Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?

[2korda2]

Vaid kui seadme juhendisse on kirjutatud, et "Mitte seadet tööle lülitada välistemperatuuril alla -15C" ja kui seadme töölelülitamine peale talvist elektrikatkestust on seadme kasutusviisi rikkumine...

Kas on tuua näiteid meil laialdaselt müüdavate mudelite kohta, kus sellised piirangud ilmutatud kujul olemas?

[tabarabarap]

Ei ole kuskil olemas, just seda meie -25 ja üle infot on raske teada saada. valin hetkel ka 8- 10kw seadet ja nende andmete võrdlemine on ilmselt tahtlikult keeruliseks tehtud

[bladerunner]

Veidi netis kaevata või siis müüjalt viisakalt küsida, siis saab enamuse tootjate tehnilised tabelid kätte.
Vähemalt nii sain ma omale Daikini, Fujitsu ja Mitsubishi ÕVSP väljundvõimsused erinevate temperatuuride juures.

Pumba valik on tõesti keeruline kui tahta veel kõik läbi ka arvutada.

[ping]

Vaid kui seadme juhendisse on kirjutatud, et "Mitte seadet tööle lülitada välistemperatuuril alla -15C" ja kui seadme töölelülitamine peale talvist elektrikatkestust on seadme kasutusviisi rikkumine...

Kas on tuua näiteid meil laialdaselt müüdavate mudelite kohta, kus sellised piirangud ilmutatud kujul olemas?

Näiteid tuua ei ole, sest liigset rämpsu ei säilita.
Netis on leitavad enamus seadmete servisjuhendeid ja neid peab uurima ning lugema ka väikses kirjas teksti.
Tähelepanu peab pöörama, et seadme pikk mudelinumber võib isegi sama olla aga põhjamaisel seadmel on lisatud veel lisanumber või tehtud tähemuudatus.
Näiteks minu seadme pikk kood on sama lõunamaise seadmega aga lõppu on lisatud "-1" ja välisosa on ka suuremate mõõtudega kui soojema kliimavööndi samaväärsel seadmetel.

Veidi netis kaevata või siis müüjalt viisakalt küsida, siis saab enamuse tootjate tehnilised tabelid kätte.
Vähemalt nii sain ma omale Daikini, Fujitsu ja Mitsubishi ÕVSP väljundvõimsused erinevate temperatuuride juures.

Kunagi sain päringule sellise ausa vastuse: "Päris selle seadme andmeid pole aga kui huvitab, siis saadame numbrite vaatamiseks ühe teise seadme andmetabeli".

Abi võib olla ka sellest artiklist: https://trea.ee/blog/mida-silmas-pidada ... i-kliimat/
Kui mõnel soojapumbal on peal kiri "A+++", siis see on vananenud tähistusega mudel, sest:

2021. aasta septembrist rakendati uued energiamärgised ka elektripirnidele (lampidele) ja valgustitele. Eelnevalt loetletud seadmete korral ei tohiks enam kohata A+++, A++ ja A+ energiaklassiga energiamärgiseid.

Kui soojapumba energiamärgisel pole näidatud sinist geograafilist ala, siis see seade kindlasti ei sobi meie kliimasse. (See on vana märgis A plussidega.)

[Silwer]

Mul ka vana gaasikatel mis vajab vahetust. Kuna maja on vana ja talvisel ajal krõbedate külmadega vajab kõrgeid küttevee temperatuure, siis olen vaadanud gaasi-õhk-vesi hübriid katlaid.

Valik ei ole just väga suur - Viessmann Vitocaldens 222-f, mis ilma lisadeta ja paigalduseta ligi 13 kEUR; Atlantic Alfea Hybrid Duo Gas katel, mida saab ka väiksema võimsuse ja odavama hinnaga ning maksab umbes 8 kEUR (8 kW mudel) ja Daikin Altherma Hybrid süsteem, mis vist veelgi odavam aga see tundub ka kõige prostam - ei suuda kahte küttekontuuri juhtida jne.

