Planeedi Maa päästmine

[Urmas]

Väidan, et üldiselt suunab § ja täht sealhulgas lähtuma energiatõhususest. Väitest tulenev hüpotees on, et selle §-i tulemusel on meie uued ja renoveeritavad hooned aasta-aastalt järjest energiatõhusamad.

Sellega nõus, et järjest rohkem energiatõhusamad, aga kasutajatele(kortermajad) majanduslikku efekti ei tunneta, sest vähema koguse energia eest küsivad katlamajad rohkem raha ja hoopis katlamajade kasum suureneb ehk vähema töö eest sama või suurem kasum. Ära hakka rääkima, et konkurentsiamet tarbijate kaitsel on nagu emalõvi poegade eest.

[xxx111]

Väidan, et üldiselt suunab § ja täht sealhulgas lähtuma energiatõhususest. Väitest tulenev hüpotees on, et selle §-i tulemusel on meie uued ja renoveeritavad hooned aasta-aastalt järjest energiatõhusamad.

Sellega nõus, et järjest rohkem energiatõhusamad, aga kasutajatele(kortermajad) majanduslikku efekti ei tunneta, sest vähema koguse energia eest küsivad katlamajad rohkem raha ja hoopis katlamajade kasum suureneb ehk vähema töö eest sama või suurem kasum. Ära hakka rääkima, et konkurentsiamet tarbijate kaitsel on nagu emalõvi poegade eest.

Ma ei saa aru - kuidas saab olla energiatõhus ilma majandusliku efektita...
See on järjekordne näide, et energiatõhususest rääkides räägivad ühed ühest asjast ja teised teisest asjast...

[Urmas]

Jälle üks artikkel, milles süüdimatult konstanteeritakse, et usin prügisorteerija peab omast taskust kinni maksma ka tooraine tarnimisega seotud kulud tootjale, kes kasutab taaskasutatavat toorainet.

Kes maksab sorteeritud prügi eest? See pole enam prügi vaid tooraine või kaup.
Jäätmete puhul on liigiti kogumine igati tänuväärne tegevus – liigiti kogutud jäätmetest saab valmistada tooteid ja see tähendab, et loodusressurssi, mis on kulunud nende toodete tootmiseks, pole kulutatud asjata. Samas on oluline välja tuua, et selleks, et jäätmetest saada toode, on vajalik teha omakorda kulutusi selle kogumisele, veole ning käitlemisele. Seega, selleks et saada liigiti kogutud jäätmetest toode, tuleb neid omakorda väärindada, mis on samuti kulu.

Allikas https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... rteerimist

Ja veel üks omapärane artikkel https://wallstreetjournal.postimees.ee/ ... udi-on-co2

Enne 2015. aastat seisis Riikliku Ookeani- ja Atmosfäärivalitsuse (NOAA) andmetes, et aastad 2005 ja 2010 olid kümnendarvu täpsusega täpselt sama soojad. Aastaks 2015 oli andmeid muudetud ning seal seisis, et 2010 oli soojem, kui 2005. Sellised kohendused on levinud ning norrakad toovad välja sulaselge tõe: «Väljastpoolt [organisatsiooni] on võimatu hinnata selliste administratiivsete andmemuudatuste tõelevastavust.» 2017. aastal näitas sõltumatu teadusuurija Marcia Wyatt, et eelnenud kolme aasta jooksul oli seda vana temperatuurirekordit korrigeeritud 16 korral.

[val]

Ma ei saa aru - kuidas saab olla energiatõhus ilma majandusliku efektita...
See on järjekordne näide, et energiatõhususest rääkides räägivad ühed ühest asjast ja teised teisest asjast...

Enne (nt soojustamist) kulutas hoone energiat X kWh a ja pärast Y kWh a. Kui võrreldavatel tingimustel X enne > Y pärast, siis soojustamise tulemusel muutus hoone energiatõhusamaks. Lihte füüsika - millest sa aru ei saa?

