Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Küülaline]

PV pargid tekitavad oma sagedusega saarekesed millede vahel tekkib faasinihe, tekkivad võrgus suured voolud mis laviinina suurendavad sageduse erinevust kuni võrgu erinevad osad lagunevad

Kas selle hirmuäratava jutu füüsikalist sisu saaks natuke selgitada? Muide, faasinihe on kindel mõiste vahelduvvoolutehnikas ja tähistab ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruste (pinge ja voolu) faaside erinevust.

[ping]

PV pargid tekitavad oma sagedusega saarekesed millede vahel tekkib faasinihe, tekkivad võrgus suured voolud mis laviinina suurendavad sageduse erinevust kuni võrgu erinevad osad lagunevad

Kas selle hirmuäratava jutu füüsikalist sisu saaks natuke selgitada? Muide, faasinihe on kindel mõiste vahelduvvoolutehnikas ja tähistab ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruste (pinge ja voolu) faaside erinevust.

Mitte kunagi ei ole võrgusagedus täpselt paigas vaid ujub mingil määral pidevalt!
Faasinihe on ka sujuvalt muutuvate pingete vahel pidevalt olemas ja probleemsed on ka 0,0001Hz erinevused.

Ühesugused 50,00Hz ja 50,01Hz sagedused on mõlemad meie võrgu standartsed sagedusesed ja vastavad 50Hz standardile.
Aga iga mitmenda sekundi järel on need sagedused omavahel 180 kraadises nihkes?
Ehk erinevate võrgu osade vahel oleks max lühisvool iga mitme sek intervalliga?

PV inverteritel on vägagi täpne võrgukvaliteedi jälgimise süsteem sees ja hetkel näitavad minul inverterid võrgusageduseks 49,99Hz.

[kunn24]

Jutt kisub mölaks, aga olgu, meie jutustamine midagi ei muuda. Põhiline, et ei läheks võrgusagedust painutama füüsiliselt kesk- või kõrgepinge masti otsas.

[ping]

Jutt kisub mölaks, aga olgu, meie jutustamine midagi ei muuda. Põhiline, et ei läheks võrgusagedust painutama füüsiliselt kesk- või kõrgepinge masti otsas.

Et vähem möla oleks, siis millist sagedust sinu inverter näitab?

[kunn24]

Selline kysimus ju lisab möla. Kuid vastan mälu järgi, et vist vähem kui 19 GHz. Kuid sa kindlasti saad Nobeli preemia, kui näitad ära, kuidas vôrgusôlmes sagedust muuta. Teooria lähtekysimuseks tuleks :” Aga iga mitmenda sekundi järel on need sagedused omavahel 180 kraadises nihkes?”

[ping]

Selline kysimus ju lisab möla. Kuid vastan mälu järgi, et vist vähem kui 19 GHz. Kuid sa kindlasti saad Nobeli preemia, kui näitad ära, kuidas vôrgusôlmes sagedust muuta. Teooria lähtekysimuseks tuleks :” Aga iga mitmenda sekundi järel on need sagedused omavahel 180 kraadises nihkes?”

Pea õllel vähe vahet ja loe natuke eestikeelset targemat teksti, äkki teeb mõtted selgemaks.

2014 aasta töö, milles on märgitud suure võrgu mõju meie elektrisüsteemile ja oht kui see ühendus katkeb.

Väiketootja mõju pingekvaliteedile jaotusvõrgus Elektrilevi OÜ ...

https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... bf8c68c277

Siit on värskem teadustöö 2019 aastast, elektrivõrgu nurgastabiilsusest Islandi näidete varal, kus on kirjeldatud põhjuseid ja toimemehanismi:
https://digikogu.taltech.ee/en/Download ... 812ea4a75c

Võõrkeelset teksti võiks rohkem leida ja võrgu terviklikuse kaitseks pole paljudes piirkondades üldse lubatud kodutootjatel elektrit võrku müüa.

[kunn24]

Nurgastabiilsus ei võrdu erinev sagedus. Kuigi tuletisi appi võttes, võib möönda, et mingi df/dt on olemas, aga see ei kinnita su tõsist teooriat erinevatest sagedustest erinevates võrgusõlmedes. Materjal iseenesest on muidugi tänuväärne.

2014 aasta töö, milles on märgitud suure võrgu mõju meie elektrisüsteemile ja oht kui see ühendus katkeb.

Seda ma pole eitanudki, vaid olen toonitanud, kuniks oleme tiblade luti otsas, on sagedus nende hallata.

[trebla]

See on 2014 aasta materjal, täna kuuldavasti on Ukraina miskis Euroopa võrgus , seega järelikult ka Moldova...

