Plaatsoojusvahetiga vent. Kas eelsoojendus on vajalik?

[optimist88]

2 küsimust
- kas ja kui palju (millisel määral) te kasutate õhu eelsoojendust oma plaatsoojusvahetiga maja ventseadme sissepuhkel?
- millise läbimõõduga vooliku kaudu kondensvesi lahkub?

Mina ei pidanud eelsoojendust väga oluliseks. Töötab ju ilma ka. Ja panin liiga peene vooliku. Nüüd üle mitme aasta vaatasin karule kõhtu. Sissepuhe oli ootuspäraselt veidi tolmune, Väljatõmbe ventika korpusel oli pisut kuivanud hallitust. Rootorit polnud üldse näha . Nõrganärvilised palun vaatavad mujale.

väljatt.jpg (124.2 KiB) Vaadatud 6347 korda

Sai puhtaks ja kokku tagasi.

VT puhas.jpg (117.01 KiB) Vaadatud 6347 korda

Masinas on tüüpiline plastikust plaatsoojusvaheti. Külmaga seal paratamatult niiskus kondenseerub ja tilgub alla, suunatakse väljatõmbe poolele korpuse põhja ja välja. Voolik äravoolu sõela küljes peaks juhendi järgi olema umbes tolline aga polnud käepärast ja panin peenema, ca 16mm. Nüüd panen küll jämmema.

[Maaks]

Probleem pigem hooldamatuses kui et liiga väikses torus.? Kondenseerub ainult toast lahkuv õhuniiskus.
Peast pannes praegu 1m3 25°C 99,99%RH õhku sisaldab ~24g vett (parandage kes paremini teab!).
"Keskmise" ventseadme tootlikkusel 300m3/h (kui suur sinu seade?) ja (valel) eeldusel et KOGU niiskus kondenseeruks eralduks minutis ~120g vett - 16mm voolikule peaks see täiesti jõukohane olema.
PS Mul kodus on ehitaja pannud 32-se toru sest on kasutanud tavalist kraanikausi haisulukuga lahendust.

[optimist88]

Probleem pigem hooldamatuses kui et liiga väikses torus.? Kondenseerub ainult toast lahkuv õhuniiskus.
Peast pannes praegu 1m3 25°C 99,99%RH õhku sisaldab ~24g vett (parandage kes paremini teab!).
"Keskmise" ventseadme tootlikkusel 300m3/h (kui suur sinu seade?) ja (valel) eeldusel et KOGU niiskus kondenseeruks eralduks minutis ~120g vett - 16mm voolikule peaks see täiesti jõukohane olema.
PS Mul kodus on ehitaja pannud 32-se toru sest on kasutanud tavalist kraanikausi haisulukuga lahendust.

Maaks, vabandan. Sa kukkusid arvutama aga lähteandmed polnud täpsed. Suvel seal niiskust ei teki. Talvel hoian 140-150 m3/h, mitte rohkem. Enne oli äravool jupike 32mm toru ja JÄRSK üleminek 8-9mm siseDM voolikule. Umbes nagu "tasane põrand, 9mm auk keskel." Ümber augu oli alati märg, pardon my french. Voolik umbes just polnud aga mingit tatti sinna kogunes küll.

Nüüd panin üleni 32mm nagu tootja soovitab ja talvel plaanin vaadata, mis selle ventika juures toimub.

Pakud, et hooldamatus. Filtreid ma vahetan, mida sa seal veel hooldaksid?

[Prill]

Minul ka plaatsoojusvaheti ja eelsoojendust ei ole ning arvatavalt pakasega koguneb jääd sinna kuhu pole vaja ja minu omal kahjustuvad tagajärjena mootori laagrid.
Arvatavalt tootja tehtud äravoolud toimivad kondentsveega korrektselt ja ülemäära suurt äravoolu toru ei ole vaja, probleem tekib suuremate miinuskraadidega, kus kondenseeruv vesi enam ei moodusta tilka mis äravoolu saaks minna vaid hakkab pindadele härmatist ja jääd kasvatama. Ning kui ühel hetkel pakane taandub, hakkab see jää korraga sulama, sulavett võib tilkuda kuhu pole vaja, tekkida loike-lompe ja ei saa välistada, et ka äravoolu juurde on midagi klompi külmanud, mis vee äravoolu takistab. Arvatavalt lõpuks kõik sulab ja ära voolab aga see võib nõks aega võtta ning osad pinnad on kauem märjad, kui tootja on seda arvestanud. Märgadele pindadele koguneb mustust, hallitust ja muud ning osad kohad võivad olla määrdunud, laigulised, roostes, hallitanud jms.