[xxx111]

Ma ei saa aru - kuidas saab olla energiatõhus ilma majandusliku efektita...
See on järjekordne näide, et energiatõhususest rääkides räägivad ühed ühest asjast ja teised teisest asjast...

Enne (nt soojustamist) kulutas hoone energiat X kWh a ja pärast Y kWh a. Kui võrreldavatel tingimustel X enne > Y pärast, siis soojustamise tulemusel muutus hoone energiatõhusamaks. Lihte füüsika - millest sa aru ei saa?

Aga mind ei huvita kWh...
Mind huvitab kogukulu EUR (sh alternatiiv+diskonto)
St kuluoptimaalsus EUR mitte kWh
Minu jaoks pole energiatõhusus mõõdetav kWh-ga (ainult kWh-ga)
Mitu korda peab seda selgitama

[rannamees]

Ma ei saa aru - kuidas saab olla energiatõhus ilma majandusliku efektita...
See on järjekordne näide, et energiatõhususest rääkides räägivad ühed ühest asjast ja teised teisest asjast...

Enne (nt soojustamist) kulutas hoone energiat X kWh a ja pärast Y kWh a. Kui võrreldavatel tingimustel X enne > Y pärast, siis soojustamise tulemusel muutus hoone energiatõhusamaks. Lihte füüsika - millest sa aru ei saa?

Aga mind ei huvita kWh...
Mind huvitab kogukulu EUR (sh alternatiiv+diskonto)
St kuluoptimaalsus EUR mitte kWh
Minu jaoks pole energiatõhusus mõõdetav kWh-ga (ainult kWh-ga)
Mitu korda peab seda selgitama

Nii paraku ongi, et EUR-i ei loe keegi.
Miks muidu pannakse katusele topelt võimalikud päikesepaneelid üksteise taha, pooled varjus. Aga tähe saab kätte, mida toetusprojektis nõuti.

[val]

Aga mind ei huvita kWh...Mind huvitab kogukulu EUR (sh alternatiiv+diskonto) St kuluoptimaalsus EUR mitte kWh
Minu jaoks pole energiatõhusus mõõdetav kWh-ga (ainult kWh-ga) Mitu korda peab seda selgitama

Kuidas täht takistab alternatiivi+diskontot? Palun näidet, millest iga loll aru saaks?

Pakun, et 99,999% inimesi, kes omale eluaset ostavad või rajavad ei huvita alternatiiv+diskonto, sest kui inimesel on vaja eluaset, siis ta isegi ei kaalu alternatiivi (nt aktsia X ostmist), sest aktsia sees ei saa elada

[xxx111]

Aga mind ei huvita kWh...Mind huvitab kogukulu EUR (sh alternatiiv+diskonto) St kuluoptimaalsus EUR mitte kWh
Minu jaoks pole energiatõhusus mõõdetav kWh-ga (ainult kWh-ga) Mitu korda peab seda selgitama

Kuidas täht takistab alternatiivi+diskontot? Palun näidet, millest iga loll aru saaks?

Pakun, et 99,999% inimesi, kes omale eluaset ostavad või rajavad ei huvita alternatiiv+diskonto, sest kui inimesel on vaja eluaset, siis ta isegi ei kaalu alternatiivi (nt aktsia X ostmist), sest aktsia sees ei saa elada

Miks Sa ajad demagoogiat?
Väide on ja jääb, et täht on manipulatsioon ja ei näita essugi...
Eluaset osta tähe järgi on lihtsalt jabur...

Aga esitame foorumikasutajatele küsimuse ja palume vastust:

PALUN ANDKE MÄRKU KÕIK, KELLELE ON OLULINE VÕIMALIKULT VÄIKE ENERGIAKULU kWh MITTE AGA KOGUKULU EUR

Ja siis arvutame välja selle väidetava 99,999%...

[Urmas]

Huvitav, mis Sirje Potisepaga on juhtunud, et temalt juba teine mõistliku jutuga artikkel.

