus ca 16+% ja ilma toetuseta 11+%
Parem ikka kui sukasäär või hoius...

Olgu, ei hakka su pranglimist ümber lükkama, kuid ikkagi. Kui need arvutused on tehtud tänase päeva seisuga, siis kas nende arvutuste aluseks olevad numbrid kehtivad ka 5 aasta pärast? Mõtlen seda, et kõige magusamal tootmise ajal(suvel) hakkab tootjate üleküllusest tekkima miinusmärgiga toodang. 5 aastat tagasi tasuvuses miinusmärgiga toodangut tasuvusse ei arvutatud, vaid arvestati vist positiivsemate numbritega. Ise nimetaks seda turu sissesöötmiseks.
Seni olen näinud, et kasutud PV paneelid on meie jäätmejaamas läinud elektroonika konteinerisse, aga kui neid hakkab tekkima massiliselt, siis kas ikka lubatakse PV paneele tasuta ära anda või mõtleb Kliimaministeerium midagi välja, et ehk saab riigi eelarve auke täita? Ja neid paneele hakkab varsti tekkima massiliselt. USA-s PV paneelide utiliseerimine juba on probleem.
PS. Minu pranglimised käivad laias laastus, mitte konkreetsete numbrite järgi ja tulemus võib olla vale.

[rannamees]

[quote=xxx111 post_id=438838 time=1703187439 user_id=2101
PS
Aasta pole veel läbi aga Excel näitab täna aasta algusest +36%...
[/quote]

Ega ometi Infortar kohvris pole?

[rannamees]

@ rannamees

Ma ei tea midagi arvamisest ega uskumisest
Viitasin metoodikale mis on täiesti "puus"

PS
Aasta pole veel läbi aga Excel näitab täna aasta algusest +36%...

Ega ometi Infortar kohvris pole

[rannamees]

Sry, nüüd läks midagi sõlme

[xxx111]

@ rannamees

Ma ei tea midagi arvamisest ega uskumisest
Viitasin metoodikale mis on täiesti "puus"

PS
Aasta pole veel läbi aga Excel näitab täna aasta algusest +36%...

Ega ometi Infortar kohvris pole

Mitte midagi Balti börsilt
Kuigi olen omanud
Tallink ja Infortar on need millest käin kauge kaarega mööda
Infortari kaaluks spekulatsiooniks (mitte segi ajada investeeringuga) hinnaga max 20

[rannamees]

Arvamisel ja uskumisel on võimas jõud. Ei hakka ümber lükkama.
2023 pole veel läbi aga tegin kiire peast kalkulli ja toetusega pargi tootlus ca 16+% ja ilma toetuseta 11+%
Parem ikka kui sukasäär või hoius...

Olgu, ei hakka su pranglimist ümber lükkama, kuid ikkagi. Kui need arvutused on tehtud tänase päeva seisuga, siis kas nende arvutuste aluseks olevad numbrid kehtivad ka 5 aasta pärast? Mõtlen seda, et kõige magusamal tootmise ajal(suvel) hakkab tootjate üleküllusest tekkima miinusmärgiga toodang. 5 aastat tagasi tasuvuses miinusmärgiga toodangut tasuvusse ei arvutatud, vaid arvestati vist positiivsemate numbritega. Ise nimetaks seda turu sissesöötmiseks.
Seni olen näinud, et kasutud PV paneelid on meie jäätmejaamas läinud elektroonika konteinerisse, aga kui neid hakkab tekkima massiliselt, siis kas ikka lubatakse PV paneele tasuta ära anda või mõtleb Kliimaministeerium midagi välja, et ehk saab riigi eelarve auke täita? Ja neid paneele hakkab varsti tekkima massiliselt. USA-s PV paneelide utiliseerimine juba on probleem.
PS. Minu pranglimised käivad laias laastus, mitte konkreetsete numbrite järgi ja tulemus võib olla vale.

Mis päeva, kirjutasin ju, et kiirelt peast, huupi.
Tulevikku ma ei näe ja seda teemat ei kommenteeriks aga miinushinna vastu on mitu rohtu. Kasutan nii mõndagi neist.
Jäätmeid ei tahaks ka pikalt lahata. Klaas, ehk SiO ja Al põhikomponendid, mille recycling on suht lihtne ja odav.
Ei näe probleemi, võrrelduna näiteks klaaskiuga.

