Tuhaplokk maja soojustamine PIR plaadiga

[Akumees]

Tere,

talv koputab uksele ning kätte hakkab jõudma soojustamise aeg. Maja on 90ndatel ehitatud tuhaplokkidest ja kaetud tellisvoodriga. Õhuvahe paar cm, seega midagi süstida ei saa ning pealt katta pole mõtet.

Olen erinevate spetsidega arutanud kuid igaüks räägib oma juttu. Proovin siit ka head nõu koguda, äkki kellelgi olemas täitsa kogemus.

Plaanis praegu tellisvooder eemaldada ning paigaldada Kingspani 100mm PIR plaat 1200x2400. Selle peale roovitus läbi kingspani tuhaploki külge ja peale voodrilaud. Kuna tegemist maamajaga, siis fassaad peab olema puidust.

Olen lugenud et PIR plaat on aurutõkkena ka ning seda ei tohiks kivimaja väljapoole üldse panna. Samas linnapildis näeb vastupidist ja isegi tootjad oma juhendites toovad välja et sobib kivimajade soojustamiseks.

Teine küsimuse koht on plaadi paigaldus. Tuhaplokid ei ole ideaalselt sirgelt, ikka on mõni kivi cm,poolteist teisest nihkesse läinud ladumise ajal ja seina pind ei ole ühtlane. Kas paigalduse käigus lastakse montaazivahtu tagune külg täis, et sellised konarused ja tühimikud täita?

Igaksjuhuks mainin, et kindlasti on õigem tellida ehitusfirma neid asju tegema, aga kuna rahakott pole hetkel kummist, siis pean paigaldustöödega ise toimetama, aga 2x ka ei soovi teha.

Seega kellel kogemust, siis hea meelega loeks/kuulaks.

[xxx111]

Lihtsalt ainult minu soovitus
Soojustus villaga / tuuletõkkeplaat / distants / puitvooder
Mina PIR ei kasutaks

[aero]

PIR väliskihti - eeldab, et seespool on ideaalne aurutõke. Aga seda saavutada päriselus… Vill täidaks ka seinakonarused nagu muuseas.

[ping]

... Kuna tegemist maamajaga, siis fassaad peab olema puidust. ...

Tekkisid mõtted selliselt sõnastatud lauset nähes.

Kas maaelanikud ei tohi ajas kestvaid materjale kasutada või ei taheta "naabrist parem" näida?
Või omanik saab iga 20 aasta tagant fassaadilaudist vahetades oma jõukust näidata?

[Akumees]

Ping - sõnastasin valesti vist, kuna maamaja siis eelistus on puitfassaad, kas seda peab vahetama või hooldama, on teisejärguline hetkel.

Soojustuse osas, villa peale mõtlesin ka, see-aga kasvatab seina vähemalt 2x paksemaks (100mm asemel 200) ja välisilmena ei ole tõenäoliselt kõige ilusam pärast.

Kas kellelgi on halba kogemust selle aurutõkke seisukohast, selge see et majal sees pool pole aurutõket tehtud (kas kivimajale üldse tehakse?) Kuna levinud on EPS ja krohv kivimajade puhul, siis kas PIR on nii palju ohtlikum soojustumaterjal tuhaploki eluea seisukohast?

[kaimagk]

......lihtsustatult, pir ei lase niiskusel maja seest sul välja minna. Mis kogemusi sa tahad, et kui keegi on teinud midagi füüsika vastu ja et mis siis on saanud Surmajuhtumeid pole kuulnud.........

[xxx111]

"Tuhaplokist" maja pole kivimaja...
Tuhaploki läbib veeaur kergesti
Aurukindlamaks saab nt krohvides seestpoolt (vastava krohviga)
Kuid ikkagi ei paneks PIR-i
Ei näe ühtegi põhjust milleks riskantne tarind juba ette sisse projekteerida
Eriti kui on võimalus teha lollikindlamaid lahendusi
PIR lamda 0,022
Vill on võimalik 0,031
So vahe ~ 1,4 korda
Ja just niipalju peab villa panema rohkem et saada sama U

PS
Tegelikult vähem kui 1,4 korda - sest tuuletõkkeplaat annab ka midagi

PPS
Mis selle välisilmega juhtub, et ta pole pärast "kõige ilusam"?

[aero]

Mis selle välisilmega juhtub, et ta pole pärast "kõige ilusam"?

