N/PE latid - KNA4 (KNA5) ja muud tüübid

[SooSass]

Seda KNA4 (ja KNA5) nimetusega N/PE lati kombot teavad ilmselt kõik, kes kasvõi mõnda elektrikilpi seest näinud. Toodetakse seda juba aastakümneid, ei mäletagi millal sellised kunagi ilmusid. Samas on see toode praktiliselt muutumatuna püsinud kogu aja. Tootjaks on muidugi meile hästituntud ENSTO. Kes selle asja aga välja mõtles kunagi, seda pole ma suutnud tuvastada. Miskipärast pole aga suudetud selle mitmeid tobedaid mehaanilisi puudusi kõrvaldada ja kõik kasutavad seda rahumeeli edasi nagu aamen kirikus.

Mida mina näen selle puudustena:
1. Valgest plastist otsakandurid ei fikseeru korralikult DIN-liistule, töö tegemise käigus kipuvad vabalt libisema paremale ja vasakule. Samal ajal ka vasklatt ise ei ole korralikult fikseeritud otsapidi nende otsakandurite sisse, logiseb seal lahtiselt sees, nii et siis töö käigus (juhtmete ühendamisel) need valged otsad lihtsalt liuglevad eemale ja töö tegijale jääb näppude vahele ainult see paljas vasklatt koos klemmidega.
2. Veidigi jämedamad-jäigemad juhtmed tirivad omakorda ka need üksikud klemmid seal vasklati peal viltu ja kiiva, kuna klemmid on ju omakorda valmistatud suure mõõdutolerantsiga selle lati suhtes. Selle üheainsa kruviga ei olegi võimalik klemmi niimoodi latile fikseerida, et juhe teda viltu ei tiriks.
3. Pealt kruvide kinnikeeramiseks on vaja ju kruvikeerajaga ikka natuke ka peale suruda, aga see vasklatt on sedapidi suunas parajalt õhuke, nii et paindub kõveraks ja pikemate tootemudelite puhul läheb lausa kõhtupidi vastu DIN-liistu.
4. Klemmid on põhimõtteliselt õhukesest plekist valmistatud ja sedasi juhtme kinnituskruvi on sinna vaid paari keermega sisse keeratud. Kui natukenegi tugevamalt kruvi kinni pingutada, siis tihti see kruvi hakkab lihtsalt seal keemestatud plekiriba sees üle viskama ja enam mingit kontaktisurvet juhtmele ei paku, klemm tuleb ära visata. Mõnikord tekib see üleviskamine juba väga kergelt kruvi pingutades (lohakalt keermestatud ava klemmis?).
5. Poest ostetavatel standardversioonidel on jämedama juhtme klemme pandud tavaliselt vaid mõni üksik. Tihti jääbki neid sedasi väheks, tuleb hakata üksikuid klemme eraldi veel juurde ostma.
6. Müüakse neid olemuselt nii lihtsaid tooteid aga soliidselt kõrge hinnaga.

Muidugi saab poes valida ka teistmoodi konstruktsiooniga N/PE klemmlatte (ja ega kolmandat varianti rohkem nagu polegi). Need on siis tüüpiliselt ristküliku-kujulise ristlõikega tugevad vask/messing pulgad, millesse juhtmete jaoks puuritud ümaravad, millele pealtpoolt puuritud keermestatud avad survekruvidele. Sellised klemmlatid väldivad mitmeid KNA-tüüpide puudusi - ei lagune laiali, ei logise, ei paindu, kruvide avades on keermestust piisavalt pikalt (kruvid ei hakka ka tugevalt keerates üle viskama), hind on neil toodetel ka väga odav. Samas aga etteantud juhtmeavade diameetrid on neil nii nagu on, ise seda diameetrite valikut samal klemmil ümber muuta/konfida ei saa. Teine suurem probleem on, et kruvi keerab otsaga vahetult vastu juhet, kraapides või lausa purustades seda. Ja ühest kruvist ei piisa, et vältida juhtme selles augus olles külgsuunalist veidi pöördumist, kui juhet sikutada (siis kui juhe on peenem kui ava läbimõõt). Viimasel juhul aitaks probleemi lahendada, kui see latt oleks paksem ja kõrvuti seal igas avas siis 2 kruvi. Siis oleks ka elektriline kontakt kindlam. Üksikuid selliseid tooteid olen isegi näinud, aga haruldased. Aga ühe omaette erisusena on sellist tüüpi N/PE latte on saadaval ka kaetud (isoleeritud) versioonis, mida KNA-tüübid teatavasti ei ole. Mõnel paigaldusel oleks kindlam, et N latt ei läheks juhuslikult näiteks vastu lähedalolevat PE latti või kilbi korpust.