[Infokurg]

Tekkis küsimus selle teema kohta, külmub kondets plaatsoojusvaheti puhul .

Erinevad vendispetsialistid räägivad erijuttu , üldjuhul ja kindlasti, eelkütteta plaatsoojusvaheti jäätub ära .

Aga mille üle vaidlevad on et kui uus (õhukindlam) või vana maja on, et meil on niiöelda seda külmemat aega
üle -10 üsna vähe aega. 24h jutti. Mitte nii et öösel ja päeval juba korraks soojem.

Ja et kui on (ilma kütteta) külmakaitsega seade siis mõni töötab isegi kuni -15 enne kui automaatselt väljalükkab ennast.
Kuna kui on vanem maja on toe ja õue temperatuuri nii suur, 35 kraadi temperatuuri vahe (kui toas +20), et rõhuvahe tõttu iga pisemgi pilu toimib ja raske et toas õhk umbseks läheks nii kergesti...

Siit tekkiski küsimus et kas siis entalpia , kust väljaviidavat kondentsi on vähem , teoorias peaks see vähem külmuma jäätuma ? Ilma eelkütteta siis.

Lihtsalt huvitas teie arvamus asjast Uskumatult hea foorum , võiks olla rohkemgi inimesi siin.

[Maaks]

(Toa)õhus sisalduv niiskus on energia allikas (kondenseerumisel eraldub soojus) - mida kuivem on toa õhk, seda külmemaks jääb soojusvaheti sisend. Mingitel tingimustel kindlasti jäätub.
https://www.mollier-diagram.com/

[Infokurg]

Arusaadav , raske natukene sealt saidilt arvutada lugeda, püüan.
Arusaadav et niiskus on energia, kuid kõrgema toaõhu niiskuse väljaviimisega ka on rohkem kondentsi mis välja viiakse, mis jäätub. Ehk jäätub kergemini kui kuiva puhul , ei?
Tekkis sellest ka küsimus kuidas mõjutab entalpia membraan. Teoorias peaks jäätuma raskemini.

[ping]

...
Arusaadav et niiskus on energia, kuid kõrgema toaõhu niiskuse väljaviimisega ka on rohkem kondentsi mis välja viiakse, mis jäätub. Ehk jäätub kergemini kui kuiva puhul , ei?
Tekkis sellest ka küsimus kuidas mõjutab entalpia membraan. Teoorias peaks jäätuma raskemini.

Mitte "niiskus on energia" vaid "vee faasimuutus (aurumine/kondenseerumine) kas neelavab või eraldab energiat".

Sõnade "entalpia membraan" kasutamine laseb arvata reklaami mõju?
https://www.zehnder.ee/toode/entalpia-n ... jusvaheti/

Püüaks reklaamjutust arusaada, et mis materialist see membraan on?
https://www.zehnder.ee/toode/entalpia-n ... jusvaheti/
Mis on tehtud müstilisest ainest nimega "CORE" ja selle tähendust saab vaadata Cambridge sõnaraamatust, kust selgub, et tegu on üldnimetusega, mis ei tähenda midagi konkreetset:
https://dictionary.cambridge.org/dictio ... glish/core

Reklaami järgi on kõik muidugi ilus aga messil näpuvahel uurides tundus see materjal olema "tavaline papp", mis jutu järgi tuli perioodiliselt väljavahetada, et see "haisema" ei läheks.
Uuri, et millised tulevad sellise seadme jooksevkulud, kui tuleb 2 korda aastas vahetada filtrid ja "kõrgtehnoloogiline" soojusvaheti.

