Eterniitkatuse tuulutusvahe.

[RaimoTammi]

Varsti läheb katusekatte vahetuseks, vana nõukaaegne eterniit laastukatusel saab asendatud tänapäevase Leedu eterniidiga. Küsimus tekkis vajaliku tuulutusvahe suuruses. Hetkel läheks siis sarikatele "hingav" aluskate, distantsliist, roov ja eterniit. Tootja juhendis on märgitud, et distantsliist peaks olema vähemalt 30mm paks ja roov 50x50mm. Võtsin mitmest kohast hinnapakkumised tööle ja puitmaterjalile ja kõigis pakkumistes on distantsliist 22mm ja roov 32x100mm. Saan aru, et 22mm on odavam ja 32x100 on mugavam paigaldada kui 50x50 reikat- ei lähe lõhki nii kergesti ja ei pea roovi sammu mm taga ajama ning kandvus peaks ka sobima. Ma tahaks lihtsalt teada, kas see vahe jääb tuuldumiseks piisav? On kellelgi kogemusi? Põhimõtteliselt jääks eterniidi ja aluskatte vahele 80mm asemel 54mm. Katusealune saab veidi hiljem soojustatud ja sinna tulevad magamistoad.

[RaJy]

Ei tea mis juhendit Sina lugesid - eterniit.ee lehelt leitud juhendis on lause:Tavaliselt
kõrvaldatakse niiskus auru läbilaskva katusekile
ja katusematerjali vahel oleva õhuvahe kaudu.
Õhuvahe suurus peab olema vähemalt 20 mm.

[RaimoTammi]

Siit leidsin

Screenshot 2023-06-02 221841.png (24.03 KiB) Vaadatud 6928 korda

[RaJy]

Minu leitud lehel äravahetamiseni sarnane pilt, ainult 30 asemel on 25 ja natuke ülevalpool on see minu tsiteeritud lause selle min 20 mm kohta.

[vuuk]

Asjad ei ole nii lihtsad kui paistavad.
Tuulutusvahe optimaalne suurus ei olegi lihtsasti määratav ja vajab eriteadmisi. Tuulutusvahe suurus sõltub ka katuse kaldest ja tuulutuskanalite pikkusest ning võimalikust niiskuskoormusest. Kui asjatundja ei määra, siis olgu pigem suurema varuga.

Samas, eterniit on niiskust absorbeeriv materjal, selle alla ei kogune kergesti tilkadena õhuniiskusest kondensaat, mis võib omakorda hakata tilkuma ja plaatide vahelised pilud võimaldavad samuti mõnevõrra tuulduda. Seetõttu niiskuskoormusest tulenev probleemkoht mõnevõrra väiksem võrrelduna näiteks plekiga.

...Hetkel läheks siis sarikatele "hingav" aluskate...

Miks "hingav"? Kas tegemist köetava ruumi soojustatava katuslaega?

[-virks-]

Veel üks asi mida jälgida õhema roovi puhul on kruvi pikkus.
Pikk kruvi ulatub roovist niipalju läbi, et võib kilet lõhkuda.

[RaimoTammi]

Miks "hingav"? Kas tegemist köetava ruumi soojustatava katuslaega?

Postituse lõpus mainisin, et see katus saab soojustatud, magamistoad tulevad sinna alla.

Katus on tavapärane viilkatus üsna järsu kaldega, kraadi hetkel ei mäleta.

[RaimoTammi]

Veel üks asi mida jälgida õhema roovi puhul on kruvi pikkus.
Pikk kruvi ulatub roovist niipalju läbi, et võib kilet lõhkuda.

Kruvi pikkus peaks olema 110 ja laine kõrgus ca 60mm, seega jääksid kruvid välja jah 32mm rooviga.

[vuuk]

... Võtsin mitmest kohast hinnapakkumised tööle ja puitmaterjalile ja kõigis pakkumistes on distantsliist 22mm ja roov 32x100mm. ...