[ping]

Nurgastabiilsus ei võrdu erinev sagedus. Kuigi tuletisi appi võttes, võib möönda, et mingi df/dt on olemas, aga see ei kinnita su tõsist teooriat erinevatest sagedustest erinevates võrgusõlmedes. Materjal iseenesest on muidugi tänuväärne.

2014 aasta töö, milles on märgitud suure võrgu mõju meie elektrisüsteemile ja oht kui see ühendus katkeb.

Seda ma pole eitanudki, vaid olen toonitanud, kuniks oleme tiblade luti otsas, on sagedus nende hallata.

See pole mitte "minu teooria" vaid selle on ülesleidnud minust hulga rohkem koolitatud inimesed.

Kui oleksid viitsinud viidatud tekste mõttega lugeda, mida selle ajaga (üle 100lk 15 minutiga) kindlasti ei jõudnud, siis ei oleks kohe tühja lahminud.

Isegi kui Suure Võrgu sagedus, erinevates võrguosades erineb mingis ajaühikus 0,01Hz võrra on see ERINEV SAGEDUS ja tekitab Suures Võrgus probleeme.

[kunn24]

Kui tahad faasivõnkeid nimetada erinevaks sageduseks sellise täpsusastmega nagu välja tõid, siis see on sinu õigus. Mida rohkem numbreid peale komakohti, seda värvikam tulemus.

Igaks juhuks, inverteri näidik pole mõõteriist, vaid indikaator.

[võhik]

Kas keegi on nendest paberitest end läbi närinud?

https://elering.ee/taastuvenergia-toetus#tab1

Ma saan nii aru, et nad peavad jooksvalt arvet elektrihinna kohta ja siis mingil päeval teatavad, et sellele või teisele grupile on nüüd tasuvuspunkt saabunud ja rohkem pappi ei saa.....?

Seal nimetatakse seda EL paberit energiaturu seaduse suhtes ülimuslikuks, aga samal ajal see ei tühista energiaturu seaduses olevat rida negatiivse hinnaga müüdud elektrile toetuse mittemaksmise kohta...?

[ping]

... Igaks juhuks, inverteri näidik pole mõõteriist, vaid indikaator.

Jah, näidikupaneel ise on indikatiivne.

Aga inverterites on "võrgukvaliteedi analüsaator sünkroonse koostöö tagamiseks võrguga", mis peab olema mõõteriista kvaliteediga ning mille andmeid võib saada näha inverteriga ühendatud arvuti kaudu.
See analüsaator vastutab inverteri töö ja selle katkestamise eest, kui võrguparameetrid ei vasta etteantud nõuetele.

[Kalvis]

Üldpõhimõttes on su jutt õige, kuid võrgus võimsusvoogusid siiski reguleeritakse nii, et sagedus jääks lubatu piiresse, st bilanssi korrigeeritakse esimeses lävendis võimsuste järgi. Su jutt tähendaks umbes seda, et milleks majja voolu järgi kaitselültid, kui võiks kontrollida kaablis sagedust ja selle järgi lahutada. Lihtsad tõed, imelik, et teema üldse laual.
Kui toodad oma genega (st on oma saareke), siis loomulikult seatakse kõgepealt paika sagedus ja seejärel pinge. Erinevad süsteemid.

Sa ajad kaks asja segi sageduse ja voolu. Voolu kaitselüliti kaitseb su tarbijat, liini, mootorit ülekoormuse eest. Enamusel su tarbijatest on täiesti kama kaks mis sagedus on. Tavainimese jaoks pole vahet, kas on sissetulev sagedus 50 Hz või natuke sinna tänna. Seega sageduse järgi oma majale kaitse ehitamine on täiesti möödalaskmine. Ja sama kehtib nende PP-dega - neil on täiesti kama kaks mis sagedus võrgus on, nemad suudavad ikka toota.
Sageduse reguleerimisega tegelevad ühendsüsteemi juhtimiskeskused ja ei keegi muu. Seal on opereeritavateks suuruseks ikka sajad MW.

[Kalvis]

PV pargid tekitavad oma sagedusega saarekesed millede vahel tekkib faasinihe, tekkivad võrgus suured voolud mis laviinina suurendavad sageduse erinevust kuni võrgu erinevad osad lagunevad

Kas selle hirmuäratava jutu füüsikalist sisu saaks natuke selgitada? Muide, faasinihe on kindel mõiste vahelduvvoolutehnikas ja tähistab ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruste (pinge ja voolu) faaside erinevust.

