Planeedi Maa päästmine

[ping]

Kuid kui paljud on nõus seda kinni maksma?- on küsimus. Lisaks 11 kW nõuab 16 A võimsust konkreetse korteri jaoks, 22 kW 32 A. ELV hinnakirjas on see 198 €/A (koos KM-ga).

Kui eramus on peakaitse 3x16A ja 11kW, siis korterites see nii ei ole.

Korterite peakaitse on 16A küll aga kuna korterite liitumised on 1 faasilised siis saadav max võimsus on 3,6kW korteri kohta.
Ehk kui samal hetkel töötab pesumasin või pliit, siis selle korteri liitumise taga oleva e-auto laadimine on küsitav.

Siin tabelis on EE poolt lubatud kortermajede peakaitsmete suurused, kus on nende voolud korrutatud normikohase "tarbimise üheaegsusteguriga"
Ehk kortermaja peakaitsme suurus ei võrdu korterite peakaitsmete summaga:
EE PK korterite järgi.png
Kui peakaitse suurus on ette antud, ega siis ka liitumispunkti toitekaabel on tavaliselt valitud selle voolu järgi.

Nagu näha, siis 8 korteriga maja saaks lubada omale ühe 22kW laadija ja see saaks täisvõimsusel laadida autot ainult siis, kui korterites mitte keegi oma pliiti tööle ei lülita.

Siit saab igaüks ise edasi arvutada, et mitu laadijat üldse saab mõnda kortermaija ühendada, kasutades olemasolevat liitumist.

Või kui teha parkla jaoks hoopis uus liitumine, siis kui palju maksaks ainut liitumistasu laadijatele, võttes ühe liitumispunkti peakaitsme ampri hinnaks 198eur.

Ja seetõttu ongi minu pakutud variant kõige õigem magalate juurde, pole vaja mingeid ampreid juurde osta ega maja toitekaableid välja vahetada, lihtsalt persetäis seaninasid parklates lülituvad vabaneva võimsuse korral sisse ja liigse koormuse korral välja ning hommikuks oleks ikkagi kõigil piisavalt sõiduulatust laetud. Lisaks need suuremad laadijad veel omakorda ka suhteliselt kallid.

Paistab, et vist ei viitsinud isegi tabelis olevaid numbreid vaadata ja "ikka usupõhiselt edasi"?

Ainult "Persetäis seaninasid" ei tööta, sest kui laadimise võimsust määrab autos olev laadija, siis kõikide autode laadijad peavad teadma majast saada oleva vaba energia kogust, et juhtida laadimise võimsust.

[pancho villa]

Väga konstruktiivne arutelu!

Järgmiseks sooviksin teada kui reaalne on laadida elektriveokaid Virtsu-Kuivastu praamil. Tundub sama vajalik

[new1]

Kuid kui paljud on nõus seda kinni maksma?- on küsimus. Lisaks 11 kW nõuab 16 A võimsust konkreetse korteri jaoks, 22 kW 32 A. ELV hinnakirjas on see 198 €/A (koos KM-ga).

Kui eramus on peakaitse 3x16A ja 11kW, siis korterites see nii ei ole.

Korterite peakaitse on 16A küll aga kuna korterite liitumised on 1 faasilised siis saadav max võimsus on 3,6kW korteri kohta.
Ehk kui samal hetkel töötab pesumasin või pliit, siis selle korteri liitumise taga oleva e-auto laadimine on küsitav.

Siin tabelis on EE poolt lubatud kortermajede peakaitsmete suurused, kus on nende voolud korrutatud normikohase "tarbimise üheaegsusteguriga"
Ehk kortermaja peakaitsme suurus ei võrdu korterite peakaitsmete summaga:
EE PK korterite järgi.png
Kui peakaitse suurus on ette antud, ega siis ka liitumispunkti toitekaabel on tavaliselt valitud selle voolu järgi.

Nagu näha, siis 8 korteriga maja saaks lubada omale ühe 22kW laadija ja see saaks täisvõimsusel laadida autot ainult siis, kui korterites mitte keegi oma pliiti tööle ei lülita.

