Biopuhastid, detailplaneering ja kraav

[sigmarm]

Tere!

Minu detailplaneeringu koostamisel on tekkinud ühe naaberkinnistuga vaidlus, kus naaber pole nõus detailplaneeringus välja pakutud biopuhastite väljavoolu suunamisega kraavi, mis läbib tema kinnistut.

Kraav on aastaringselt enamasti kuiv, vett on seal vaid kevadel lume sulamise-suurvee perioodil.
Kraav läbib koos minu kinnistuga seitset kinnistut ja suubub Emajõe luhale.

Naaberkinnistu omanik arvab, et antud lahendus hakkab ohustama põhjavett (ise samal ajal rajab enda kinnistule septikut) kartuses, et biopuhastid ei pruugi olla alati kõige efektiivsemad või mõne planeeritud krundi biopuhasti rikke tõttu.

Kuidas lahendada selline vaidlus ja millise spetsialisti poole peaksin pöörduma, et saada ametlik kinnitus, et "kõik on korras" või lahedada asi kuidagi teisel moel nii, et ma ei peaks oma detailplaneeringusse sisse viima ebavajalikke ja tuleviku ehitust raskendavaid ja keeruliseks tegevaid nõudeid?

Kohalik omavalitsus tundub siin olevat üsna jõuetu ja vaidluse lahendamises omapoolset initsiatiivi ei paku.

Olen kursis, et üle Eesti suunatakse biopuhastitest väljuvat vett erinevatesse kraavidesse ja muudesse voolavatesse ojadesse ja veekogudesse.

Kokku on mul planeeritud kõigest viis kinnistut, mille prognoositav veetarve ööpäevas maksimaalselt 0.5m3.

Ise näen, et tegemist on tühise vaidlusega, sest kraav on nagunii kuiv ja kogu biopuhastitest väljuv 95% ulatuses puhastatud vesi imbub nagunii enamasti minu kinnistute piiridesse jäävasse kraavi ära.

[Urmas]

Miks peab biopuhastist väljuva vee suunama kraavi? Ise olen näinud eramute biopuhasteid, kus ei ole ümberringi ühtegi kraavi. Kui KOV on andnud loa biopuhasti ehituseks, siis tähendab, et vastavad tingimused on olemas. Kui naaber ikka jaurab, siis tuleks vist mõne juristi poole pöörduda, kes teeks naabrile selgeks, et ega kohtu kaudu tema nõusoleku saamine odav lõbu ei saa olema. Eks sinul ka peab veidi seda mammonat olema juristi palkamiseks.

[Kalvis]

Esiteks - miks peab üldse naaber tema maal läbimineva toruga nõus olema? Tal on õigus sellise lahenduse vastu sõdida. Las projekteerija projekteerib tema kinnistut mitte läbiva lahenduse. Keegi teist ei saa naabrit sundida talle vastuvõetamatut lahendust vastu võtmast. Istuge projekteerijaga koos naabriga laua taha ja leidke sobiv lahendus. Tehniliselt on selleks oma maale solgivee imuutamine.
KOV teebki selle mängu juures täpselt nii nagu peab - kõigepealt leiad naabriga sobiva lahenduse siis lähed KOV ja siis läheb detailplaneeringusse.

[sigmarm]

Tegemist pole toruga, vaid kuivenduskraaviga.
Kuivenduskraav läbid mitmeid kinnistuid.

[aero]

Plaanid arendada ja müüa 5 kinnistut, naaber saaks enda kaela solgiriski, mis ei pruugi AGA võib realiseeruda. Tuule suund jne. Kas veetarbimise prognoos on 0,5 m3/päev kinnistu kohta, kokku 2,5m3/päev? Mina selle naabri kingades oleksin ka pigem ettevaatlik. Äkki peaksid talle midagi pakkuma, nn talumistasu.

[Kalvis]

Kahjuks jah, ka kuivenduskraavile võib naaber veto panna. Sul peab tiiptasemel jurist olema ja raudkindel tõestus olema, et saaksid kuivenduskraavi rajada servituudiga.
Üks selline juhus oligi - naabriks oligi jurist ja tema naabril oli iga kevad uputus. Läks tsirka 5 aastat aega ja n rahaühikut kui kohtus sai uppuv naaber rajada kuivenduskraavi läbi juristi kinnistu. Seejuures tuligi kohtu jaoks kena lokaalne järv ülesse võtta (ca 30 cm sügav), et uputus tegelikult oligi. Ja kahjuks see uputus põhjustaski piisavalt suurt varalist kahju... Asi selles, et ehitaja ehitas onni eeldusest, et kuivenduskraav tuleb... Aga näe naaber luba ei andnudki...

[Prill]

Loen välja, et kuivenduskraav on juba olemas ja antud kuivenduskraavi tahetakse juhtida biopuhasti läbinud reovesi, aga naaber ei taha, et tema kinnistult läbiminevas kraavis hakkaks voolama biopuhastist pärit vesi.
Aga keeruline olukord jah, kui nõutakse kooskõlastust ja seda ei anta. Kergem oleks kaaluda muid variante, kas kannatab puhastatud vett pinnasesse immutada või sarnast.

[Urmas]

Tegin ühte objekti Kasemetsal. Tellija krundilt jooksis läbi oli sealsete ümberkaudsete suvilate hallvee kraav. Kuna ta ei tahtnud 3+m x 50m(mälu järgi) laia kraavi pärast osast oma krundist ilma jääda, sest teisel pool kraavi oli ka veel 5+m temaa maad(ei saanud seda maad kasutada ilma purdeta), siis pani kraavi põhja suure läbimõõduga toru ja ajas oma krundi osa pealt siledaks. Kas sellel tellijal oleks olnud seaduse järgi x-arvu suvilate solgivee talumiskohustus? Või oleks ta pidanud kõik suvilaomanikud kohtusse andma, et nad ei oleks tohtinud oma hallvett enam kraavi lasta ja kohtu kaudu sundida kõikidele suvilate paigaldama septikud? Kraav lõppes 20-30m peale tema krundipiiri metsas suvalises kohas. Tellija rääkis mulle, et milliseid teaduslikke nõudmisi esitas Saku KOV toru läbimõõdule, kalletele ja veel millegile, et seda toru üleüldse saaks paigaldada. See, 200+m(nii kaugele kui silm ulatus nägema) solgivett voolab avatult niisama, keskkonnaametnikku ei huvitanud. Arusaamatu kahepalgelisus?
Teema algataja võiks mõelda biopuhastile koos imbväljakule.

[Kalvis]

Kui kuivenduskraav on pärit varasemast ajast siis naaber seda kinni ajada ei või. Küll aga on naabril õigu keelata sinna solgivee laskmine. Seega küsija peab tõesti kasutama lahendust, kus immutab solgivee oma kruntidele. See on hundid söönud lambad terved juhus.

[kunn24]

Üldiselt servituute kaubeldakse raha eest. See, et kohtud on teeservituutite puhul lolli mänginud ja määranud naeruväärseid talumistasusid, on tekitanud justkui mulje, et kõik nii peabki olema.

[suvaline]

Kui see kuivenduskraav kuulub vana nimetusega Põllumajandusameti huvisfääri siis 5 kinnistu osas pole kohtul eriti muud võimalik otsustada, kui sundvaldus määrata. Arvestama peab aga sellega, et enda kinnistule tuleb siis rajada oluliselt tõhusam puhastussüsteem, kui septik. Lahendatud selliseid asju paljusid. Kui KOV tundub abitu siis oled ise oskamatu ja ei aita sind ka KOV.