Kivikatuse kondents ja aluskatte vettpidavus

[Tammik]

Hei!
Hetkel pannakse katusekivi renoveeritavale majala, millel on ultipro hingav aluskate, tuuluts jms. Enne kivi panekut avastasime paarist kohast lekked (neelu algus ja lisaks ühe sarika juurest). Arvatavasti on aluskate kahjustunud, kuid nüüd on seda hilja lappida.
Kuna katusel on kivid poole peal juba laotud, siis ju see vesi leiab tee nende aukudeni veel katmata kohtadest. Näen, et seal lekkeid pole, kus praeguseks juba kivi peal.




Küsimus:
Kas ma peaks sellepärast muretsema või ikkagi, kui kivi juba peal, siis vesi ka enam nii ei voola ja lekked jäävad ära?
Saan aru, et õige tuulutse korral (sellelga on mul hästi) ei teki betoonkivi (monier) alla ka peaaegu kondentsi üldse?
Kevadised lumesulamised, tuisud, mis viivad lume kivi alla?

Soojustus on kivivill, mis otse vastu hingavat aluskatet.

Praegu on juba peaaeg mõeldamatu asi aluskattega koos lahti kiskuda.

[Prill]

Mis seal katuse all on, kui pööning, ehk saab lekked lappida seestpoolt. Sajandeid ehitati ilma aluskatteta ja elati, ju saab ka edaspidi..
Ega seal muud suurt riski ei ole, kui kivikatus ei ole päris hermeetiline tuulefa võib kuskilt kividevahelt vihma ja lund sattuda katusekivide alla. Arvatavalt on see piisavalt hrava, et vesi jõuab katuse alt ära kuivad ilma, et elamisse tilguks.
Ega siin keegi head vastust anda ei oska, kui ma ütlen las lekib ära tee midagi, ja hiljem siiski probleem on - mis see foorumi jutt maksab. Sama ka vastupidisel juhul, võin väita, et kindlasti tuleb kivi maha laduda, lekked üles otsida parandada - sest ainult nii saab veepidava katuse - mis see maksma läheb ja kas lõpuks ikka ei või kuskilt lekkida - foorumi jutt ainult.

[xxx111]

Põhimõte on ikkagi see, et aluskate peab olema tervik
Kivikatus veekindlust kõikides tingimustes ei taga
Omaette küsimus on tõepoolest see, et kui kulukaks see asi muutub ja milline on riski / kulu suhe
Aga see oleks nüüd küll teemaalgataja otsustada

[Prill]

Meil külas ühel mehel ka kivikatus ja tema on seal katusega lokaalselt askeldades x kohast katusekivid kuidagi välja nokkinud, midagi all nokitsenud ja pärast kivid tagasi pannud.
Ei ole katusekividega kursis, aga kas neid lokaalselt eemaldada ei saa, kui lekke koht teada oleks. Üksikuid katki läinud katusekive vist ka vahetatakse kuidagi, ilma, et peaks poolt katust üles võtma.

Enda katuse aluskattes oli auk, pööningul oli aluskattele herilased pesa teinud ja linnud olid pesaga koos aluskattesse ka augu nokkinud. käepärast olnud silikooni&hermeetikuga kleepisin aluskattest lapi augule - katuse lammutamise mõtet pähe ei tulnud et oleks nö korralikult teinud..

[ping]

... Ei ole katusekividega kursis, aga kas neid lokaalselt eemaldada ei saa, kui lekke koht teada oleks. Üksikuid katki läinud katusekive vist ka vahetatakse kuidagi, ilma, et peaks poolt katust üles võtma.
...

Tavaliselt saab kivid kätte küll aga olen tuultele avatud merekaldal kohanud, kus kõik kivid olid kruviga kinnitatud ja PV paneelide paigaldamiseks kruviti kõik kivid ülevalt servast alates lahti ning pärast jälle kinni tagasi.

