Juhtmete installeerimine

[Antoonovka]

Üle 10 aasta tagasi sai tehtud elektritöid, nüüd tahaks endale jälle ise teha. Kipsi taha olen vahepeal ka vedanud aga kuidas kiviseintesse on tänapäeval kombeks vedada?
Soon seina juhe kipsiga/naeltega sisse krohvi ootama? Horisontaalsed juhtmed min 10 cm laest. Kõik juhtmed paralleelsed ruumide lae-/seintejoontega?
Sellised kombed on ikka veel moes või on popimaid meetodeid?
On kuskil lektüüris sellised head tavad paberisse raiutud?

[marcor1]

Riiklik "tava" näeb ette, et töid teeb paberitega elektrik.
(põhimõtteliselt need loetud punktid on täiesti sobivad, lisaks veel kaetud tööde akti, teostatud tööde joonised, toosiühendused "kübaratega", kaablid markeerida, põrandas kõri sisse)

[Antoonovka El Tablerost]

Ma olen näinud kümneid aastaid töötanud paberitega meistrimehe tööd, kellest ma _endale_ ehitades iga kell kvaliteetsemalt teeksin...
Ise olen asja minimaalselt õppinud (silmaringi laiendamine tehn kõrghariduse omandamisel) aasta elektrifirmas ja ülejäänud aja omal käel valdavalt oma tarbeks praktiseerinud.
Ja kuna see enne viimistlustöid on vist ainuke asi, millega ise hakkama saaks ja mille kallal aega nokitseda oleks ilma, et üldehitustöid pidurdaks, siis õudsalt tahaks endale oma majas ise vedada e. meeldiva (rahaliselt) kasulikuga ühendada.
Lisaks see, et meistrimees tahab kindlasti projekti ette saada, endal aga kohapeal viibides tuleb kindlasti briljantseid muudatusi töö käigus pähe, mis mõnegi meistrimehe paneb vanduma ja lisakopikat küsima.
Küsisin esialgse pakkumise elektriprojekti tegemiseks. Projekteerija soovis, et ma paneksin maja projektile lampide-pesade-lülitite asukohad paika, et siis nad vormistavad projektiks. Minu saadetise peale öeldi, et kõik on OK ja saab küll nii teha. Aga kui ma hiljem tahan muudatusi teha, siis projektimuudatused maksvad sama palju, nagu projekt ise.
Seega ei näinud mõtet ka enne installeerimist projekti tellida, pigem siis hiljem "teostusjoonisena" näiteks enne kilbi komplekteerimist.
Toob selline suhtumine endaga midagi halba kaasa?
Finantsiliselt oleks igastahes nii optimaalsem.

[marcor1]

Kui sul on teadmised olemas, käed õigetpidi otsas, dokumenteerid tehtud tööd korrektselt siis see on tõesti, rahaliselt optimaalseim lahendus.
Praktikas siis peale objekti ja projekti valmimist lased mõõdistused teha. Kui kõik on tehtud eeskirjade kohaselt siis annab mõni pädev firma sulle paberi, et objekt vastab nõuetele ja võib käiku anda.
Lihtsalt oma suht lühikese töökogemuse juures olen liigapalju soss-seppi näinud - mitte, et seal midagi ülemõistuse keerulist oleks vaid, et kõike annab valesti teha. Suurepärane pärl oli näiteks ühe autoelektriku töö, kes kaabli musta soone oli "massiks" pannud ja koro "plussiks".

[Külaline]

Mida kujutab endast kaetud tööde akt? Kuidas peab olema vormistatud jne?

[Külaline]

Küsiksin üle, et miks vähemalt 10 cm laest (korteris on välja vahetamist ootavad juhtmed kohe vastu laepaneeli ja hea oleks vana soont ära kasutada)?

Ning kübar = see koonus, mis kokku keeratud juhtmetele otsa pistetakse?

