Siseseina soojustus puitmajas

[Andrews23a]

Aight. Miljoni dollari küsimus Kui tegu on alloleval pildil nähaoleva konstruktsiooniga (100a vana palksein, sellel 2cm kipsi/pahtilt, siis 5-7cm tühja vahet kus osaliselt ka puitkarkass, selle peal veneaegne OSB, millel kiht krohvi, ja lõpuks tapeet, siis kas
a) Lõhuksite OSB, karkassi ja palkseinal oleva kipsi maha ning ehitaksite uue 15cm paksuse karkassi, kuhu sisse mineraalvill, mille peale küprok ja värv/tapeet
b)... või soojustaksite nt PUR-cahuga hoopis hoone välisseina ja kataksite vahu laudisega? Sisesein lihvida/pahteldada, tapeet peale ja däts itt?

Pilt siseseinavaatest (seal kõige keskel asuvas august paistab palk. Seisab, nagu aru saan, betoonvundamendil):

[Andrews23a]

Ahjaa, lisaks veel et üks spetsialist soovitas krkassivahed PURi täis süstida, aga PURi mehed andsid konsulteerimisel tagasisidet, et väga halb mõte, = puidu surmaga, ja palkmaju soojustatakse üldse ainult väljaspoolt. Palun teie seisukohti.

[Urmas]

a) Nje zanimaisja huinjoi.
b) Ver etih PUR-i mehi.

[sokolaad]

kõigepealt tuleb see pur vaht pakkujale erektumi vahele süstida, siis väljast soojustada kuni on u0,15 ja siis seest kõik prükkarisse viia

[Kalvis]

Seest kui sobib, jääkski nii.
Maja soojustaks väljast.

[Hiid]

mina teeks esimese varaindina. Sa ei saa seda eales seest nii aurutihedaks, et niiskus ei roniks purini ja seal seina määndama ei hakkaks.
Vatt tihedalt sisse, vastu palki, kile peale ja siis kips toapoolt. Ja kestab veel 100a.

[vuuk]

...
Sa ei saa seda eales seest nii aurutihedaks, et niiskus ei roniks purini ja seal seina määndama ei hakkaks.

...
Õhus on tavaliselt alati mingi kogus niiskust. Kuni õhu mingi niiskuse ja temperatuuri tasemele vastava kastepunkti temperatuur on aurutihedat materjali kohates vastava aurutiheda materjali pinna temperatuurist madalam, probleemset kondensaati ei tohiks teoreetiliselt tekkida. Kui seespool soojustust ei ole, siis loogiliselt võttes peaks ruumi regulaarsel kütmisel olema palkide tagune soojustusmaterjali sisepind suhteliselt soe, eriti kui tegu piisavalt tõhusa soojustusmaterjaliga. Ebaregulaarsel kütmisel muidugi jahtub konstruktsioon külmaga ära ja kütmise alguses ilmselt võib sinna kondensaat tekkida, kuni läbi palkide küttesoojus aurutiheda soojustusplaadi sisepinna temperatuuri kastepunktist kõrgemale tõstab.

mina teeks esimese varaindina. Sa ei saa seda eales seest nii aurutihedaks, et niiskus ei roniks purini ja seal seina määndama ei hakkaks.
Vatt tihedalt sisse, vastu palki, kile peale ja siis kips toapoolt. Ja kestab veel 100a.

Kui soojustus asub seespool, siis palgi sisepind on suhteliselt külmem, kuna läbi soojustuse ruumi kütmisel soojus ei saa pääseda palgini. Kui sellisel juhul aurutõke ei pea ja piisavalt suur kogus pääseb külma (kastepunkti temperatuuriga võrdse või madalama temperatuuriga) pinnaga puiduni, kusjuures vastu puitu olev vill kondenseerudes märgub, ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel ei saa piisavalt kiiresti kuivada, siis ...

[xxx111]

Ehitusfüüsikaliselt on seestpoolt soojustamine minimaalselt "probleemne tarind"...
PUR antud olukorras oleks isiklikult välistatud

[Andrews23a]

Tänud kaasamõtlejaile! PUR-ga asi selge. Aga mida antud tingimustel sellisest elukast nagu arvate nagu Kingspani plaadid?