Kohtkogumise laiendamine iseenesest ei taga aga ringlussevõtu suurenemist, kui jäätmete väärindamise ahelas puuduvad automaatse sortimise ja ringlussevõtu tööstuslikud lahendused. Puudulik jäätmetaristu ei võimalda liigiti kulukalt kogutava materjali ringlussevõttu, vaid peamiseks jäätmetest vabanemise meetodiks jääb endiselt põletus või ladestus.

Seal on muudki huvitavat https://arvamus.postimees.ee/7904585/si ... rot-aastas

[new1]

See prügi sortimine tundub selline suht kahtlane tegevus tõesti, nagunii ei saa seda kunagi nii hästi toimima kui vaja kodus käisitsi ringi lapates seda sodi. Pigem panustaks mingisugusele sorteerimisroboti arendamisele, kus kogu sodi käiks mingi liini pealt läbi ja seal tehakse kogu see sorteerimine kohapeal.

[ping]

See prügi sortimine tundub selline suht kahtlane tegevus tõesti, nagunii ei saa seda kunagi nii hästi toimima kui vaja kodus käisitsi ringi lapates seda sodi. Pigem panustaks mingisugusele sorteerimisroboti arendamisele, kus kogu sodi käiks mingi liini pealt läbi ja seal tehakse kogu see sorteerimine kohapeal.

Ära kutsu kurja kaela!
Ja siis kehtestatakse nõue, et robot saaks töötada pead igale ära visatavale esemele kleepima isikustatud vöötkoodiga sildi, mille prindib välja EV serverist vastav äpp.
Sildiprinteri pead rentima volitatud firmast ja läbima tasulise koolituse siltide õigeks kleepimiseks. Jne.

Bürokraatide fantaasia võib olla piiritu.

Hetkel sorteerib katlamaja ahi ise, oma kolde +900C temperatuuriga, väga hästi metallid ja klaasid põlevmaterjalist eraldi.

[new1]

Mingeid klaase jms otseselt mitte põlevat kraami poleks mõtet ahju suunata, tänapäeval päris hea see pildituvastusega tehisintellekt juba, mööda lihti voolaks see sodiliin ühest otsast teise ja siis mingid robotkäed nokiks ja tõstaks klaasi, papi, kile jms kraami eraldi. Prügi kui selline võiks küll tõesti ahju minna, fossiilide ja muu mudru järel prügi kui selline võiks kõikse viimane asi olla, mida ahju ajamisest välistama hakata.

[rannamees]

Piimapaki või vorstikile loputamine ohtra puhta joogiveega tundub selle sortimise nõude juures kuidagi eriti ülevõlli tegevus.
Puit läheb niikuinii ahju või lõkkesse.
Metall koskisse.
Klaas oma konteinerisse külakeskuses.
Bio panevad koerad ja kanad jäägitult nahka.
Jäätmejaam paari km kaugusel ka töötab
Sortida polegi nagu midagi...

[trebla]

Vaata rannamees - seda sinu varianti tuleb nüüd skaleerida ja igasse paneelmaja vannituppa põrsas võtta, kes biojäätmed ümber töötleb...
Maaelanikel oli aastasadadega selline käitlussüsteem välja kujunenud ning kiirlinnastumise ajal oli vahel kuulda kuidas mõni üritas selle temameelest normaalset süsteemi linnas edasi pidada. No ei sobinud sinna keskkonda.
Nagu ka ei sobi mitmekümnetonnise prügiautoga hajaküladest kartulikoorekotikesi koguda.

Mart Kalm korraldas üksvahe suviti ekskursioone mööda Nõmmet ja juhtis tähelepanu, et mitmetel sõdadevaheliste arhitektuuriväärtuste garaažide peal on väikesed aknad, mille taga ilmselt miskid pisut üle meetrikõrgused ruumid.
Need ollagi olnud ette nähtud kanade pidamiseks, kes siis omakorda perekonna toidujäätmeid käitlesid.