[Volli]

Ning kübar = see koonus, mis kokku keeratud juhtmetele otsa pistetakse?

Mitte päris,sellega keeratakse juhtmed kokku

[ketas]

Alguses ikka tangidega, siis võib kindel olla, et kõik sooned said sinna kuhu peaks.

[Volli]

Ise tange ei kasuta,kümneid pakke neid ära kruvitud ja asi käpas,aga miks mitte,kui jääb kahtlane siis keerab lahti ja paneb uuesti.

[ketas]

Kahtlane ühendus ei pruugi alati näha jääda. Ma alles katsetasin sellega.

Näiteks jääb üks soon keermest välja ja keeratakse ümber teiste.

[vanakala]

mina näiteks kübaraid ei kasura kunagi ja joodan kõik ühendused tinaga. kübaraid nimetan eurorämpsuks. enamus eramajad saab ka tehtud ilma harukarpidetta.

[mg3]

Kübarad on "euro" kuid mitte rämps. Juhtmed ühepikkuseks, korralike Würthi puhastajatega isolatsioon maga ja punased "kübarad peale - töö kiire ja korralik. WAGOsid, ma oma majal ei kasutaks.
Kuid jootmine...näpitsatega väänad sooned kokku, keevitad tina peale ja teibiga kinni? Kõik on kena kuid palju see aega võtab? Kui sul on suure tootmishalli valgustuse harukarbid, kes selle 2-kordse ajakulu kinni maksab?

[kotermann]

Nuputan siin kah, et millega see vanakala küll oma tinutatud juhtmejunne isoleerib. Igasugused teibid ja nn. "isoleerpaelad" pole elektripaigaldises isolatsioonimaterjalina sertifitseeritud, seega ei tohi neid põhiisolatsiooniks kasutada.

Ja mis võib nendest tinutatud ühendustest 10-15 aasta pärast saada, sellele on parem mitte mõtelda.

[vanakala]

kui tähele panite siis ma ei maininud tööstushooneid( tööstushoonetes panen harukarpidesse klemmliistud kuna ei tea iial kuhu sealt vaja mingi juhe edasi tõmmata.

võid kindel olla, et ka 15a. pärast kestab minu ühendus paremini kui kübaraga.
aastaid tagasi kärsatas üks sõber ise tipi lõpetanud oma puidust eestiaegse renoveeritud maja maha maja maha.
veneajal sai sügaveepumba juhtmed jätkatud ja teibiga korralikult isoleeritud vee sisse ja ei olnud midagi hullu.

[Imelik]

mina näiteks kübaraid ei kasura kunagi ja joodan kõik ühendused tinaga. kübaraid nimetan eurorämpsuks. enamus eramajad saab ka tehtud ilma harukarpidetta.

Kui sa räägiksid sidekaabli soontest, trükkplaadi rajast,mähisetraadi otsast või peenkiud
juhtmest siis ma saaksin sinu jootmisharjumusest aru. Kuna aga jutt käis vist paigalduskaablitest siis sinu jooteühendus ei ole küll aktsepteeritav. Vaata asi on selles
et tegemist ei ole päris ühesuguste materjalidega (õigemini erinevate töötlustega vist).
Kui ei usu võrdle paigalduskaabli soone jäikust (kõvadust) näiteks mähisetraadiga.
Jõuda tahtsin ma selle jutuga selleni et ilmselt vajab paigalduskaabli soon ühenduse
korrektsuse huvides pidevat mehhaanilist survet (mida ilmselt jootega pole võimalik saavutada).
Korralik kontaktpind ja surve on nn. kübarühenduse puhul garanteeritud (ei ole ise küll ühtegi jama seoses nendega isegi mitte kuulnud). See välja keeramise jama on kinnihoidmise või liiga lühikese (erineva pikkusega) otsa viga.
Harukarpideta ei saa ilmselt hakkama sinagi (küsimus on ainult nende asukohas).