Artikkel, mis seda taevani kiidab. https://kodus.ee/artikkel/kaks-uhes-soo ... viimistlus

Tsiteerin: Kingspan Therma TW56 Anselmi vahukiht PIR (polüisotsüanuraat ehk suletud pooridega jäik vahtplast, tuntud ka kui polüuretaan) on mõeldud koos muude Kingspan Therma isolatsioonimaterjalidega ka külmade ruumide soojustamiseks. Materjali tuletundlikkus B-s1, d0 ja emissiooni klass M1. Niisugune plaat muudab tarindi täies ulatuses õhukindlaks (plaatidega kaetud sein moodustab difusioonikindla terviku), mistap eraldi õhu- või aurutõkkekihti ei ole vaja, erinevalt villasoojustusest. Liitekohtade hermeetilisuse tagab vuugivaht.

Kingspani kontakttelefon kahjus ei vasta, seega ei saa siin nende erapooletut hinnangut peegeldada

[vuuk]

Üks variant oleks sisse Therma TW-56 Anselmi PIR soojustusega kipsplaat. Välja 150 mm Knauf Naturboard A++ või
Isover KL-33 (mõlemal neist on kirjade järgi λ =0,033W/mK.
Tuulekõkkeks Isover VKL-12.
Aknad muidugi ka kompleksselt vahetada, soovitavalt võimalikult väikese U väärtusega - kui teha siis kõik korraga, kapitaalselt.

[Kalvis]

Tänud kaasamõtlejaile! PUR-ga asi selge. Aga mida antud tingimustel sellisest elukast nagu arvate nagu Kingspani plaadid?

Sama teeks välja - süstida PUR vahtu, teed tavalise kipskarkassi + karkassi vahel vahtplast või siis ostad Allin1 Kingspan plaadi.

[vuuk]

... Kingspan Therma TW56 Anselmi ...

Seest poolt soojustamiseks pigem loogilisem variant kui vill.
Ühtlasi soojustus, auru-, õhutõke (tagumisel pinnal on foolium) ja viimistlus (sisepinnal on 9 mm kipsplaat)
Olen selle materjaliga natuke ka tuttav. Laius 60 cm, mistõttu on suhteliselt mugav ka üksi paigaldamiseks. Kõrgus 2600 mm, mis ühtib tavalise toa kõrgusega. Suhteliselt lihtsasti töödeldav. Kipsi kiht on veidi tugevam tavalisest kipsplaadist.

[xxx111]

Isiklikult minule ALLIN materjalid ei meeldi...
Ja isiklikult mina ei kasutaks ei kingspani ega muud PIR / PUR baasil materjale

[vuuk]

Isiklikult minule ALLIN materjalid ei meeldi...
Ja isiklikult mina ei kasutaks ei kingspani ega muud PIR / PUR baasil materjale

Mis kole koll neis siis peidus on? Kas näiteks "nooremad vennad" EPS ja XPS on usaldusväärsemad?
Minule on sümpaatne PIR λ -väärtus ja kasutusmugavus paigaldaja seisukohalt. Aga igal materjalil on kindlasti head ja vead.

[xxx111]

Ei midagi äärmuslikku koledat
Ainult isiklik arvamus, et 2 või enam tooted ühes pole minu jaoks
Olgu selleks soojustus / katuse aluskate või mis iganes
Antud situatsioonis ei kasutaks ei PIR / PUR ega EPS / XPS

[rein113]

OT:
Andrews23a: eesti keeles on sisesein hoone sees paiknev sein ja siseseinte soojustamisel puudub igasugune mõte. Sinu postitus käsitleb ilmselt välisseina sisepinda.
Just mentioning.

[Andrews23a]

OT:
Andrews23a: eesti keeles on sisesein hoone sees paiknev sein ja siseseinte soojustamisel puudub igasugune mõte. Sinu postitus käsitleb ilmselt välisseina sisepinda.
Just mentioning.

Tänud mainimast Pidasin silmas toa seespoolset seinaosa. Väljas, teiselpool palke on Pärnu -10C

Üleüldse, niipalju kui nyydseks erinevaid kommentaare olen lugenud, oleks mõistlik kuni suveni aeg maha võtta ja mitte mingeid kahtlasi hübriidlahendusi toa sissepoole ehitada. Kui ilmad ilusad, siis maja välisosalt vana huinjaa palkideni maha, korralik /mingiasi/ seina ja siis laudis tagasi. Ehk siis võiks tagada kõige vähemdestruktiivse ja ohutuma lähenemise, pidades silmas sõber majaseent….

Või mis?

[Urmas]

Kui ilmad ilusad, siis maja välisosalt vana huinjaa palkideni maha, korralik /mingiasi/ seina ja siis laudis tagasi. Ehk siis võiks tagada kõige vähemdestruktiivse ja ohutuma lähenemise, pidades silmas sõber majaseent….