Vahelduseks kokkuvõtvat lugemist liigvarasest vesinikuõhinast...
https://cleantechnica.com/2023/11/24/th ... -six-acts/

Kuni roheline vesinik maksab 36 €/kg, pole mõtet asja peale mõtlemagi hakata.
Kui hakkab maksma €/ kg, siis ilmselt on...

Päikesepaneelide teema siin foorumis hakkas ajal , kui paneel maksis 4 €/W.
Paar päeva tagasi oli pealkiri hinnatasemest 0,1 $/W.
40 kordne langus on toimunud siin meie lobisemise ajal.

[val]

Huvitav, mis Sirje Potisepaga on juhtunud, et temalt juba teine mõistliku jutuga artikkel.

Selliste artiklite taga on sadu tuhandeid maksvad PR lepingud, st juhtunud pole muud, kui et äri läheb hästi ja raha on piisavalt

[val]

Miks Sa ajad demagoogiat? Väide on ja jääb, et täht on manipulatsioon ja ei näita essugi... Eluaset osta tähe järgi on lihtsalt jabur...

Anna andeks, aga sinu väide, et "täht on manipulatsioon ja ei näita essugi...Eluaset osta tähe järgi on lihtsalt jabur..." ei ole insenerile (eeldan) ja numbriinimesele kohane väide vaid rohkem nagu poe taguse Vasja suvaline arvamus. Kontrollida saaks siit vaid "manipulatsiooni" osa ja seegi on mu väites juba välja toodud, st võib väita, et inimesi manipuleeritakse (mõjutatakse) lähtuma energiatõhususest.

Damagoogia ehk konkreetselt vale väite omistamisega tegeled sina. Minu väide ja sellest tulenev hüpotees on jätkuvalt:

Väidan, et üldiselt suunab § ja täht sealhulgas lähtuma energiatõhususest. Väitest tulenev hüpotees on, et selle §-i tulemusel on meie uued ja renoveeritavad hooned aasta-aastalt järjest energiatõhusamad.

Hüpoteesi saab kontrollida lihtsalt fakti tuvastamise teel, kus ei ole ruumi usul või arvamusel. Kui see fakt leiab tõendamist, siis täidab § ja täht sealhulgas oma energiatõhususe eesmärki. Kuna täht on vaid väike detail suuremas süsteemis, siis ei ole võimalik olukord, kus hoonete energiatõhus kasvab ja täht ei täida eesmärki. Eksisteerida saab olukord, kus täht omab osalist mõju, mis võib olla nii negatiivne kui positiivne, aga mõju on piisavalt väike, et see ei mõjuta üldist hoonete energiatõhuse kasvu trendi.

[ping]

Mingeid klaase jms otseselt mitte põlevat kraami poleks mõtet ahju suunata, tänapäeval päris hea see pildituvastusega tehisintellekt juba, mööda lihti voolaks see sodiliin ühest otsast teise ja siis mingid robotkäed nokiks ja tõstaks klaasi, papi, kile jms kraami eraldi. Prügi kui selline võiks küll tõesti ahju minna, fossiilide ja muu mudru järel prügi kui selline võiks kõikse viimane asi olla, mida ahju ajamisest välistama hakata.

Unistada ei ole kahjulik.

Kas tõsiselt usud, et suudad ehitada masina, mis KÕIK prügi tulest efektiivsemalt/odavamalt, mehaaniliselt üksipulgi läbi sorteerib ja tuvastab KÕIK magneetilised ja mittemagneetilised metallist esemed ning keraamika ainult visuaalse vaatluse järgi?
Kas üldse kujutad ette, et milliseid ja millisest materjalist manipulaatoreid tuleks sellises keskkonnas kasutada, mis suudavad samal ajal teisaldada nii klaaspudelit kui lapsevankrit?

Praegu jookseb kogu kraam (jalgrattad ja lapsevankrid ja pudelid ja vaasid jne.) läbi +900C temperatuuriga kolde (seal need ei sula) ja siis on seda kaupa juba palju lihtsam sorteerida.