Ehk siis kokkuvõtteks, nokk kinni saba lahti, kumbki variant pole ideaalne. Ma polegi leidnud tõeliselt hea konstruktsiooniga madalpinge paigalduse N/PE latti senises praktikas. Eesti müüjatel mingit muud valikut pole ka, võib-olla välismaalt otsides miskit isegi leiaks. Võite siin teemas julgesti soovitada-viidata, kui teate midagi asisemat kusagil saadaval...

[Urmas]

Ma nüüd ei saa aru, et kas kasutaja SooSass on äsja mingi kooli lõpetanud ja soovib foorumi kaudu edasi õppida foorumlaste kogemustest või kunagi mingi elektrialase kutse saanud, vahepeal mõnel muul erialal töötanud ja nüüd pensionil ja tahaks pensile veidi lisa teenida ja soovib uuendada/värskendada elektripaigaldiste nõudeid?
Aga noh, küsida võib ikka ja äkki jääb kommentaaridest isegi mulle midagi tarka külge. Olen kindel, et kõigest ma nagunii aru ei saa. Muide, selles sinu hülsitamise teemas ei viitsinud kommenteerida, kuid aastaid tagasi samal teemal kommenteerides tehti mulle selgeks, et vägagi soovitatav oleks kiudjuhtmed hülsitada, mida tollest ajast saadik. 1,5mm kaablihülsse olen pidanud juba ühe paki juurde ostma. On olnud juhus, kui käisin konsultatsioonil kohaliku elektritarga juures ja nähes hülsitatud juhtmeotsi, ta küsis, et kes seda tegi. Minu vastusele, et ise tegin, sain kiita.

[SooSass]

Aga noh, küsida võib ikka

On asju ja teemasid, milles nõuete/standardite ja toodetavate seadmete ning teisalt füüsikaseaduste ning praktilise füüsika ja kogemuste vahel on vastuolud. Selle tulemusel peab otsima võimalusi laveerida seaduste ja nõuete piirides, kuid vajadusel tegema ka rohkem (ja kallimalt) kui minimaalselt nõutud on. Ikka selleks, et saavutada parimat tulemust. Jah nii ongi tekkinud mõned teemad (mida ma siin nüüd küsinud olen) millele pole seni üheselt mõistlikku vastust või lahendust leidnud, vaatamata eelnevale põhjalikumale infootsingule elektrikauba poodidest, paigaldusfirmadest, internetist ja erinevatest foorumitest. Seetõttu igas täiendavas arvamuses-vastuses-kommentaaris (ka siin foorumis) võib sisalduda mingeid kasulikke mõtteid või vihjeid.

[Urmas]

On asju ja teemasid, milles nõuete/standardite ja toodetavate seadmete ning teisalt füüsikaseaduste ning praktilise füüsika ja kogemuste vahel on vastuolud. Selle tulemusel peab otsima võimalusi laveerida seaduste ja nõuete piirides, kuid vajadusel tegema ka rohkem (ja kallimalt) kui minimaalselt nõutud on. Ikka selleks, et saavutada parimat tulemust. Jah nii ongi tekkinud mõned teemad (mida ma siin nüüd küsinud olen) millele pole seni üheselt mõistlikku vastust või lahendust leidnud, vaatamata eelnevale põhjalikumale infootsingule elektrikauba poodidest, paigaldusfirmadest, internetist ja erinevatest foorumitest. Seetõttu igas täiendavas arvamuses-vastuses-kommentaaris (ka siin foorumis) võib sisalduda mingeid kasulikke mõtteid või vihjeid.

Tore, jätka samas vaimus. Eks isegi küsin siit foorumist aeg-ajalt küsimusi ja lahendusi probleemile, et saada targemaks mõnes asjas, milles olen tume junn.

[Küülaline]

kas kasutaja SooSass on äsja mingi kooli lõpetanud
... või nüüd pensionil ja tahaks pensile veidi lisa teenida

Sellele küsimusele jäi vastus saamata.

[SooSass]

kas kasutaja SooSass on äsja mingi kooli lõpetanud
... või nüüd pensionil ja tahaks pensile veidi lisa teenida

Sellele küsimusele jäi vastus saamata.