Oih, näha on, et mõni arvestab ka foorulaste soovitustega. Pooldan su mõtet!

PS. Ei ole spetsialist soojustuse alal ja sellekohaseid arvutusi teha ei oska.

[sokolaad]

enne võiks ukse alt ka veel kogu huinjaa maha rookida ja vundament ka 0,10-15 teha koos hüdro ja horisontaalselt 1m penoga (ja siis põrand ka juba seest õigesti teha)

[Kalvis]

See 3 cm/5cm annab suhteliselt vähe juurde aga tööd ja materjali nõuab rahakotist üksjagu. Sellepärast oligi esimene soovitus - ma ei teeks midagi. Koguksin raha väljast soojustamisele.

[T25]

Kõige mõistlikum on mitte midagi teha. Soojustamine ei tasu endast ära, küta lihtsalt rohkem, kui külm on.

Villadega ole ettevaatlik, need tolmavad. Kui ikka pööningu ja seinad täis tambid , siis võid kindel olla, et läbi pragude jõuab see villatolm ka lõpuks su siseruumi. Mina välistaks igasugu villad.

Garaaz on mul soojustatud penoga ja kütan soojuspumbaga. Rott tegi soojuspumba siseosa kohale lakke sarikate vahele pesa ning kui ma välisust avan, siis tekib õrn vaakum ja läbi pilude viskab penoplasti puru alla. Panin mürki, neid punaseid terasid. Siis viskas mõlemat, nii peno puru , kui ka punast tera ümbert kooritud mürgipuru. Nüüd kasutan mürksööta, mille naelutan kinni ja hetkel on vaikus ja puru ei loobi. Oleks peno asemel vill, siis ukse avamisel viskaks villatolmu ruumi, sõltumata isegi rottide ja hiirte tegemistest.

[tabarabarap]

Aight. Miljoni dollari küsimus Kui tegu on alloleval pildil nähaoleva konstruktsiooniga (100a vana palksein, sellel 2cm kipsi/pahtilt, siis 5-7cm tühja vahet kus osaliselt ka puitkarkass, selle peal veneaegne OSB, millel kiht krohvi, ja lõpuks tapeet, siis kas
a) Lõhuksite OSB, karkassi ja palkseinal oleva kipsi maha ning ehitaksite uue 15cm paksuse karkassi, kuhu sisse mineraalvill, mille peale küprok ja värv/tapeet
b)... või soojustaksite nt PUR-cahuga hoopis hoone välisseina ja kataksite vahu laudisega? Sisesein lihvida/pahteldada, tapeet peale ja däts itt?

Pilt siseseinavaatest (seal kõige keskel asuvas august paistab palk. Seisab, nagu aru saan, betoonvundamendil):

Väljast kivivillaga, tuuletõkkega , sobiv viimistlus ja seest löö puhtaks, krohvimatt ja krohvi seinad ära

[tabarabarap]

Kõige mõistlikum on mitte midagi teha. Soojustamine ei tasu endast ära, küta lihtsalt rohkem, kui külm on.

Villadega ole ettevaatlik, need tolmavad. Kui ikka pööningu ja seinad täis tambid , siis võid kindel olla, et läbi pragude jõuab see villatolm ka lõpuks su siseruumi. Mina välistaks igasugu villad.

Garaaz on mul soojustatud penoga ja kütan soojuspumbaga. Rott tegi soojuspumba siseosa kohale lakke sarikate vahele pesa ning kui ma välisust avan, siis tekib õrn vaakum ja läbi pilude viskab penoplasti puru alla. Panin mürki, neid punaseid terasid. Siis viskas mõlemat, nii peno puru , kui ka punast tera ümbert kooritud mürgipuru. Nüüd kasutan mürksööta, mille naelutan kinni ja hetkel on vaikus ja puru ei loobi. Oleks peno asemel vill, siis ukse avamisel viskaks villatolmu ruumi, sõltumata isegi rottide ja hiirte tegemistest.

Sul oleks ilmselgelt turvalisem elada oma peldiku betoonkastis

[rein113]

Palkmaja saab seestpoolt soojustada naturaalse materjaliga. Esimese variandina pakun välja 5 cm rooplaat + armeeritud lubi- või savikrohv. Olen sellist lahendust sageli kasutanud, ka enda kodus.

[kaimagk]

……seal vist see soojustuse naturaalsus eriti rolli ei mängigi, pigem see kuidas liigub niiskus ja kus see niiskus seal seinas paikneb. Ja kas see niiskus tohib seal seinas olla jne…
….tea, paju see 5 sennti krohvitud roogu ka sooja peab (u-arv)