Elekter abihoonesse

[rye]

Peamajja tuleb posti otsast liitumiskilbist 4 x 25 alukaabel (umbes 30m), liitumiskilbi peakaitse on 25A, maal metsa sees ja õhkliinid.
Peamajas on maandus, OBO V10 compact liigpinge piirik, kaks eraldi RVK gruppi kummaski ca 10 automaatkaitset erinevate tarbijate jaoks.

Nüüd vaja kõrvalhoones kilp koostada, sinna läheb peamaja kilbist 5x2,5 kaabel, umbes 20m pikk.
Algselt plaanisin panna peamaja kilpi kõrvuti teiste tarbijatga uue C16 automaadi ühte RVK gruppi ja siis kõrvalhoones selle lihtsalt mitme 13A automaadiga laiali jagada ja ei midagi muud.

Kõrvalhoones on ka tundlikku elektroonikat, ehk vist oleks parem eraldi liigpinge piirik, kuna 20m peamajast? Lisaks oleks hea eraldi RVK grupp milleks peamaja kilbis enam ruumi pole.
Ehks siis nüüd tekkis mõte panna kõrvalmajja lisamaandus, lisa liigpingepiirik (OBO V10 Compact), eraldi RVK ning võtta peakilbist toide ilma RVK-ta, kuid siiski läbi eraldi C16 liinikaitsme.

Kas nii tohib, ehk ega ma mingi eeskirja vastu ei eksi? Või pean algse plaani jurde tagasi minema?

[Küülaline]

Milleks veel lisamaandus, kui on juba 5-sooneline kaabel abihoonesse?

[kunn24]

Miks abihoone kaabli ette RVK?
Miks abihoone toide läheb läbi maja pealüliti (PL)? Kas maja sisendi pealt enne maja PL-i toite võtmine poleks mõistlikum? Vaja näiteks teha maja pimedaks ja tagada, et abihoones toide jääks.
Miks abihoone kaabli ette just 16 A kaitselüliti? Kas lihtsalt lüliti ei kõlba, kui PK on 25 A ja abihoone kaabli paigaldusviis ning 1-f lühisvool võimaldab? Kui ei võimalda, äkki lühisvoolu tõttu sobiks C 20 A või B 25 A?
Miks jagad abihoones laiali just 13 A automaatidega, aga ei pane näiteks valgustuse ette 1 A ja PP ette 16 A?

[Urmas]

Mulle meeldisid kasutajate küülaline ja kunn24 esitatud küsimused, et teemaalgataja ideest üleüldse aru saada.

[rye]

Milleks veel lisamaandus, kui on juba 5-sooneline kaabel abihoonesse?

Abihoone liigpingepiiriku jaoks ??? Olen aru saanud, et liigpingepiirik kaitseb paarikümne meetri kauguseni ja hea oleks abihoonesse oma liigpinge piirik panna?

[rye]

Miks abihoone kaabli ette RVK?

RVK peab olema, vahet pole kummal pool kaablit. See oli esialgse plaani mõte, et abihoone oleks sisuliselt nagu tarbija.

Miks abihoone toide läheb läbi maja pealüliti (PL)? Kas maja sisendi pealt enne maja PL-i toite võtmine poleks mõistlikum? Vaja näiteks teha maja pimedaks ja tagada, et abihoones toide jääks.

Just see oligi uue idee mõte, et võtaks enne maja PL-i ja paneks eraldi 16A kaitsme, kuna olen aru saanud, et 2,5 ristlõikega kaabel tuleb ju ka kaitsta?

Kas lihtsalt lüliti ei kõlba, kui PK on 25 A ja abihoone kaabli paigaldusviis ning 1-f lühisvool võimaldab? Kui ei võimalda, äkki lühisvoolu tõttu sobiks C 20 A või B 25 A?

Olen aru saanud, et peidetud paigalduse puhul 2,5 kaabli ette käib siiski 16A kaitse? Kas eksin?

Miks jagad abihoones laiali just 13 A automaatidega, aga ei pane näiteks valgustuse ette 1 A ja PP ette 16 A?

See oli näide. Abihoones ei ole kõik päris eraldatud ja osa kaableid on 1,5 ristlõikega. Mis kaitse millise tarbija ette tuleb selgub hiljem.

