Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[new1]

Ja sellest päikesepaneelidest ja justkui investeerimise tasuvusest, paneelid toodavad nn esmatarbekaupa ehk siis elektrit eeldatavasti järgmised 30 aastat, see pole päris sama kindlustasemega, mis mingi rahasumma kasvatamine kusagil kontodel, rahaga võib selle aja jooksul mida iganes juhtuda, ent elektrit on tõenäoliselt ikkagi vaja. See on umbes sama, kui saaks 30 aastat diislit endale reaalselt ja käegakatsutavalt kusagile kuuri alla ette osta või siis leiba või piima 30 aastat omale ette osta, reaalselt viimased siiski riknevad, mõni päevadega, teine kuude või heal juhul mõne aastaga, lisaks meeletu ruumivajadus. Väga rasketel aegadel ei pruugi sul sellest rahast reaalselt mingit abi olla, nagu polnud sõja ajal ka kullast abi, kuna elementaarseid tarbevajadusi nagu toitu või sooja sellest ei saanud ja nii müüdigi kullakamakaid leivapätside eest maha.

[Urmas]

Väga rasketel aegadel ei pruugi sul sellest rahast reaalselt mingit abi olla, nagu polnud sõja ajal ka kullast abi, kuna elementaarseid tarbevajadusi nagu toitu või sooja sellest ei saanud ja nii müüdigi kullakamakaid leivapätside eest maha.

Vau, kus kohast sul täna nii hea mõtteavaldus? Kui paljud siiani PV paneele soetanud on mõelnud oma esmavajaduse(elektrienergiaga kindlustatuse) peale? Nagu siiani olen aru saanud, et nad loodavad rohkem suvel toodetu ja pangarvele kogunenu peale. Nii kurb kui see ka ei ole, siis panga(energiafirma) arvel olevast rahast ei ole sõja ajal sittagi kasu. Pangaarvel oleva deposiidiga toitu ei soojenda ja voodi on samuti jahedavõitu.

[xxx111]

Igasuguseid asju võib juhtuda
Nt võib tuul PV pargi hävitada (Raivo Hein)
Sõja korral võib PV park hävida nii omade kui vaenlaste tules
PV pargi võivad hävitada suvalised vandaalid
JNE
So analoogne võrdlus pole adekvaatne
Nagu mainitud - tasuvusest pole mõtet pajatada...
Siin mõistetakse tasuvust väga erinevalt
Minu jaoks on tasuvus puhtalt matemaatiline / finantsiline arvutus / analüüs ja tulemuse ainus ühik saab olla EUR

[new1]

Siin on jah osaliselt sõltuv, millisesse lahendusse ollakse investeerinud, akuga variant või siis vähemalt inverter selle lisamise võimekusega oleks parem lahendus, kuigi kui paneel katusel, siis keerulistes oludes ja väheke teadmisi omades saaks sealt siiski ka niisama ilma vastava inverteri ja akuta hädavajadusi katvat energiat. Kui aga võrk püsti ja lihtsalt mingi hüperinflatsioon seljas, kus kWh hind on paartuhat eurot näiteks, siis poleks ka paarkümmend aastat tagasi kogutud justkui suurest kasumist kusagil kontol enam mingit tolku, siis saaks lihtsalt reaalselt päevasel ajal oma hädatarbimised ära teha ja võrgust ostetavat energiat märkimisväärselt vähendada. Kui oleks olemas ka mõni selline lahendus, kus panen praegu näiteks mingi suurema summa sisse ja saan selle summa sisestuse eest iga päev mitukümmend aastat justkui imeväel kusagilt seina seest või taevakingitusena pool kilo sealiha näiteks, siis ma eelistaks igal juhul sellist "investeeringut" kuigi ta võiks justkui praegusel hetkel rahalise numbriga võrreldes kehvem olla.

[xxx111]

Miks ometi peaks arvama, et investor, kes teeb põhjaliku investeeringu tasuvusanalüüsi jääb hätta oma investeeringu kaitsmisel nt hüperinflatsiooni korral või mis iganes situatsioonis...