Siit saab igaüks ise edasi arvutada, et mitu laadijat üldse saab mõnda kortermaija ühendada, kasutades olemasolevat liitumist.

Või kui teha parkla jaoks hoopis uus liitumine, siis kui palju maksaks ainut liitumistasu laadijatele, võttes ühe liitumispunkti peakaitsme ampri hinnaks 198eur.

Ja seetõttu ongi minu pakutud variant kõige õigem magalate juurde, pole vaja mingeid ampreid juurde osta ega maja toitekaableid välja vahetada, lihtsalt persetäis seaninasid parklates lülituvad vabaneva võimsuse korral sisse ja liigse koormuse korral välja ning hommikuks oleks ikkagi kõigil piisavalt sõiduulatust laetud. Lisaks need suuremad laadijad veel omakorda ka suhteliselt kallid.

Paistab, et vist ei viitsinud isegi tabelis olevaid numbreid vaadata ja "ikka usupõhiselt edasi"?

Ainult "Persetäis seaninasid" ei tööta, sest kui laadimise võimsust määrab autos olev laadija, siis kõikide autode laadijad peavad teadma majast saada oleva vaba energia kogust, et juhtida laadimise võimsust.

Sa ei saa vist asjast ikka üldse aru, mida ma selle vabaneva koormuse järgi pesasid sisse/väljalülitava targa ploki osas eespool kirjeldasin, et siin edasi oma jura ajad ja mingit auto teadmise teemat maja vaba võimsuse kohta siin jaurad. Auto saab sellest siis teada, kui mõnel tunnil on koormust liialt, siis tema pesasse lihtsalt elekter tol hetkel ei tule ja kogu muusika. Tavalisest seaninast reisilaadija nagunii ei võimalda mingi nipiga üle 16A 230V tarbida.

[rannamees]

Väga konstruktiivne arutelu!

Järgmiseks sooviksin teada kui reaalne on laadida elektriveokaid Virtsu-Kuivastu praamil. Tundub sama vajalik

Täiesti vabalt tehtav.
Laevadel on nimelt särtsu omajagu "üle", diiselgenekad käivad pidevalt.
Iseasi on muidugi selle särtsu hind.
Aga vaba võimsuse müük, et omahinda alla saada, miks mitte.

[ping]

.....
Sa ei saa vist asjast ikka üldse aru, mida ma selle vabaneva koormuse järgi pesasid sisse/väljalülitava targa ploki osas eespool kirjeldasin, et siin edasi oma jura ajad ja mingit auto teadmise teemat maja vaba võimsuse kohta siin jaurad. Auto saab sellest siis teada, kui mõnel tunnil on koormust liialt, siis tema pesasse lihtsalt elekter tol hetkel ei tule ja kogu muusika. Tavalisest seaninast reisilaadija nagunii ei võimalda mingi nipiga üle 16A 230V tarbida.

Mitte "koormust liialt" vaid "ei ole vaba võimsust", need on erinevad asjad.

Ei saa jah aru, sest kui 2 sektsiooniga, 30 korteriga maja peakaitse on 63A, siis saaks sellise peakaitse taha ühendada 1F 16A seaninasid max 9 tükki, sellisel juhul kui ükski elanik pesumasinat ega pliiti tööle ei pane.

Ehk 1/3 korteriomanikest saaksid "väikse laadimise" aga mida teevad ülejäänud 2/3 korteriomanikke?
Kas nemad plaani järgi ei tohigi e-autosid omada aga maksma ehituse eest peaksid ikka ja leppima, et nende kinnisvara väärtus on väiksem?

[pancho villa]

Täiesti vabalt tehtav.
Laevadel on nimelt särtsu omajagu "üle", diiselgenekad käivad pidevalt.
Iseasi on muidugi selle särtsu hind.
Aga vaba võimsuse müük, et omahinda alla saada, miks mitte.