Sa tead küll, mis juhtub. Aknaid-uksi piirde välispinnale lähemale liigutada on liigne kulu ja jäetakse tegemata.

[xxx111]

Mis selle välisilmega juhtub, et ta pole pärast "kõige ilusam"?

Sa tead küll, mis juhtub. Aknaid-uksi piirde välispinnale lähemale liigutada on liigne kulu ja jäetakse tegemata.

Krt, kogu tööde mahu juures ei peaks olema liigne kulu...
Ja isegi siis kui seda mitte teha pole (vähemalt minu arvates) suuremat sorti probleem
Kas soojustuse paksus on 100 või 140 siin visuaalselt enam ei erista

[Urmas]

Olen lugenud et PIR plaat on aurutõkkena ka ning seda ei tohiks kivimaja väljapoole üldse panna. Samas linnapildis näeb vastupidist ja isegi tootjad oma juhendites toovad välja et sobib kivimajade soojustamiseks.

Sa vist ei ole elanud eelmise riigikorra ajal? Ei ole mingit vahet tänapäevaga ehk tol ajal oli sama jama, et lugesid ühte, aga reaalsuses nägid hoopis teist.
Olen meditsiini valdkonnas ja eriti psühhiaatrias tume junn, kuid millegipärast tundub sinu idee vana maja PIR plaadiga soojustamise osas kalduvat masohismi kergemasse vormi.
Minu teadmised väljast soojustamise osas piirnevad siinsest foorumist minust targemate kommentaaride põhjal ja nende kirjutatust olen aru saanud, et kihid seestpoolt peavad olema auritihedamad kui väljaspool. Loe kasvõi uuesti kasutaja xxx111 kirjutatut.
Jah, olen ka mina näinud, et columbia kivist ehitatud eramu on väljast kaetud fooliumiga PIR plaatidega, kõik vuugid ja avade ümbrused korralikult ära teibitud. Ju siis peab seespool olema väga hea ventilatsioonisüsteem, et väljastpoole selline arutihe kott ümber pandi. Sul vist nii vinget ventsüsteemi elamises ei ole ega tule?

[xxx111]

Kommentaariks Urmase kommentaarile:
Columbia on reeglina ka täis betoneeritud - so tegemist on sisuliselt betoonseinaga
Ja selle aurutihedust ei anna võrrelda tuhaplokist seinaga

PS
Olen siin foorumis korduvalt maininud: argumendid a-la "seal tehti nii, naabrimees tegi nii, kogu aeg nii tehtud" jms pole adekvaatsed argumendid

[vuuk]

Eks mindki on võtnud majade fooliumisse pakkimine kulmusid kergitama.
Juhtumisi ladusin ühele niisugusele "isendile" tellisfassaadi.

Algselt oli projektikohaselt soojustuseks vill+ tuuletõke. Omanik oli omast tarkusest teinud projektimuudatuse, asendanud villsoojustuse fooliumkattega PIR soojustusega. Ise oli rõõmus ja uhke, et aurutõke, tõhus soojustus ja tuuletõke kõik ühe korraga ja lisaks seinad sama soojustõhusad, aga palju õhemad.
Akende ja uste ümbrisprussid ka kõik hoolega väljastpoolt fooliumisse mässinud. Püüdsin juhtida tähelepanu, et lahendus Eesti kliimas suht riskantne, aga kes lolli ehitajat ikka usub. Põhjendus ikka sama - mujal ju nii tehakse.
Teine argument on see, et tänapäevane vent olevat nii tõhus, et ruumides mitte niiskus vaid ülemäärane kuivus pigem teemaks.
Oletan, et juba pikeleveniva ehitusprotsessi ajal võib fooliumi taha kogunev niiskus suure tõenäosusega avaümbrisprussid mädanikuga kahjustada.

[xxx111]

@ vuuk

Aga ongi tõhus aurutõke ju...
Lihtsalt vales kihis...

[vuuk]

@ xxx111
Jah, vales kihis -- seda minagi.
Eks elu näitab, kas tagasiside ka kunagi tuleb. Annaks taevas, et siis minu kui ehitaja otsa ei vaadata. Ikka peeglisse.