Läheb siinse teema sisust liiga ära kaugele...
Ei ole ka kumbki pakutud variant õige. Tegutsen kõrgsagedusaparatuuri projekteerijana, aga sellega vahetult seonduvalt on ka piisavalt kokkupuuteid 50Hz jõu-voolu tehnikaga. Tuleb ju kogu vajalik elekter ikkagi algselt selle kaudu, vajab lülituskilpe, muundureid, jne.

[Kalvis]

Küsijal tasuks enne tutvuda klemmide (terminals) kataloogiga. ühelt tootjalt on sadu variante, igale mõõdule ja soovidele.
PE latti valmistavad kilbitehased nagu sa tahad. Klassika on 2 mutriga kinnitatud vasklatt, millele saab maanduskontakte ritta seada mis tahes mõõtudega juhtmetele. Samuti on DIN liistu PE klemmid. (ja ka N ja faasiklemmid)

[Imelik]

Seda KNA4 (ja KNA5) nimetusega N/PE lati kombot teavad ilmselt kõik,....Tootjaks on muidugi meile hästituntud ENSTO. ...
Mida mina näen selle puudustena:
1. Valgest plastist otsakandurid ei fikseeru korralikult DIN-liistule, töö tegemise käigus kipuvad vabalt libisema paremale ja vasakule. Samal ajal ka vasklatt ise ei ole korralikult fikseeritud otsapidi nende otsakandurite sisse, logiseb seal lahtiselt sees, nii et siis töö käigus (juhtmete ühendamisel) need valged otsad lihtsalt liuglevad eemale ja töö tegijale jääb näppude vahele ainult see paljas vasklatt koos klemmidega.

Vastab mõneti tõele, juhul kui kanduri avad on kulunud (valesti sisestatud latt, palju kokku/lahti käinud jne.)
Väga tiheda kanduri ava korral on sinna jälle keeruline latti sisestada, seega seal on leitud kompromiss. DIN liistul ongi seadmed mingil määral külgsuunas liigutatavad, kui see on probleem, tuleb kasutada stoppereid.

2. Veidigi jämedamad-jäigemad juhtmed tirivad omakorda ka need üksikud klemmid seal vasklati peal viltu ja kiiva, kuna klemmid on ju omakorda valmistatud suure mõõdutolerantsiga selle lati suhtes. Selle üheainsa kruviga ei olegi võimalik klemmi niimoodi latile fikseerida, et juhe teda viltu ei tiriks.

Juhtmed painutatakse ette. Püstloodsus ei ole normiks.

3. Pealt kruvide kinnikeeramiseks on vaja ju kruvikeerajaga ikka natuke ka peale suruda, aga see vasklatt on sedapidi suunas parajalt õhuke, nii et paindub kõveraks ja pikemate tootemudelite puhul läheb lausa kõhtupidi vastu DIN-liistu.

Sel juhul on vähe tugikandureid (saab lisada) või/ja survejõud liiga suur (vaja on ainult keerata, kui on probleem, kasuta ajutist vastutuge).

4. Klemmid on põhimõtteliselt õhukesest plekist valmistatud ja sedasi juhtme kinnituskruvi on sinna vaid paari keermega sisse keeratud. Kui natukenegi tugevamalt kruvi kinni pingutada, siis tihti see kruvi hakkab lihtsalt seal keemestatud plekiriba sees üle viskama ja enam mingit kontaktisurvet juhtmele ei paku, klemm tuleb ära visata. Mõnikord tekib see üleviskamine juba väga kergelt kruvi pingutades (lohakalt keermestatud ava klemmis?).

Eks tuleb ka ette praakkeeret või siis valekeermesse keeratud kruvi. Neid on võimalik välja vahetada või siis vahele jätta. Kõigil erinevatel klemmidel on antud oma kinnitusmoment Nm (vastavalt juhile), seega mingit "loomajõuga" keeramist ei ole ettenähtud.

5. Poest ostetavatel standardversioonidel on jämedama juhtme klemme pandud tavaliselt vaid mõni üksik. Tihti jääbki neid sedasi väheks, tuleb hakata üksikuid klemme eraldi veel juurde ostma.

Komplekteeritavatel saab ju muuta. Valmislahendustest saab valida sobivaim.

6. Müüakse neid olemuselt nii lihtsaid tooteid aga soliidselt kõrge hinnaga.

Eks tootja määrab hinna, natuke maksab ilmselt tootja asukoht ja nimi jne. Valiku teeb ostja. Kallis on abikaasa, ülejäänu maksab lihtsalt raha.
Et oleks ka viidet siis midagi sarnast ja samas erinevat võid leida näiteks siit