Mingi väga elukauge jutt. Lühidalt võiks öelda - kui sul on mehhaaniline generaator ja see läheb sünkroonist välja siis on hea õnn kui see lõpeb vaid mahapõlemisega, vingematel juhtudel saab kenasti tükid mööda maja laiali. Nüüd PP paneelid töötavad alati sünkroonis võrguga. Praktikas on vist olnud juhtumeid, kus PP inverter läheb lolliks ja hakkab sageduse vallas omaloomingut tegema siis lõpeb see talle kiirelt ühtemoodi - inverter põleb suitsu saatel maha.

[ping]

.... sama kehtib nende PP-dega - neil on täiesti kama kaks mis sagedus võrgus on, nemad suudavad ikka toota.
Sageduse reguleerimisega tegelevad ühendsüsteemi juhtimiskeskused ja ei keegi muu. Seal on opereeritavateks suuruseks ikka sajad MW.

Milline mõte on mul siia teadustöid postitada, kui neid keegi isegi vaadata ei viitsi ja pidevalt aetakse mõistmatult ühte vana joru edasi.
(Enam isegi ei imesta enam, kui koolidirektor eile AK's usub, et kaasaegsed inimesed ei oska isegi lihtsate geomeetriliste kujundite pindala arvutada ilma neti spikri abita.)

Kui oleksid viitsinud eeltoodud tekste lugeda, siis oleksid lugenud, et elektroonilised inverterid reageerivad võrgu muutustele kiiremini, kui suure inertsiga juhitavad elektrijaamad ning need suure inertsiga tootmisseadmed võivad omavahel vastuollu minna kui inverterid neid segavad.

Kui suure inertsiga juhitavad tootjate vahel tekkib faasinihe, siis releekaitseautomaatika eraldab need võrgust, mis põhjustab inertsita ja selles võrgus olevate, võrgu järgi töötavate võrguinverterite üheaegse väljalülitumise.

Ehk üks väike PV inverter ei mõjuta mitte midagi aga kui mastaabiefekti tõttu palju väikseid invertereid rikub suure inertsiga (saare) juhtgeneraatori töö, siis järgneb ettearvamatu ahelreaktsioon võrgus.

[kunn24]

Väikestel on kõigil kohustuslik sageduse järgi võimsuse vähendamine sageduse tõustes. Lisaks kõrgepingeliinidel on mahtuvus, mille reaktiivenergia on sõltuv pinge ruudust ja sagedusest lineaarselt. See ka veidi piirab, kui sageduse tõustes (eeldame siis saartalitlust) lappama läheb ja koos sellega ka pinge tõuseb. Liiga palju pole ka mõtet tonte näha.
Lisaks on meil rajamisel sünkroonkompensaatorid.

Kui sulle hirmujutud meeldivad, siis loe pigem seda: https://kodu.geenius.ee/blogi/g4s-blogi ... -probleem/
Tabasalu garaažis süttinud tasakaaluliikur näitas kätte turvaaugu ja see pole ainult selle ühe kodu probleem

Ja kui see lugu ära ei ehmatanud, siis loe seda:https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/r ... ostmiseks/
Riik hakkab jagama toetust koduste akupankade ostmiseks

[Küülaline]

suure inertsiga juhitavad tootjate vahel tekkib faasinihe

Ma juba korra juhtisin tähelepanu, et nähtus, millest sa räägid ei ole faasinihe. Termin - faasinihe - tähendab konkteetselt midagi muud.

[ping]

Sageduse hoidmise probleemist on siinsamas teemas 8 leheküljel, juba 2016 aastal käsitletud.
viewtopic.php?t=49184&start=175

suure inertsiga juhitavad tootjate vahel tekkib faasinihe

Ma juba korra juhtisin tähelepanu, et nähtus, millest sa räägid ei ole faasinihe. Termin - faasinihe - tähendab konkteetselt midagi muud.

Millises ajaühikus ja millisel ajahetkel kehtiks sinu arvates väljend "faasinihe"?
Kas faktiliselt 49,99Hz ja 50,01Hz on "sama sagedus" või erinev sagedus?
Millise mõõtetäpsusega ja millega mõõtes oleks tegu erineva sagedusega?
Jätaks nüüd koolifüüsika ümardused ja lihtsustused kõrvale ning vaataks reaalseid olukordi, numbritega.

[Küülaline]

1. Sageduse hoidmise probleemist on siinsamas teemas 8 leheküljel, juba 2016 aastal käsitletud.
2. Millises ajaühikus ja millisel ajahetkel kehtiks sinu arvates väljend "faasinihe"?
3. Kas faktiliselt 49,99Hz ja 50,01Hz on "sama sagedus" või erinev sagedus?
4. Millise mõõtetäpsusega ja millega mõõtes oleks tegu erineva sagedusega?