Mu postitus oli puhas iroonia arutelu üle, mis keskendus elektriautode laadimisele piirkonnas kus amortiseerunud elamutes pesitsevad indiviidid kasutavad ringiliikumiseks tasuta ühistransporti.

[new1]

.....
Sa ei saa vist asjast ikka üldse aru, mida ma selle vabaneva koormuse järgi pesasid sisse/väljalülitava targa ploki osas eespool kirjeldasin, et siin edasi oma jura ajad ja mingit auto teadmise teemat maja vaba võimsuse kohta siin jaurad. Auto saab sellest siis teada, kui mõnel tunnil on koormust liialt, siis tema pesasse lihtsalt elekter tol hetkel ei tule ja kogu muusika. Tavalisest seaninast reisilaadija nagunii ei võimalda mingi nipiga üle 16A 230V tarbida.

Mitte "koormust liialt" vaid "ei ole vaba võimsust", need on erinevad asjad.

Ei saa jah aru, sest kui 2 sektsiooniga, 30 korteriga maja peakaitse on 63A, siis saaks sellise peakaitse taha ühendada 1F 16A seaninasid max 9 tükki, sellisel juhul kui ükski elanik pesumasinat ega pliiti tööle ei pane.

Ehk 1/3 korteriomanikest saaksid "väikse laadimise" aga mida teevad ülejäänud 2/3 korteriomanikke?
Kas nemad plaani järgi ei tohigi e-autosid omada aga maksma ehituse eest peaksid ikka ja leppima, et nende kinnisvara väärtus on väiksem?

Ja öösel olekski suurem osa kõik autode laadimise kasutada ja ka arvestatav osa päevast. Kuigi ma ei saa asu mis imenäiteid siin tuuakse sellise olematu peakaitsme suurusega, minu kortermajas on 20 korterit ja 120 amprit oli vähemalt kui mälu ei peta. Kui nii suurel kortermajal selline olematu kaitse, siis peaks juba mitte elektrimasinate vaid üleüldse tavalise normaalse majapidamistarbe jaoks juba nagunii suurema kaitsme poole vaatama, kuna on reaalne oht et ka tavalised õhtusöögi valmistamised löövad juba maja pimedaks ilma igasuguse laadimisetagi.
Ja kui isegu selle 63A peakaitsme järgi arvet pidada, siis ööpäevas keskmiselt on see vast 30 kuni 35 protsendi ulatuses hõivatud ja see 65 protsenti teeks kokkuvõttes 30 korteri peale ikkagi üle 20kWh per kärss mis veidi üle statistilise keskmise palju keskmine auto eestis päevas läbi sõidab, linnas on suure tõenäosusega see keskmine pigem väiksem ka nagunii.

[kunn24]

Ma tea, kuidas sulle selgeks teha üheaegsusteguri mõiste ja seda, et kestevtarbijaid tuleb arvestada teguriga 1.
Ehk nii võtadki: 20 korterit x16 A laadimiseks 1f võrdub 320A ehk 107 A 3-faasilisena. Kas sealt midagi korterite omatarbeks veel jääb või saad peksa, kui insener oled- ise riskid. Ainult ära rohkem lolli jahu tooda- piinlik lugeda.

[new1]

Sa tee esmalt endale samamoodi selgeks misasja see automaatika seal vahel endast kujutaks ja kuidas toimiks. Ikka raiuvad nagu lambad sama juttu, et kõik need pesad peavad saama koguaeg kõik 100 protsenti saama toimida, ja selle järgi jooksevad paanikas peakaitset juurde ostma, kuigi antud lahendus oleks võimeline idee poolest 100 parkimiskohaga kasvõi 1 x 16 amprise peakaitsme taga toimetama ilma, et liini üle koormaks, lihtsalt enamuse ajast oleks siis kõik pesad suletud.

[kunn24]

lihtsalt enamuse ajast oleks siis kõik pesad suletud.

Palju asjalikum on sellised asjad ehitamata jätta- tuleb tunduvalt soodsam. Kuigi möönan, et midagi võimatut pole.
Kuule, siin on teemaks Maa päästmine, mitte EV laadimise elektrivarustus?!

