Kas tegemist on salvkaevuga või puurkaevuga?

[pikk88]

Probleem seisab sõbra õuenurgas ja asub Tartus, Tammelinnas. Sügavust pidi murelapsel olema ümmarguselt 16 meetrit mis viitaks nagu üheselt salvkaevule, kuid kuna maapinnale tuleb vaid 110mm läbimõõduga toru siis räägivad kõik puurkaevust. Mingeid pabereid kaevu juurde ei kuulu, kusagil registris pole. Kuidas kindlaks teha, millise kaevuga on tegu?
Täpsemalt lahti seletades seisneb häda selles, et kaev ajas juba kevadest saadik liiva maja torudest sisse. Pidevalt filter umbes. Eile hakkasid majaelanikud kaevus pumpa kõrgemale tõstma ning kuna suutsid esialgu mõõta vee sügavuseks manteltorus 6m siis lõigati toru otsast kohe 1,5m maha. Selle operatsiooni käigus oli kinni jäänud kaevus töötav pump Delfin 75sub 1/70 ja siis pöörduti murega minu poole. Esialgu proovisime veetünnis pumpa uuesti tööle saada, kuid lõpuks andis kaevuomanik alla ja ostis poest uue 100mm läbimõõduga pumba. Peale ostu sooritamist meenus mulle, et tegelikult oleks pidanud vist selle vana pumba peale kaevust välja võtmist kohe kuhugile vee sisse likku panema, et välistada selle kinni kuivamist?
Igaljuhul läks sõber rõõmsalt koju ning hakkas koos naabrimehega uut pumpa kaevu laskma, et maja vee tagasi saaks kuid enne kümmet helistas ning teatas, et kaevust kostub vaid mulinat ning pump tõmbab ilmselt õhku lisaks, sest kraanidest vett ei tule.
Nüüd tekkiski küsimus, kuidas seda välimäärata mis kaevuga ikkagi tegemist on. Endal on kuri kahtlus, et tegelikult on tegemist tavalise salvkaevuga millel on läbi betoonist kaane toodud rauast manteltoru. Majas elavad vanemad inimesed on sõbrale aastaid rääkinud, et see on puurkaev, kuid keegi pole puurimist oma silmaga pealt näinud. Maja nõukaaegne raudteelaste kortermaja. Sõber seal elanud ligikaudu 20 aastat ja korterit ostes polnud ka veetrassi majja viidud. Ilmselt oli kaevus vibrapump ja vett toodi pangega. Kanalisatsioon oli lahendatud kogumiskaevudega. Tookord leiti mingid mehed, kes olevat kaevu puhtaks pesnud ja pumba sisse pannud, rajanud 32 PEM toruga korraliku trassi ning siis oli aastateks mure päevakorrast maas. Eelmine sügis läks esimene pump õhtale ning sai ostetud uus Delfin 75sub 1/70 mis töötas siis tõrgeteta terve talve. Esimene murekõne tuli teistelt majas elavatelt isikutelt, et nendel oli nöörfilter oli sodi ja liiva täis. Puhastati vaid filtreid. Praeguseks on sellest aktsioonist vast heal juhul kuu aega möödas ja nüüd ka pump õhtal.

[ping]

Probleem seisab sõbra õuenurgas ja asub Tartus, Tammelinnas. Sügavust pidi murelapsel olema ümmarguselt 16 meetrit mis viitaks nagu üheselt salvkaevule, kuid kuna maapinnale tuleb vaid 110mm läbimõõduga toru siis räägivad kõik puurkaevust. Mingeid pabereid kaevu juurde ei kuulu, kusagil registris pole. Kuidas kindlaks teha, millise kaevuga on tegu? ...
.... Selle operatsiooni käigus oli kinni jäänud kaevus töötav pump Delfin 75sub 1/70 ja ...
... ja ostis poest uue 100mm läbimõõduga pumba. ...
... et kaevust kostub vaid mulinat ning pump tõmbab ilmselt õhku lisaks, sest kraanidest vett ei tule.
Nüüd tekkiski küsimus, kuidas seda välimäärata mis kaevuga ikkagi tegemist on. ...
.... Esimene murekõne tuli teistelt majas elavatelt isikutelt, et nendel oli nöörfilter oli sodi ja liiva täis. Puhastati vaid filtreid. Praeguseks on sellest aktsioonist vast heal juhul kuu aega möödas ja nüüd ka pump õhtal.

Salvkaev kaevatakse labidaga ja puurkaev puuritakse kas käsitsi või masinaga, puurimistehnoloogijaid on mitmeid aga maapinnas oleva vee kõrgust kaevamise tehnoloogia muuta ei saa.

