Kuidas sulgeda kõri otsad maakaabli paigaldamisel

[suvaline]

See pole ju vaakum, vaid väike alarõhuke.
"Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid). "
Kui sul on see trass koos torudest, millel on mansett-tihendid, siis need alarõhku eriti ei pea. Nii, et pead midagi töökindlamat nuputama (kui vaja).

Ühesõnaga, kui kunn24 pole midagi näinud kogenud siis seda pole olemas?
https://www.uponor.com/et-ee/infra/toot ... tilatsioon
ping: no vaadake, ERM-s on samad Uponor torud, sisepind antistaatiline. Seal aga pole anaeroobse lagunemise tõttu metaani, st külastajad väga ei peereta. Küll aga on selline "efekt" reoveepuhastites. Juba on plahvatus toimunud. Mis teete?

[ping]

ping: no vaadake, ERM-s on samad Uponor torud, sisepind antistaatiline. Seal aga pole anaeroobse lagunemise tõttu metaani, st külastajad väga ei peereta. Küll aga on selline "efekt" reoveepuhastites. Juba on plahvatus toimunud. Mis teete?

Soovisite infot õhutiheda paigalduse kohta, mis taluks alarõhku.
Andsin infot õhu- ja tolmutiheda tehnika kohta. ("veetihe" ei pruugi olla tolmu- ja õhutihe.)
Kasutage omal vastutusel.
(Ma olen elus hooldanud plahvatuskindlaid tööstuspaigaldisi, ruumides mis olid täis põlevaid aure.)

[Imelik]

Tulebki vahet teha kaablikaitsetorul ja kaablikanalisatsioonil, kuigi üks võib olla ka teine aga nõudmised sellele on erinevad. Näiteks kaablikanalisatsiooni sisenemisel majja on kindlasti nõutav otste sulgemine vee ja gaasipidavalt (rõhku peast ei mäleta), sama on ka kaablikaitsetoru sisenemisel ning ka ainult sisse- või läbiviigul. Teatud juhtudel on oluline ka tulepüsivus. Variante sulgemiseks on .... palju... alates spetsiaalsetest gaasimuhvidest lõpetades erinevate süsteemidega tihenditest ja mastiksitest.
Vesi kaitsetorus ei ole reeglina probleem ja vähemalt kondensatsioonina esineb peaaegu alati- on tihedamaid ja hõredamaid torusüsteeme kui see on probleemiks. Maas toruotsa tihendamiseks peaks idee poolest sobima ka otsakork isevulkaniseeruva teibiga. Termotoruga saab ilmselt ka aga oleks rohkem mängimist, eesmärk jääb küll segaseks...

[aero]

Tulebki vahet teha kaablikaitsetorul ja kaablikanalisatsioonil, kuigi üks võib olla ka teine aga nõudmised sellele on erinevad. Näiteks kaablikanalisatsiooni sisenemisel majja on kindlasti nõutav otste sulgemine vee ja gaasipidavalt (rõhku peast ei mäleta), sama on ka kaablikaitsetoru sisenemisel ning ka ainult sisse- või läbiviigul.

Kas sa saad aru, miks see vajalik on? Näiteks 220V maakaabel või valguskaabel liitumiskilbist majja, kõris-kanalis. Radooni pärast?

[Imelik]

Nõue on ehituslik konstruktsiooniline, mitte elektrotehniline. Loogika seisneb piirde püsivuses/ jätkuvuses sarnaste omadustega, milleks ta on loodud. Nagu näiteks auru ja õhutõkkesse ei torgata lihtsalt auku, vaid kasutatakse spetsiaalseid läbiviike. Vajadusi on erinevaid- veetõke vee sisse tungimise vastu konstruktsiooni, gaasitihedus- radooni, tolmu, ja näiteks lihtsalt niiske õhu mõjude vastu, mehaaniline takistus- kahjurite, heli
..., tuletõke- tuleleviku takistamiseks jne. Eks osad omadused on ka kattuvad. PS. see tegevus on süsteemne ja sertifitseeritud, ning vaht torus seda nõuet ei täida.
Lihtsalt maas paikneva (mitte hoonesse siseneva) kaablikaitsetoru kohta see ei käi (see on lihtsalt mehaaniline kaitse).

