Mure maaküttega

[Ac457765]

Mis muud ikka üle jääb. Ühes keskmises majas (see ei ole näiteks 2-toaline) aga ühe puhuriga midagi ära ei tee. Samuti ei pruugi peakaitse ~3x suurema voolu jaoks piisav olla.

[Kalvis]

Millegipärast see artiklis Helen jättis oma soojapumba remontimatta ja istub arvatavasti juba pikka aega puhuri otsas.

[Ac457765]

Kui oli väike maja ja tänapäevaselt soojustatud, eks siis võis ka täiesti nii olla, et rahaliselt ei olnudki mõtet remontida või uut pumpa osta. Sellises mahus remontimine on ka kahtlase väärtusega tegvus, pump ikkagi nii vana juba, praegu läks kompressor, homme soojusvaheti, ülehomme automaatika... Näiteks kui otse-elektriga küttes lisandub aastas 500 eur, aga uue soojuspumba hind (koos paigaldamisega) on 9000 eur ja selle elueaks arvestada 15 aastat, siis ei olegi asjal pointi.

[aero]

Millegipärast see artiklis Helen jättis oma soojapumba remontimatta ja istub arvatavasti juba pikka aega puhuri otsas.

Minu teada on soojuspumpadel üldreeglina küttekehad sees. Kui kompressor pekkis, kas pumba juhtloogika laseb kütta otseelektriga? Võiks ju.

[bladerunner]

Osadel pumpadel on lausa eraldi paigaldusreziim selleks, et saad pumpa täiesti ilma välisosata ka jooksutada, nt. ehituse käigus kui välisosa paigaldus pole koheselt võimalik. Saab klient vähemalt sooja sisse.

[ping]

SP rike on nii haruldane juhus, et kui see peaks juhtuma, võib rendist selleks ajaks soojapuhuri tuua, kuni SP korda saab. Puhur võtab küll 3x rohkem elektrit, aga kui teda on vaja ütleme 5 päeva 10 aasta jooksul, siis summaarne erinevus on tühine. Iseasi on kohtades, kus elekter igal aastal külmal ajal kokku nädalaid ära on.

Elektrikütte kassett rakendub vaikimisi juhul, kui see ei ole väljalülitatud ja kompressor vajalikku soojakogust toota ei suuda.

Ega omanik tegelikult mitte kunagi ei teagi, et mis tema seadmel on viga.
Omanik pannakse telefoni teel fakti ette, et remont maksab pool uue hinnast ja paneme parem kohe uue seadme, sest see on ju "nii vana seade".

Minu ostetud maasoojuspumpa on tahetud juba vähemalt 3 korda maha kanda, kui ma ise ei oleks probleemi uurinud sest "remont on kallis ja osasid tuleb kaugelt ning kaua tellida".
*) Paigaldades oli välisühenduse tihend viltu paigaldatud ja maja jooksis piirituse haisu täis.
*) 3T ventiil kiilus kinni ja masin läks häiresse.
*) Anduri pistik oksüdeerunud.
Jne.
(Ma ise selles majas ei ela enam 10 aastat ja ju siis on proovitud naisinimesele korduvalt "kotti pähe tõmmata".)

[Walter2]

Millegipärast see artiklis Helen jättis oma soojapumba remontimatta ja istub arvatavasti juba pikka aega puhuri otsas.

Minu teada on soojuspumpadel üldreeglina küttekehad sees. Kui kompressor pekkis, kas pumba juhtloogika laseb kütta otseelektriga? Võiks ju.

15 a. vanune pump võiks olla on-off tüüpi, endal oli ka selline - külmaaine leket ei tuvastanud ükski andur, kompressor käis pooltühjana ja küpses ära, peetis kompressor lõi seadme häiresse ning seiskas kogu seadme töö. Kui mõnel saab menüüst või seadetest soojuspumpa jooksutada el.kasseti pealt siis vahest õnnestub.

[kütja2]

EI hakanud uut teemat tegema, küsiks sellist asja, et mis juhtub maaküttega kui lisa küte (tennid) menüüst välja lülitada, kas siis käib pump 24h? või jääb maja külmaks?

[Kalvis]

Ei tea, pole maapumpa aga maaküttega on minu arust tennid täielik mõttetus. Maakütte SP kütab ju toa nõudluse järgi (on sees vastavalt vajadusele) ja sisendosa külmakandja langeb vastavalt palju on maapinda soojust jäänud. Kõige külmemaks läheb see kevadel ja eriti hakkavad nutma lühikeste säästukontuuridega tegelased.
Kõigepealt vaata sisendosa temperatuuri.