[xxx111]

"Miinus" hinda antud juhul võiks võrrelda aktsiate langusega
Parim rohi - lühikeseks müük
Suurimad tootlused olen teeninud just nii
Märkusena lisan, et ainult teatud osaga "portfellist" arvestades riski ja seda ei saa arvestada pikaajaliseks tootluseks

[xxx111]

Tõstan siia teisest teemast ühe oma posti:

Pealkiri ÄP-st:
...taastuvenergia ruulib...

Vaatame (aasta algusest):
iShares Global Clean Energy ETF -22%
iShares NASDAQ-100 ETF +51%
iShares S&P 500 ETF +25%

Viimased 2 näitavad üsna iseloomulikult minu +36%
Kuna enamus on just seal ja enam / vähem pooleks seal
Olemuselt on portfell selline, kus teatud summa "liigub" erinevate sektorite vahel (olen omanud nii taastuvat, fossiile, ravimeid jne)
Enamuses ETF / ainult väike osa üksikaktsiad
Ja teine osa on selline mis täieneb igakuiste ostudega - alati ETF ja alati on sees SP 500 / Nasdaq 100 / Europe Stoxx 600 - osakaalud sõltuvad
Ja loomulikult kasutan max määras ära III samba tulumaksutagastuse

[Urmas]

Jäätmeid ei tahaks ka pikalt lahata. Klaas, ehk SiO ja Al põhikomponendid, mille recycling on suht lihtne ja odav.

Lahkaks ikkagi. Kui sina arvad, et odav, siis mõnel meist targemal(vist?) on teistmoodi arvamus.

Ränipõhised PP-sid purustatakse tavaliselt mehaaniliselt ja sealt edasi komponendid eraldatakse (klaas, plastik jne). Perovskiitsete PP ja teiste puhul kasutatakse ka happevannides väärismetaalide eraldamist (viide). Kahjuks ei ole see ümbertöötlemine praegu eraldiseisvalt majanduslikult kasumlik. Aga EL on firmasid, mis teevad seda tasu eest, nt UK firma PV Cycle või Prantsusmaal Veolia. EL-is tasub ümbertöötlemise eest tootja (või edasimüüja), mitte lõpptarbija.

See on ekspertide(?, täpselt ei tea) arvamus, aga kas peaks nende arvamuses kahtlema?

Tsitaadi allikas https://www.kliimamuutused.ee/lahenduse ... ergia/kysi

Kui PV paneelid saite "soodushinnaga", siis uskuge, et tulevikus utiliseerimine ei lähe kohe kindlasti mitte kunagi odavamaks ja küll ümbertöötlejad selleks põhjuse leiavad. Mõelge kasvõi sellele, mis toimub hetkel meie prügimajanduses. Tänapäeval on ehe näide selleks see, et inimesed peavad biojäätmeid koguma biogaasi tootjate jaoks ja peavad kohustusliku kogumise eest veel peale maksma. Ei oma mittemingisugust tähtsust, et biojäätmed viiakse ära tasuta, kuid biojäätmete kogumise kohustusega on inimesed kohustatud tegema kulutusi biojäätmete prügikasti omamiseks ja vahet ei ole, kas biojäätmete prügikasti enda omandisse ostmise või rentimise näol. Ja seda kellegi "rohelise äri" nimel? No ei ole nõus, sest biojäätmed on samasugune tooraine nagu vanametall, mille eest kokkuostus makstakse.

Või on mu siin kirjutatud uitmõtted nagu Jules Verne raamatutes kirjutatu?

[xxx111]

Oma olemuselt ei saa ükski utiliseerimine iseenesest olla majanduslikult kasulik
Selle kõik maksavad ühel või teisel viisil kinni tarbijad
Kõikvõimaliku "rohelise" utiliseerimist alles hakkame maksma
Aga kindlasti saabub hetk kus seda hakkavadki maksma vaid selle "rohelise" tarbijad / tootjad ja see hakkab kajastuma ka "rohelise" hinnas
Lihtsustades - praegune "rohelise" hind ei kajasta ei "kogu kompoti" hinda ega ka "kogu kompoti" saastet (jutt pole ainult utiliseerimisest)

Sobib kenasti paralleel RB-ga...