[kunn24]

Diiselkütus säilib aastaid (ma võtsin mõned aastad tagasi kasutusse 20 a seisnud traktori koos kütusega- 0 probleemi) ja 10 m3 jaoks pole erilist suurt ruumi vaja. Need väited on läbinisti, pardon, lollakad. Kütus kui energiaallikas läheb samasse klassi leivaga, seda eriti hajas- võimaldab põllumajandust.

[new1]

Seetõttu, et kõik ei saakski olla need "investorid", kes kusagil midagi ennustavad ja ostavad/müüvad, ise reaalselt midagi tegelikult ei tooda ja justkui rikastuvad, tegelikult on see börsil mängimine ja pendeldamine üks maailma mõttetumaid ja vähem reaalset kasu tootvaid tegevusi üldse. See on justkui püramiidiskeem, et ühed tipus korjavad suurema enamuse möödapanekud endale kasumiks, samas mingit väärtust sellest reaalselt ei teki. Kui nüüd tuua hüpoteetiline olukord, kus kõik paneeliomanikud ja kõik muud mida iganes vähemalt reaalselt midagi tootvad "investeerijad"saaksid üleöö investeerimishuvilisteks ja kõik hakkaksid oma rahasid hirmus hästi tootvatesse aktsiatesse justkui paigutama ja kõik võiksid teoorias justkui teenida piisavalt kasumeid, et kõik lihtsalt rahaga kinni maksta, mis sa arvad, mis siis maailmas juhtuma hakkaks? Maailm vajab tegelikult reaalset toodangut, mitte mingeid ennustajaid, kui kõik oleks need ennustajad, siis oleks kõik näljas ja paljad.

[new1]

Diiselkütus säilib aastaid (ma võtsin mõned aastad tagasi kasutusse 20 a seisnud traktori koos kütusega- 0 probleemi) ja 10 m3 jaoks pole erilist suurt ruumi vaja. Need väited on läbinisti, pardon, lollakad. Kütus kui energiaallikas läheb samasse klassi leivaga, seda eriti hajas- võimaldab põllumajandust.

Ei tea, olen kuulnud väiteid, et aastaid nurgas vedelenud kütet ei soovitata igatahes tänapäevasesse masinasse enam toppida, kuna ei mõju masinale hästi ja ise pigem sedasi ei toimiks. Kütusevaru kusagil kankus soovitatakse ka mitte lihtsalt hoida vaid iga poole aasta tagant masinas ära kasutada ja siis uus värske varu osta. Ja ei saa aru misasi sul seal lollakas on, mainisingi ju, et esmatarbekaubad on need kõik, nii elekter, toit kui ka kütus ja pikalt aastakümneteks ette varuda tegelikult ei saa otseselt midagi neist, paneelidega saab lihtsalt mingis osas tootmise kindlustada nendesse investeerides.

[kunn24]

Ma olen kuulnud väiteid igasuguseid. Kuid ma ei tihka neist avalikus ruumis kindlas kõneviisis kirjutada. Kui ma väidaksin fakti kohta tingivas kõneviisis, siis keegi tõeneäoliselt soovitaks lõpetada pläma.

Näiteks viitan sellisele asjale https://dokumen.tips/documents/bensiini ... tml?page=1

[new1]

Mina tihkan, kuna avalikult on meedias ja kõikjal selline teooria välja käidud, see et mõned ka vana kasutatud trafoõliga masinat käitatud saavad ei tähenda, et sedapidi julge reeglina suuremale enamusele tehtav oleks.

[Urmas]

Ei tea, olen kuulnud väiteid, et aastaid nurgas vedelenud kütet ei soovitata igatahes tänapäevasesse masinasse enam toppida, kuna ei mõju masinale hästi ja ise pigem sedasi ei toimiks.

Ära nüüd jälle solvu kui ma juhin su tähelepanu funktsionaalsele lugemisoskusele. Kunn24 ju kirjutas , et

Diiselkütus säilib aastaid (ma võtsin mõned aastad tagasi kasutusse 20 a seisnud traktori koos kütusega- 0 probleemi) ...

