Pellet vs elekter

[Ac457765]

pelletikatla efektiivuseks on mul märgitud 92% ehk siis peaks 4.5 KW jõudma küttetorustiku.

Reklaamitud numbrid on kenad, aga reaalselt sul ei tööta katel koguaeg ideaaltingimustel nagu autoga ei sõida koguaeg maanteel 90-ga. Vahepeal põleti üldse ei tööta, aga katla soojust korstnasse ja ümbritsevasee ruumi ikka läheb. Süütamise ajal on liigõhutegur väga paigast ära ja põlemisel esineb ka märgatav keemiline kadu (CO)... jne. Põhimõtteliselt tasuks arvestada 4-ga.

[Prill]

Enda konservatiivsem (vanem katel+põleti, pellet 230€/t) kalkulatsioon näitas pelleti kWh hinnaks 7.4 senti, lisada juurde põleti/teo elektrikulu ja pelletit tuleb käidelda ka, tassida-mahutit täita, tuhka võtta, katelt kraapida võiks julgelt hinna ümardada 8+ sendi peale.
Minu võrguteenus Elektrilevi kalkulaatori järgi on Võrk 4 ja keskmiseks kWh hinnaks arvete järgi kõigub 7.5 sendi kandis.
Kui börsihind on 0, tasuks nagu elektriga kütta uhada küll..

[trebla]

Võrgutasuga võrdlemisel tuleb arvestada vaid selle muutuvkulu osa. Püsitasud sellest ei sõltu, kui kütad järgmised 1000 kWh radikatesse või akupaaki...

[ping]

Enda konservatiivsem (vanem katel+põleti, pellet 230€/t) kalkulatsioon näitas pelleti kWh hinnaks 7.4 senti, lisada juurde põleti/teo elektrikulu ja pelletit tuleb käidelda ka, tassida-mahutit täita, tuhka võtta, katelt kraapida võiks julgelt hinna ümardada 8+ sendi peale.
Minu võrguteenus Elektrilevi kalkulaatori järgi on Võrk 4 ja keskmiseks kWh hinnaks arvete järgi kõigub 7.5 sendi kandis.
Kui börsihind on 0, tasuks nagu elektriga kütta uhada küll..

Huvitav, et kas pelleti kasutegurisse on arvestatud läbi katla kesta lahkuv soojus (ca 20%) ja torustikust ning akupaakidest kütteruumi lekkinud soojus?

Kui kuiva puidu enda kütteväärtus on ca 4,...kWh/kg, siis arvestades kõiki kadusid, ei usu et "pressitud puidupabulaid" põletades saaks kasulikult kätte üle 3kWh kg kohta.

[Prill]

Tõsi, soojakadu võib olla suurem küll - täpselt seda mõõta vist ei saagi. Samas ma elektriga kütan samuti samu süsteeme akupaak/torud/katlaruum ehk ka elektriga küttes need kaod samad. Õnneks katlaruum majas sees, küll nurga "tuba", ehk suurem osa soojusest lekib elamisse.

[Ac457765]

Huvitav, et kas pelleti kasutegurisse on arvestatud läbi katla kesta lahkuv soojus (ca 20%)

Nii hull asi tavaliselt ikka ei ole. On olnud kokkupuuteid kateldega, mille torustikul on soojusarvesti. Parematel juhtudel sai kätte reaalse kasuteguri 90%, aga tihti jäi see ka 80-90% vahele, seega 20% kesta kaudu ei saanud kuidagi ära kaduda. Väikese pelletikatla puhul, arvestades pelleti süütamistsükleid, üle 80% ei julgeks loota. Sellest enamus on ikkagi kadu suitsugaasidega, kesta kaudu alla 10%.

[ping]

Huvitav, et kas pelleti kasutegurisse on arvestatud läbi katla kesta lahkuv soojus (ca 20%)

Nii hull asi tavaliselt ikka ei ole. On olnud kokkupuuteid kateldega, mille torustikul on soojusarvesti. Parematel juhtudel sai kätte reaalse kasuteguri 90%, aga tihti jäi see ka 80-90% vahele, seega 20% kesta kaudu ei saanud kuidagi ära kaduda. Väikese pelletikatla puhul, arvestades pelleti süütamistsükleid, üle 80% ei julgeks loota. ....

