Pellet vs elekter

[SirRichard]

Tere,

Kas keegi pädevam viitsiks teha arvutuse, mis elektri hinnast alates oleks mõtekam katel ümber lükata elektritenni peale.

Kui näiteks pelleti tonn maksab 300€ ja katla kasutegur on ütleme 85% (paberites 94 aga nii palju ei usu) siis mitu senti peaks maksma elekter kokku(edastus+kw), et saavutaks sama sooja koguse juures sama maksumuse.
Pelleti kütteväärtus 4,9 kw/h 1kg.

Kuna pelleti hinnad jätkuvalt laes ja elekter teeb vahepeal odavaid käike siis äkki oleks jumet vahest otse elektriga lasta või siis isegi automatiseerida.

Terv,

[ifffff]

Pelleti soojuse hind ei saa vist kunagi võrduma otseelektri soojusega. Õhksoojuspump annab aga enamvähem sama hinnaga sooja kätte.


Tonnist pelletist saad puhtana hoitud katlaga 4700*0,85= 3995kwh sooja. Ühe kwh pelletisooja hind tuleb hinna juures 300€/tonn ca 7,5 senti. Et ehk kui sul õnnestub osta elektrit (st elekter+võrgutasu+maksud) 7,5senti kwh või odavamalt tasub tenniga kütta.

Pelleti energiasisalduseks panin 4,7kwh/kg, mis peaks veidikene reaalsem olema kui 4,9

[Küülaline]

Mis siin ikka nii väga arvutada on?
300 €/tonn = 0,3 €/kg. Jagame 0,3 : 4,9 = 0,061 €/kWh, korrutame selle kasuteguriga 0,061 x 0,85 = 0,052 €/kWh. Tähendab, kui elekter on odavam kui 5,2 s/kWh.

[kunn24]

Võrgutasud ja aktsiisid ka maha lahutada. Kui näiteks võrgutasu on 5 s/kWh, siis tasub ligi 0 s /kWh puhul kütta otse elektriga.

Soojuspumbaga on arvutused teised.

[Küülaline]

Mitte otsa, vaid selle 5,2 sendi sees peavadki võrgutasud ja aktsiisid olema, et elektriga oleks odavam kütta, kui 300 €/tonn pelletiga.

[kunn24]

Inimene vaatab elektrikell.ee elektrihinda koos Km-ga ja siis tuleb lisaks teada võrgutasusid, mille saab EL-i hinnakirjast ja need ka oma kalkuleeritud tasuvusest maha võtta. Võrgutasu on oluline, näiteks kuupuhastuseta Võrk 2 puhul päeval ligi 10 s/kWh.

EL-i hinnakiri https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... r_2022.pdf

BTW, on olemas automaatika, mis toob Eleringist elektrihinnad, arvestab võrgutasusid sõltuvalt paketist ja lähtuvalt sisestatud tasuvuskriteeriumist lülitab automaatselt.

[Prill]

Lihtsaim vast võtab elektrihinna aluseks võtta elektriostu ja ülekandetasude arve.
Enda näitel: juuli elektriarve koos ülekandetasude ja kõigi maksudega kokku 123.17€, tarbimine kokku 846.594 kWh
Elektrihind minule 123.17 / 846.594 = 0.145€ ehk 14.5 senti/kWh ( 7 senti elekter ja 7.5 senti ülekandetasu)

Kui ei ole võimalik elektrit osta ilma ülekandetasude ega maksudeta - on loogiline need kuluarvutusse sisse arvestada.
Samamoodi pelleti puhul ei ole mul võimalik vältida pelleti transporditasu, seega võrdluses arvestan ka selle kulu sisse.

[võhik]

Lihtsaim vast võtab elektrihinna aluseks võtta elektriostu ja ülekandetasude arve.
Enda näitel: juuli elektriarve koos ülekandetasude ja kõigi maksudega kokku 123.17€, tarbimine kokku 846.594 kWh
Elektrihind minule 123.17 / 846.594 = 0.145€ ehk 14.5 senti/kWh ( 7 senti elekter ja 7.5 senti ülekandetasu)
...

Kuna elektri hind päeva jooksul kõvasti kõigub, siis sinu 14,5 senti koosnebki sellest, et mõnel tunnil saad sa elektrit üsna ainult võrgutasu hinnaga ehk 0+7,5 sendi eest ja täna kella 6-7 vahel näiteks miski 26 + 7,5 sendi eest.