[kunn24]

See jutt meenutab anektooti aknaümbruse tihendamisest, kus nõuti teipe jms, et oleks tihe ja piire jätkuv.
Tuli omanik, tegi akna lahti.

Kui kogu selle loetelu kenasti kokku võtad, siis iga rea vahelt kumab läbi: OSTA see (arvatavalt MEIE) eritoode ja asi on ilusti bürokraatlikuks hosiannaks vormistatud.

see tegevus on süsteemne ja sertifitseeritud,

See arvatavalt tähendab, et valet materjali (loe: mitte MEIE müüdud) ei tohi kasutada, siis riskid jamaga ja igat jobu (st ilma kutsesüsteemi nuumamata) selle tegevuse juurde kas veel ei lasta või kohe- kohe. Kui vastavad määrused valmis.

IMO jutt on selline, et ei ehitata tavalist eluhoonet, vaid helikindlat biolaborit, mis peab vastu pidama kuni 1000 m veesammast.

[Imelik]

Hea "nali"- tore teada, et Sul kodus aknad käivad kontrollimatult lipa-lapa ning vahedega laudpõrand vaiadel, mille all vuliseb ojake! Sest ega Sina ju mingite bürokraatide pealesurutud katsetatud süsteeme ei kasuta, ammugi mingeid eritooteid? Elekter jookseb isevalmistatud vooluradasid mööda ja seda sõnumit tippisid isevalmistatud koduse kastiga (eluhoone ju, pole vaja mingit biolaborit asjasse segada)?
Andeks, aga ma "veits kahtlen"....

[kunn24]

Tore, kui kahtled. Kui ma omal aja TPI-s käisin, siis seal üldiselt käis jutt, kuidas asju lahendada tehnilis-majanduslikult piisavalt/ eesmärgipäraselt. Bürokraatlik jamps tuli mängu pärast seda, mitte enne. Sul paistab see jooksvat kõigepealt ja kui korra piltlikult öeldes nuia saad, vb olla hakkab ka mõte liikuma.

No mis kuradi super eritoodetest sa tavalise eramaja puhul jahud? Üksikud, hädavajalikud. Mis on eramaja puhul eritoote hädavajadus? Palju neid pole, jätame "tavalised" elektriseadmed välja. Tavaliselt eritoodet ilmestab kohe ka "erihind". Sa oled oma tiraadi nii kenasti kokku klopsinud, jääb mulje nagu sellise jahu ajamine oleks su igapäevane leib. Imetlen, kuhuni mõni võib tõusta.
Laudpõrand vaiadel koos all vuliseva ojaga ja aknad lipa lapa- pole paha, .

[Imelik]

Mis eritootest sa jahud. Ehitusel ei ole tooteid- "mõeldud meestele aga sobib ka naistele", tootja annab täpselt ette mida ja millisel tingimusel ta oma tootega garanteerib ning mis on kasutusotstarve. Et mõni Kulibin teisiti arvab või teeb, ning tooteid vääralt kasutab, ei puutu üldse asjasse. Sinu "nali " näitab ilmekalt, kui vähe Sa tegelikult asjast taipad- kontrollitud tegevus, versus kontrollimatu paratamatus piirdes. Aga eks need "TPI kutid" tegid jah läbiviike kuvaldaga, sest ülejäänu oli puhas "bürokraatia". Egas Sind ju ei muuda, räägid süsteemsest lahendusest oled müügimees ja bürokraat- tänan kloun!

[kunn24]

Kreedo selge, tänan ka. Kuid mul tekkis põnev küsimus, mis kooli mees sa oled? TPI on vist välistatud, sest muidu sa tipikate kallal sõna ei võtaks .Et aru saada, kas probleem on põlvkonnas või koolis.

[optimist88]

See jutt meenutab anektooti aknaümbruse tihendamisest, kus nõuti teipe jms, et oleks tihe ja piire jätkuv.
Tuli omanik, tegi akna lahti.

Ei aja naerma. Aknaid ikka vahel avatakse. Uksi seda enam, aastaringi. Kas siit peaks nüüd tulenema, et polnud mõtet teha avatäited ja välispiirded tuultpidavaks?