[aero]

EI hakanud uut teemat tegema, küsiks sellist asja, et mis juhtub maaküttega kui lisa küte (tennid) menüüst välja lülitada, kas siis käib pump 24h? või jääb maja külmaks?

Mul on lisaküte algusest peale väljas olnud. 10a tagasi oli elekter odav. Võimalik, et praegustes oludes oleks targem see uuesti sisse lükata ja börsikontrolleriga kallid tunnid ära keelata.

[kütja2]

Ei tea, pole maapumpa aga maaküttega on minu arust tennid täielik mõttetus. Maakütte SP kütab ju toa nõudluse järgi (on sees vastavalt vajadusele) ja sisendosa külmakandja langeb vastavalt palju on maapinda soojust jäänud. Kõige külmemaks läheb see kevadel ja eriti hakkavad nutma lühikeste säästukontuuridega tegelased.
Kõigepealt vaata sisendosa temperatuuri.

Päris säästukontuur ei ole, 2x350m maas toru. Lihtsalt täna näppisin menüüd ja vaatasin et 3kW lisaküte töötab. Sisend oli 3-4kraadi vahel

[Prill]

Võibolla need tennid on varuvariant, lähed nädalaks-paariks palmi alla/komandeeringusse/vms, tuled tagasi, maasoojuspumbal miski error kood ees, kodu külm ja torud lõhki.. tra oli vaja neid tenne näppida..

[Kalvis]

Sel juhul on täielik mõttetus need tennid. Kütteekontuuri pikkus on OK. sisendkontuuri temp. on ka OK.

[kaimagk]

…..küsiks lihtsalt mille järgi otsus et kontuuride (maakontuuri ikka mõeldakse) pikkus on ok , kas teate maja energiavajadust peast

[Kalvis]

JAH, maaküttekontuuride pikkuse aluseks on maja energiavajadus kütteperioodi jooksul.t
Maja energiavajdust tüüpajadel on tõesti peas. Täiesti tüüpne on 80 m2 keskmiselt soojustatud 1,5 kordne maja.

[Metsakraav]

Ei tea, pole maapumpa aga maaküttega on minu arust tennid täielik mõttetus. Maakütte SP kütab ju toa nõudluse järgi (on sees vastavalt vajadusele) ja sisendosa külmakandja langeb vastavalt palju on maapinda soojust jäänud. Kõige külmemaks läheb see kevadel ja eriti hakkavad nutma lühikeste säästukontuuridega tegelased.
Kõigepealt vaata sisendosa temperatuuri.

Päris säästukontuur ei ole, 2x350m maas toru. Lihtsalt täna näppisin menüüd ja vaatasin et 3kW lisaküte töötab. Sisend oli 3-4kraadi vahel

Tarbevett kuumutatakse tennidega, et ei tekiks legionella.
5–15% juhtudel võib lõpeda surmaga.

[Kalvis]

sõltub SP ehitusest. Saab ka otse kompressoriga kenasti 60 C kätte. Aga jah, see asi tuleb SP omanikul üle vaadata pumba spetsifikatsioonidest

[bjorn]

Nibe F1255-6 puhul on süsteemi menüüst tennid välja lülitatud. Minu arust läbikeetmise temp on äkki 55C peast. Ma nüüd ei tea kas sel hetkel ta ikkagi tenne kasutab, minu arust mitte. Ikka lükkab kompressori pöörded üles ning minu teada saavutab soovitud tempi.

[nexus4]

Ei tea, pole maapumpa aga maaküttega on minu arust tennid täielik mõttetus. Maakütte SP kütab ju toa nõudluse järgi (on sees vastavalt vajadusele) ja sisendosa külmakandja langeb vastavalt palju on maapinda soojust jäänud. Kõige külmemaks läheb see kevadel ja eriti hakkavad nutma lühikeste säästukontuuridega tegelased.
Kõigepealt vaata sisendosa temperatuuri.

Päris säästukontuur ei ole, 2x350m maas toru. Lihtsalt täna näppisin menüüd ja vaatasin et 3kW lisaküte töötab. Sisend oli 3-4kraadi vahel

Tarbevett kuumutatakse tennidega, et ei tekiks legionella.
5–15% juhtudel võib lõpeda surmaga.