Kui kellelgi on pelletikatel juba olemas, siis tasuks veel panna ports päikesepaneele - need hoiavad kevadel-sügisel elektriarve nullis ja suvise miinuselektrihinnaga paned kuuri all pelletipressi tööle ning salvestad suvesoojust niimoodi talvekütteks...

[Küülaline]

Lihtsaim vast võtab elektrihinna aluseks võtta elektriostu ja ülekandetasude arve

Loomulikult on nii kõige lihtsam, ma ei mõista kunn24 keerulist meetodit.

14.5 senti/kWh ( 7 senti elekter ja 7.5 senti ülekandetasu)

See tulemus on kindlasti ülitarga juhtimisega saavutatud? Ma pidasin enda 15,4 (8 elekter + 7,4 muu) heaks, aga arenguruumi on veel.

[ifffff]

Mis siin ikka nii väga arvutada on?
300 €/tonn = 0,3 €/kg. Jagame 0,3 : 4,9 = 0,061 €/kWh, korrutame selle kasuteguriga 0,061 x 0,85 = 0,052 €/kWh. Tähendab, kui elekter on odavam kui 5,2 s/kWh.

Vaata oma arvutuskäik korra üle. Kasuteguri juures läks veits rappa see asi sul.

[võhik]

Jah, tal tuleb 7,1 senti mis on võrgutasu.
Ehk elektriga tasub kütta kui börsihind on null.
Aga mina plaanin siiski järgmise ahju lasta teha koos sisseehitatud elektriküttekehadega.

Tavaahjudele pakutakse kah mingeid pelletiküttesüsteeme.
Pole ise viitsinud süveneda - mis nende mõte on?

[kunn24]

Loomulikult on nii kõige lihtsam, ma ei mõista kunn24 keerulist meetodit.

Paljudes sellistes AJS-ides on võrgutasu minu toodud kujul sees.

[trebla]

....
Kui ei ole võimalik elektrit osta ilma ülekandetasude ega maksudeta - on loogiline need kuluarvutusse sisse arvestada.
....

See lause on esimesel hetkel segane ja tuleks teisiti sõnastada:

Kui ei ole võimalik omatoodetud elektrit kuhugi kallimalt maha müüa, kui 7 senti, siis on kasulikum see pelleti asemel ära kütta...

[Kalvis]

Reeglina on päikesepaneelide üliodavad hinnad ikka siis kui küttehooaega pole... Niisama vastu taevast kütta pole mõtet siis oled kasvõi nullilähedase elektrihinnaga nõus.

[xil]

Jah, tal tuleb 7,1 senti mis on võrgutasu.
Ehk elektriga tasub kütta kui börsihind on null.
Aga mina plaanin siiski järgmise ahju lasta teha koos sisseehitatud elektriküttekehadega.

Tavaahjudele pakutakse kah mingeid pelletiküttesüsteeme.
Pole ise viitsinud süveneda - mis nende mõte on?

Võrgutasu oleneb muidu nädalapäevast ja paketist. Neil, kes elektriga kütavad on mõistlik võtta kuumaksuga pakett, kus võrgutasu on 2x odavam.
Otseelektriga kütmine on vist kõige kallim kütmisviis ja ahjud paiknevad tüüpiliselt kütmiseks mitteoptimaalsetes kohtades (siseseinte ääres) ja on mitteoptimaalse kujuga (kõrged), mis suurendab küttekulu veelgi.

[Ac457765]

Otseelektriga kütmine on vist kõige kallim kütmisviis

Väiksemate ja/või väikese küttekuludega hoonete korral siiski mõnikord kõige soodsam. Näiteks kui otseelektriga kuluks aastas X eur kütmise peale, aga alternatiivse küttesüsteemi ehitamine maksaks 10 korda X.

[xil]

Otseelektriga kütmine on vist kõige kallim kütmisviis

Väiksemate ja/või väikese küttekuludega hoonete korral siiski mõnikord kõige soodsam. Näiteks kui otseelektriga kuluks aastas X eur kütmise peale, aga alternatiivse küttesüsteemi ehitamine maksaks 10 korda X.

Teisalt, väikese soojuskaoga hoone ehituskulu on oluliselt suurem, kui otseelektrist odavamalt sooja tootev küttesüsteem. Majanduslikult kasulikum oleks "tavaliselt soojustatud" hoone + soojuspump.

[ifffff]

Teisalt, väikese soojuskaoga hoone ehituskulu on oluliselt suurem, kui otseelektrist odavamalt sooja tootev küttesüsteem. Majanduslikult kasulikum oleks "tavaliselt soojustatud" hoone + soojuspump.