[SooSass]

kuidas siis tagada, et vesi sinna sisse ei lähe ja talvel külmumisega probleeme ei teki

Miks peaks maakaablit vee eest kaitsma ja mis probleemid? Toruga kaitstakse kaableid mehaaniliste vigastuste eest. Maasse paigaldamiseks mõeldud kaableid ei pea üldse torusse panema ja sisepaigalduse kaableid ei tohi ka torus maasse paigaldada.

Üks nüanss on, siis kui elektrikaabel on paigaldatud külmumispiirist madalamale (nii nagu see ka tüüpiliselt ongi). Kuigi maakaabli kest on esialgu näiliselt justkui tugev ja tihe, siis pärast igal aastal kuude kaupa jäätunud pinnases viibimist ja seal korduvalt sulades-külmudes üles-alla kõikudes tekivad mehaanilised pinged, lisaks jäätunud pinnas võib olla terav nagu kivide servad. Sedasi võivad aja jooksul lõpuks ka nõuetekohase maakaabli isolatsiooni tekkida mikropraod ja rebendid.

Kui maakaabel on kõris, siis on neid ohte oluliselt vähem. Aga seda ka ainult siis, kui suudetakse kõri hoida veekindel ja seejuures vastupidav välistele pinnase liikumistele ja kraapimistele. Kui aga kõri täitub veega, siis läbikülmudes läheb hoopis kõri ise esmalt lõhki ja siis pole ta enam niikuinii veekindel. Mingi mehaaniline kaitseomadus muidugi ikka säilib ka siis.

Kõrisse vee sattumise vastu jah sobivad erinevad otste täitmised-isoleerimised mingite ehitusvahtudega-mastiksitega (ideaalset vahu või silikooni tüüpi soovitada ma ei oska praegu). Aga lisaks oleks väga hea ka see, kui kõri maa seest tuleva otsa saaks koos kaabliga painutada otsapidi allapoole vaatama. Kasvõi siis kaabel sedasi S-kurviga maa alt välja tuues (koos kõriga üles - koos kõriga alla - ilma kõrita üles). Või siis viia kõristatud kaabli ots juba hoone seinakatte alla, kus vett peale sadada ega valguda ei saa.

Kõrisse tekkiva kondensaadiga suur probleemi siiski pole. Enamasti on kaabli ümber kõri sisse jääva õhu ruumala üpris väike, sealt saab vett välja kondenseeruda vaid tilkade mahus. Tilgad aga, isegi seejärel jäätudes, kõri laiali ei lõhka ega kaablit kriimusta.

See siis üks nüanss. Aga eks neid problemaatilsi nüansse on sel teemal veelgi...

[Küülaline]

No igatahes Elektrilevi paigaldab kõik maakaablid otse maasse va kohtades kus on erinevatel põhjustel nõutud.

[kunn24]

Keegi ei suudagi seda kilomeetrite viisi kõrisse tirida. Täiesti arusaamatu, kust see kõritamise jutt järsku? Keegi vist kõõlub aknal ja vahib linnatänavate remonti.

[SooSass]

No igatahes Elektrilevi paigaldab kõik maakaablid otse maasse va kohtades kus on erinevatel põhjustel nõutud.

Muidugi, ega polegi ju nõutud seda igal pool kõrisse ajada, milleks siis projekti veel kallimaks teha! Ja kõril ongi ka just üks halb omadus, nimelt seesama kui ta vett täis läheb, siis on kaabel alaliselt nagu veealune kaabel (selle jaoks on tegelikult eraldi kaablitüübid olemas, mida paigaldatakse näiteks veekogude põhja). Ilma kõrita voolab vesi aga kaabli juurest pinnases ikkagi edasi, olgu siis vähem või rohkem, mitte ei jää kaabli ümber veemassina jäädavalt püsima.

Aga on ka teine aspekt. Elektrilevi kaablid kulgevad valdavalt teede-tänavate kehandis (sealhulgas eelkõige kõnniteede all), kus enamasti on just elektrikaablite sügavusel puhas liivatäidis, mis laseb vee läbi.