[ketas]

Need kübarad võiksid läbi paista. Siis näeks selgelt kuhu sooned lähevad :)

[vanakala]

teen vajalikud ühendused seadmetoosi põhjas(valgustus), pistikutele tuleb toide kas otse kilbist või siis ühe toa teise pistiku klemmi alt.

mis puudutab aga liitmikel füüsililise surve avaldamisest siis siin ei ole ma päris nõus asjaga. nimelt vajavad elektronid pigem pindade head omavahelist kontakti mida ei pruugi alati saavutada füüsilise survega. lisaks on kokku keeratud sooned oksüdeerumis tundlikud. tina puhul toimub aga oksüdeerumine joote välispinnal.ehk siis ka rusikareegel, et mida parem kontaktpind seda väiksem võib olla füüsiline surve kontaktpindadele. kui oled natukene elektrit õppinud ja teinud ka tööd suurtes tööstustes sellel alal siis peaksid teadma erinevatest kontaktpindadest. juhtmed keeran enne muidugi näpitsatega omavahel kokku ja kui täpsustada jootmis vahendit siis see sisaldab ka pisut hõbedat.

[ketas]

Hmm... Kas see kübara neljakandiline terasvedru ei loo soontesse lõikumisel piisavalt head kontakti?

[vanakala]

nu ega ma nendes kübarates erilist probleemi ka just ei näe kuna koormused on küllalt väiksed aga oksüdeerumis oht jääb. nu siin võib ühendamistest pikalt rääkida. näiteks kui majas on vee uputus siis need tänapäeva harukarbid seda vett kinni ei pea. korraliku teipimise puhul aga probleeme ei ole. ega pistikupesadgi..., mõtlen neid millel lükkad juhtme lihtsalt sisse klemmialla siis ühendus pinnaks jääb juhtme pinnast osadel ainult 10-20% , sellised ühendused aga hakkavad soojenema koormuste puhul. kuskilt on ka meels , et plahvatusohtlikes ruumides peavad olema ka tänapäeval ainult joodetud või poltühendustega tehtud ühendused.
kui olin 13a. siis isa tassis mulle elektrikutelt tööd koju. kui teised karjas käisid puhastasin mina kodus kontaktorite ja lülitite kontaktklemme viiliga. mis tänapäeval viga... kui midagi ei tööta siis viskad minema ja paned uue. veneajal seda luksust ei olnud. kui juba vanemaks sain siis puhastasime majandis suurte mootorite, viljakuivatite kontaktorite ja lülitite klemmid kõik aastas korra üle ja mis päris põlenud olid siis asendasime uutega.mäletan, et kunagi sai ühte suurfarmi paigaldatud umbes 300 valgustit ühte rivvi ja mina neid ühendusi ei viitsinud ka kohe vabatahtlikult jootma hakata. mõni kuu hiljem aga mõned valgustid enam ei põlenud lihtsalt. vanemad mehed said mu üle ainult naerda. pidin oma töö üle tegema ja jootma ühendused. aga proovi sa ronida seal lehmade persete taga kõrge redeli otsas..., oleks õigel ajal korralikult teinud siis loomi veel laudas ei olnud.

[Külaline]

No see on nüüd küll kalamehejutt, et keegi lehmalaudas 300 valgusti ühendusi oleks jootnud ja veel nõuka ajal. Siis kasutati valdavalt alumiiniumjuhet. Korraliku töö puhul need keevitati kokku. Ja tegelikult ega ega kokkukeevitatud 2,5mm² alumiinium juhtmetel iseenesest midagi viga ei ole.

[vanakala]

ei kasutatud mitte ainult alumiinium juhet vaid ka vaske ja kui tahad siis võin sulle ekskursiooni teha sinna farmi. farm töötab tänaseni ja samad harukarbid ja valgustid üleval.