...kui see oleks otseselt rahaliselt kasumlik, siis oleks mõni eraettevõte selle juba valmis ehitanud...

Ehk kui utiliseerimine oleks otseselt rahaliselt kasulik siis oleks "ukse taga järjekord" jäätmetele...

[Kalvis]

Oma olemuselt ei saa ükski utiliseerimine iseenesest olla majanduslikult kasulik
Selle kõik maksavad ühel või teisel viisil kinni tarbijad
Kõikvõimaliku "rohelise" utiliseerimist alles hakkame maksma
Aga kindlasti saabub hetk kus seda hakkavadki maksma vaid selle "rohelise" tarbijad / tootjad ja see hakkab kajastuma ka "rohelise" hinnas
Lihtsustades - praegune "rohelise" hind ei kajasta ei "kogu kompoti" hinda ega ka "kogu kompoti" saastet (jutt pole ainult utiliseerimisest)

100% õige jutt.
Kahjuks PP ei saa taaskasutada. Peale matmise midagi mõistlikku nendega teha ei saa. Hea uudis on siiski pikk vastupidamine - arvatavasti 25 aastat on nad töökõlbulikud võivad ehk kauemgi vastu pidada.

[rannamees]

Oma olemuselt ei saa ükski utiliseerimine iseenesest olla majanduslikult kasulik
Selle kõik maksavad ühel või teisel viisil kinni tarbijad
Kõikvõimaliku "rohelise" utiliseerimist alles hakkame maksma
Aga kindlasti saabub hetk kus seda hakkavadki maksma vaid selle "rohelise" tarbijad / tootjad ja see hakkab kajastuma ka "rohelise" hinnas
Lihtsustades - praegune "rohelise" hind ei kajasta ei "kogu kompoti" hinda ega ka "kogu kompoti" saastet (jutt pole ainult utiliseerimisest)

Sobib kenasti paralleel RB-ga...

...kui see oleks otseselt rahaliselt kasumlik, siis oleks mõni eraettevõte selle juba valmis ehitanud...

Ehk kui utiliseerimine oleks otseselt rahaliselt kasulik siis oleks "ukse taga järjekord" jäätmetele...

Erinevalt RB-st saab mingi toote ümbertöötlemine olla vägagi kasumlik.
Kõik oleneb asjaoludest. Sisendite hindadest, kui täpsem olla.
Loomulikult võimendab tulukust massiefekt.
Alumiinium (metallid üldse)võiks positiivseks näiteks olla.
Uraan võiks negatiivne näide olla, kus väiksemad tegijad (Soome) ei suuda majanduslikult taaskäidelda ja matavad maha. Suuremad tegijad, USA, FRA, UK taaskäitlevad.

[rannamees]

See on ekspertide(?, täpselt ei tea) arvamus, aga kas peaks nende arvamuses kahtlema?

Tsitaadi allikas https://www.kliimamuutused.ee/lahenduse ... ergia/kysi

Või on mu siin kirjutatud uitmõtted nagu Jules Verne raamatutes kirjutatu?

Omal ajal kooliloengus öeldi, et 80% tehnoloogiatest on uuemad kui 10a.
Tänane mittetasumine võib vaevalt mõne aasta möödudes olla vägagi tasuv.

[xxx111]

Mulle tundub, et aetakse segamini "rahaliselt kasulik" ja nö "mõistlik" või "ressursse säästev" või "keskkonnasäästlik" vms

[Prill]

Mulle tundub, et aetakse segamini "rahaliselt kasulik" ja nö "mõistlik" või "ressursse säästev" või "keskkonnasäästlik" vms