[xxx111]

Lihtsalt väike kommentaar: nimetatud "tuultele avatud merekallas" kuulub tuulekoormuse maastikutüüpi 0
Ja see maastikutüüp kehtib kuni 1km kaugusel kaldast...

[vuuk]

Neelusõlm ongi katuse kõige riskantsem osa. Näiteks Monier on soovitanud aluskanga alla neelus kasutada plastikust neelu alusprofiili, mis on nõutav alla 30 kraadi katusekalde ja/või suurema kui 600 mm sarikasammu korral.
Plastikust selleks, et väidetavalt ei teki plasti alla nii kergesti kondents (ilmselt võrrelduna plekiga). Mõte seisneb selles, et toetada neelusõlmes aluskangast, vältimaks veekottide tekkimist ja parandamaks vee äravoolu.

Kusjuures olen aluskangaga teinud ise katsed.
Need mitmeotstarbelised kangad lasevad vett läbi kui nendele tekib piisava suurusega veekott ehk tekib vee surve.
See on ka loogiline. Samuti hakkavad need kangad kergemini vett läbi laskma kui juhtumisi saavad piisavalt kõvasti venitada. Näiteks paigaldamise ajal töömees veidi koperdab jalaga pihta. Pealtnäha täiesti terve, aga see venitada saanud koht võib olla defektne - ei ole enam täiesti sama veekindel.
Kolmas juhtum kui nael või kruvi ei ole korralikult õiges kohas, ehk et suundunud distantsliistu kõrvalt välja ja tekitanud kangasse distantsliistu vahetusse lähedusse lekkekoha - töömees ei pruugi seda isegi märgata, kurjaruureks võib olla oks puidus, mis annab kinnitusvahendile vale suuna.
Kõike seda on lihtne targutada - eriti tugitoolist. Olles olnud ise tegija, tean hästi, ei ole sama lihtne saavutada 100% kvaliteetset tulemust. Eriti kui töö tingimused on kehvad, nagu paraku tihti ongi.

Samas, soojustatud katuslagi on lahendus, kuhu sisse on juba algselt teatud riskid maetud ja sellega tasuks arvestada. Eriti lameda kalde puhul.

Katusekivi eemaldamine ja vajadusel ka aluskanga lekkekohta parandadamine on tehtav.
Olen ise mitmel korral mingitel erinevatel põhjustel valmis katuse kive eemaldanud. Näiteks hiljem katusele ventilatsioonikorstent paigaldanud. Pusimist on, aga võimalik. Kui satub ette kivi, mis kruviga või naelaga kinnitatud, siis võib olla on lihtsaim see kivi ära lõhkuda ja selle asemele kohe ette näha uus kivi. Kui üks kivi on kätte saadud, siis teiste kätte saamine juba lihtsam.

[xxx111]

Need mitmeotstarbelised kangad...

Isiklikult jätaks need "kaks ühes" tooted üleüldse kõrvale...

[Urmas]

Mis seal katuse all on, kui pööning, ehk saab lekked lappida seestpoolt. Sajandeid ehitati ilma aluskatteta ja elati, ju saab ka edaspidi..

Vanasti pööningutel ei elatud, vaid seal kuivatati pesu või talumajapidamistes hoiti maja pööningul loomade jaoks mõeldud talvesööta. Talumajapidamistes nimetati pööningut lakaks ja talvesööta heinaks. Noh-jah, magati vanasti ka lakas, kuid see oli ajutine ja hooajaline ja miks mitte ka eksootiline lahendus. Miks tänapäeval on inimestel tahtmine pööningul elada-magada, ei oska arvata.

[IlSaar]

pigem isegi erootiline lahendus...

[Metsakraav]

Mis seal katuse all on, kui pööning, ehk saab lekked lappida seestpoolt. Sajandeid ehitati ilma aluskatteta ja elati, ju saab ka edaspidi..

Mõisahoonetel oli aluskate igatahes juba olemas.
Külarahvas tegi siis katuseid veel õlgedest.