Kas kunn24 toppis 20 aastat vana kütust traktorisse? No ise lugesin ja sain aru veidi teistmoodi. Või on viga minu funktsionaalses lugemisoskuses?

[new1]

Ehk toppis, ent kas on reaalne endale kusagile keldrisse paarkümmend tonni diislit hermeetiliselt ladustada, et niiskus ligi ei pääseks? Ma ei ole kuulnud, et keegi seda väga harrastaks, kuigi idee poolest võiks päris hea diil olla, kui vaadata mis kütus maksis 10 või 20 aastat tagasi. Ilmselgelt seal omad küsitavused sees. Kusagilt ühistust 20 aastat tagasi minema tassitud tünnidest mingisse 20 aastat vanasse passatisse valamine üks asi, korralikku uute masinasse aga hoopis teine, kuna pole mingeid häid käepäraseid vahendeid ka nagu millega saaks seda kvaliteeti kontrollida, et kas on säilitustingimused olnud piisavalt head, et võiks ilma igasuguse kõhkluseta mis iganes masinasse valada.

[ping]

Ei tea, olen kuulnud väiteid, et aastaid nurgas vedelenud kütet ei soovitata igatahes tänapäevasesse masinasse enam toppida, kuna ei mõju masinale hästi ja ise pigem sedasi ei toimiks.

Ära nüüd jälle solvu kui ma juhin su tähelepanu funktsionaalsele lugemisoskusele. Kunn24 ju kirjutas , et

Diiselkütus säilib aastaid (ma võtsin mõned aastad tagasi kasutusse 20 a seisnud traktori koos kütusega- 0 probleemi) ...

Kas kunn24 toppis 20 aastat vana kütust traktorisse? No ise lugesin ja sain aru veidi teistmoodi. Või on viga minu funktsionaalses lugemisoskuses?

20 aasta jooksul on vedelkütuse nõuded ja kütusemüüjate osavus muutunud.
See kütus, mida tänapäeval tanklast saab osta võib erineda oluliselt 20 aastat tagasi müüdud kütusest, sest normid lubavad väga laia kõikumist vedelkütuse keemilises koostises.
Tänases vabariigis kehtivate vedelkütuse normide järgi peab tanklas müüdav kütus vastama oktaanarvu ja tsetaaniarvu nõuetele 3 nädala jooksul pärast kliendile väljastamist aga keemilise pikaaegse püsivuse nõuet ei ole.
Mul on isegi kütuste protsentuaalset sisaldust määravad dokumendid kuskile salvestatud.
Aga alustuseks tasub seadust uurida:
https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023095?leiaKehtiv

[ping]

... kuna pole mingeid häid käepäraseid vahendeid ka nagu millega saaks seda kvaliteeti kontrollida, et kas on säilitustingimused olnud piisavalt head, et võiks ilma igasuguse kõhkluseta mis iganes masinasse valada.

Kui on teada, et mida kontrollida, siis saab igaüks ise küll teostada kontrolli.

Üks hea keemilise koostise indikaator on destillatsioon erinevatel temperatuuridel ja aurustamata jääk nendel temperatuuridel, aurustamise jäägi kohta on leitavad ka normatiivdokumendid.
Suvel testisin kõigi lähemate erinevate müüjate tanklate bensiine ja vahed olid märgatavad.
Võrdluseks näiteks tabel 1.4 lk. 21:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Destillatsiooni erinevatel temperatuuridel saab teostada selliste vabamüügis olevate seadmete abil, mida võib taaskasutusestki leida.
https://www.google.com/search?newwindow ... 12&dpr=1.5
https://www.google.com/search?q=frit%C3 ... X_enEE1028
https://www.google.com/search?q=katsekl ... X_enEE1028

[trebla]

