Kui uus maja on hästi sooja pidav, näit.energiaklass A+, siis mis küttesüsteemi kasutada?

[Hiid]

need on ju umbes samad, aerocil ja roclitel

[Muki]

Kui soovid elavat tuld ja et oleks igaks elujuhtumiks olemas ka põrandaküttetorustik, pane siis endale veesärgiga kaminasüdamik ja teisele poole seina akumulatsioonipaak. Saad kaks ühe hoobiga. Paaki saab veel väikese raha eest ka elektritennid panna, mis siis kui kütta ei viitsi, maja soojana hoiavad. Kui maja energiatarve on väike, polegi väga vahet millega seda kütta, olgu see siis kasvõi otseelekter. Ja kui kamina niikuinii teed, siis ongi sul selle näol katel ka olemas.

[Külaline]

Kui soovid elavat tuld ja et oleks igaks elujuhtumiks olemas ka põrandaküttetorustik, pane siis endale veesärgiga kaminasüdamik ja teisele poole seina akumulatsioonipaak. Saad kaks ühe hoobiga.

Ei saa 2in1, sest kui ikka voolu netu, siis asi ei toimi, sest pumbad tahavad särtsu ja põrandaküte ilma pumpadeta ei lähe soojaks.

Urmas

[Muki]

Nõrganärvilisem võib pumpade avariiolukorras ringi ajamiseks generaatori osta. Pikemaajaliselt ilma elektrita olles tekib märksa tõsisemaid ja raskemini lahendatavaid probleeme kui jahe tuba. Energiatõhus maja püsib päevakese ka kütmata elukõlbulikuna. Niiet see ei ole eriti teema, vaevalt et korterites elavad sajad tuhanded inimesed endale igaks juhuk pursuikasid varuvad, juhuks kui...

[Pomm]

Kui elektrit pole, siis inimesed surevad niikuinii, küsimus on vaid ajas. Kellel on generaatorid, need saavad kauem piinelda...

[kurmask]

Minu isiklik arvamus on, et kui maja asub linnast väljas, siis peaks maja olema selline, kus saab ilma lisaabita (elektritarnija, veetarnija) elada.

Ehk et puuküte + kaev näiteks

[Külaline]

Kui elektrit pole, siis inimesed surevad niikuinii, küsimus on vaid ajas. Kellel on generaatorid, need saavad kauem piinelda...

Vabandan ette kui ma su illusiooni purustan .... Inimesed surevad ja sünnivad nii elektriga kui ilma. Elektriga muidugi mugavam. Sina pead elu ilma elektrita mōttetuks, sinu valik.

[sashaobrok]

Ükskord oli vool pikalt ära. Mingi 6-8 tundi. Lõpuks viskas kopa ette, et mitte midagi ei oska teha ja vett ei ole ja peldik haiseb ja süüa ka nagu ei saa teha. Läksime linna külla. Kütte pärast nagu väga ei muretsenud, sest maja miinusesse minekuks läheb kindlasti mingi nädal vähemalt.

[sashaobrok]

Otse loomulikult saan ma minna ja sauna kütte visata ja küünlad välja otsida ja survepaagist tuleb tegelikult ka hädapäraselt veel joogivett. Ja ma võin minna ja kaevult kaane pealt vinnata ja ämbriga ja ketiga sealt koukida. Ja tegelikult on ka peldik õue peal. Aga milleks võimelda?

[ode]

Neid energiaklasse küll päris sellistena enam ei kasutata, aga A+ puhul ei tohiks küttekulu olla suurem kui 6750 kWh aastas (vastasel juhul ei oleks tegu selle energiaklassi majaga) ehk puhtalt elektrina 800 eur/aasta. Kui maasoojuspumba või õhk-vesi pumba peale kuluks näiteks 7000 eur, siis arvestades et soojuspump kütab poolenisti elektriga ehk tarbib aastas mõnesaja euro eest elektrit, oleks tasuvusaeg min u. 15 aastat. (Pelleti)katel oleks kasulikum, odavam soetada, aastane pelletile kuluv summa u. sama mis maasoojuspumba elektrikulu.

Kas soojuspump töötab selles majas käsiajamiga või mingi muu superpuper mudel kui kütab poolenisti elektriga. kui teadmised ja kogemused puuduvad küsi targematelt.
Algul on alati küsimus kas tahetakse kütta paari toaga taret või kaasaegse arhitektuuriga elamut. ühel juhul on ehitusmaksumus alla 600 euri ja teisel juhu alla 3000 euri. siit ka erinev lähenemine. Ei välista et ka 300m2 elamul võib küttekulu olla väiksem 100m2 elamu küttekuludest. vaadake veidi energiatõhususe miinimumnõudeid saab ka hoonete energiamärgistuse selgemaks.

[Külaline]

Mis pasandaja siin välja hüppas?
Paari-kolme tuhandega maakütte ega õhk-vesisoojuspumpade süsteemi korraliku suurusega majale ikka ei saa. Teiseks: korraliku külmaga ei anna ÕV-soojuspump halligi välja, elektrit võtab kõvasti aga välisõhust soojust ei tule ehk siis töötab nagu elektriküte ja isegi rohkem kui poolenisti elektriga.

[Külaline]

Mis pasandaja siin välja hüppas?
Paari-kolme tuhandega maakütte ega õhk-vesisoojuspumpade süsteemi korraliku suurusega majale ikka ei saa. Teiseks: korraliku külmaga ei anna ÕV-soojuspump halligi välja, elektrit võtab kõvasti aga välisõhust soojust ei tule ehk siis töötab nagu elektriküte ja isegi rohkem kui poolenisti elektriga.