No joppenpuhh, kas sa tõesti ei tea mida tähendab faasinihe, cos φ, võimsustegur?
1. Faasinihkel ei ole mingit pistmist sageduse hoidmisega.
2. Ei mingis ajaühikus ega mingil ajahetkel ei kehti väljend "faasinihe" sageduse muutumise kontekstis.
3. 49,99 ja 50,01 Hz on loomulikult erinevad sagedused.
4. Olenevalt mõõteriistast ja selle täpsusest on erinevate näitude korral alati erinev sagedus. Aga sageduste erinevus ei ole FAASINIHE.

[kunn24]

Faasinihe
Kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahet nimetatakse faasinihkeks. Vahelduvvooluahelate talitlusnäitajana kasutatakse sageli pinge ja voolu vahelist faasinihet, mida iseloomustatakse tema trigonomeetrilise funktsiooniga cos φ (vt võimsustegur) /(või ka tan φ- minu täiendus).

Kui kahe sama sagedusega võnkumise omavaheline faasinihe on pool võnkeperioodi (π radiaani ehk 180°), siis öeldakse, et võnkumised on vastandfaasis.
https://et.wikipedia.org/wiki/Faas

Samas kui võrgu erinevas osas toimuvad faasinurga muutused, siis võib ka nentida, et sagedus sellel ajal tõesti kõigub, teisiti nurga muutus ei realiseeruks. Sisuliselt võib võtta, et võnkumissagedusega moduleeritakse võrgu põhisagedust. Samas põhisagedus (kandevsagedus) ise ei muutu kuniks generaatorite pöölemissagedus ei muutu. Tsiteeritud tööst mulle ei meeldi, et hägustatakse sagedus ja sagedushälve omavahel.

Pingi teisest allikast tsitaat (lk 13):

1. ELEKTRISÜSTEEMI STABIILSUS
Elektrisüsteemi stabiilsus ehk võime jätkata normaalset tööd pärast talitlushäiringut on lai ja
keerukas mõiste, mille käsitlust lihtsustab kolme stabiilsuse liigi tinglik eristamine:
• nurgastabiilsus
• pingestabiilsus
• sageduse stabiilsus
Nurga ja sageduse stabiilsus on tugevalt seotud sünkroongeneraatori mehaanilise ja elektrilise
momendi tasakaaluga. Nurgastabiilsuse all mõistetakse generaatorite sünkroonset tööd,
sagedusstabiilsuse tagab tasakaal elektrienergia tootmise ja tarbimise vahel. [1] Pingestabiilsus
ehk vajaliku pingenivoo püsivus elektrivõrgu igas punktis on juhitav reaktiivvõimsuse kaudu ning
seda käesolevas töös ei käsitleta.

Lk 17 pilt:

[Kalvis]

Milline mõte on mul siia teadustöid postitada, kui neid keegi isegi vaadata ei viitsi ja pidevalt aetakse mõistmatult ühte vana joru edasi.
(Enam isegi ei imesta enam, kui koolidirektor eile AK's usub, et kaasaegsed inimesed ei oska isegi lihtsate geomeetriliste kujundite pindala arvutada ilma neti spikri abita.)

Kui oleksid viitsinud eeltoodud tekste lugeda, siis oleksid lugenud, et elektroonilised inverterid reageerivad võrgu muutustele kiiremini, kui suure inertsiga juhitavad elektrijaamad ning need suure inertsiga tootmisseadmed võivad omavahel vastuollu minna kui inverterid neid segavad.

Kui suure inertsiga juhitavad tootjate vahel tekkib faasinihe, siis releekaitseautomaatika eraldab need võrgust, mis põhjustab inertsita ja selles võrgus olevate, võrgu järgi töötavate võrguinverterite üheaegse väljalülitumise.

Ehk üks väike PV inverter ei mõjuta mitte midagi aga kui mastaabiefekti tõttu palju väikseid invertereid rikub suure inertsiga (saare) juhtgeneraatori töö, siis järgneb ettearvamatu ahelreaktsioon võrgus.