Kuulge, kobige autofoorumisse oma diisliga.
new hakkas arvama, et serviti paneelidega õnnestub ehk ka detsembis/jaanuaris rohkem toota.
Ma andsin reaalse paigaldise (kus lund ei esine) reaalsed toodangunumbrid, millest võib näha, et ainuüksi minu soovitava energiatoodangu jaoks oleks vaja min. 100 kWp paigaldist kuid lisaks veel koos 100 kW läbilaskevõimega võrguüheduse või v.olla 100 + kWh akuga....( soodne oleks siis vast kaks ühes .. 100 kWh Tesla? ...vast võiks olla Dual Motor mudel ? )

Lume puudumisel pilves ilmaga siiski ei tooda igas asendis paneelid võrdselt vaid pisut rohkem tuleb sealt, kus paneeli vaateväljas on rohkem seda ühtlaselt kiirgavat udust sompu. Kõige rohkem seega horisontaalsetest paneelidest .(Solaredge annab paneelikohase päevatoodangu ja sealt on seda võimalik märgata, samuti näeb seda kaheteljeliste jälgijate pealt, need keeravad end samuti pilves ilmaga enamasti horisontaali. ). Sellega ma tahan öelda, et pole põhjust loota, et meie detsembris õnnestuks paneelivati kohta saavutada suurem energiahulk kui minuviidatud 100 kW- se puhul. Ehk siis väiksemaga sama arv kordi väiksem kuutoodang. Pigem veelgi väiksem tuleb.

Omatoodetud päikeseenergiaga aastaringseks äraelamiseks on seega ikkagi vaja sesoonset energiasalvestust ehk miskit Picea 2 taolist agregaati...
Alustuseks aitab aga muidugi igasugune väike aku odavat päevatoodangut öötarbimise/müügi peale laiali määrida...

[xxx111]

@ new1

Seetõttu, et kõik ei saakski olla need "investorid"...

JNE

Arvutusoskusega inimene teeb vahet mis on investeering ja mis mitte / mis on tasuv ja mis mitte
Väga vabalt võib olla tulusam mitte midagi teha
Põhimõtteliselt on kogu kommentaar täiesti asjatundmatu...
Ja seepärast räägingi - jätke see tasuvuse teema rahule

[Kalvis]

Kuulge, kobige autofoorumisse oma diisliga.
new hakkas arvama, et serviti paneelidega õnnestub ehk ka detsembis/jaanuaris rohkem toota.
Omatoodetud päikeseenergiaga aastaringseks äraelamiseks on seega ikkagi vaja sesoonset energiasalvestust ehk miskit Picea 2 taolist agregaati...
Alustuseks aitab aga muidugi igasugune väike aku odavat päevatoodangut öötarbimise/müügi peale laiali määrida...

Äa nüüd diiselgenekale liiga tee. Koostöös päikesepaneelidega on see samuti üliolunline koduse majapidamise varustuskindluse tõstja ja samamoodi võimalik panna raha teenima. Paraleelteemana kuidas ja mis generaator osta käib arutelu kõrvalteemana siinsamas.
Mitmel PP omanikul on juba diiselgene soetatud aga nad ei teagi, et sellega saab pappi teenida üsna edukalt, tuleb vaid õigel hetkel nuppu vajutada ja raha hakkabki arvele tulema samast kohast kus on täna PP rida tootmine.

Kuna diiselgenega on mõned muud nüansid siis tõesti - huvilistel tasub pigem eraldi teema teha. (Diiselgene nüanss on mõned seadusandlikud nõuded mida Tolli- ja maksuamet kontrollida võib (kas on lubatud sinist kasutada) ja kas geneka omanik kasutab diisli tekkinud soojust maja kütteks.

