vesi põrandaküte

[dumbuser]

Oijah oijah. No istu nüüd maha ja mõtle natuke. Sulle ei meeldi kuum. Selge. Seega peaks põrand olema jahe, aga mitte külm. See on realiseeritav. Tuleb seda põrandat kütta siis umbes 30 kraadise veega, või natuke jahedama veega. Aga ... sel juhul peab see vesi seal pea koguaeg olema, sõltub muidugi kui palju see ruum seda soojust niisama minema suudab lasta. Pliiti sa kütad no korra päevas. Ütleme, et mingi 5 tundi järjest. Pliidi alt 30 kraadist veet saada on ülimalt utoopiline, seega peab selle kuuma vee külmaga kokku segama, et saaks õige temperatuuriga asja kokku. See aga tähendab segusõlme. Lisaks peab sul olema ka koht kuhu see pliidi alt tulnud vesi kõik hoiule panna. Mis aga juhtub siis, kui see hoidla on liiga väike ? Või ei jätku hoidlas olevast veest ? Siin mainiti midagi hinnast. See ei olnud niisama öeldud. Kui sa arvad, et see pliit suudab vajaliku hulga soojust tekitada siis võid ju panna nii vee- kui ka elektrikütte. Sel juhul saab sooja vee puudumisel (kurat teab mis põhjusel) elektriga hakkama. Pätu uba oligi selles, et kas selle pisikese ruumi jaoks on mõistlik seda veega kütmiseks minevat raha kulutada ? Uuri välja palju see maksab ja siis vaata mitu aega sellesama raha eest elektriga hakkama võiks saada.

[Silver]

Äkki keegi targem oskab õelda mis mõõdus toru panna põrandaküttele ja millist eelistada!
Ja kui suur võib 1 sektor/ringlus olla?

[raivoo]

Tere.
Kui sa paneksid otsingusse söna - keskütte pliidid, tulevad variandid, valides sealt, vastavalt vöimsusele, vajutad lingile
paigaldusjuhend, arvan, et siis saad abi.Seal on puust ette tehtud, mida ja kuidas.Vee temp. torus peaks olema ca.45 kraadi, sest tegu märgade ruumidega, kus vajame körgemat temp., kui tubades.EDU SULLE.

[raivoo]

Tere.
Me peaksime alguseks teadma, et toru saab väänata 10-korda oma läbimöödust.Kui meil on maast-laeni aknad, siis me peaksime moodustama n.n öhukardina s.t meie toru peaks andma panna 75mm.vahega.Harilik toru vahe on 150mm., sest
see on armatuuri silma läbimööt.Edasi tuleks vahe 225mm. ja keskel 300mm., kuid täpse arvestuse annab proffide poolt teostatud joonis, mis arvestab iga objekti iseärasusi.Olen töös firmas, kus me pakume toru läbimööduga 12mm,14mm.16mm jne. harilikult 1-korrusele 16mm. toru ja 2-korrusele 12,14mm toru.Gaarazi ja külmematesse ruumidesse 20mm.toru.Normaalsetesse majadesse kulub toru ca.5,2m-m2.16mm. toru piiri pikkuseks on ca. 100m. ja sellega vöiks teha ühe kontuuri.16mm. toruga vöiks olla kollektoril 12 ühendust.Toitetoru peaks olema 25mm. läbimööduga.
Kui sain abiks olla, tänud.P.S Arvan,et see ei ole koht, kus müügimehed vaidlevad,kel on parem vöi suurem, vaid me
püüame aidata teisi ja AIDATES TEISI ,OLED ISE AIDATUD.EDU

[UneMati]

Tereõhtust. Tahaksin targematelt küsida ,kas ja kuidas saaks vanema maja teisele korusele pnna veega põrandakütte. Kuna katuse all suht vähe ruumi ei tahaks sinna küttekollet ehitada?

lugesin teemat ja ootasin huviga, millal vett soendavast kütteorganist juttu tuleb - ei tulnudki. Inimene "jooksis poodi" materjalide järgi tundmata huvi mis selle vee siis ka soojaks ajab. Ahju jaoks oli vähe ruumi, aga kõik soovitavad teha vesipõrandakütte: katel + paisupaak + tsirkulatsioonipumbad, hunnik torusid. Usun et ahi oleks tunduvalt väiksemate mõõtmetega.

kõige mõistlikum variant oleks kogu see vesipõrandaküte unustada ja panna konvektorid hind 700-1500 tk
Kui aga ikkagi on vaja põrandakütet siis kaaluda el põrandakütet.

hea lahendus konvektorile, mis ka sooja salvestab (võimalus kütta öise elektriga) http://www.harjuelekter.ee/index.php?page=126&

[küttevahetaja]

hea lahendus konvektorile, mis ka sooja salvestab (võimalus kütta öise elektriga) http://www.harjuelekter.ee/index.php?page=126&

on keegi neid reaalselt ka kasutanud? Kas ilus reklaamjutt vastab tõele? Õhksoojuspumbaga kombineeritult oleks ju päris hea lahendus? Radiaatoril reguleerida toa temp 21C, soojuspumbal 23C. Siis kui pump ei jõa tempi enam hoida läheb tööle radikas? Pääseksin teisele korrusele torude vedamisest.

[Külaline]

Pole öeldud mis temperatuurini soojeneb soojust salvestav kivi ja mis temperatuuril on õhku soojendav pind. Nii väikse kaalu juures peaks see kõrge olema.
Kui see on üle 80C siis hakkab sinna kogunev tolm kärssama ja tuleb teda seest puhastada.
Laadimisaeg on ka pikk. Kui hommikuks on temp. langenud 21C-ni ja radikas sisselülitub saab sooja alles õhtuks.

[warlock]

ta soojenes vist kuskil 500C kuni 800C-ni, tolm hakkaks seal siis kärssama, kui ta salvestiga kokku puutuks, võimalik, et seda on seal püütud vältida.
kui on piisava võimsusega radikas valitud, on ööpäev läbi temperatuur ühtlane.

[Külaline]

Siin probleem el. radika ja õhksoojuspumba koostöös kus nad seatud erinevatele temperatuuridele.

[Kah külaline]

Laadimisaeg on ka pikk. Kui hommikuks on temp. langenud 21C-ni ja radikas sisselülitub saab sooja alles õhtuks.

Asi on vastupidi. Õhtul lülitatakse radikas sisse ja laetakse seda öö läbi odavama elektriga. Hommikuks on ta hoopiski kuum.

[Külaline]

Kes lülitab? Radika termostaat lülitab 21 kraadil sisse.
Õhksoojapump püüab hoida 23 kraadi. Kui välis temp langeb öösel alla -15 kraadi ja ÕSP ei jõua sooja toota ja õhutemp toas langeb alla 21 kraadi alles siis lülitab radikas ennast sisse.
Investeeringul oleks mõte kui oleks stabiilselt -20 C külma ja ÕSP ei saaks töötada.
Kaks viimast talve poleks need radikad ennast sisse lülitanudki.
Küsimus oli ju nende koostööst soojapumbaga erinevatel temperatuuridel. Olukord muutub kui lülitustemperatuurid on samad.

[Kah külaline]

Kes lülitab?

Programmkell