[pancho villa]

Nagu ikka, kui kunn ka ise aru saab et kelbast ajab, tuleb teema mujale viia

[new1]

See päästabki ka planeeti maad, kui uisapäisa ei tormataks meeletult kaableid ja alajaamu ühel päeval välja vahetama, kui seda tegelikult suurel määral vaja poleksk, vaid oleks tarvis lihtsalt targasti õigel ajal tarbida ja sedapidi asjale läheneda. Lisaks veel ilmaaegu mõtetu paanika külvamine ja linnas elektrimasinate transa levikule valede takistuste ette kujutamine.

[elektron]

Ei ole parastamiseks, lihtsalt infoks, et 1 rohepööraja on omadega p..s.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... ne-peatati
Algselt märgiti aktsiad suure roheeufoorias 15 x üle ja nüüd on nad prügi.

Ebaõnnestunud üritus siit rohepöörde saagi käima tõmmata. Kui sa hakkad tootma midagi, mis turul juba sama või odavama hinnaga olemas on, siis lähebki äri sinna kuhu ta minema peab. Vahet pole kas toodad jalgrattad, plekkämbreid või peldiku potte. Jäägu see minu subjektiivseks arvamuseks, aga ei olnud see Hageni ratas ka teab mis iludus, võrreldes konkurentidega.

[kunn24]

Kui TG kanalitele ligipääs, siis analoogline idee oli juba eelmise sajandi alguses palju-palju mõistlikumalt teostatud. https://t.me/Pravda_Gerashchenko/82672
Kuid idee põhjaminek näitab ilmekalt, et tarbija ütles: "Sa ei pea mulle seletama ja mult selle eest odava auto raha küsima, kuidas ma päevast päeva iga ilmaga oma lapsi ja asju pean vedama. Pistke oma lollus omale p..e."

[elektron]

Kuid idee põhjaminek näitab ilmekalt, et tarbija ütles: "Sa ei pea mulle seletama ja mult selle eest odava auto raha küsima, kuidas ma päevast päeva iga ilmaga oma lapsi ja asju pean vedama. Pistke oma lollus omale p..e."

Kastiratastel on turg täitsa olemas ja see on kasvav turg. Küsimus on tootes, hinnas ja Hageni puhul natuke utoopilises ärimudelis.

[trebla]

See päästabki ka planeeti maad, kui uisapäisa ei tormataks meeletult kaableid ja alajaamu ühel päeval välja vahetama, kui seda tegelikult suurel määral vaja poleksk, vaid oleks tarvis lihtsalt targasti õigel ajal tarbida ja sedapidi asjale läheneda. Lisaks veel ilmaaegu mõtetu paanika külvamine ja linnas elektrimasinate transa levikule valede takistuste ette kujutamine.

polegi vaja jah võrku niiväga muuta, kui energiatootmine ja ka salvestamine lokaalseks muutub.
Väike (olemasolev) niidike üldisesse võrku on aga siiski kasulik säilitada, kui oma seade parasjagu tuksis või oma ülejääk siiski parasjagu kasulik üldiseks hüvanguks tarbimisse anda...

https://www.homepowersolutions.de/produkt/

Seda Picea 2 nimelist agregaati sai küll kütteteemas tutvustatud, aga kuna siin käib jutt maailmapäästmisest laiemalt, siis pistan siia lingi lehele, kus ka seadme ja toodangu (NB! praegusest!) maksumusest juttu...

https://www.google.com/search?q=picea+2 ... e&ie=UTF-8

Ja siin sattus pihku link, kus ühe teise ehitusfoorumi seltskond tõsimeeli arutas seadme paigaldamist juba kaks aastat tagasi

https://www.bouwinfo.be/bouwforum/threa ... of.395886/

Huvitav, et seal foorumis räägitakse 300 kWh salvestusmahust?... kas saklsased ise panid oma veebilehel siis ühe nulliga mööda?