Kui päevas ja kuus võetakse kaevust alla Veeseaduses määratud koguse vett, siis vastavalt Veeseadusele väikse tarbimisega kaevule polegi registreeringut vaja.
Kui nüüdseks on kaevust võetava vee kogus suurenenud, siis tuleb tegutseda juba vastavalt seadusele.

Kui vana pump 110mm torus oli 75mm ja nüüd topitakse sellesse vanasse kitsasse torru 100mm pump, siis suure tõenäosusega on nii suure läbimõõduga pump torusse kinni jäänud ja ei ulatu vajaliku sügavuseni, ning tõmbabki õhku sisse.

Kõik sellised pumbad on ettenähtud puhta vee pumpamiseks, mitte muda ja see rikubki pumba.

[Alexy]

Minul on kaev("puurkaev") sügavusega 8m. Tahtsin aastakümneid tagasi ka sinna vibropumba panna, õnneks ei mahtunud ja kaev jäi ellu. Põhjuse selgitamiseks lasin taskulambi alla ja selgus, et tegu kolmnurkse kaevuga. Samal korral otsustasin ka liiva vms. välja võtta(vanast ajast oli jäänud abivahend selleks kuuliga toru näol, aga põhi oli puhas. Tänaseks olen ise kasutanud veeautomaadiga kaevu üle 30a ja ei nurise, kuigi tegu sisuliselt pinnaveega.

[Urmas]

Kas sul mõnda tuttavat ei ole, kes laseks kokkaks surveka otsa torust sisse ja peseks toru sodist puhtaks?

Meil maal on vana salvkaev, mis maapinnast ca 5+m sügavune ja juba ammu kuiv. Maapealt algab metalltoru, mis läheb kaevu põhja ja sealt edasi, aga kui sügavale, ei oska aimata. Vett saadi kätte kangiga kaevupumba abil.

[pikk88]

Master Ping sellega olen mina kursis mis vahe on puurkaevu ja salvkaevu rajamiste tehnoloogiatel. Natuke arusaamatuks on jäänud see kuhu tekkib puurkaevus vajalik veereservuaar, et sellest puhast vett välja pumbata? Olen nagu aru saanud, et see vesi on manteltorus, kuid kui 15 meetri sügavusel on veekihi läbimõõduks ümmarguselt meeter siis seda on nagu veidi vähevõitu, et mitmete sadade liitrite kaupa välja pumbata. Salvkaevuga on asi ikka arusaadavam. Seal tekkib reservuaar kaevurõngastesse ja kui tõmbad rõngad seest tühjaks siis natukese aja pärast imbub vesi sinna uuesti sisse. Kuid olenevalt vee tasemest pinnases mahub meetrise läbimõõduga rõngasse oluliselt rohkem tagavaravett kui kümme korda peenemasse manteltorru.
Antud hetkel peaks tõde selguma küll alles täna õhtul, sest eile ei jõudnud puhastajad tegudele. Sain torujyrist kellegi kontaktid ning kaevuomanik jõudis nendega kokkuleppele, et täna õhtul tullakse asja lähemalt uurima.
See, et pump pole mõeldud muda ja sopa pumpamiseks on ka täiesti teada fakt ja võimalik, et mäletasin seda pumba likku panemise osa valesti, sest torujyrist väideti, et kuna pump vedeles külje peal siis settis kõik see sopp hooratta vahele ning oleks settinud täpselt samamoodi ka vertikaalses asendis vees vedeledes. Pumpa uuesti elule aitaks võib-olla vaid läbipesu, kuid millega? Kas piisaks survepesurist või on selleks tarvis mingit eritehnikat või spetsiaalvahendeid?
Antud juhul jääb tänaseks päevaks endale ka kuri kahtlus veel kummitama, et praegusel juhul ongi tegemist siiski salvkaevuga milles olnud kunagi kangiga kaevupump. See eemaldati mingi hetk ning samas torust aeti sisse tänapäevane delfiin.
Küll on minule üllatuseks pingi kirjutatu, et väikese tarbimisega kaevule pole registreeringut vaja. Kui kümmekond aastat tagasi endale kaevu rajamisega tegelesin siis uurisin ühelt klassivennalt, et ehk puurib minule ka nö tutvuse korras kaevu valmis. Sest ta ise teenis oma igapäevast leiba sellel alal. Ja tookord selgitati mulle, et ei ole selline asi meie vabariigis tänapäeval küll võimalik. Peab ikka kõik paberimajanduse joonde ajama ja vähemasti tollel ajal küll polnud selline asi võimalik, et rõhuda kaevu väikesele tarbimisele. Või siis jäeti minule see osa mainimata.