[Infokurg]

No jah mitte niiskus on energia jah vaid see protsess kondenseerumisel , vedelast olekust auruks , Jah mõistan las see olla.

Aga samas kui lugeda ükskõik kus millisest reddit postitustest siis entalpia soojusvaheti tõepoolest pidavat raskemini jäätuma kuna ei teki seda "tilka" väljaheite õhu poolele.
Google erv vs hrv freezing..igalpool sama jutt.
Pole siiani veel lugenud kuskilt müügi-reklaami skämm poolt argumenteeritult.
Et sellest tulenevalt kannatab (peaks) mõni kraad külmemat ilma eelsoojenduseta.
Eelküte võib isegi kallim olla kui vahetada mingeid filtreid. Ei tea..

Need membraanid on spetsiaalselt väljaarendatud ja tundub neil on ikka teaduslik taust taga pluss rahastused. Ma nii skeptiline ei ole, nüüd mis materjal otseselt, olgu selleks nagu tavalisele inimesele tunduvana papp.
Tehakse plastmass, metall jne erinevatest materjalidest "asju/vidinaid" mis tavainimesele tunduvad üsna lihtlabased asjad, kuid tegelikkuses on tegemist üsna keeruka ja spetsasjaga.
Sellepeale ma küsiks kas tõesti ongi lihtsalt "tavaline lihtlabane papp???" ei mingit arendust ega midagi?

Ikka mujal maailmas kiidetakse ERV tüüpi soojusvahetitega venti, pool USAt kasutab neid , ja aina rohkem ka euroopas.
Kas see läheb haisema või ei , ei tea? Ja kas kuskil oleks huvitavat liht näidet kui tihti peaks seda nn membraani hakkama vahetama ja kui lollilt kalliks see läheb?

Filtreid tuleb nagunii vahetada sellest pole midagi arutada (kas siis tootja poolselt või ise midagi jaurata kokku, aga sodi lähevad nad täis ja vahetama peab. Üldjuhul ei näe seda kui hirmkallist väljaminekut aastas, võrreldes kõige muu kuluga)

[ping]

...
Kas see läheb haisema või ei , ei tea? Ja kas kuskil oleks huvitavat liht näidet kui tihti peaks seda nn membraani hakkama vahetama ja kui lollilt kalliks see läheb?

Filtreid tuleb nagunii vahetada sellest pole midagi arutada (kas siis tootja poolselt või ise midagi jaurata kokku, aga sodi lähevad nad täis ja vahetama peab. Üldjuhul ei näe seda kui hirmkallist väljaminekut aastas, võrreldes kõige muu kuluga)

Ekspluatatsioonimaterjalide hindu saab kõige täpsemalt seadme tootja käest küsida.

Kui filtrikomplektile kulub aastas ca 2x 150eur, siis soojusvaheti element on kindlasti kallim, sest see on ju "spets niiskust juhtivast materjalist".

Niiskuse tagastajana saab töötada ainult see kiht, mis on pidevalt niiske ja suht naiivne on loota, et välisõhus olevad mikroorganismid ei leia niiskes pinnas mõnusat elupaika.

[Infokurg]

2x 150 eur aastas , ala lisakulu 25eur kuus puhta õhu eest.... Kellejaoks palju kellejaoks väärt. Aga see selleks, filtri teemat ma ei viitsi arutada, neid tuleb nagunii vahetada askeldada puhastada mida iganes sellega.

Aga nüüd see nn spets entalpia..
Suvalise näitena, sama seade mille lingi sina panid enne näitena
https://zehnder.ee/wp-content/uploads/E ... info-1.pdf

"Tänu spetsiaalsele polümeer-membraankilele Microban® on
võimalik veeauru ülekanne juurde- ja äravoolu vahel. Oma
suuruse tõttu ei suuda mikroorganismid membraani tungida.
Lisaks sellele takistab spetsiaalse Microban®-iga kaetud
pind bakterite ja hallituse tekkimist. Seetõttu vastab Zehnderi
entalpiavaheti kõige kõrgematele hügieeninõuetele."