Võrdle koldes eraldunud soojushulkade ja eri suurusega katelde välispindala ja kasutustsüklilisust ning siis võiks aru saada, et miks väikse (üledimensioneeritud) katla kasutegur on oluliselt madalam kui suurel katlal.

[Ac457765]

Kas su arust väike katel= üledimensioneeritud ning suurematest oluliselt erineva töötsükliga või äkki saab seda ka õigesti dimensioneerida ning optimaalse töötsükliga töötada? Reaalne kogemus on olnud, et näiteks 20-kordse võimsuse erinevusega katelde tegelik kasutegur on olnud põhimõtteliselt sama.

[ping]

Kas su arust väike katel= üledimensioneeritud ning suurematest oluliselt erineva töötsükliga või äkki saab seda ka õigesti dimensioneerida ning optimaalse töötsükliga töötada? Reaalne kogemus on olnud, et näiteks 20-kordse võimsuse erinevusega katelde tegelik kasutegur on olnud põhimõtteliselt sama.

Enamik eramute katlaid (need kõik on ikkagi väikekatlad) on üledimensioneeritud, et tagada hoone soojavarustus välistemperatuuril -30C ja et varustada pidevalt sooja veega.
Kuna katla koormusel alla 30% langeb selle kasutegur tunduvalt, siis katlamajades kasutatakse mitut erinevat katelt, mida vajadusel vastavalt koormusele tööle pannakse.
Isegi vanemates ehitusraamatutes on olnud soovitusi kasutada eramutes kütusesäästuks kahte katelt, mida vajadusel köetakse.

[Kalvis]

Katelde tootjad ei avalikrusta jah oma katelde kasuteguri sõltuvust võimsusest, kuid jah, 30% väiksemal koormusel langeb see märkimisväörslt. Kogematta kuskil kunagises selle teemalises artiklis oli see kõver näidatud.

[Ac457765]

Kas su arust väike katel= üledimensioneeritud ning suurematest oluliselt erineva töötsükliga või äkki saab seda ka õigesti dimensioneerida ning optimaalse töötsükliga töötada? Reaalne kogemus on olnud, et näiteks 20-kordse võimsuse erinevusega katelde tegelik kasutegur on olnud põhimõtteliselt sama.

Enamik eramute katlaid (need kõik on ikkagi väikekatlad) on üledimensioneeritud, et tagada hoone soojavarustus välistemperatuuril -30C ja et varustada pidevalt sooja veega.
Kuna katla koormusel alla 30% langeb selle kasutegur tunduvalt, siis katlamajades kasutatakse mitut erinevat katelt, mida vajadusel vastavalt koormusele tööle pannakse.
Isegi vanemates ehitusraamatutes on olnud soovitusi kasutada eramutes kütusesäästuks kahte katelt, mida vajadusel köetakse.

Eramajades kasutatakse ka akupaake. Paljud reaalselt kasutavad , see on eraldi teema, aga võimalik on ja seda ka tehakse. Seega väike katel ei tähenda automaatselt kohe väikest kasutegurit.
Katlamajades, mille kasutegureid mainisin, töötas 1 katel nii kevadel/sügisel kui -30 C-ga ja kasutegur oli kütteperioodi keskmine.

[ping]

Eramajades kasutatakse ka akupaake. Paljud reaalselt kasutavad , see on eraldi teema, aga võimalik on ja seda ka tehakse.
Seega väike katel ei tähenda automaatselt kohe väikest kasutegurit.

Kütmata ruumis (keldris) asuv akupaak on ise küttesüsteemi kasuteguri vähendaja, sest läbi akupaagi soojustuse lekib ümbritsevasse ruumi pidevalt soojusenergiat.

Katlamajades, mille kasutegureid mainisin, töötas 1 katel nii kevadel/sügisel kui -30 C-ga ja kasutegur oli kütteperioodi keskmine.

Kuidas ja millega see kasutegur mõõdeti?
Kas mõõdeti katla kasutegur või kogu küttesüsteemi kasutegur?
Kuidas määrati kütteks kasutatud kütuse kütteväärtus, et hinnata põlemise kasutegurit?

[Ac457765]

Eramajades kasutatakse ka akupaake. Paljud reaalselt kasutavad , see on eraldi teema, aga võimalik on ja seda ka tehakse.
Seega väike katel ei tähenda automaatselt kohe väikest kasutegurit.

