Kuivõrd meil endal elamises sauna polnud siis olen terve elu käinud laupäevaõhtuti sõprade-sugulaste juures külakorda leili võtmas ning õlut joomas. Aegamööda on tekkinud veenudmus, et saun on midagi sellist mis peaks olema ideaalis omaette hoones ning päris kindlasti eesruumiga kus saab rahulikult riideid vahetada ning sõpradega mutrijuttu ajada. Tavaline nähtus on, et enamus inimestel oli küll saun kuid pole korralikku eesruumi. Rääkimata nendest juhtudest, kui saun on rajatud elumaja keldrisse, mis on mu meelest samuti paras jama. Umbsed, madalad ja kitsad ruumid ning üldjuhul elektrikerisega lahendatud hädaabivariant kus endal kere kuumaks kütta ning suurem sopp seljast maha loputada. Samuti on suht tavaline miinus see, et saunas puudub eraldi pesuruum ning siis on tulemuseks see, et kui saad ennast kerise kõrval ära pestud, on ikkagi kere kuum ning higi lahmab täie raha eest.
Ma pole kunagi nautinud leiliruumis väga kõrgeid temperatuure ning kuiva leili mida tavaliselt tekitavad rauast keevitatud kerised mis on päeva jooksul korralikult punaseks köetud. Kuigi on ka mõningaid erandeid. Näiteks aitasin naabrimehel ehitada Tabivere kanti tänapäevast sauna,kus asub küttekehana eesruumist köetav rauast keris. Kuna temal on üldiselt leilivõtmise temperatuur umbes 70+ kraadi siis seal saab päris pikalt laval mõnuleda. Tavaliselt sellised ehitised ikka korralikult saja kraadi peale köetud. Nii, et hüppad korraks lavale, viskad pool kulbitäit leili ning kaod kiiresti uksest tagasi välja. Ennem kui tagumik kuumaks köetud lavalaudade peal kärssama hakkab.
Mu enda esiisa on suutnud Noarootsi kanti rajada igati mõnusa sisekliimaga saunamaja kuhu Motamees on ladunud suurepärase leiliga vene kerise. Seda tüüpi keris on aja jooksul muutunud minu isiklikuks lemmikuks. Sest see annab mõnusalt niiske leili ning ei sunni inimest lava peal kuumast küürus koogutama isegi siis kui on natuke üle kõetud. Selle meistritöö ehitamise andmed õnnestus mul endale Motmehe käest hankida ning kavatsen ka enda sauna leiliruumi analoogse ehitada. Kuivõrd vanaisa suutis elus kaks sauna ehitada ning isa on ka ühe valmis saanud siis ei saa ju latti allapoole lasta ning tuleb endale üks ära teha. Mitte jääda vaid dušši ning linnasauna kasutajaks.
Paar nädalat tagasi sai asjaga lõpuks algust tehtud kuid sellele on eelnenud pikk planeerimisprotsess mille jooksul on plaanid ning projekt korduvalt muutunud. Seepärast, et vanemaks saades tekkis ka mingisugune ettekujutus erinevatest ehitusmaterjalidest ning kuna krundiga tuli kaasa ka ristpalkidest saun siis oli otsus tehtud. Aja käigus selgus, et krundil asuv suitsusaun mis pärit esimese vabariigi ajast, on praktiliselt ära mädanenud. Hoonele oli kunagi kuuekümnendatel ümber laotud silikaadist vooder ning sisse oli rajatud ka korstnaga vene keris. Kehvasti laotud vooder põhjustas ka hoone mädanemise. Kuigi ehitise palkosast oli alles heal juhul viis rida palki siis tundus see ikkagi parem, kui üldse mitte midagi. Ka mõõdud tundusid algul suht mõistlikud olevat, et rajada sinna nii eesruum, kui ka pesu-ja leiliruum. Umbes 3.8m laiuses ja 5.5m pikkust. Palgi paksus keskmiselt 14cm. Seepärast otsustasin ehitise renoveerida. Kindlasti oli algul otsuse tegemisel määravaks ka see, et selles saunas olen samuti väiksena leili võtnud.
Kuna palkidest elumaja ehitamisest asja ei saanud siis said palgid järgatud sauna mõõdu järgi ning krundile veetud, et kohe ka tegudele asuda. Paraku on see tegudele asumine veninud ja veninud aastaid. Aja jooksul tekkis veendumus, et ega selle hoone juures midagi suurt taastamisväärset ikka pole, sest ajahammas on materjali ikka korralikult läbi närinud. Seda enam, et ühel hetkel helistas naabrimees ning pakkus oma krundi pealt Tabivere kandist palkehitist mille ta kavatses lammutada, et vundament taaskasutusse võtta ning ehitada sellele tänapäevane eurosaun. Loomulikult vedasin palgid enda juurde ja käesoleval aastal vaatasin, et on viimane aeg tegudele asuda. Muidu mädanevad ka need palgid kätte ära ning asi vaid unistamiseks ja planeerimiseks jääbki.