[Prill]

Olen ka seda foorumit üksjagu aastaid lugenud ja on jah mingid lollikindlad lahendused aga päriselus kohtab ka neile risti vastukäivaid lahendusi ja ei ole kuulda/näha, et suur katastroof oleks saabunud.
Saanud nii aru, et iseenesest see auru-niiskuse liikumine seinas ei ole otseselt probleem, kõik oleneb materjalidest. Kui niiskus nullpunktis kondenseerub oleneb kõik mis materjalis see juhtub, kui villas ja muus niiskust läbilaskvas soojustuses - kaotab soojustus oma soojapidavuse omadused, kui nt puidus ja see mõistliku ajaga välja ei saa kuivada - tekivad soodne keskkond puitu kahjustavate seente jm elu tekkeks.
Aga kui antud kinnise mulliga fooliumiga kaetud PIR plaadi puhul niiskus nagu soojustusse kondenseeruda ei saa, ehk isegi kui nullpunkt juhtub soojustusse, ei saa niiskus kondenseeruda ja soojustuse omadused säilivad.
Kui niiskus kondenseerub tuhaplokki, siis nagu eespool keegi mainis olla tuhaplokk hea auruläbilaskvusega materjal, ehk on oht, et niiskus võib plokist mõistliku aja jooksul välja kuivada. Tuhaplokk ei ole vist ka eriti seentele jm elule söömiskõlbulik materjal nagu puit seda on - ehk elu tekkeks suht näljased olud
Tuhaploki puhul tunduks ainuke võimalik kahju, kui nullpunkt piisavalt kauaks tuhaplokki jääb ja kondenseerunud niiskus jäätub ja hakkab plokki lõhkuma, seda peaks saama vältida piisavalt paksu soojustusega. Või ka kui iga aasta ei jäätu ja nt jäätub iga 5 aasta järel ja mitte iga jäätumisega ei tarvitse kaasneda ploki murenemine, võib selline sein samuti kesta pikki aastakümneid enne, kui kandevõime kannatama hakkab.
Ka ilmastiku käes betoonist materjalidel on oma eluiga, mida vist nende külmumistsüklitega arvutatakse - igavesi materjale napib, mingi hulga aastate pärast annab iga materjal järgi..

Võib ka mõelda vastupidises järekorras, et võtame nt ühe tavalise PIR sandwich seinamooduli, mida erinevate tööstus, lao, ja kaubanduspindade seinana kasutatakse, kahelpool plekk ja vahel soojustus, mis riputatakse/kinnitatakse kandekonstruktsioonile. Ja kui nüüd sellele hoonele laduda välsiperimeetrisse sissepoole tuhaplokist müüritis - kas juhtub midagi katastroofilist. Aga kui laotud seina asemele on ladustatud laos maast-laeni mingit materjali, mis moodustab suhteliselt tiheda "seina" ja soojus ei pääse enam seinani - kas juhtub midagi katastroofilist.

[vuuk]

Võimalikud probleemid ei tulene ainult materalide paiknemise järjekorrast piirdekonstruktsioonis vastavalt nende omadustele vaid ka ekspluatatsioonitingimustest ja keskonnast. Näiteks kusagil soojal maal võib väljaspool piiret olla enamus ajast soojem kui siseruumis ja vastupidi. Samuti oleneb suuresti siseruumi niiskustasemest.
Olen näinud korduvalt, kuidas ehitusprotsessi käigus, eriti betoonitöö ja siseviimistluse ajal ruumide sisepinnad kondensaadiniiskusest kõik nõretavad.
Ventilatsioonisüsteem võib tõhus olla, aga enne maja lõplikku valmimist ei tohi ventilatsioonisüsteemi töösse lülitada.
Tuhaplokk tiheda soojustuse ees soojal poolel ilmselt ei kahjustu. Küll aga üsna tõenäoliselt kahjustub fooliumisse pakitud avaümbriste puit, mis on paigaldatud avatäidete kinnitamiseks.

[xxx111]

Selgitage rumalale inimesele, et kui on valida riskantsem variant vs "lollikindel" variant siis milleks juba ette riskid sisse projekteerida...

[Prill]

Selgitage rumalale inimesele, et kui on valida riskantsem variant vs "lollikindel" variant siis milleks juba ette riskid sisse projekteerida...

Maailm meie ümber areneb, kunagi vaatas talumees ka automobiili kui imeasja - kes sellise lärmava-tossava-bensiini haisuse ja pidevalt remonti vajava liikuriga sõidab, kui on "lollikindel" variant hobuse näol olemas, keda saab teeäärses rohus tankida ja veab kõrtsist kodu manu ära isegi siis kui sa ise jalul ei püsi ja silm ei seleta.
Aga näe imelugu, kunagi "lollikindlad" asjad mingil põhjusel ei ole igavesed.