[Küülaline]

võtaks enne maja PL-i ja paneks eraldi 16A kaitsme, kuna olen aru saanud, et 2,5 ristlõikega kaabel tuleb ju ka kaitsta ... Abihoone liigpingepiiriku jaoks

Enne pealülitit on sul tõenäoliselt ka PEN lahutamata. Aga kui paigaldatud on 5x2,5 kaabel siis lähevad abihoonesse PE ja N juba eraldi ning täiendavat maandust ei ole vaja.
Neljapooluseline Tüüp 2 liigpingepiirik on PE-ga ühendatud ning samuti ei vaja kohapeal maandust.

[kunn24]

Kuidas PL ja PEN-i lahutus omavahel seotud?
2,5 kaabel ja 16 A KL pole kuidagi omavahel seotud. Vt kaablile lubatud voolusid ja paigaldusviise.
Samuti tuleb tagada aparaatide automaatne lahutamine.

[rye]

Enne pealülitit on sul tõenäoliselt ka PEN lahutamata. Aga kui paigaldatud on 5x2,5 kaabel siis lähevad abihoonesse PE ja N juba eraldi ning täiendavat maandust ei ole vaja.
Neljapooluseline Tüüp 2 liigpingepiirik on PE-ga ühendatud ning samuti ei vaja kohapeal maandust.

Jah abhoonesse lähevad PE ja N eraldi. jah tõsi, peaksin abihoone toite võtma peale peamaja PL-i, kuid enne peamaja kahte RVK-d, ehk lahutatud PE ha N. See on isegi parem, kuna siis saan vajadusel PL-ist teha kõik pimedaks ja RVK-dest siis ükshaaval.
Jah, liigpingepiirik on PE-ga ühendatud, aga kas vajalikud kiloamprid lähevad siis mööda 20m pikkust 2,5 ristlõikega juhet tagasi peamaja maani? Kas ei oleks kindlam kiloamprid abihoones otse maasse lasta?

[rye]

2,5 kaabel ja 16 A KL pole kuidagi omavahel seotud. Vt kaablile lubatud voolusid ja paigaldusviise.

vaatasin kaablile lubatud voolusi ja paigaldusviise ja leian et kaabli ristlõige ja KL on otseselt omavahel seotud ?
Ehk siis 2,5mm süvispaigaldusega vakkaabli koormustaluvus on 18,5A, järelikult 20A kaitse on liiga suur, pean panema 16A kaablikaitseks ?

Samuti tuleb tagada aparaatide automaatne lahutamine.

Palun selgita mida selle all silmas pead?

[Küülaline]

kas vajalikud kiloamprid lähevad siis mööda 20m pikkust 2,5 ristlõikega juhet tagasi peamaja maani

Liigpingepiirikud, nagu nimigi ütleb, juhivad maasse liigpinge impulsse, mitte kiloampreid.

[kunn24]

Ehk siis 2,5mm süvispaigaldusega vakkaabli koormustaluvus on 18,5A, järelikult 20A kaitse on liiga suur, pean panema 16A kaablikaitseks ?
-----
Palun selgita mida selle all silmas pead?

Kui on süvistatud (A2) siis küll. Ei teadnud.

Pean nüüd silmas seda, et aparaadid peavad rikete korral nõutud aegadega (kuni 5 s) automaatselt lahutama. Ehk lisaks paigaldusviisile lubatud voolule tuleb kontrollida ka pingelange ja lühisvoolusid. Näiteks võib tekkida vajadus panna selle kaabli ette mitte C16, vaid B16. Hetkel on see oletus, mis vajab kontrolli.

Täiendan, et kui selline lüliti tuleb liini ette, siis abihoone jaotuskilbis kaob ära igasugune vajadus toppida 2,5 mm2 PP liinide ette veel 16 A KL-e. Ainult võib jääda, kui selle kaabli ette tuleb C16 ja PP ette lühisvoolu järgi on vaja B16.

[kunn24]

kas vajalikud kiloamprid lähevad siis mööda 20m pikkust 2,5 ristlõikega juhet tagasi peamaja maani

Liigpingepiirikud, nagu nimigi ütleb, juhivad maasse liigpinge impulsse, mitte kiloampreid.

Oops, nüüd läks midagi valesti. Pinget saab piirata vaid nii, et tekitatakse vooluahel, kus liigub vool. Ehk A-d, kui ahela takistus (milles on ka reaktiivtakistus) ja pinge tingib, siis ka kA-d.