Kas pakkumistest on näha ka, millega nad pakutud hinna raames roovid paigaldavad?
Oletan, et roov tahetakse kinnitada püssinaeltega. Tavapäraselt on gaasi- ja akunaelapüssid kuni 90 mm pikkustele naeltele. Võimalikult õhuke distantsliist ja roov on seetõttu hea, et suhteliselt lühem nael ulatuks võimalikult sügavale sarikasse.
Uudse PREBENA akunaelapüssiga saab põrutada kuni 100 mm naelu. Aga ka 100 mm nael jääb 50 mm paksuse roovi 32 mm distantsliistu puhul lühikeseks, et ulatuda vajalikul määral sarikasse.

50 x 50mm roovi korral on tõesti suhteliselt problemaatiline kruviga läbi eterniidi roovile pihta tabada. Läbi eterniidi ju roovi ei näe. Lased kruvi mööda ja eterniidil mõttetu auk. Isegi kui kruvi läheb liialt roovi serva, on kruvi justnagu sees, aga ei tööta nii nagu peab.
Poola eterniidile olen näinud ka 90 mm kruvisid, aga jah Leedu eterniidile pakutakse (vist, ei ole päris kindel) 110 mm.
Kusjuures Leedu eterniiti on erineva lainekõrgusega. Hiljuti sai paigaldatud 46 +/-2mm lainekõrgusega.

[ping]

...
Oletan, et roov tahetakse kinnitada püssinaeltega. Tavapäraselt on gaasi- ja akunaelapüssid kuni 90 mm pikkustele naeltele. Võimalikult õhuke distantsliist ja roov on seetõttu hea, et suhteliselt lühem nael ulatuks võimalikult sügavale sarikasse. ...

Huvitav, et kas tänapäeval enam ei mahu "kruvidega roovi kinnitamine", hinna poolest "tavapärase töötegemise" hinna sisse?

(Ise kasutasin roovide kinnitamiseks vähemalt 140 kruvisid.)

[vuuk]

...
Huvitav, et kas tänapäeval enam ei mahu "kruvidega roovi kinnitamine", hinna poolest "tavapärase töötegemise" hinna sisse?... .

Head küsimused. Kusjuures, minul tekib siinkohal lisaküsimusi. Näiteks mis või kust maalt algab ja lõpeb tavapärane?

...
(Ise kasutasin roovide kinnitamiseks vähemalt 140 kruvisid.)

Mul olid roovide kinnitamiseks kasutusel 6*150 mm kruvid. C3.

Lugesin ka, tootja lehel nüüd tõesti öeldud, et roov 50*50 mm. See paneb imestama - roovi ristlõige ei pea olenema mitte niivõrd kattematerjalist (eriti eterniidist) vaid pigem sarikate sammust. Aga ei saa mainimata jätta, et juhendeid muudetakse ka iga natukese aja tagant. Mul vanemaid juhendeid ka arvutis mitu tükki - saab võrrelda. Vanemates ei leidnud roovi ristlõikest midagi. Aga näiteks oli õpetus, et roovi paigaldust tuleb alustada katuse harjast. Tunduks natuke nagu... . Alt alustades tükimaad lihtsam ja ka turvalisem. Eriti kui tegu järsu kaldega ja kõrge katusega.

Endale sai roovid pandud 22*150 mm ja distantsliistuks 50*50 mm. Täislaudise jätsin sarikate peale alles. Vana ruberoidi (nn aluskatte) asendasin uue kummibituumeni baasil SBS-ga .
Vana eterniit oli pandud otse täislaudisel olevale ruberoidile ilma täiendava õhuvaheta ja oli olnud nii 50 aastat.

[RaimoTammi]

Mul olid roovide kinnitamiseks kasutusel 6*150 mm kruvid. C3.

Endale sai roovid pandud 22*150 mm ja distantsliistuks 50*50 mm. Täislaudise jätsin sarikate peale alles. Vana ruberoidi (nn aluskatte) asendasin uue kummibituumeni baasil SBS-ga .
Vana eterniit oli pandud otse täislaudisel olevale ruberoidile ilma täiendava õhuvaheta ja oli olnud nii 50 aastat.