Ehk siis mis ma siit välja loen on , on et polümeer ,
tähendab mingi plastmass tõenäoliselt.kile on ka plastmass võib öelda lihtsamas keeles...
Täis sünteetiline tehismaterjal siis,
üldjuhul selliste sünteetiliste plastmasside peal ei taha elusorganismid olla ega elada,

Võimalik küll polümeere luua ala plastmasse, mis näiteks loodusesse visatuna ei kõdune jumal teab kui kaua aega ära kui üldse (Vähemalt ühe inimese eluea jooksul)...mis on tegelt üks reaalne lihtsam näide, et elutegevust seal peal väga ei soosita...Kuna need kaks asja on seotud omavahel ka.

Aga samas sinu teooria on ka huvitav...
Tänan huvitavate argumentide eest...Ja olen avatud selle teema edasisele diskussioonile

[Äärenurk]

Kui filtrikomplektile kulub aastas ca 2x 150eur, siis soojusvaheti element on kindlasti kallim, sest see on ju "spets niiskust juhtivast materjalist".

Kas see hinnanumber oli niisama näiteks või põhines mingi tootja materjalil? Ise küll nii kalleid ei tea, lisaks on alati võimalik valida odavam alternatiiv, seejuures sama filtreerimise klassiga.

Niiskuse tagastajana saab töötada ainult see kiht, mis on pidevalt niiske ja suht naiivne on loota, et välisõhus olevad mikroorganismid ei leia niiskes pinnas mõnusat elupaika.

Kui veeaur läbib membraani ja sellel ei kondenseeru, siis ei pea see kiht niiske olema.

[ping]

Kui filtrikomplektile kulub aastas ca 2x 150eur, siis soojusvaheti element on kindlasti kallim, sest see on ju "spets niiskust juhtivast materjalist".

Kas see hinnanumber oli niisama näiteks või põhines mingi tootja materjalil? Ise küll nii kalleid ei tea, lisaks on alati võimalik valida odavam alternatiiv, seejuures sama filtreerimise klassiga. ...

Garantii ajal ei ole kasutusjuhendi järgi suvalise filtri kasutamine võimalik.

Jutt oli ehitusmessil ja öeldi, et soojusvaheti perioodiline vahetamine on ka vajalik ja kasutada tuleks originaalfiltreid, sest teised filtrid ei pruugi soojusvaheti saastumist ära hoida.
Küsisin ka soojusvaheti hinda aga ju see siis on nii kõrge, et selle hinda häbeneti öelda.
(Plekkkatus ei võta üldsegi vett sisse aga ikkagi kasvab see samblasse.)

Kuna kõigi seadmete kuluosade hinnad on erinevad, siis saab õige vastuse teada ainult seadme müüja käest, mitte minu käest.
Küsige müüjalt ja kui saate teada, siis kirjutage ka siia, sest kui müüja häbeneb hinda näidata siis arvatavasi on see ebamajanduslikult kõrge.

[Prill]

Enda vent-axia plaatvahetiga agregaadil jookseb 7-s aasta, filtreid vahetanud 0x, plaatsoojusvahetit hooldanud 0x, mootoritel laagreid vahetanud 1x.
Juhendi järgi peaks filtrite puhtust kontrollima 6 kuu tagant ja aastas korra vahetama. Oli küll plaan vahetada aga kuna internetiotsing Eestis näitas 0 tulemust, kuskohast neid osta saaks, jäi vahetus kuidagi toppama. Selle asemel olen 2-3 korda aastas filtrid välja võtnud ja tolmuimejaga puhtaks tõmmanud. Kuna filtrid pole tundunud ummistunud ja õhk käib hästi läbi - pole vahetamist kriitiliseks pidanud.
Juhendi järgi peaks soojusvaheti samuti kord aastas välja võtma, sooja vee ja lahja pesuvahendiga puhastama - pole teinud Eelmine sügis ehk 6 aastat pärast kasutamist, urgitsesin selle vaheti välja plaaniga see hooldusprotseduur ette võtta, ootasin halvimat aga visuaalselt ei suutnud soojusvahetil tuvastada mingit mustust, oli ainult üks kuivanud vee rant, arvatavalt jäätumisest. Ei viitsinud puhast asja leotama-kasima hakata, läks samasugusena masinale külge tagasi