Seda ainult eeldusel, et raha väärtus ajas ei muutu. Päris elus aga küttekulud rahanumbris väljendatuna on ajas suurenevad, majaehituse laenumakse number aga jääb samaks.

[xil]

Teisalt, väikese soojuskaoga hoone ehituskulu on oluliselt suurem, kui otseelektrist odavamalt sooja tootev küttesüsteem. Majanduslikult kasulikum oleks "tavaliselt soojustatud" hoone + soojuspump.

Seda ainult eeldusel, et raha väärtus ajas ei muutu. Päris elus aga küttekulud rahanumbris väljendatuna on ajas suurenevad, majaehituse laenumakse number aga jääb samaks.

Järelikult on soojuspump otselektriga kütmisest alati parem ja mida edasi, seda paremaks läheb, kuna soojuspump tarbib sama koguse soojuse väljastamiseks vähem elektrit.

[Urmas]

Seda ainult eeldusel, et raha väärtus ajas ei muutu. Päris elus aga küttekulud rahanumbris väljendatuna on ajas suurenevad, majaehituse laenumakse number aga jääb samaks.

Jah, rahanumber küttekuludele muutub seoses raha väärtusega, aga soojuspumba efektiivsuse koefitsent on ikka vist sama(keegi eelnevalt mainis numbrit 2,5).

[xil]

Mida pehmem kliima, seda effektiivsem soojuspump on - saartel märgatavalt soodsam kui Jõgevamaal. Ja peaks miinuskraadidel piisava võimsusega olema. Nimivõimsus on võimsus +7C välistemperatuuri juures - selle numbriga pole midagi peale hakata. Mõne pumba võimsus langeb temperatuuri langedes kiiresti, mõnel aeglaselt, seetõttu võib mõni 8kW pump rohkem sooja anda kui mõne teise firma 10kW pump.

[Xender]

Mul tuli kütmisel üldiselt elektrihinda järgitud börsipakettiga keskmiseks KW hinnaks koos kõigega 19 senti KW. Pelleti hind hetkel 300 eurot tonn ehk siis ühe KW pelleti soojahind on kusagil 6.6 senti (kui arvestada, et radikasse jõuab 4.5KW). Seega soojuspumba COP peab olema üle 2.8 et see ära tasuks. Mis on üldiselt kuni nii - 5 C reaalne (vähemalt mis ma ise olen mõõtnud). Hetkel on see 4 kandis ( väljas 5 kraadi sooja).

Elektriga otseküttes ei tasu isegi siis kui börsihind on 0, sest võrgutasud ja muu värk juurde on ikkagi kallim kui pelletist saadud KW hind.

[kunn24]

Pelleti hind hetkel 300 eurot tonn ehk siis ühe KW pelleti soojahind on kusagil 6.6 senti (kui arvestada, et radikasse jõuab 4.5KW).

Äkki teed väite korda, hetkel tundub kahtlane.

Elektriga otseküttes ei tasu isegi siis kui börsihind on 0, sest võrgutasud ja muu värk juurde on ikkagi kallim kui pelletist saadud KW hind.

Vale väide, kui võrgutasud on alla 6,6 s, mis ka nii on, eriti öösel ja PP-l. Vaata korraks ka siia (kriteeriumiks on pandud koos VT ja KM-ga 6,5 s/ kWh): viewtopic.php?p=435646#p435646
Lisaks oli inimesel kaalukausiks pelletiga jantimise vähendamine.

[Xender]

Pelleti puhul väidetakse, et energiasisaldus on kilokrammi kohta 4,9 kWh, pelletikatla efektiivuseks on mul märgitud 92% ehk siis peaks 4.5 KW jõudma küttetorustiku.

1 tonn pelletit maksis mulle kaks kuud tagasi 290 eurot tonn - lahtine. Seega 1 KW hind peaks tulema kusagil 6.6 senti, kui juurde arvestada ka väike elektrikulu ( umbes 50W tunnis, kui süütamine välja jätta)

Täpsustad, kus ma vea tegin ?

Võrgutasu keskmine oli mul 9.3 senti (päevane - öine kokku).
Öine võrgutasu oli 7.5 senti ( öine tasu 0,0505 eurot on ilma aktsiisi, taastuvenergiatasu ja käibemaksuta).

Manustes juures elektriarve võrguosa, näita, mulle kuidas ma 6.5 saan ?

[kunn24]

Kui ei taha, siis ei saa jah.
https://www.elektrilevi.ee/documents/86 ... 23_EST.pdf