Kütmata ruumis (keldris) asuv akupaak on ise küttesüsteemi kasuteguri vähendaja, sest läbi akupaagi soojustuse lekib ümbritsevasse ruumi pidevalt soojusenergiat.

Katlamajades, mille kasutegureid mainisin, töötas 1 katel nii kevadel/sügisel kui -30 C-ga ja kasutegur oli kütteperioodi keskmine.

Kuidas ja millega see kasutegur mõõdeti?
Kas mõõdeti katla kasutegur või kogu küttesüsteemi kasutegur?
Kuidas määrati kütteks kasutatud kütuse kütteväärtus, et hinnata põlemise kasutegurit?

Meil oli siin küll teemaks pigem katla enda reaalne kasutegur, aga akupaak ei pea alati asuma küttevajaduseta ruumis (vaid näiteks garaazis, mida soovitakse kütta) ja paaki saab soovi korral ka oluliselt paremini soojustada kui mõni cm villa.

Kasutegurit mõõdeti loomulikult reaalse kütusekulu (ja soojusarvesti) põhjal ja antud juhul kasutatav kütus oli stabiilse kvaliteediga ja koostisega ning küttteväärtus alati sisuliselt muutumatu, mitte näiteks nagu ebstabiilse kvaliteediga ja kõikuva niiskusega halupuiduga/hakkega oleks.

[xil]

Katelde kasutegurit mõõdetakse katla veeväljundil. Põhiline kaoallikas pole läbi katla või akupaagi seinte minev soojus, vaid korstnasse läinud soojus. Kui katel on keldris ja korstnajalg on maja sees (mitte väljaspool maja paiknev toru), siis läheb ka osa suitsugaaside soojust maja kütmiseks. See soojakogus, mis keldris eraldub, on vahel hea keldri külmumise vältimiseks.

[ping]

Katelde kasutegurit mõõdetakse katla veeväljundil. Põhiline kaoallikas pole läbi katla või akupaagi seinte minev soojus, vaid korstnasse läinud soojus. Kui katel on keldris ja korstnajalg on maja sees (mitte väljaspool maja paiknev toru), siis läheb ka osa suitsugaaside soojust maja kütmiseks. ...

Mõõta võib suvalisel moel suvalisi asju, peaasi on et tulemused on võrreldavad.
Kui inimest huvitab tema eluruumide tegelik soojusenergia kulu, siis katlakaod on ainult üks osa energiast mis kadudena arvesse läheb.

... See soojakogus, mis keldris eraldub, on vahel hea keldri külmumise vältimiseks.

Võibolla harva on tõesti vaja kütteruume ja kartulikeldrit kütta aga tavaliselt keldrid ei külmu ja keldri kui "madalatemperatuurilise hoiuruumi" kütmine on asjatu kulu ja hoiustatavale toidukraamile kahjulik.

[Kalvis]

Selle keldris erladunud soojusega on asi keerulisem. Võib lugeda nii 100% maja kütteks kui ka 50%. Palju sõltub keldri soojustusest ja maja funktsionaalsusest. Kui kelder soojustamatta siis on üksjagu soojakadu.

[ping]

Selle keldris erladunud soojusega on asi keerulisem. Võib lugeda nii 100% maja kütteks kui ka 50%. Palju sõltub keldri soojustusest ja maja funktsionaalsusest. Kui kelder soojustamatta siis on üksjagu soojakadu.

Kui vana maja eluruumide osa saab väga korralikult soojustatud, siis keldrisse lekkiva soojuse kogus võib ületada eluruumide kütteks vajalikku soojuse kogust.

Ja võib tekkida olukord, kus toa kütmine otse elektrilise õliradiaatoriga on odavam kui keldrikatlas puiduga.

[Kalvis]

See asi on palju keerulisem. Keldrisse lekkivat soojust saab vähendada torude ja küttesüsteemi elementide isolerimisega. Seega on võimalik saada olukord ikkagi seinast seina kus keldrisse lekkivsoojus läheb 100% maja kütteks ja saab ka tekitada olukorra, kus keldrisse lekkiv soojus on lisakadu.
Keldrisse lekkiv soojuse osakaal võib üsna suur olla küttesüsteemi osast. Vabalt 30% üldkukust, kuna akupaakide, torude pindala on suur. Aga isolerimisega saab väga hästi tühiseks muuta.