Samas ma sügan veidi kukalt, miks hr rye tahab maakaablile panna piirajaid. Ju on palju raha üle.

[rye]

Jah pappi on küll sitaks, aga lisanduva piiraja tahaks ikka panna abihoonele, ehk abihoone tarbijatele, mitte kaablile. Ehk siis olen aru saanud, et kui tarbija/abihoone jääb kaugele, minu puhul 30m, siis ei pruugi peamaja kilbis olev piirik päästa.

[kunn24]

Kust sa seda aru said ja mida päästma pead?

[Küülaline]

läks midagi valesti. Pinget saab piirata vaid nii, et tekitatakse vooluahel

Nojah seda küll, liigpingekaitse puhul tuleb võrgus uitavad impulssvoolud (mikrosekundite pikkused) juhtida miski väikese takistuse (liigpingepiiriku) kaudu maasse, et pinge ei kasvaks liiga suureks. See tähendab vastupidine tegevus tavapärasele liigvoolukaitsele, kui peame jälgima, et vool liiga suureks ei läheks.

[rye]

Ja just sellepärast paneksingi abihoonesse liigpingepiiriku lähedale kordusmaanduse, et takistus oleks võimalikult väike.

[kunn24]

Kui suur maandustakistus selleks peaks olema?

[rye]

Tahtsid küsida kui väike? Ei tea. Aga talupojamõistus ütleb, et kui 20m 2,5 ristlõikega kaablit vahelt välja jätad on ju parem. Halba see ju ei tohiks teha ja eeskirjade vastane ka ju ei tohiks olla? See abihoone on suht peent koduautomaatika elektroonikat täis, seepärast pingutan selliste ebastandardsete lahendustega. Lihtsam oleks tuua peamaja kilbist RVK tagant üks “tarbijakaabel” ja see abihoones lihtsalt laiali jagada.

[Kalvis]

Lihtsam oleks tuua peamaja kilbist RVK tagant üks “tarbijakaabel” ja see abihoones lihtsalt laiali jagada.

Ma nii teeksin. Ei näe mingit mõtet abihoonesse eraldi kaitsete järele - kaitsed kaitsevad suurepäraselt.
Liigpingepiirik peajaotuskilpi.
Kui tahad tõesti mingi eriti suure tarbimisega serveriruumi abihoonest ehitada siis vea kohe 4 mm2 või jämedam kaabel täna ära ja jäta koht kilbi asukohale.

[ping]

... See abihoone on suht peent koduautomaatika elektroonikat täis, seepärast pingutan selliste ebastandardsete lahendustega. ...

Kui on väga väärtuslik kasvandus või kaevandus, siis olenemata muudest meetmetest päästab ainult akudega ups, kus on mitu ümberlülitatavat akut, et toide oleks pidevalt galvaaniliselt lahutatud ja generaator.

[Kalvis]

Peab väga õrn elektroonika olema kui ei kannata standardset EMC ja pinge kvaliteediga ettenähtud liigpingeid välja. Standardelektroonikat saab edukalt kaitsta õige teostusega D klassi pingepiirikuga. See muidugi ei välista väga õrnade seadmete olemasolu. Nende jaoks on JAH vaid UPS või mootorblokk- toitelahendus.

[kunn24]

Õrn elektroonika peab olema tehtud õigesti. Kui ei ole, on rämps.

[Küülaline]

kui ei kannata standardset EMC ja pinge kvaliteediga ettenähtud liigpingeid välja. Standardelektroonikat saab edukalt kaitsta õige teostusega D klassi pingepiirikuga

Õrn elektroonika peab olema tehtud õigesti. Kui ei ole, on rämps

Päris nii ei saa ka väita.
Liigpingekaitse peab olema koordineeritud. Peakilbis T1 ja T2 piirikud, järgnevates kilpides T2 ja T3 piirikud ja vajadusel otse seadme juures veel T3 piirikud. Kui T1 ja T2 piirikud kilpides puuduvad, siis ainult T3 (vana tähistusega D) ka ei päästa.

[kunn24]

Varistore on tänapäeval laotud isuga. Kobistasin näiteks 1 ABB kontaktori otsa, kus oli ka ja ees olid peenikesed trükirajad. Pronbleem oli osaliselt lahendatud ja osaliselt uus juurde tekitatud.