On kellegil reaalset kogemust eelnimetatud kateldega? Või tasuks mingit muud lahendust (eraldi gaasikatel ja õhk-vesi soojuspump) vaadata? Tahaks et süsteem oleks võimalikult nutikas. Mobiililt juhitav, arvestaks gaasi ja elektri hindasid jne. Et suudaks kütta nii radikaid kui ka põrandakütet kahe eraldi ruumitemperatuur anduriga.

[Coolhouse]

Õhk-vesi soojuspumpade paigalduse hinnad Soomes on juba 10 aastat ca 12 tuh ja enam eur. Nüüd juba kisub 20 tuh poole. Kui soov rahast vabaneda siis kindlasti leiab mingi parima variandi.

Gaasikatlaid ja soojuspumpasid toodetakse väga palju ning tootjate vahel on konkurents. Müüjal on mõtet soovitada mõnda kindlat mudelit mille kättesaadavus väiksem ning kasum suurem.

Selleks et gaasikatel ja Õ-V soojuspump saaks koos töötada peab olema mingi paak ehk akupaak(puhverpaak) kuhu mõlemad oma soojuse annavad. Paagist võetakse soojus maja kütteringi.
Võimalikult nutikaid süsteeme börsihinna jälgimiseks saab ca 300 eur eest.

Õ-V , maasoojuspump, jne nt kortermaja küte, ei tööta kasutades toaandurit või kahte toaandurit.
Kütmine põhineb küttevee temperatuuridel ja välisõhu temperatuuril. Toaandurit kasutatakse osadel juhtudel et parandada, täpsustada kütteveelt saadud infot.
Samuti ei tooda soojuspump ega gaasikatel kahe temperatuuriga küttevett. Soojuspump, katel toodab küttevee paaki nt 50C ja paagist läheb radiaatoritele pumbaga 50C kuid põrandakütte ees on segusõlm ning 50C vesi segatakse põrandast tagastuva veega ning saadakse põrandasse 30..35C vesi.
Olgu lisatud et see on halb variant. Tegelikult et COP oleks parem tuleks üldse radikate asemel kasutada kogu majas põrandakütet või paigaldada nt 3 lehelised radikad et suurendada ülekandepinda. Ka tuleks suurendada veeringlust ning kokkuvõtteks kasutada radikates madalamaid temperatuure.

[bladerunner]

Alati ei pruugi ka radiaatorite vahetus nii lihtne olla, mul nt on ühes toas juba tüüp 33 radikas seinas ning füüsiliselt pikemat ega kõrgemat olemasolevasse asukohta ei paiguta. Sel talvel veel vaja ei läinud aga üldiselt otsustasin, et odavam on seda ühte tuba üksikutel väga külmadel päevadel õliradikaga juurde kütta kui kogu majas küttevee temperatuuri tõsta.

[Silwer]

RE: Coolhouse

1. Ei saa aru, miks peab olema puhverpaak. Miks ei võiks need kaks süsteemi järjestikku töötada?
2. Paluks viiteid nutikatele börsihinna jälgimise süsteemidele.
3. Suurte akendega majas on minu arvates siiski vajalik ka toa andur, sest ei ole mõtet tuba üle kütta kui päike paistab ja soojendab tuba. Mul on varem olnud välisõhu temp järgi toimetav gaasikatel ja ma tundsin küll puudust toa andurist.
4. Jah, nõus et kogu maja põrandaküttel oleks parem. Kui raha üle jääb muudest ehitustöödest, siis on plaan ka teine korrus viia üle põrandaküttele.

[Kalvis]

1. Saab järjestikku. Olen ehitanud, töötab täiesti hästi. Aga on keeruline ehitada. Saab ka teatud mööndustega (eriti SP) teha lihtsamini kuna siis on täesti peaaegu järjestikühendus.
2. Kõige odavam börsihinna jälgimise lahendus on kasutada soojuspumba taimerit. Taimer lükkab öösel ja keskpäeval sisse, kallid tunnid hoiab lukus.
3. Sõltub kuidas süsteemi ehitad. Mul näiteks on SP kaasas toa andur ja see töötas suurepäraselt põrandaküttega. Toas oli täpselt just see kraad (kõikus vaid 0,5 C) mis SP sätestasin toa temperatuuriks. Kui aga teab jumal kuidas süsteem kokku pandud siis küsi sama küsimus SP süsteemi ehitajalt. Aga saab ka toaandur koostöös põrandakütte kontuuriga. Pole eriti raske.