Kui on väike (ca 100m2) hästi SOOJUSTATUD maja siis ei pruugi mingeid kalleid pumpasid vaja ollagi, selles asi.
Villa soetusmaksumus ja ekspluatatsioonikulud on väiksem kui tehnikal.
2kW radikas väljastab ööpäevas 48kW/h sooja.
Kui on väga külm siis paned mõneks päevaks ühe puhuri juurde.

Suurem mure on vanni- või duživee saamisega tõesti aga selle leevendamiseks tuleb kasutada väiksema veetarbega dužiotsikuid.
Tavaliselt sellise pindalaga majas ka palju inimesi ei ela.
ping

[Küülaline]

2kW radikas väljastab ööpäevas 48 kW/h sooja. ping

End asjatundjana esitlev isik võiks ikka mõõtühikuid tunda.

[Külaline]

2kW radikas väljastab ööpäevas 48 kW/h sooja. ping

End asjatundjana esitlev isik võiks ikka mõõtühikuid tunda.

Minu paha.
"/" on jah üleliigne. Aitäh.
Kena laupäeva.
ping

[Ac457765]

Kas keegi on viitsinud arvutada maksimaalset küttevõimsust reaalse küttekulu põhjal? Vist peaks võimalik olema? Näiteks kui eelmise aasta külmimal kuul ehk detsembris oli Viljandimaal asuva hoone küttekulu 1000 kWh, kui palju võis olla suurim ööpäeva keskmine küttevõimsus? Selle järgi oleks hea sobiva võimsusega uut kütteseadet valida.

[kunn24]

Detsembris on tunde 24x31=744. 1000/744=1,34 kW. Mis üldiselt ei ole usutav, kui jutt honest või siis hoiti seal vaid mõni kraad üle välistemperatuuri. Või kui tahad reaalselt arvutada, siis too õiged numbrid.

[Prill]

Väikest küttekulu ei saa ju välistada, see hästi soojustatud hoone võib olla nii 200m² kui ka 20m² ehk teemaküsija paneb ehitusfoorumi klassikat, a'la on ilus punane säästlik auto 2l/100km, vaja uut mootorit - kui võimsa mootori pean valima.
Siin üks tabel mis annab energiakulust aimu https://starplex.ee/energiakulu/
Uue kütteseadme valik ühe kuu energiakulu järgi on küsitav tee, kuna valitud kuu ei tarvitse aastate lõikes olla kõige külmem kuu või tuleb uus sajandi külmarekord - jääb küttevõimsusest vajaka.

[võhik]

Huvitav, miks seal A ja A+ vahel selline suur hüpe on ?
Ja kas neid tähti hiljuti ei muudetud ?

[Ac457765]

Detsembris on tunde 24x31=744. 1000/744=1,34 kW. Mis üldiselt ei ole usutav, kui jutt honest või siis hoiti seal vaid mõni kraad üle välistemperatuuri. Või kui tahad reaalselt arvutada, siis too õiged numbrid.

Väikese hästi soojustatud maja korral miks mitte? 1,34 on kuu keskmine, aga mõnel päeval võis olla näiteks 0,5 kW ja teisel 3 kW, olekski vaja teada maksimaalset.

Väikest küttekulu ei saa ju välistada, see hästi soojustatud hoone võib olla nii 200m² kui ka 20m² ehk teemaküsija paneb ehitusfoorumi klassikat, a'la on ilus punane säästlik auto 2l/100km, vaja uut mootorit - kui võimsa mootori pean valima.
Siin üks tabel mis annab energiakulust aimu https://starplex.ee/energiakulu/
Uue kütteseadme valik ühe kuu energiakulu järgi on küsitav tee, kuna valitud kuu ei tarvitse aastate lõikes olla kõige külmem kuu või tuleb uus sajandi külmarekord - jääb küttevõimsusest vajaka.

Oletame, et see ongi ühe hoone kõigi aegade suurim kulu ja suuremat võimsust ei ole vaja kui sarnase kuu "üle elamiseks". Kui reaalne kuu küttekulu on teada, siis olenemata köetava pinna suurusest, kasutusotstarbest ja energiaklassist peaks ehk saama maksimaalse võimsuse välja arvutada? Või oleks siiski mingit infot veel vaja?

[xxx111]

Pole olemas mingit A+ või A++ või A+++
On A kuni H
Ja oluline on mõista, et täht ei näita energiakulu

[nexus4]

Kas keegi on viitsinud arvutada maksimaalset küttevõimsust reaalse küttekulu põhjal? Vist peaks võimalik olema? Näiteks kui eelmise aasta külmimal kuul ehk detsembris oli Viljandimaal asuva hoone küttekulu 1000 kWh, kui palju võis olla suurim ööpäeva keskmine küttevõimsus? Selle järgi oleks hea sobiva võimsusega uut kütteseadet valida.

Kuigi küttevõimsus ei ole päris lineaarses seoses välistemperatuuriga, siis suurusjärgu saad kätte. Kui viljandis oli 2022 dets keskmine temperatuur -4 C ja hoones stabiilne temp näiteks 23 C, võib tuletada ja ümardada, et 1000kWh / 31p / 24h / 27C = 50W iga kraadi erinevuse kohta. Kui kõige külmemal päeval oli -22C, siis maks võimsus (22 + 23)*50W = 2240W