Kuid sellele kõigele vaatamata, neid Elektrilevi (ja tema eelkäijate) paigaldatud maakaableid rikneb ka pidevalt. Sageli on jälle mingi linnaasum või kvartal ilma vooluta, põhjuseks lakooniline "kaablirike", mis seejärel kohapeal avariibrigaadi kaevatud auku vaadates paistab tüüpiliselt kaablisse imbunud vee kahjustuseks. Millele eelnevalt on juhtumit soodustava olukorra tekitanud juba ka pinnakerked-külmumised ja teedel liikuva transpordi vibratsioon. Kõige rohkem juhtub selliseid rikkeid muidugi keskpingekaablitel (6-10-35kV), sest need on valdavalt vanad pigi-isolatsiooniga jms. tüübid ja keskpinge juba ei halasta kui niiskus sinna soonte vahele sisse imbub (erinevalt madalpingest, mis väiksemad lekked vaikselt susisedes sageli ka üle elab.

[Küülaline]

maakaableid rikneb ka pidevalt

Ei rikne neid midagi nii pidevalt. Vähemalt õhuliinidega võrreldes.

[Urmas]

Kuid sellele kõigele vaatamata, neid Elektrilevi (ja tema eelkäijate) paigaldatud maakaableid rikneb ka pidevalt. Sageli on jälle mingi linnaasum või kvartal ilma vooluta, põhjuseks lakooniline "kaablirike", mis seejärel kohapeal avariibrigaadi kaevatud auku vaadates paistab tüüpiliselt kaablisse imbunud vee kahjustuseks. Millele eelnevalt on juhtumit soodustava olukorra tekitanud juba ka pinnakerked-külmumised ja teedel liikuva transpordi vibratsioon. Kõige rohkem juhtub selliseid rikkeid muidugi keskpingekaablitel (6-10-35kV), sest need on valdavalt vanad pigi-isolatsiooniga jms. tüübid ja keskpinge juba ei halasta kui niiskus sinna soonte vahele sisse imbub (erinevalt madalpingest, mis väiksemad lekked vaikselt susisedes sageli ka üle elab.

Miks paneb SooSass rikete põhjusteks ühte patta tänapäevased kõris või ilma kõrita kaablid ja omaaegsed pigiisolatsiooniga kaablid?

[SooSass]

Miks paneb SooSass rikete põhjusteks ühte patta tänapäevased kõris või ilma kõrita kaablid ja omaaegsed pigiisolatsiooniga kaablid?

Sellepärast, et tulemus on aastakümnete möödudes sama, tänaste plastisolatsiooniga kaablite puhul võib-olla isegi veel kehvem kui vanadel paber-õli-pigi-jne kaablitel. Teatavasti PVC, PE ja muudki plastid kipuvad pikema aja jooksul oma struktuuri kaotama (ja siin pole juttu mitte UV-kiirguse mõjust, vaid lihtsalt materjali nn. loomulikust vananemisest, mida erinevad keskkonnamõjud nagu kõikuv temperatuur ja niiskus veelgi kiirendavad. Uurige lähemalt mõnda aastakümneid tagasi toodetud plastmass-eset, sageli see ei ole enam selline mis kunagi uuena, kasvõi ainuüksi elastsuse osas. Nii võivad ka maakaablite plastkattesse tekkida mikrolõhed, kust niiskus saab sisse imenduda. Aga igamehe paigaldatavate laiatarbe madalpinge maakaablite kattekiht on üpris õhuke ja pole seal ka eriti mingeid lisakihte, nagu on tähtsamatel kõrgema pingega või merealustel kaablitel.

Ainuüksi meie ca 500 meetri pikkusel tänaval on sel sajandil olnud juba vähemalt 7 kaabliriket, mis on vajanud tänava kohatist üleskaevamist. On olnud madalpinge toitefiidritel, keskpingefiidritel ja korra ka tänavavalgustuse maakaablis (viimasel juhul ei suudetudki viga leida või asja ära parandada ja selle asemel veeti siis valgustuspostide vahele hoopis lihtne õhukaabel).