Tolles foorumi alguses on ka viide konkurendile...
https://www.solencopower.com/powerbox/
nende kast on kaubaaluse suurune ja salvestusmahuks on 600 kWh..

sakslaste eneste foorum kah...
https://www.photovoltaikforum.com/threa ... stauglich/

Aparaat ise maksab jah palju, aga pärast ekspluatatsioonis selle käitamist ei saa energia raiskamiseks kuidagi nimetada, sest tegelikult päikesepaneelide alusele maapinnale niikuinii langevat energiat jagatakse vaid ümber .... nende elektriautodega ringikärutamise ja maja ning basseinivee soojendamise energia oleks muidu paneelide alust maa pinda soojendanud...



Huvitav, kes saab olema esimene, kes Eestis selle esimese "kuuse" püsti paneb... ?

[kunn24]

Me arvutasime selle asja põgusalt läbi, järeldus oli suht hapu. Ega ta siin teemas magusamaks muutu. Kui nullidega lõdvalt mängitakse, siis on suure tõenäosusega tegu pettusega- mida paraku kogu rohejampsi puhul tuleb kohe eeldada.
Sa paned mingid ajuvabad viited, pigem viita korrektsele tehilisele spetsile, kui see asja huvitavaks teeb, saab viitsimisel pastat juurde lugeda. 300 kWh salvestusmahuga võib piltlikult talv läbi peldikus valgust töös hoida- selleks pole sellist ufoloogiat tarvis. See teeb puidu kütteväärtust arvestades 0,2- 0,4 rm. Isegi, kui teed puidust puugaasi ja läbi geneka elektriks muundad, on seadmed lihtsad ja selle elektrihulga jaoks läheb ligi 1 rm puid.

Sama või suurema elektrihulga võid ka talvel paneelidest saada, kui viitsid lund maha lükata. Miks sa sellest asjast nii tsüklis oled, viitsi põhjendada?

[trebla]

Oluline on see, et ongi tegelikkuses reaalselt rauas valmis tehtud igamehe vesinikutootmine.
Kui Witotwin'i mikrokombijaam piirdus ikkagi minimaalselt paarismaja agregaadiga, siis see on tõepoolest tavalise ühepereelamu mastaabis.
Asi see paneele muudkui juurde laduda, kui krunti jätkub ja Eestis enamasti jätkub.
Aga sesoonne salvestamine vesinikus paistis olema ja muidugi ka on tasuvam suures mastaabis.
kui sa selleks aga oma ülejääva elektri esmalt müüks ja pärast vesiniku tagasi ostaks, siis on läheks nende vahendustasude ja maksude peale ropult raha... parem siis juba lihtsalt pangaarvel raha salvestada..
Kui aga selline agregaat nii 10 x odavamaks muutuks, siis oleks asjal juba jumet...

Muide - soomlased-rootslased on mingites kavades näinud ette miski Botnia lahe vesinikumagistraali... seega suures plaanis vesinikule tulevikku ennustatakse ja energiat hakatakse tootma Põhjalas.... tuul ja hüdro ? ...miks mitte ka suviste pikkade päevade PV ?.

Ja see väike salvestusmaht on ainult balloonide arvu küsimus...
Ja ega meil siin Eestis polegi vaja seda Maad päästa, see on rohkem nende 99,5 % asi kes meist ekvaatori pool elavad...
Ja nendel on 8 päeva salvestus juba praegu pool asja...

Igale sakslasele , jaapanlasele ja kanadalasele oma Picea hakatuseks ...
Hindudele pole seda vaja...hakaku kõigepealt lihtsalt oma konditsioneere PV paneeliga ringi ajama..