[Coolhouse]

RE: Coolhouse

1. Ei saa aru, miks peab olema puhverpaak. Miks ei võiks need kaks süsteemi järjestikku töötada?
2. Paluks viiteid nutikatele börsihinna jälgimise süsteemidele.
3. Suurte akendega majas on minu arvates siiski vajalik ka toa andur, sest ei ole mõtet tuba üle kütta kui päike paistab ja soojendab tuba. Mul on varem olnud välisõhu temp järgi toimetav gaasikatel ja ma tundsin küll puudust toa andurist.
4. Jah, nõus et kogu maja põrandaküttel oleks parem. Kui raha üle jääb muudest ehitustöödest, siis on plaan ka teine korrus viia üle põrandaküttele.

1.1 Puhverpaak on vajalik et soojuspump saaks sulatada. Välisosa sulatamiseks võetakse soojust kütteveelt. Vajalik puhverpaagi maht on soovitatud soojuspumba juhendis.
Sulatamine peab toimima iga ilmaga ja iga toatemperatuuriga kui õues alla +5C.
Vanasti tehti ka ilma puhverpaagita aga see reaalsem vaid juhul kui põrandaküte betoonis.

1.2 Saab ka gaasikatla järjestikku soojuspumba torustikku soojendama panna aga:
- igal seadmel on oma soojustootlikus, normaalne vee ringlus, töötemp jne. Need seadmed hakkavad järjestikku paigaldades üksteist segama. Soojuspump on "isand" ja gaasikatel "ori".
Kui paigaldada paralleelselt siis veeringlusega probleeme pole.

1.3 Tuppa soojust annab soojusenergia mitte just kõrge veetemperatuur.
Veetemp peaks olema võimalikult madal ja veeringlus suur et soojuspump hästi töötaks. Soojuspump küsib katelt abiks. Et nad mõlemad vabalt panustada saaks on vaja vee mahtu (paaki) mis soojuse vastu võtaks.

2. TarkHoone.ee indrek@tarkhoone.ee Programm arvestab lisaks hindadele ka maja inertsi kütmisel.

3. On soojuspumba automaatika ja hooneautomaatika. Paagist võtab soojust hooneautomaatika (kui on) ja jagab soojust tubadesse. Igas toas on toatemp regulaator kuid enamikus on selleks radiaatori termostaat. Muidugi on ka elektroonilisi termostaate.
Paagist lööb maja ringluspump (nt Alpha2) soojuse radiaatoritesse (või põrandasse). Kui radiaatori termostaat(või üks kollektori mootoritest) sulgub siis ringluspump vähendab pöördeid. Kui tuba jahe siis radika termostaat avaneb rohkem ning tuba läheb soojemaks. Soojuspump ei tea sellest suurt midagi. Tema teeb paaki piisavalt sooja vee (nt vastavalt välisõhu temperatuurile) et tuba kütta saaks.
( 10 a tagasi oli jah selliseid toruskeeme kus soojuspumba ringluspump ajas vett kogu majas ringi.)

Soojuspumba automaatika võimaldab osadel mudelitel ühe toaanduriga täpsustada küttegraafikut ehk vee temperatuuri paagis. Paraku on tubasid ikka rohkem kui üks ja siis tuleb otsustada kas iga tuba eraldi reguleerida või siis kollektoril mootoreid pole ja iga toa veevoolu hulk on kollektorilt käsitsi reguleeritud.
Sama palju kui küttesüsteeme on ka inimeste arvamusi kuidas need võiks töötada.