[ping]

Jagatakse rõõmusõnumit, et kliimapäästmise usklikele on uus piibel välja antud:
https://haridus.postimees.ee/7883278/va ... eadmisi%2C

Veebimaterjali koostasid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli reaal-, sotsiaal- ja humanitaarteadlased ning seda on tutvustatud paarisajale Eesti haridustöötajale. Nüüd on õppevahend kõigile vabalt kättesaadav.

«Teadlased ütlevad selgelt, et ökosüsteemidele ja inimestele ohtu valmistavate inimtekkeliste kliimamuutuste vähendamiseks tuleb tegutseda kohe. See eeldab aga teadmisi,

https://www.google.com/search?q=kliimam ... -serp#ip=1

Nagu on promost aru saada, siis aetakse sassi kaks erinevat teemat "maakera ressursside piiratus" ja "kliima päästmine".
Maakera ressursside piiratusest tingitud materjalide/energia hinnatõusu püütakse müüa vana hea "ülemaailmse veeuputuse" loosungiga.

Suure tõenäosusega hakatakse varsti müüma ka pileteid Noa laevale ja nagu teada, siis sinna kõik ei mahu.

[xxx111]

@ val

1. Kui eesmärk on jabur (täht) siis ei saa sellele järgneda ratsionaalseid tegevusi
2. Esitasin foorumikasutajatele konkreetse küsimuse - ootame nädala ja vaatame - kas keegi vastab jaatavalt - vbl koguni väidetud 99,999 %...

[trebla]

Ka Euroopast lõuna pool asjaga siiski tegeletakse ja kaalutakse erinevaid alternatiive.
https://www.pv-magazine.com/2023/11/23/ ... te-change/
Kui jutt käib juba pinnase albeedost, siis ma ei imestaks, kui näiteks 10 aasta pärast lubataks kasutada ainult valget värvi päikesepaneele.....

[new1]

Mingeid klaase jms otseselt mitte põlevat kraami poleks mõtet ahju suunata, tänapäeval päris hea see pildituvastusega tehisintellekt juba, mööda lihti voolaks see sodiliin ühest otsast teise ja siis mingid robotkäed nokiks ja tõstaks klaasi, papi, kile jms kraami eraldi. Prügi kui selline võiks küll tõesti ahju minna, fossiilide ja muu mudru järel prügi kui selline võiks kõikse viimane asi olla, mida ahju ajamisest välistama hakata.

Unistada ei ole kahjulik.

Kas tõsiselt usud, et suudad ehitada masina, mis KÕIK prügi tulest efektiivsemalt/odavamalt, mehaaniliselt üksipulgi läbi sorteerib ja tuvastab KÕIK magneetilised ja mittemagneetilised metallist esemed ning keraamika ainult visuaalse vaatluse järgi?
Kas üldse kujutad ette, et milliseid ja millisest materjalist manipulaatoreid tuleks sellises keskkonnas kasutada, mis suudavad samal ajal teisaldada nii klaaspudelit kui lapsevankrit?

Praegu jookseb kogu kraam (jalgrattad ja lapsevankrid ja pudelid ja vaasid jne.) läbi +900C temperatuuriga kolde (seal need ei sula) ja siis on seda kaupa juba palju lihtsam sorteerida.

Loomulikult usun, liinirobotid topivad suuremas osas masinaidki iseseisvalt kokku, asi see siis säärane koveirliin teha, mis esmalt kilekotid lahti rebib, siis lahtise sodi mööda linti jooksma laseb ja klaastaara jms sodi, mida ilmselgelt niisama poleks pointi läbisegi ahju loopida ja korraks kuumaks kütta ning siis uuesti maha jahtuda lasta, selle tuvastada ja lihtsalt kõrvale tõsta. Tugev magnet saaks rauda sisaldava metalli ka kohe välja ära tõsta. Prügi kütteväärtus langeb sedasi, kui sinna elementaarset mittepõlevat kraami ka sisse viia, niigi see sisaldab üsna palju niiskust ja vajab kõrvalt veel lisakütust, et normaalselt põletatud saaks.