[Volli]

Mõtlesin seda laudajuttu lugedes samuti kohe ,et kes siis seal vaske kasutas,see läks ikka kuskile erakate peale ja alumiiniumiga tehti.Siis meenus aastatagusest valguse renoveerimisest ühes suurlaudas,et seal oli ka vask valguse peal,ühendused harukarpides olid jootmata aga topeltpikalt kokku keerutatud ,pooleks painutatud ning plastmüts peas,oksdeerunud oli ainult vase pealispind samas kui alumiiniumjuhtmed samal objektil kohati läbi ussitanud muudes ühendustes ,keskond ei ole eriti "sõbralik" seal. Valgustuspaigaldis sai IP65 karpide ja valgustitega,lulitid IP44 ja ühendused kõik "mütsid" pähe,vaatab kuda vastu peab ja miks ei peaks pidama,arvan.Lehmad olid küll rõõmsamad valges toas ainult töötingimused polnd kiita,samas jälle s*tahais on kõikseparem kopsurohi .
Jungana sai isegi kontakte "tehtud" samalajal kui staašikamad seda spirti lahendasid mis kontaktipuhastuseks välja kirjutati,põhitegevuseks oli siiski laagrite reviis-vahetus ventilaatoritel ,pumpadel jm.. selline mustem jobi.

Veel meenus sealt laudast,et venkudel oli ka 2.0mm2 alumiinimsoon kasutusel (selline mõnus-pehme kaabel),ja need otsad olid enamuses "külmad" ,isegi kui kruviklemmi alla pandud-materjal lihtsalt ära ussitanud.

[vanakala]

nii ta oli jah. vene ajal oli ka mingil sordil vasekaablil traadil endal laki kiht või mingi analoogne asi peal ja tuli alati noaga hoolikalt puhastada.

[Imelik]

Püüame arendada seda kontakti teemat siis kuidagi loogilist rada pidi. Vanakala väitis et
mehhaaniline surve pole oluline, tähtis on vaid kontaktpind. Küsiks siis miks keerutad juhtmed enne jootmist kokku (sellisel juhul piisaks ju kahe juhtme lihtsalt pikalt kokkujootmisest). Lisaks veel ühe tähelepaneku. Kaks kokkukeeratud vaskjuhet (loomulikult tihedalt, piisava pingega) ei hakka kunagi oksüdeeruma (vaenulikus keskonnas) kahe kontaktpinna vahelt vaid hoopis pealt ja NB reeglina kõige rohkem kohast kus paljasjuhe läheb üle isolatsiooniga juhtmeks.
Isoleerimistehnika kohta niipalju et olen ka sidetööd teinud ja sealt tähelepanek et välisõhus jätk pidas kauem vastu kui keegi tola polnud püüdnud seda isoleeriga katta.
Isoleeritud jätkust vaatas reeglina vastu roheline näppe söövitav läga. Niiskus sisse saab igaljuhul ainult et isoleeri puhul läheb väljasaamisega raskeks.
Siit soovitus kui on kartus jätkule vaenuliku keskonna kohta siis tuleks see katta hoopis termomuhviga mitte hakata mässama isoleeriga. Kui teed jätke kütmata hoonetesse kasuta
vastavaid harukarpe jne.
Olen ka ise oma töömeheteed alustanud sügaval nõuka ajal aga nostalgitsema ei hakka ja
asju ilustama ning nendele külgepookima omadusi mida neil ei ole.
Austusega Imelik (Janek).

[vanakala]

side vool midagi muud kuigi olen ka sellega kokku puutunud piisavalt. sinu loogikaga ei tohiks siis tänapäeva õhuliinide isoleeritud klemme kaustadagi. trmokahanevad muidugi head kui teipida ei oska. kuidas sa kujutad siis seda jootmis tööd redelil ette kui juhtmeid enne kokku ei keera. ühekäega hoiad kolbi, teisega tina ja millega juhtmeid siis koos hoiad.
mõtetu vaielda. igalühel omad töövõtted.