Küll aga kevadel juhuse tõttu avastasin ühe probleemse koha,internetiantenni paigaldamisel jäi silma alla värske õhu sissevõtu rest, kus resti putukavõrk oli kasvatanud taimeebemetest, putukatest, tolmust sellise paari-kolme millimeetrise vilditaolise kihi, mis oli nii tihedaks kittinud, et õhuvool oli rebinud putukavõrgu ühe serva resti küljest lahti, et õhk liikuma pääseks. Sai rest maha kruvitud, vilditaoline sodi eemaldatud ja putukavõrk-rest tagasi paigaldatud. Kuna mul see sissevõtu ava on harja all, ca 5+ meetri kõrgusel, siis sinna silm ei ulatu märkama ka, nüüd teab, et tuleb aeg-ajalt redel püsti ajada ja seda kohta ka hooldada.

Muidu arenenud maailmas majaomanik peremees kutsub firmast spetsialisti kes hooldab ja teeb vajalikud protseduurid, et seade kestaks põlvest-põlve
Ühes teises foorumis üks arenenud riigis elav kaasmaalane jagas, kuidas neil on loomulik, et iga aasta kutsutakse 250€ eest spetsialist pesumasinat hooldama. Meie foorumlaste hulgas leidis selline teguviis välja naermist, sest 2 aastase garantii ajal, selle 500€ hoolduse raha eest saaks juba uue pesumasina.
Võta nüüd kinni, mis see õige teguviis oleks, kas kutsuda korra aastas firmast spetsialist aknaid, veerenne, ventagregaati, elektrikilpi, torustikke, soojuspumpasid, pesumasinaid hooldama või pusida ise
Majaomanik ei tundu odav rõõm sedasi olema..

[aero]

Enda vent-axia plaatvahetiga agregaadil jookseb 7-s aasta, filtreid vahetanud 0x
...
Juhendi järgi peaks filtrite puhtust kontrollima 6 kuu tagant ja aastas korra vahetama. Oli küll plaan vahetada aga kuna internetiotsing Eestis näitas 0 tulemust, kuskohast neid osta saaks, jäi vahetus kuidagi toppama.

Google pakub Eestis vähemalt üht ettevõtet, kes väidab end tegelevat selle kaubamärgiga. Keegi pidi selle sulle ju müüma ja paigaldama ometi...

Selle vildi tekkimise pärast jätsin ma sissepuhke eest putukavõrgu üldse ära. Seal on vaid ca 10mm piludega võre. Kuna filtreid vahetada/puhastada on mul väga mugav, siis pigem kontrollin neid pisut tihedamini.

[Infokurg]

Väga huvitav vestlus siin , ei tahaks norida, mulle tundub natukene hakkab teemast mööda kiskuma. Võiks arutada mis oli teemapealkiri ja esialgne postitus.

[ping]

Väga huvitav vestlus siin , ei tahaks norida, mulle tundub natukene hakkab teemast mööda kiskuma. Võiks arutada mis oli teemapealkiri ja esialgne postitus.

Minule tundub, et kui teema väljub "isiku arusaamise lävest", siis talle tundubki, et "arutlus väljub teemast".

Soojenduse vajalikus tekkib kõigis miinustemperatuuriga sõlmedes, kus on kogunenud niiskuse külmumise vältimise vajadus, olenemata nende sõlmede konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest.

[optimist88]

Teemaalgataja seade ja torud on soojas ruumis, 14-18* talvel. Eelsoojendus on üldiselt minimaalseks keeratud, 0-30* skaalal keeratud 5* peale. Paar talve oli täiesti nullis. Pole kunagi aru saanud, et seal midagi külmuks. Sissetulev toru on kuni eelsoojendini villakooriku sees. Eelsoojendi korpus hakkab külmaga väljast higistama ja mõni tilk tilgub maha ka. Ruumi niiskus kõigub, autoga tuleb niiskust vihmase ja lumise ilmaga.