Datenblatt on muidugi olemas..
https://www.photovoltaikforum.com/core/ ... picea-pdf/

[kunn24]

Akud on energiamahutavusega ca 0,1 kWh/kg, seal on 300 kWh jaoks pandud materjali magama ca 4500 kg (sise+ välisosad kokku) ehk tulem 0,06 kWh/kg. Sama mahtuvusega LFP aku oleks 3000 kg.
Mis selle paari kärutäie puude (küttepuit 18% niiskust 2,9-5,0 kWh/kg) salvestamise point ikkagi on? Näidata: "me suudame"? Vesinikku hoida on ülim jama, see lekib minema. Nagu sulle ennist ütlesin, et energisavõsa kasvab ise ja pole vaja selleks poolt Maad segi pöörata ja energiamhtuvus on tunduvalt suurem. Samuti pole vaja mitut tn 300 bar rõhu all olevaid pihkavaid balloone.

Muideks, kas tuumaenergia oled unustanud? E=mc2. "Kogu maa tuleb täita puskariaparaatidega" asemel on ju tuumaenergia poliitilise otsustamise kaugusel.
"kui suudaksime muuta 1 kg kivisütt täielikult energiaks, saaksime 25 miljardit kWh energiat."
https://et.wikipedia.org/wiki/E_%3D_mc%C2%B2

[trebla]

Õige, aga akudega ei salvesta maikuu päikest veebruarini. Ballooni eluiga on ehk pikem kui aku oma?.
Spets selleks valmistatud ballonidega säilitab vesinikku siiski nii, et kadu aastas ei ületa 1 protsenti..
Ja suuremastaabilise salvestamise puhul on räägitud ikkagi hoiustamisest praegu kasvõi koos maagaasiga samades maa-alustes koobastes ? Ehkki lenduv vesinik peaks sealt justkui kohe minema imbuma?

Paari kärutäie puudega saad küll toa soojaks, aga ei saa kodus elektrit toodetud ega autoga sõidetud.
Terast sulatati puusöega kah vist rohkem kui 500 aastat tagasi.. sellepärast Briti saared lagedaks raiutud ongi?

Erinevalt termotuumaenergiast , kütuseelemente siiski reaalselt juba toodetakse .. ka meil Eestis.
Tavatuumaenergia puhul on jäetud seni ikka veel see 30 000 aastane jääkide ladustamise ja valvamise kulu sujuvalt kõrvale. Ja nende 30 000 aasta jooksul lisanduks neid jääke aina juurde...
Rehkenda vahelduseks Olkiluoto 3 kokku 11 miljardilise jaama elektri omahinna ainuüksi kapitalimahutuse osa. Jooksvad kulud sinna siis veel juurde ja ülekande ning jaotuskulud veel otsa..
Selle sõsarjaam Flamanville on ennustatud minema 19 miljardi kanti. Eks näis palju tegelikult maksis, kui ükskord valmis saab. Prantsusmaa veidi odavamast elektrihinnast kirjutasin vahel ise siinsamas foorumis 15 aastat tagasi
Täna on see pigem kallim tihti.

Siin on rehkendatud suuremastaabilise vesinikutootmise omahinnaks tulevikus 2 senti ja tuuakse välja, et ülekandekulud on olulised.
https://www.pv-magazine.com/2023/11/07/ ... -hydrogen/
Praegu tootsin ise oktoobris 2000 kWh elektrit lihtomahinnaga 2 senti kWh (kulud jagatud eeldatav toodang) aga Talinnasse kohaletoimetamine tõstis ärakasutatud elektri hinna 23,5 peale....

[elektron]

Akud on energiamahutavusega ca 0,1 kWh/kg, seal on 300 kWh jaoks pandud materjali magama ca 4500 kg (sise+ välisosad kokku) ehk tulem 0,06 kWh/kg. Sama mahtuvusega LFP aku oleks 3000 kg.
Mis selle paari kärutäie puude (küttepuit 18% niiskust 2,9-5,0 kWh/kg) salvestamise point ikkagi on? Näidata: "me suudame"? Vesinikku hoida on ülim jama, see lekib minema. Nagu sulle ennist ütlesin, et energisavõsa kasvab ise ja pole vaja selleks poolt Maad segi pöörata ja energiamhtuvus on tunduvalt suurem. Samuti pole vaja mitut tn 300 bar rõhu all olevaid pihkavaid balloone.