Ma paneks ka kruvidega, kuna maja vana ja kindlasti vaja roovi veidi rihtida ka. Kas C3 märgistusest kruvil piisab, või pean otsima mingit kindlat tootjat, kelle kruvid alt ei vea? Olen kuulnud kruvide kohta üsna vastakaid arvamusi.

Mul on see vana laudis ka suht heas korras, aga selle peale on laast löödud, ilmselt lihtsam see laudis koos laastuga sealt ühekorraga minema lüüa.

[Olaf]

Vana eterniit oli pandud otse täislaudisel olevale ruberoidile ilma täiendava õhuvaheta ja oli olnud nii 50 aastat.

Mind huvitab, kas selle 50 a jooksul ruberoidi all olevatele puitkonstruktsioonidele (sarikad , laudis...) niiskuskahjustusi ei tekkinud.
Mul on sarnaselt ehitatud (u. 25 a tagasi), tegelikult laudade vahel on ikkagi mingisugused vahed ja niiskus pääseb ikkagi liikuma,
lisaks teisel korrusel on nn. suvetoad, talvel seal ei elata. Ka niiskus pääseb läbi teise korruse lae pööningule,
kus õhk saab vabalt liikuda välja.

[ping]

... Ma paneks ka kruvidega, kuna maja vana ja kindlasti vaja roovi veidi rihtida ka. Kas C3 märgistusest kruvil piisab, või pean otsima mingit kindlat tootjat, kelle kruvid alt ei vea? Olen kuulnud kruvide kohta üsna vastakaid arvamusi. ...

Vana, pikalt kuivanud puit on kangem materjal, kui värskelt saetud puit ja seepärast on oht moodsad mitmest jupist kokkukeevitatud kruvid (valmistamine on odavam), vanasse puitu puru keerata.

Ise ostsin paarkümmend tükki erinevate tootjate kruve ja katsetasin vastupidavust, et mitu korda annab ühte kruvi puidu sisse keerata, sest osad kruvid purunesid väljakeeramisel.

Painutamisel peaks konstruktsioonis kasutatav kruvi ühtlaselt painduma aga mitte keskelt murduma, nagu tavaliselt haprad terrassikruvid murduvad.

[RaJy]

Te kunagi vanasid majasid lammutanud ka olete? Mina olen. Eriti hea näide oli 50+ aastat tagasi ehitatud paarismaja - ühe poole ehitas peremees endale ja teise sugulasele palgatud töömehed. Peremehe tehtus alla 90 naela ei olnud (isegi sisevoodrilauas) karkass oli 200 naeltega löödud. Ja kõrval oli 90 maksimum naela pikkus, üldiseltr pigem vähem.
Ja mõlemad seisid 50+ aastat püsti kuni lammutamiseni... mõttekoht? (mitmeks sajandiks kavatsete oma maju ette valmistada?)
Võtke prooviks 50x50 prussijupp ja tulistage see naelapüssiga teise prussi külge 90 mm naelaga ja siis katsuge sõrgkangiga see nael kätte saada - vahel saab aga enamasti jääb nael paika ja prussi otsa tõmbad nii, et nael jääb alumisse prussi

[ping]

... Mul on see vana laudis ka suht heas korras, aga selle peale on laast löödud, ilmselt lihtsam see laudis koos laastuga sealt ühekorraga minema lüüa.

Laastu ajad labidaga alla aga kuidas "heas korras" laudise eemaldamine lihtsustab järgnevate tööde tegemist?

[ping]

... Peremehe tehtus alla 90 naela ei olnud (isegi sisevoodrilauas) karkass oli 200 naeltega löödud. Ja kõrval oli 90 maksimum naela pikkus, üldiseltr pigem vähem. ...

Nõuka ajal oli 90 nael standartne 1 tollise laua kinnitamiseks kasutatav ja seda mõõtu naelu sai vabamalt hankida omale majaehituseks.
Väiksemad ja suuremad naelad olid raskemini kättesaadavad aga keskmist mõõtu naelu hangiti kohe majaehitamise alul mitu kasti, kui saadi kuskilt "häid naelu".