[Urmas]

Sellepärast, et tulemus on aastakümnete möödudes sama, tänaste plastisolatsiooniga kaablite puhul võib-olla isegi veel kehvem kui vanadel paber-õli-pigi-jne kaablitel. Teatavasti PVC, PE ja muudki plastid kipuvad pikema aja jooksul oma struktuuri kaotama (ja siin pole juttu mitte UV-kiirguse mõjust, vaid lihtsalt materjali nn. loomulikust vananemisest, mida erinevad keskkonnamõjud nagu kõikuv temperatuur ja niiskus veelgi kiirendavad. Uurige lähemalt mõnda aastakümneid tagasi toodetud plastmass-eset, sageli see ei ole enam selline mis kunagi uuena, kasvõi ainuüksi elastsuse osas. Nii võivad ka maakaablite plastkattesse tekkida mikrolõhed, kust niiskus saab sisse imenduda. Aga igamehe paigaldatavate laiatarbe madalpinge maakaablite kattekiht on üpris õhuke ja pole seal ka eriti mingeid lisakihte, nagu on tähtsamatel kõrgema pingega või merealustel kaablitel.

Huvitav, niipalju kui ma mäletan, on rohelised alati väitnud vastupidist, et plastik ei idane ega mädane.

[Kalvis]

Plastik laguneb üllatavalt hästi väljas. Materjalis on väga suur vahe. PVC baasil olevad ei pea 4 aastatki vastu, puru järel. Polüeteen on aga üsna vastupidav.
Osad plastikud kardavad vägagi vett. Kaablid kokkupuutel veega sulab isolatsioon imeväel.

[Prill]

PVC baasil olevad ei pea 4 aastatki vastu, puru järel.

No mis jutt.. , minu plastaknad (PVC) said tänavu 20 aastat vanaks - ei ole puru järel, keeruline on leida õigustust, et 2x aken vahetada 3x vastu, sest aknad näevad heas korras.
Samuti plasti kasutatakse laialdaselt igalpool nt sõidukitel, naabri auto samuti üle 20 aasta vana, kõik need plast stanged, tuled jm täitsa küljes ja näppu läbi ei lükka erinevalt roosteussi puretud metall osast.

Ka see moodsate kaablite jutt kuidas massiline mikromõranemine hakkab aset leidma, ei tundu veenev. Vähegi toode on sertifitseeritud, seda iga kihi ja materjali komponendini välja.
See muidugi ei tähenda, et turult ei saada võltstooteid, mis näevad sarnased välja, ent nende materjalivalik ja tootmisprotsessid ei vasta millelegi.
Samuti kohtab praaktooteid, oma silmaga õnnestunud näha nii PE kui PVC kommunikatsioonitorusid, mille rikke põhjuseks on praak. Nt gaasitoru plastseinas oli tootmises tekkinud mullid, või toru seinapaksus ei ole ühtlane.

[Kalvis]

No ei pea. plastik laguneb kildudeks. Kõiki juhtumeid olen oma silmaga näinud, muidu ei ütleks.

[aero]

Mul 28 a vana auto akna all. Plastid pealtnäha ok. Roolivõimu paisupaak lekkis, selle materjali ei tea. Stanged peaks olema abs, need on valdavalt värvitud e. uv eest kaitstud. Armatuurlaud ei ole pragunenud, klaasid peavad suurema osa uv-d kinni.

[Küülaline]

Plastik laguneb üllatavalt hästi väljas ... PVC baasil olevad ei pea 4 aastatki vastu, puru järel ... Kaablid kokkupuutel veega sulab isolatsioon imeväel

Kas sa oled sellest avastusest juba Draka Keila tehasele teatanud? Väljavõte kaabli tootelehelt:
AXPK
Alumiiniumjuhtmetega ja PEX isolatsiooniga 1kV jõukaabel
Kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välistingimustes, sobib ideaalselt pinnasesse paigaldamiseks.
Isolatsioon . . . . . . . . . . . must PEX
Väliskate . . . . . . . . . . . . must PVC
Plastmassid on UV-kindlad, ega vaja lisakaitset päikesevalguse eest.

[Kalvis]

Olen sel teemal ka Drakaga vaielnud. JAH, võid osta UV kindlat kaablit ja mitte UV kindlat kaablit. Aus kaup - ei valetata. Loomulikult on mitte UV kindel kaabel odavam (samuti mitte veekindel kaabel)
Jalgratast pole vaja leiutada - selleks on kaablittojatel sertifikaadid. JAH ongi olemas UV kindluse sertifikaat. Ise oled loll kui ei osta.
Samamoodi on plastmassidele olemas UV kindluse sertifikaat. Ise oled loll kui ei küsi seda.