Või näiteks ellujäämisfanaatikud, kes hoiavad elus iidseid võtteid, panevad end proovile ilma eri paigus, astudes kaks tühja kätt mistahes inimtühja paika ja suudavad end seal elus hoida. Teha tuld-tööriistu looduse andud vahenditest ja leida toitu, pidada jahti nii nagu palju tuhandeid aastad meie esivanemad.
See andvat sügava sisemise rahu, et tegelikult inimene õigete oskustega on võimeline oma elu elama ka ilma tänapäeva tehnoloogiliste edusammudeta.
Aga ometi, enamus meist ei hinda seda lollikindlat oskust võluda pulgaga tuld, või teha kivist lõikeriist - miks kui meil on terve plejaad tulemasinaid alates tikkudest ja saab osta kõige läbimõelduma "ellujäämisnoa", millega ei olegi nagu midagi peale hakata.

Nii võib ka ehituses juhtuda, et üks hetk ava ees lollikindel seapõis asendub uduse klaasiga, jne kuni kolme-neljakordse selektiivklaasiga, kus "soojustuseks"-isolaatoriks läbipaistvad gaasid.

Sedasi võiks küsida, kui kaua lollikindel tuuletõke-vill-aurutõke on kestma määratud, kas on veel pädev homme 100, 500 või 2000 aasta pärast. Või on samapädev kui pulgaga tule tegemine - fanaatikute ääreala.
Kas areng seina ja soojustuse konstruktsioonis on võimalik, kas see areng on juba ehk täna..

[xxx111]

@ Prill

Areng arenguks
Füüsikaseaduste vastu ikka ei saa...

[vuuk]

Mingil hetkel arengu käigus leiutati asbesti baasil eterniit, laastud või roog asendati eterniidiga. Hiljem tagantjäreletarkusena leiti - paha, paha.
Mingil hetkel targad katsid tuult läbi laskvad seinad väljast ruberoidiga. Tuuletõke ja aurutõke - kaks ühes. Tagantjreletarkadena avastati, et puitmajade seinakonstruktsioonid millegipärast mädad.
Areng on muidugi hea ja õige, aga arengu käigus tuleb ette ka tagasilööke ja alles tagantjärele saadakse eksimusest aru.

[Lauri_s]

Kingspanil ka nö tuulutatava fassaadi soojustuse plaat, mis justkui laseks niiskusel välja kuivada?

https://www.kingspan.com/ee/et/tooted/s ... herm-k15n/

[Urmas]

Kingspanil ka nö tuulutatava fassaadi soojustuse plaat, mis justkui laseks niiskusel välja kuivada?

https://www.kingspan.com/ee/et/tooted/s ... herm-k15n/

Tagab rohkem päevavalgust ja põrandapinda siseruumides

Kuidas aru saada sellest tootetutvustuse lausest? Kui päevalgusest saan veel aru, aga siseruumide põrandapinnast?

[xxx111]

Tootja seesugust tootetutvustust tuleb käsitleda reklaamina mitte objektiivse tehn infona
Objektiivne tehn info võetakse tootelehelt
Ja selle infoga tehakse KONKREETSE PIIRDETARINDI ehitusfüüsikalised arvutused
Ja alles seejärel võib midagi järeldada KONKREETSE PIIRDETARINDI kohta

[rst]

Arvutuse järgi PIR ja tuhaplokk küll mingi hull kooslus pole. Analoogne nagu EPS Bauroci peal.

Kuid eks iga üks otsustab ise.

[ping]

Mingil hetkel arengu käigus leiutati asbesti baasil eterniit, laastud või roog asendati eterniidiga. Hiljem tagantjäreletarkusena leiti - paha, paha.
Mingil hetkel targad katsid tuult läbi laskvad seinad väljast ruberoidiga. Tuuletõke ja aurutõke - kaks ühes. Tagantjäreletarkadena avastati, et puitmajade seinakonstruktsioonid millegipärast mädad.
Areng on muidugi hea ja õige, aga arengu käigus tuleb ette ka tagasilööke ja alles tagantjärele saadakse eksimusest aru.

Eterniit oma otstarbelt ei ole paha aga selle tolm mõjub kahjulikult töötlejate tervisele.

Tuuletõkkena kasutati varem tühje paberist tsemendikotte (see toimis) mille jõukamad asendasid hiljem ruberoidiga.