Pidasin päris mitu nädalat põhjalikumalt plaani, kuidas asja oleks mõistlik vormistada, sest kuivõrd palgid on järgatud vana sauna mõõtude järgi siis pole hetkel kindel, kas hunnikust terve vajaliku koguse välja annab. Töösse läinud saunamaja välismõõdud on 4,5m laiusesse ja 6,4 meetrit pikkust. Seepärast mõtlesin, et ehk tasuks hoone natuke väiksemaks teha. Tappide osa maha lõigata ning need uued teha, kuna osad on pehastunud ja ühest nurgast on neli või viis rida üldse puudus. Ka tahan kinni ehitada tagaseinas asuva akna ja esialgu mõtlesin selleks juba täies mahus uued palgid paigaldada, kuid siis loobusin plaanist, sest see oleks mõtetu lisatöö kuna enamuses on palgid ja tapid päris ilusasti säilinud. Seepärast plommin taguseina aknaaugu vanade ja uute palkidega läbisegi kinni ning lepin sellega, et aknaauk jääb siiski nähtavaks, kui oskad vaadata. Lisaks sellele on hetkel plaanis rajada hoone sissekäigupoolsesse otsa ka kinnine terrass umbkaudsete mõõtudega 4,5x4m ja pääs teisele korrusele, et katuse alla tekitada magamiseks üks lisaruum mida kasutada seni sihtotstarbeliselt kuni elumaja valmib. Kas nendest mõisnikumõtetest ka midagi asja saab sõltub osaliselt juba rahakoti paksusest, sest selle aasta sügiseks tahaks hoone ehitamisega jõuda nii kaugele, et asi katuse alla ära saaks, kuid selleks on hetkel olemas ümmarguselt 700 katusekivi. Kui teha korralikud laiad räästad ning korralik 4+m lai terrass siis jääb ligikaudu 400 kivi puudu. Eks lõpptulemus sõltub sellest, kui kalliks lähevad pinnasetööd ja vundamendi rajamine. See on plaanis rajada 15cm paksuse plaatvundamendina mis peaks ära kandma nii ahju, kui ka korstna. Kanalkakaev on olemas, kuid sinna on tarvis toru vedada. Samuti on vaja vundamendi alr välja tuua nii elektrikaabli jaoks kõri, kui ka veetoru, et tulevikus vähemalt vesi kraanist tuleks. Soojustama ei kavatse ma plaati altpoolt hakata. Läheb vaid killustikupadi alla ja betoonplaadi peale laoks kaks rida columbia kivist, et palke vee eest paremini kaitsta. Selle kaks rida pluss 15 cm betooni soojustaks 100mm paksuse EPSiga ära. Kuigi juba kostis hüüdja hääl kõrbest, et parem oleks ikka Fibo plokki kasutada. Soojem. Kahtlen kas see vahe selle hoone puhul mingit effekti annaks ja kui oleks aega majandada siis laoks alumise serva üldse maakivist. Hetkel julgen arvata, et selleks pole lihtsalt piisavalt kogemusi ega ka aega, et seda asja natuke õppida.
Praegu tegelen palkide taastamisega. Kohendan tappe ja vara, Mõned jupid vahetan välja osaliselt, mõned täies mahus, mõned plommin, kuid üritaks võimalikult palju säilitada vana. Ning loomulikult pean jooksvalt plaani millises nurgas hakkab tulevikus olema külmkapp õlle hoidmiseks.
Nüüd ka natuke pildimaterjali pika jutu ilustamiseks.
Krundiga kaasavaraks saadud saun
Sama hoone ilma voodrita eesküljest
Ja tagumisest küljest
Ning see, mis hoonest lõpuks järele jäi
Tabivere lähedalt toodud hoone esikülg
Ja tagakülg
Hoone siseosast ka üks pilt. Kunagi on putka olnud seestpoolt krohvitud. Seepärast ei usu, et tegemist on ajaloolise saunamajaga. Samuti ei ole suutnud siiani välja mõelda, milleks seda üldse kunagi krohvitud on. Niipalju sain naabrimehe käest teada, et hoone oli sinna veetud eelmise kinnistuomaniku poolt kusagilt lähedalt ning ei asunud oma iidsel asukohal.
Praeguseks on seis selline
Ole ettevaatlik sellega töötades!