Mul poleks midagi selle vastu, kui elektriarvel olev taastuvenergia tasu suunataks hoopis jätkustuutlikku metsamajandamisse.

[xxx111]

Akud on energiamahutavusega ca 0,1 kWh/kg, seal on 300 kWh jaoks pandud materjali magama ca 4500 kg (sise+ välisosad kokku) ehk tulem 0,06 kWh/kg. Sama mahtuvusega LFP aku oleks 3000 kg.
Mis selle paari kärutäie puude (küttepuit 18% niiskust 2,9-5,0 kWh/kg) salvestamise point ikkagi on? Näidata: "me suudame"? Vesinikku hoida on ülim jama, see lekib minema. Nagu sulle ennist ütlesin, et energisavõsa kasvab ise ja pole vaja selleks poolt Maad segi pöörata ja energiamhtuvus on tunduvalt suurem. Samuti pole vaja mitut tn 300 bar rõhu all olevaid pihkavaid balloone.

Mul poleks midagi selle vastu, kui elektriarvel olev taastuvenergia tasu suunataks hoopis jätkustuutlikku metsamajandamisse.

Täitsa nõus...

@trebla

Sul on lennukad ideed ja oma ideedele ka vastavad nö viited / otsingud
Aga nagu ilusti ütles kunn: mis on asja point???
Tubli, kui hobi korras igasugu "asju" ette võtta / katsetada / proovida jne
Aga oleks kena kui oleks isiklik vabadus selliste asjadega mitte liituda

[trebla]

Ega selle foorumiteema eesmärk ei olegi ise personaalselt Maa kohe täna ära päästa - rohkem ikkagi vaadata kuidas Maa üldine päästmine edeneb. Ja millal ise miskit kasulikku kasutusele võtta....

[kunn24]

Paari kärutäie puudega saad küll toa soojaks, aga ei saa kodus elektrit toodetud ega autoga sõidetud.

Teed puugaasi ja saab mõlemat.
http://www.videvik.ee/493/puu.html
https://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=23600
https://www.osta.ee/ensv-1946-a-valja-a ... 85874.html

Esimesest viitest tsitaadid:

Puugaasil töötav mootor on tunduvalt keskkonnasõbralikum. Gaasil on omadus jäägitult ära põleda, loodust reostavaid jääkaineid peaaegu ei olegi.”

Milline on asja majanduslik külg?
“Gaasi saab puidust, täpsemalt: 5–6 cm pikkustest klotsidest. Puit peab olema täiesti kuiv. Laias laastus võttes vastab üks liiter bensiini 2–2,5 kilogrammile puidule. Generaator mahutab korraga kaks ämbritäit klotse. Selle kogusega võib näiteks katta vahemaa Pärnust Nuiani (85 km). 100 kilomeetri läbimiseks on tarvis kaks ja pool pangetäit klotse. Mõned arvavad ekslikult, et klotside tegemine on üks aeganõudev ja vaevarikas töö. Tegelikult ei ole see kaugeltki nii. Ketassaega võib poole tunniga varuda klotse paarisaja kilomeetri tarvis. Kahju, et mul ei ole välja tuua bensiini ja gaasi kasutamise võrdlust kroonides. Gaas on kindlasti tunduvalt odavam.”

Kui sellise asjanduse (taas)arendusse investeerida veidigi pappi, peaks saama korraliku asja, sest üldpõhimõttes mingit raketiteadust pole.

[Walter2]

Teed puugaasi ja saab mõlemat.

Sellised asjad ärkavad ellu kui tõesti kriis on käes. Praegu on kütust tanklates piisavalt, ole vaid mees ja osta. Muidu pole kahjuks sellega teedele/tänavatele asja kuna saad vahelejäämisel erakorralise - toitesüsteemi omavolilise ümberehitamise eest. Kui esimene selline samkompunn saab tüübikinnituse ja tehn.passi räägime edasi. Euroliidu viljastavates tingimustes ilmselt võimatu missioon.