[Silwer]

Lõpuks sai valik siis tehtud ja hetkel juba lõpetatakse paigaldust. Täna siis süsteemi veega täitmine ja testimine.

Süsteem sai siis selline:
1. Katel on hübriid: õhk-vesi soojuspump + gaas (Atlantic Alfea Hybrid DUO Gas R 8
Küttevõimsus: 7,5 kW, COP: 3,97 (välisõhk +7, küttevesi +35), külmaine R
410A, kondensatsiooni gaasikatel: 5,5-24 kW, külmaaine: R410a, tarbeveeboiler 120 l) https://www.atlantic-comfort.com/Heat-P ... -Gas-Gas-R
https://www.atlantic-comfort.com/gaatla ... t-sheetpdf
2. Teise kütteringi ühenduskomplekt + uus põrandakütte pumbasõlm
3. Juhtmevabad ruumitermostaadid Atlantic T58. Üks siis esimesel korrusel kus põrandaküte ja teine on teisel korrusel kus on radiaatorid.
4. Tarkhoone.ee süsteem katlale mis jälgib elektri börsihinda ja nüüd uudse eksperiment lahendusena hakkab veel võrdlema kehtiva gaasi hinnaga ja vastavalt nendele annab siis käsu katlale kas kasutada gaasi või soojuspumpa sooja tegemiseks. Ja kui elektri hind on küll madalam aga soojuspumba võimsusest jääb ikkagi väheks, siis kütab gaasiga juurde nii palju kui vaja.
5. Stelo poolt küttesüsteemi läbipesu ja uue vee demineraliseerimine + PH stabiliseerimine + Statsionaarne täitefilter thermaliQ:HB2 koos juhtivusemõõtjaga (võimekus töödelda ~80l täitevett süsteemi hilisemaks rõhu tõstmiseks). Päris ropp oli see vesi mis vanast küttesüsteemist välja tuli...




Eks kevadel oskan siis kommenteerida kas süsteem on ennast õigustanud. Järgmine suvi on plaan ehitada maja 2. korruse küte ka ümber põrandakütte peale. Peale seda on kindlasti soojuspumbast rohkem kasu kui esimesel talvel.

[trebla]

Et maksis siis miski 8 tuhat+paigaldus ?
Ootaks ka huviga aastast kogukulu ... gaas + elekter + hooldus...
Seniks Päikest ! Ja madalat gaasihinda !

[Silwer]

Katel ilma lisadeta, ilma vanade asjade demontaaži, utiliseerimise ja paigalduse tööta oli u. 8 tuhat. Aga kõik kokku oli ikkagi 13 tuhat. Millest ligi 2 tuhat oli Stelo osa ning u. 450 eur oli Tarkhoone.ee osa.

[2korda2]

Mnjah, ma kevadel olin enam-vähem sama otsuse ees ja leidsin, et see kombiseadme hind ikka ei õigusta ennast. Lisaks oli mul gaasikatel (küll vana) olemas. Ehk siis sai Atlanticu pump lihtsalt gaasikatla kõrvale ja isegi automaatset lülitust ei teinud. Kalkuleerisin pikalt ja leidin, et kui gaasi hind just väga madalale ei kuku (või talv eriti külm ei tule), siis pigem suudab pump suurema osa ajast ikkagi soodsama tulemuse anda (võtsin pumba väikse võimsuse varuga ka - sedasi suudab vähemate soodustundidega piisavalt kütta). Kui ikka hakkab soojast puudu jääma, siis lükkan käsitsi lihtsalt gaasile ümber.
Mul läks lahendus maksma 9KEUR, pumbaks Alfea Excellia DUO A.I. TRI 11 - 10,8kW.
PS. Muide - kust see sinu lahendus gaasi hinna võtab? See ei ole nagu elektriga, et on päev ette teada

[Silwer]

Gaasi kW hind on võetud valemisse Eesti Gaasi lehelt oma lepingu alt, lisatasud on võetud viimase gaasi arve pealt. Katla COP on hetkel määratud lihtsalt 3,2 valemis - see peaks tänaste ilmadega olema adekvaatne.