See jutt on seal jamalt kirjutatud ja kohati demagoogitsetakse. Järeldus on täiesti vale. Lühidalt - inverter toodab välis võrgusagedusega oma toodangut ja temal on kama kaks võrgu sagedusest.
Suured massiga generaatorid vastupidi oma massiga stabiliseerivad sagedust. Kuna artikkel on kirjutatud äärmiselt halvasti siis rohkem ei kommenteeriks - seal pole võimalik midagi normaalselt väita - kõik on lahti seletamata teadusterminite taga.
Kuid see lausa on puhas eksitamine (teaduslik mõte on õige aga valesti presenteeritud)
Tavainimesele arusaadavalt - kui võrgus on tootmine ja tarbimine paigast ära siis hakkab sagedus muutuma. Nüüd suure inertsiga seadmed hakkavad võrku energiat andma/tarbima ja pidurdavad sageduse muutumist mida just vaja ongi. Seda teeb isegi igaühe kodune elektrimootor kui ta võrgus on. Inverter ise otse sedasi ei stabiliseeri aga võrgu sageduse muutumisel konflikti ei lähe. Sageduse bilansis osaleb ikka.
Kogu lugu.
(PS - hiljuti mingi teadustöö presenteerija arvas, et kui eestis lükata suur koormus sisse välja siis eestis sagedus muutub näiteks 49 HZ, Riias on 50 ja Leedus on 51. Tule taevas appi! Tegelikkuses on kõigis alati üks sagedus kui just ei ole omaette saared.)

[rannamees]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12020 ... aks-ei-ole

Siin on üks põhjus, miks liitumised megakallid ja "võrk täis".
Ressurss on tuimalt kokku ostetud ja minnakse kohtusse, et sellest mitte loobuda.

[ping]

Faasinihe
Kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahet nimetatakse faasinihkeks. Vahelduvvooluahelate talitlusnäitajana kasutatakse sageli pinge ja voolu vahelist faasinihet, mida iseloomustatakse tema trigonomeetrilise funktsiooniga cos φ (vt võimsustegur) ...

Jõudsimegi komistuskivini välja, et kunagi koolis kivistunud nägemust on raske muuta.

Sõna "faasinihe" definitsioon ei määra, et need kaks vahelduvsuurust peaks just pinge ja vool olema.
Faasinihe saab igasuguste lainete vahel olla, ka helilainete vahel, mille abil inimene määrab kuuldava heliallika suunda.

Sinu nägemuses (koolimälestustes) on faasinihe ainult pinge ja voolu vahel aga faasinihe saab ka olla nii pinge/pinge vahel kui ka vool/vool vahel, kui mitu erinevat vahelduvlaineallikat (oma inertsiga) töötavad ühes võrgus, kus mingil hetkel kaovad normaalselt võrku koormavad tarbijad või võrk järsult ülekoormatakse.

Saksa praktikud on leidnud faasinihke ka mitmete erinevate elektrijaamade faasipingete vahel, mis tekitab suured voolud elekktrijaamade vahelistes liinides.
Ja selliste parasiit koormusvoolude ilmnemisel elektrijaamade vahelistes liinides lahutab kaitseautomaatika elektrijaamad liinidest, mis tekitab võrgu lagunemise.

... See jutt on seal jamalt kirjutatud ja kohati demagoogitsetakse. ...
... Kuna artikkel on kirjutatud äärmiselt halvasti siis rohkem ei kommenteeriks - seal pole võimalik midagi normaalselt väita - kõik on lahti seletamata teadusterminite taga.
Kuid see lausa on puhas eksitamine (teaduslik mõte on õige aga valesti presenteeritud)
....

Tuleb leppida sellega mis on, sest maakeelset teksti vähemalt vaevus keegi vaatama ja seal leiduvate märksõnade abil saab individuaalselt edasi uurida.
Kui siia oleks pannud lingid välismakeelsetele artiklitele, siis poleks keegi neid viitsinud uurida ja oleks üks lõpmata joorup edasi kestnud.

[kunn24]

Saksa praktikud on leidnud faasinihke ka mitmete erinevate elektrijaamade faasipingete vahel, mis tekitab suured voolud elekktrijaamade vahelistes liinides.

Selleks ei pea olema Saksa kiropraktik ja 6. taseme vaimude väljaajaja, et teada seost, kuidas energia vahelduvvoolu liinis liigub.

Sõna "faasinihe" definitsioon ei määra, et need kaks vahelduvsuurust peaks just pinge ja vool olema.

Pole keegi väitnud, et peavad olema just Volta ja Ampere.
Jutt käib sellest, et sagedus on sama. Loe ka veel kord mu eenevalt kirjapandut ja ma 1 lausega veidi kritiseerisin su teise tsiteeritud töö (2019) sõnakasutust.

[Kalvis]

ping, sa oled juhtumisi lapse pesuvee asemel kausist välja visanud. kunn24 viitas õieti. sagedus on kõikjal sama ja igas asukohas on alati erinevad faasinurgad. Sellega on kõik nõus. Pole mõtet edasi polemiseerida, foorumi külastajaid nagunii ei huvita teooria valemid. Põhipoint on juba kenasti öeldud.