Minu poolest võib nüüd julgelt edasi arutada, mis ägedad eluaegsed filtrid prilli seadmes on ja kas neid Eestist saab või ei saa .

[Infokurg]

Väga huvitav vestlus siin , ei tahaks norida, mulle tundub natukene hakkab teemast mööda kiskuma. Võiks arutada mis oli teemapealkiri ja esialgne postitus.

Minule tundub, et kui teema väljub "isiku arusaamise lävest", siis talle tundubki, et "arutlus väljub teemast".

Soojenduse vajalikus tekkib kõigis miinustemperatuuriga sõlmedes, kus on kogunenud niiskuse külmumise vältimise vajadus, olenemata nende sõlmede konstruktsioonist ja kasutatud materjalidest.

Kas sa tahtsid sellega öelda viisakalt et ma olen rumal või ei mõista? Kui me räägime pulmadest siis ufodest rääkimine oleks nagu teemast väljumine . Sellepärast ma ütlesingi viisakalt et natukene väljus ...Kõik okei.

Külmumine oleneb kasutatud materjalidest siiski palju, ütled olenemata. samuti sõlmede konstruktsioon mängib rolli. Nõustun niiskuse osaga jah , samas selleks see teema siin ongi ju, et arutada eelsoojenduse üle , või kuidas vähendada eelkütte vajalikkust ja kogemusi selles valdkonnas.

[Infokurg]

Enda vent-axia plaatvahetiga agregaadil jookseb 7-s aasta, filtreid vahetanud 0x, plaatsoojusvahetit hooldanud 0x, mootoritel laagreid vahetanud 1x.
Juhendi järgi peaks filtrite puhtust kontrollima 6 kuu tagant ja aastas korra vahetama. Oli küll plaan vahetada aga kuna internetiotsing Eestis näitas 0 tulemust, kuskohast neid osta saaks, jäi vahetus kuidagi toppama. Selle asemel olen 2-3 korda aastas filtrid välja võtnud ja tolmuimejaga puhtaks tõmmanud. Kuna filtrid pole tundunud ummistunud ja õhk käib hästi läbi - pole vahetamist kriitiliseks pidanud.
Juhendi järgi peaks soojusvaheti samuti kord aastas välja võtma, sooja vee ja lahja pesuvahendiga puhastama - pole teinud Eelmine sügis ehk 6 aastat pärast kasutamist, urgitsesin selle vaheti välja plaaniga see hooldusprotseduur ette võtta, ootasin halvimat aga visuaalselt ei suutnud soojusvahetil tuvastada mingit mustust, oli ainult üks kuivanud vee rant, arvatavalt jäätumisest. Ei viitsinud puhast asja leotama-kasima hakata, läks samasugusena masinale külge tagasi

Küll aga kevadel juhuse tõttu avastasin ühe probleemse koha,internetiantenni paigaldamisel jäi silma alla värske õhu sissevõtu rest, kus resti putukavõrk oli kasvatanud taimeebemetest, putukatest, tolmust sellise paari-kolme millimeetrise vilditaolise kihi, mis oli nii tihedaks kittinud, et õhuvool oli rebinud putukavõrgu ühe serva resti küljest lahti, et õhk liikuma pääseks. Sai rest maha kruvitud, vilditaoline sodi eemaldatud ja putukavõrk-rest tagasi paigaldatud. Kuna mul see sissevõtu ava on harja all, ca 5+ meetri kõrgusel, siis sinna silm ei ulatu märkama ka, nüüd teab, et tuleb aeg-ajalt redel püsti ajada ja seda kohta ka hooldada.

Muidu arenenud maailmas majaomanik peremees kutsub firmast spetsialisti kes hooldab ja teeb vajalikud protseduurid, et seade kestaks põlvest-põlve
Ühes teises foorumis üks arenenud riigis elav kaasmaalane jagas, kuidas neil on loomulik, et iga aasta kutsutakse 250€ eest spetsialist pesumasinat hooldama. Meie foorumlaste hulgas leidis selline teguviis välja naermist, sest 2 aastase garantii ajal, selle 500€ hoolduse raha eest saaks juba uue pesumasina.
Võta nüüd kinni, mis see õige teguviis oleks, kas kutsuda korra aastas firmast spetsialist aknaid, veerenne, ventagregaati, elektrikilpi, torustikke, soojuspumpasid, pesumasinaid hooldama või pusida ise
Majaomanik ei tundu odav rõõm sedasi olema..