See teema siin käib ka muudkui ringiratast. Juba ammu seletatud, kuidas rahaliselt/majanduslikult on kasulikum reostada, a'la odavam keskaja kombel oma roe ja reovesi otse rentslisse lasta, kui hakata ehitama suuri kollektoreid, reoveekanalisatsiooni ja suuri puhastusseadmeid.
Sama loogika läheb välja ka selle atmosfääri saastamiseni, odavam ehitada-pidada sõidukeid, kus ei ole neid katalüsaatoreid, kübemefiltreid jm meetmeid.
Odavam on elektritootmiseks lasta katlast läbi kivisütt, põlevkivi jm fossiilset ning heitmed otse atmosfääri.
Vaata kuidas tahad rahaliselt on kasulik saastada ja kulukas saastet vähendada, puhastada, taaskasutada, saastavast tööstusest loobumiseni.
Selles vaates suur osa regulatsioone on loogilised, kus saastamine on kas seadusega keelatud, rikkumisel kriminaalkaristused, trahvid jne, või on tootmisega tekkiva saaste käitlemine pandud tootja&tööstuse ehk saaste tekitaja õlule, kus peab oma saastega tegelema nagu hoolitsema pakendite tagastamise eest, nt taara tagastustasu jne kuni saastekvootideni välja, kus saastav tööstus või elektritootmine muudeti kvoodisüsteemiga ajas aina kulukamaks ehk suunata tööstust eelistama vähemsaastavaid alternatiivsed tehnoloogiad.

Suures majanduse pildis on seis muidugi vastuoluline, kus paralleelselt üritatakse viljeleda üksteisele vastukäivaid poliitikaid, nn juurutada rohepoliitikad samas säilitada vana head majanduskasvu, kus majanduskasv põhineb endiselt peamiselt suurel tarbimisel ehk tootmise&tööstuse suurendamisel, mis paraku on saastamisega otseses seoses - majanduskasv = rohkem saastet = saaste ellimineerimiseks vaja aina rohkem kasvust teenitut ohverdada rohepoliitikatele.
Paradoksina seame eesmärgiks kasvu ehk kaasneva saastamise suurendamise ning samal ajal üritame rohepöördega saastamist vähendada, või vähemalt saaste kasvu peatada. Ehk kui valitsus oma poliitikaga üheaegselt taotleb majanduskasvu ja rohepoliitikate edendamist, on see omamoodi lahendamatu tegevus või vähemalt probleemselt vastuoluline tegevus. Ja seda on ka näha, kus kohati nagu ei saadagi aru, mida tahetakse, ei riigi, ühiskonna, ega indiviidi tasandil.
Kui poliitikad ähvardavad kahjustada isiklikku heaolu, mis tihti on saavutatud läbi majanduskasvu ehk saastamise, kiputakse enda heaolu eelistama mistahes poliitikatele, mis seda heaolu ohustavad, sh rohepoliitikad. Nii loemegi pidevalt kommentaariumites ja foorumites kuidas rohepoliitikad on rumalad ja kahjulikud, samas pakkumata planeedi kliimat ohustavale saastamiseprobleemile ühtegi lahendust.

[xxx111]

@ Prill

Mina ei viita mitte millelegi muule kui sellele, et kasutada "õigeid termineid / õiges kontekstis"
Ja see on kõik...
Ja teen oma märkused kui aetakse "puru silma" või valetatakse teadlikult

[xxx111]

Ma ei ütleks ühtegi sõna kommenteerimaks "rohepoliitikat" kui sinna juurde käiks märkus a-la, see on vajalik "planeedi päästmiseks" AGA tuleb leppida majandusliku heaolu langusega / hindade tõusuga jms-ga
Aga mitte jutt, et "rohepoliitika" viib majanduse kasvule ja on odavaim lahendus
Lisaks - demokraatia tingimustes oleks kohane küsida ka "rahva" arvamust...
Lisaks - EL-i kõikvõimalikud "naba paigast pingutused" on marginaalsus globaalses mõistes ja kui nende pingutuste tulemuseks on lisaks veel (globaalses mõistes) majanduse konkurentsivõime langus on otse öeldes tegemist totrusega
Korduvalt mainitud - meeldib või ei - kõige lõpuks paneb kõik paika raha

[xxx111]

Siin on näide (ainult 1 väga paljude seast) mis näitab, et lõpuks paneb kõik paika raha...

Microsoft plaanib lõpetada Windows 10 operatsioonisüsteemi toe, mis võib tähendada, et umbes 240 000 000 arvutit võib leida tee prügimäele või taaskasutusse, kuna neid ei saa uuendada Windows 11 peale...
Nende elektroonilised jäätmed võivad ulatuda 480 000 tonnini ehk sama palju kui kaaluvad 320 000 autot...