[Prill]

samas seadusetäht käsitleb nõudeid salvkaevu ja puurkaevu rajamisele erinevalt https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013
Mis on nõks veider, kas on suurt vahet, kas näiteks 7 meetrine kaev rajada salvkaevu või puurkaevuna.
Võimalik, et ajalooliselt on enamus kaevus olnud salvkaevud ja mitte eriti sügavad ning kaevatud peamiselt käsitsi ning puurkaevutehnoloogia on tulnud mängu sügavustel kuhu käsitsi kaevamine ei ole võimalik/mõistlik.
Kuna puurkaevutehnoloogia võimaldab vee otsinguil suuri sügavusi, kaasneb sellega ka suurem oht veehorisontidele koos laiema mõjuga ja seepärast ka karmimad nõuded.

[ping]

samas seadusetäht käsitleb nõudeid salvkaevu ja puurkaevu rajamisele erinevalt https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013
Mis on nõks veider, kas on suurt vahet, kas näiteks 7 meetrine kaev rajada salvkaevu või puurkaevuna. ...

Õigusloome seab dokumentide hierarhia, milles üleval pool on seadused.
See viidatud dokument on Keskonnaministri poolt väljastatud MÄÄRUS, mis väljastatakse SEADUSE alusel ja sätestab nõuded kaevu rajamisel, remondil ning likvideerimisel.

Selle määruse eesmärk on:

§ 1. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on vältida põhjavee seisundi halvenemist, kaitsta salvkaevu, puurkaevu või -augu konstruktsiooni ning tagada soovitud koguses inimese tervisele ohutu vee kasutamine.

Aga kui leiad oma krundil mingi maa sees oleva toru, mille varasemat mitteolemasolu keegi tõendada ei saa ja millest saab vett võtta, siis VeeSEADUS ütleb:
https://www.riigiteataja.ee/akt/1220220 ... %A4evas%3B

12. jagu
Veeluba
§ 186. Vee erikasutus
(1) Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva seaduse §-s 187 nimetatud tegevuseks, ja kompleksluba.

§ 187. Veeloa kohustus
Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui:
1) võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;
2) võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;

Muidugi ei tohiks seda vett nimetada "joogiveeks" ja seda kellelegi sisse joota aga võib sellega näiteks aiasaadusi kasta.

Kui seda vett kasutada näiteks pesuveeks, siis on see juba heitvesi ja rakendub § 188 ja võidakse küsida, et kuhu ja kuidas selle vee paned:

§ 188. Veeluba mittenõudvad tegevused
6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele;

[Hiid]

Natuke arusaamatuks on jäänud see kuhu tekkib puurkaevus vajalik veereservuaar, et sellest puhast vett välja pumbata?

Mingit reservuaari ei olegi. Veesoon peab olema piisava tootlikusega.
Kui on 40m sügav kaev ja tootlikus on piisav, siis võib 20m sügavusele lastud pump lüüa järjest kasvõi 10h. Kaev kuivile ei jää.
Minul sattus selline kaev lausa, mis sel ajal, kui ei pumpa, ajab üle ääre

[Alexy]

Mhmhh...kuna omalajal oli huvi suur(olin santehnik), panin kaevule veemõõtja peale: pumba tootlikus oli 3 kanti tunnis, kasteti 5 tundi järjest...8m kaev, veepeegel 3m peal...kus kohast tuli vesi? Kus kuradi kohast tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

p.s. viimased kaks nädalat kastame igal pärastlõunal kuni neli tundi taimi, samast kaevust, pump on tiba võimsam sedapuhku ja uus. Paepinnas Harku vallas, pankrannikuni alla kilomeetri. Iga lõhkamine naabruses või roksoni toksimine tekitab õudu tuleviku osas...

[val]

Kas tegelik soov on saada majja puhas vesi või on probleem päriselt kaevu tüübis? On võimalik ka selline asi, et vana salvkaevu põhja puuriti puurkaev ja kui selle mantel on läbi roostetanud, siis liiv torudes tundub loogiline.

Veesoonte jutt on rohkem nagu rahvaluule teema. Paekivi lõhede korral võib sellest veel aru saada, aga üldiselt on eri pinnasetüüpidel lihtsalt erinev veejuhtivus, mida saab füüsikaliselt mõõta.

[pikk88]

Hetkel sai probleem lahenduse, sest kaevule tehti läbipesu. Tuli keegi Eriksoni nimeline inimene (ei ole kirjapildis üldse kindel) ja ajas kruvikompressori otsa manteltorru. Umbkaudu tunniga muutus kaev kaks meetrit sügavamaks ning hakkas taas tööle. Ilmselt sain ka oma küsimusele vastuse, et tegemist on puurkaevuga, sest salvkaevu niiviisi läbi pesta poleks võimalik. Kogu ettevõtmine läks majarahvale maksma ümmarguselt 550 € ja protsessi soovitati korrata kümne aasta pärast, mis pidi olema siinkandis normaalne periood mille jooksul manteltoru taas liiva täis jookseb ning puhastust vajab.
P.S. Seda veesoonte juttu ei usu ma ise ka.