Ideaalis võiks selle süsteemi teha selliselt, et COP muutuks vastavalt välistemperatuurile (siin saaks kasutada nii järgmise päeva ennustust, kui isegi hetke temperatuuri) ja et oleks võimalik kasutajal muuta arvutuse aluseks olevat gaasi kW hinda minu.tarkhoone.ee lehel. Aga nagu öeldud. Tegu siis esimese eksperimentaalse lahendusega hetkel hübriidkatlale. Kui kasutajaid tekib rohkem, siis on Tarkhoone.ee huvitatud ka antud softi edasiarendusest, et saaks täpsemnaid automaatseid tulemusi.

Täna siis seis selline, et sinisega märgitud tundidel on lubatud soojuspumba kasutamine ja punasega märgitud tundidel töötab katel vaid gaasi pealt:

[ping]

... Katla COP on hetkel määratud lihtsalt 3,2 valemis - see peaks tänaste ilmadega olema adekvaatne. ...

Suur suvi on väljas, mida kütame?

Kui praeguste suviste ilmadega vajab eramu kütet, siis kas ei peaks hoone enda seisukorda kõigepealt uurima?

[Silwer]

Küte muidugi ei tööta praeguste ilmadega. Aga sooja tarbevett ikka katel teeb. Ja seal valib samuti katel kas gaasi või pumba vahel.

[xxx111]

Küte muidugi ei tööta praeguste ilmadega. Aga sooja tarbevett ikka katel teeb. Ja seal valib samuti katel kas gaasi või pumba vahel.

Ja palju siis kokku hoiad?
Koos saba ja sarvedega juuli gaas 5 inimest soe vesi 9 EUR...

[Silwer]

Ma ei viitsi rohkem nii lollidele küsimustele vastata. Ma ei paigaldanud ju uut katelt selleks vaid et suvel vee soojendamiselt euro kokku hoida.

[xxx111]

OK - küsime teistpidi
Palju kokku hoiad kütteperioodil - võtame nt jaanuari...
Koos saba ja sarvedega gaas küte + soe vesi 190 EUR
5 inimest / köetav pind 160m2 / 1K eramu

[Silwer]

Sul on siis hästi soojustatud maja ja korras küttesüsteem. Minu 1955 aastal ehitatud maja jaanuari gaasi ja elektri kulu oli 802 eur ja oleks ilma riigi toetuseta veel üle 200 eur isegi suurem olnud. Ainult gaas oli 665 eur + riigi toetus 137 eur. Seda siis küttes vana ummistunud gaasikatlaga.



*Maja soojustamine on järgmise suve projekt. Aga gaasikatel poleks enam järgmist talve üldse üle elanud. Palju tuleb kokkuhoid sellel talvel või peale maja soojustamist - ei tea veel. Soojuspump annab efekti pehmemate ilmadega ja väga keeruline on ka pikemalt prognoosida gaasi või elektri hinda. Võimalik, et tasuvusaeg tuleb ebamõistlikult pikk aga eks see on hiljem näha.

[xxx111]

Minu küsimuste / märkuste mõte seisneb tegelikult selles, et ma (majanduslikult / arvutuslikult) ei näe mingit põhjust süsteeme dubleerida...

[trebla]

Kui palju Silweril ruutmeetreid on ?
50-ndatel ei lastud nendega eriti laiutada ....

[Hiid]

Minu küsimuste / märkuste mõte seisneb tegelikult selles, et ma (majanduslikult / arvutuslikult) ei näe mingit põhjust süsteeme dubleerida...

mul plaanis ÕV süsteem ja puitküttega AHI+Soemüüriga pliit....

[xxx111]

Minu küsimuste / märkuste mõte seisneb tegelikult selles, et ma (majanduslikult / arvutuslikult) ei näe mingit põhjust süsteeme dubleerida...

mul plaanis ÕV süsteem ja puitküttega AHI+Soemüüriga pliit....

Aga mina kirjutasin teisele inimesele ja millegi muu kohta...