Tahtsin lihtsalt lisada öelda ,et väga palju osakesi mis on silmade nähtamatud , ja kui filtreid üldse ei vaheta siis hingad sisse neid lihtsalt omale rohkem. Lihtsalt selle pärast soovitan puhastada tihemini. Ja väga pisikesi osakesi ei pruugigi tunda , lähevad sügavale kopsu paarikümneks aastaks. Aga see selleks .

[Infokurg]

Teemaalgataja seade ja torud on soojas ruumis, 14-18* talvel. Eelsoojendus on üldiselt minimaalseks keeratud, 0-30* skaalal keeratud 5* peale. Paar talve oli täiesti nullis. Pole kunagi aru saanud, et seal midagi külmuks. Sissetulev toru on kuni eelsoojendini villakooriku sees. Eelsoojendi korpus hakkab külmaga väljast higistama ja mõni tilk tilgub maha ka. Ruumi niiskus kõigub, autoga tuleb niiskust vihmase ja lumise ilmaga.

Minu poolest võib nüüd julgelt edasi arutada, mis ägedad eluaegsed filtrid prilli seadmes on ja kas neid Eestist saab või ei saa .

Palju see 5* peal huvitav on? Ja peale kütte pole külmumiskaitset mingit teistsugust automaatikat sees? Vöödaviigu, sektsioonsulatust või välisõhu möödajuhtimist? Aga okei Aitäh huvitava info eest.

[aero]

Teemaalgataja seade ja torud on soojas ruumis, 14-18* talvel. Eelsoojendus on üldiselt minimaalseks keeratud, 0-30* skaalal keeratud 5* peale. Paar talve oli täiesti nullis. Pole kunagi aru saanud, et seal midagi külmuks. Sissetulev toru on kuni eelsoojendini villakooriku sees. Eelsoojendi korpus hakkab külmaga väljast higistama ja mõni tilk tilgub maha ka. Ruumi niiskus kõigub, autoga tuleb niiskust vihmase ja lumise ilmaga.

Minu poolest võib nüüd julgelt edasi arutada, mis ägedad eluaegsed filtrid prilli seadmes on ja kas neid Eestist saab või ei saa .

Palju see 5* peal huvitav on? Ja peale kütte pole külmumiskaitset mingit teistsugust automaatikat sees? Vöödaviigu, sektsioonsulatust või välisõhu möödajuhtimist? Aga okei Aitäh huvitava info eest.

VEAB cv 16-12-1 mqu. Vendi sees küttekeha ega talvist möödaviiku pole.

[Infokurg]

Teemaalgataja seade ja torud on soojas ruumis, 14-18* talvel. Eelsoojendus on üldiselt minimaalseks keeratud, 0-30* skaalal keeratud 5* peale. Paar talve oli täiesti nullis. Pole kunagi aru saanud, et seal midagi külmuks. Sissetulev toru on kuni eelsoojendini villakooriku sees. Eelsoojendi korpus hakkab külmaga väljast higistama ja mõni tilk tilgub maha ka. Ruumi niiskus kõigub, autoga tuleb niiskust vihmase ja lumise ilmaga.

Minu poolest võib nüüd julgelt edasi arutada, mis ägedad eluaegsed filtrid prilli seadmes on ja kas neid Eestist saab või ei saa .

Palju see 5* peal huvitav on? Ja peale kütte pole külmumiskaitset mingit teistsugust automaatikat sees? Vöödaviigu, sektsioonsulatust või välisõhu möödajuhtimist? Aga okei Aitäh huvitava info eest.

VEAB cv 16-12-1 mqu. Vendi sees küttekeha ega talvist möödaviiku pole.

Siis vist tõenäoliselt kuni 200wati peal ?