[new1]

Kuulge, kobige autofoorumisse oma diisliga.
new hakkas arvama, et serviti paneelidega õnnestub ehk ka detsembis/jaanuaris rohkem toota.
Ma andsin reaalse paigaldise (kus lund ei esine) reaalsed toodangunumbrid, millest võib näha, et ainuüksi minu soovitava energiatoodangu jaoks oleks vaja min. 100 kWp paigaldist kuid lisaks veel koos 100 kW läbilaskevõimega võrguüheduse või v.olla 100 + kWh akuga....( soodne oleks siis vast kaks ühes .. 100 kWh Tesla? ...vast võiks olla Dual Motor mudel ? )

Lume puudumisel pilves ilmaga siiski ei tooda igas asendis paneelid võrdselt vaid pisut rohkem tuleb sealt, kus paneeli vaateväljas on rohkem seda ühtlaselt kiirgavat udust sompu. Kõige rohkem seega horisontaalsetest paneelidest .(Solaredge annab paneelikohase päevatoodangu ja sealt on seda võimalik märgata, samuti näeb seda kaheteljeliste jälgijate pealt, need keeravad end samuti pilves ilmaga enamasti horisontaali. ). Sellega ma tahan öelda, et pole põhjust loota, et meie detsembris õnnestuks paneelivati kohta saavutada suurem energiahulk kui minuviidatud 100 kW- se puhul. Ehk siis väiksemaga sama arv kordi väiksem kuutoodang. Pigem veelgi väiksem tuleb.

Omatoodetud päikeseenergiaga aastaringseks äraelamiseks on seega ikkagi vaja sesoonset energiasalvestust ehk miskit Picea 2 taolist agregaati...
Alustuseks aitab aga muidugi igasugune väike aku odavat päevatoodangut öötarbimise/müügi peale laiali määrida...

Ma pole siiski häid andmeid veel saanud, et kui palju siis näiteks aastane keskmine toodang väiksem on siin eestis horisontaalselt vs vertikaalselt paneelid. Kui kellegil oleks umbes samas asukohas kaks sellist gruppi, üks püstiselt ja teine 45 kraadi all näiteks, siis nende erinevalt paiknevate paneelide eraldiseisvat aastast kogutoodangut võiks teada, see oleks üsna hea info. Kui erinevus ca 30%, siis teatud juhtudel võib püstiselt paigutus mõeldav variant olla ainuüksi avamaapargi ruumisäästu tõttu. Kehvemal juhul võib juba oktoobri lõpus lumevaip maha tulla ja kaduda alles märtsi lõpupoole nagu üks aasta oli ja siis oleks paneelid pea pool aastat mängust väljas.

[kunn24]

Eraldiasuvad püstised paneelid tõenäoliselt murrab torm maha- seda ei tohi unustada.

[new1]

Metallpostide vahele kinni tõmmata ja max paari meetri kõrgusele minna, postid vähegi maasse fikseerid, siis vaevalt rohkem tormile murduvamad on, kui need 45 kraadise nurga all praegu paigaldatavad pargid. Sellel 45 kraadisel pargil juhtub torm sealt tagant poolt puhuma, siis tekitab veel paremini tõstejõu sellele kompotile seal.

[kunn24]

Paine ja tõste postides on täiesti erinevad koormusolukorrad. Lisaks sinu konstruktsiooni tuleb kontrollida ka sumbumatute omavõngete osas.

[new1]

Siis peaks need plankaiad samamoodi igal suvel mööda ilma laiali lennanud olema, põhimõtteliselt samasugune pind jääks tuulele töödelda, pole nagu näha olnud selliseid olukordi.

[xxx111]

Konstruktsiooni saab teha igat moodi
Ühel ühed plussid / miinused ja teisel teised

[kunn24]

Siis peaks need plankaiad samamoodi igal suvel mööda ilma laiali lennanud olema, põhimõtteliselt samasugune pind jääks tuulele töödelda, pole nagu näha olnud selliseid olukordi.

Kas jutt käib ligi 3 m kõrgetest plankaedadest? Ja loomulikult püsivad, kuid tuleb teha juba kvalifitseeritult. Kõrguse tõustes suureneb moment postide jalamil ca kõrguse ruudus.

[xxx111]

Lisaks kunn-i poolt mainitule tuleks arvestada ka seda millist kahju üks või teine olukord võib potensiaalselt tekitada...