See legionella on üksikelamus paras uhhuu teema.

[Kalvis]

Täitsa ei ole. Kui vesi on boileris pikalt alla 40 C siis paraku meie rauarikas vees hakkab elu elama. Vesi peab olema üle 45 C.
Tänapäevastel soojuspumpadel saab kenasti tarbevee kuumutada 50-60 C vahemikus ilma tennideta.

[nexus4]

See on suurte või seisvate veesüsteemide mure pigem. Eramus kus elu käib on tegu pseudoprobleemiga. Boilerid on kuni paarsada liitrit, kuus käib läbi paar kuupi vett, moodsamates süsteemides veel retsirkulatsioon ja vesi ei seisa jne. Kui riskirühma kuuluda, siis ilmsel jah parem safe than sorry, aga haigestumisjuhtumid kodumajapidamistes on olematud.

[suvaline]

nexus4, põdege endokardiit läbi ja vaatate Legionellale teise pilguga kuni elu lõpuni: võileiva tehes kogemata sõrme lõigates võib eluea pikkuseks olla 48 h, millest viimased 24 h olete koomas.

[Prill]

Tegemist on preventatiivse terviseohutuse meetmega, piltlikult kui sul on tänavajagu maju nt 40 tk, kes oma boilerit ei ennetavalt bakterite elutegevuse vältimiseks ei kuumuta, ei tarvitse juhtuda midagi seni kuni ohtlik bakter sinna boilerisse ei satu. Aga kui veega liiguvad ohtlikud bakterid ja leiavad omale 40 eramu boileris soodsad elutingimised, on enamus neist 40 maja elanike terviseohus.

Või näitena, kus mineviku sõdades nt keskajal raviti sõjahaavu ja amputeeriti jäsemeid piltlikult lihuniku vahenditega. Teadmata midagi vahendite steriliseerimisest või silmale nähtamataute pisikute-bakterite-viiruste olemasolust ja nendega kaasnevatest saasteriskidest abi/ravi tulemusele.
Tänapäeva üks esimesi tervishoiu alaseid hüppedi oligi, kui avastati kuidas "pisikud" mõjutavad inimeste tervist ja selle mõju on laialdane alates puhtast joogiveest kuni toidukäitlemiseni (nt toores liha või salati lõikumiseks eraldi lõikelauad jne).

Mõneti ollakse aastakümnetega ära harjunud, kuidas ajaloos massihaigused on nagu erandlik juhtum aga mitte laialdase süsteemsete nõuete järgimine, et inimesed kempsus käimise järel peseks käsi või arstid operatsioonil ikka kannaks maski ja kasutaks steriliseeritud töövahendeid ja keskkonda.
Sama laieneb ka boilerile, kui täna paljud boilerid kasutavad nagunii kõrgematemperatuurilist vett ja energiat säästvamad tehnoloogiad kuumutavad boilerit perioodiliselt, on loomulik, et meil legionella jt bakteritega pigem muret ei ole, aga kui üle Eesti hakataks harrastama madalatemperatuurilisi boilereid soodsa bakterielu keskkonnaga, võib kindel olla, et boileritest alguse saanud tervisehädad oleks meil massilised.

[Kalvis]

Ise ja päris mitu tuttavat sai üllatusega selle probleemiga silmitsi. Kõigepealt oli raua-lubkarikas vesi. Elektriboileris tekkis palju lupja ja sai avastatud - kui on >50C siis tekib lupja meeletult. Nojah - keerasime maha. Ega täpselt ei teadnud mõnel tuli 40 C, mõnel üle 45 C. Ja oligi elu sees. Vesi haises. Selle mahatapnine osutus raskeks - no ei sure enam ära - keeda kasvõi vett boileris.
Hilisemate inimkatsete käigus sai selgeks - 50 C on täpselt see piir kus katlakivi tekib vähe aga elu ka ei teki.
Jah - meede on preventatiivne. Kuid vesi haiseb nii hullult, et isegi WC pealejooksuks see vesi ei kõlba...

[val]

Tarbevett kuumutatakse tennidega, et ei tekiks legionella.
5–15% juhtudel võib lõpeda surmaga.

Thermial rakendub tenn kord nädalas (sagedust saab ka seadistada) legionella vastu, mitte ei ole kogu aeg järgi. Küllap see teistel samamoodi.