[xxx111]

asi see siis säärane koveirliin teha

Ja seda tehakse täpselt siis kui see on majanduslikult efektiivne...

[ping]

asi see siis säärane koveirliin teha

Ja seda tehakse täpselt siis kui see on majanduslikult efektiivne...

Tehniliselt on tundmatute objektide sorteerimine küllalt keeruline ülesanne, mida puuduliku tehnilise teadmisega inimesed ei suuda mõista, sest kui seadmete koostamisel asetatakse "teada olevad" asjad ettenähtud kohale, siis prügi sorteerimisel tuleb hinnata tundmatu materjali omadusi olenemata asja väliskujust.

Päris keeruline on näiteks eristada visuaalselt külmunud poolikut õuna katkisest tennispallist, kui need asuvad hunnikus teiste asjade vahel.

... Prügi kütteväärtus langeb sedasi, kui sinna elementaarset mittepõlevat kraami ka sisse viia, niigi see sisaldab üsna palju niiskust ja vajab kõrvalt veel lisakütust, et normaalselt põletatud saaks.

Teatavasti sisaldavad metallid ja klaas väga vähe niiskust ja energia, mis kulub põlemistsoonis nende materjalide kuumutamiseks eraldub koldes enne tuhaärastussüsteemi jõudmist koldesse tagasi, nii et energiakulu mõne mittepõleva tüki soojendamisele on marginaalne.
Iru jaama kolderest on päris suure elutoa mõõtu ja sealt mahuvad kenasti isegi reformvoodid läbi sõitma.

Biojäätmed sisaldavad suuremal hulgal vett ja kui biojäätmeid palju koldesse sattub, siis ei taha kolle õiget temperatuuri saavutada ja kolde temperatuuri tõstmiseks nõutavasse vahemikku (et plasti põlemissaadused täielikult põleks) lisatakse koldesse gaasi.

Sobivalt ehitatud kolde kasutegurit kütuses olev vesi ei vähenda.
Kütuses sisalduvasse vette, koldes selle aurustumisel minev soojusenergia, võetakse välja suitsugaasidest suitsugaasi pesuris ja ka see energia ei lähe raisku.
Hakkepuidu kateldes spetsiaalselt niisutatakse koldesse minevat kütust, kui see juhtub protsessi jaoks liiga kuiv olema.
Hakkepuidu katlamajades võetakse suitsugaasidest soojusenergiat välja kuni 20% kogu katlamaja võimsusest, olenevalt kütuse niiskussisaldusest.

[val]

1. Kui eesmärk on jabur (täht) siis ei saa sellele järgneda ratsionaalseid tegevusi...

See on sinu demagoogiline eesmärk. Tegelik eesmärk on energiatõhusus ja kuna on ilmselge, et meil ehitatakse aina soojapidavamaid hooneid, siis asi täidab eesmärki. Sa keskendud ja jaurad ainult ühe pisikese detaili üle suuremast pildist, mis tõepoolest on vastuoluline, aga suurt pilti arvestades pigem väheoluline detail.

Kusjuures varem selgitati tähte valesti (või on mul valesti meeles), aga vaatan, et nüüd on viga parandatud ja kirjutatakse, et tegu on hoonete võrdluse tööriistaga (füüsikat selgituses ei ole):

https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehit ... vad-erinev

[new1]

Noo kurat, hiinas vahivad kaamerad kõikjal ringi ja suudavad pika maa tagant neid minu silmis kõik ühte nägu olevaid pilukaid vilksamisi nurga tagant nähes ära tuvastada ja nime järgi kohe süsteemi kuvada ja nüüd siin väide, et tehnoloogia ei suuda prügihunnikus kurgipurgil ja õunal vahet teha.