Kasutati seda materjali, mida oli võimalik kätte saada ja kellel oli rohkem tutvusi antud valdkonnas, see sai omale mitmekesisemat materjalivalikut lubada.

NB. Sõna "hankimine" ei tähenda siinkohal poest ostmist.

[RaJy]

... Peremehe tehtus alla 90 naela ei olnud (isegi sisevoodrilauas) karkass oli 200 naeltega löödud. Ja kõrval oli 90 maksimum naela pikkus, üldiseltr pigem vähem. ...

Nõuka ajal oli 90 nael standartne 1 tollise laua kinnitamiseks kasutatav ja seda mõõtu naelu sai vabamalt hankida omale majaehituseks.

Jutu mõte ei olnud selles kes mida kätte sai vaid selles, et te krutite 140 mm kruviga roovi mis ennemalt tehti 90 naelaga ja püsis ilusti 50+ aastat - natuke üle ei dimensioneeri?
Omale katust tehes kasutaks kruve vaid fikseerimiseks - kõik taoks naeltega üle.

[ping]

... Peremehe tehtus alla 90 naela ei olnud (isegi sisevoodrilauas) karkass oli 200 naeltega löödud. Ja kõrval oli 90 maksimum naela pikkus, üldiseltr pigem vähem. ...

Nõuka ajal oli 90 nael standartne 1 tollise laua kinnitamiseks kasutatav ja seda mõõtu naelu sai vabamalt hankida omale majaehituseks.

Jutu mõte ei olnud selles kes mida kätte sai vaid selles, et te krutite 140 mm kruviga roovi mis ennemalt tehti 90 naelaga ja püsis ilusti 50+ aastat - natuke üle ei dimensioneeri?
Omale katust tehes kasutaks kruve vaid fikseerimiseks - kõik taoks naeltega üle.

Õppida tasuks nendel katustel tehtud vigadest, mille tuul on maha puhunud.

Tuul kiirusega 30m/sek avaldab rõhku 110kg/m2.

viewtopic.php?t=37623#:~:text=Meie%20so ... stu%20peab

Meie soovitus roovituse löömiseks on nael. Naela pikkus valige selline, et lõppmaterjali läheks sisse vähemalt naela 8 diameetrit. Näide: roov: 50x50, distantsliist 50x25, 4mm nael = 50 + 25 + 4 x 8 = 107. Järelikult naela pikkus vähemalt 107 mm. Ehk et 100-st naela ei soovita, pange 120.
Kruviga pole keelatud, aga on hulka rohkem tööd ja kruvi on ka kõvasti rabedam, mis tähendab, et võib murduda. Kui on suur soov siiski kruviga roov kinni lasta, siis valige selline kruvi mis seal ka vastu peab

[vuuk]

Sama siin - võtsin kinnitusvahendi pikkuse puhul just aluseks eeltoodud reeglit. Samuti võimalikust rihtimisvajadusest lisanduda võivaid millimeetreid.
Variandid pole alati võrreldavad, mistõttu ei saa üldistada:

6 mm läbimõõdu võtsin kruvile lähtuvalt kogemusest, et 5 mm puhul oli praktikas sagedasti ette tulnud purunemist. Kruvid keerme kohalt on peenemad ja purunemine toimub sealt. Kasutusklass c3 tähendab, et selle pinnakate on selline, mis mõeldud väliskeskkonda.
Kruvitootjate kohapealt ei hakkaks üldistama - jällegi olukorrad võivad olla erinevad ja ei pruugi olla võrreldavad, kuigi jah, on olnud erinevaid tähelepanekuid ja mõne tootja kruvide osas suuremaid kahtlusi.
Tolliste laudade kinnitamisel oli vanasti minu arust reegel, et nael pidi ulatuma põhimaterjali sisse 2 x kinnitatava laua paksust, mis teeb 2 x toll, järelikult tollise laua kinnitamisel naela pikkus 3 tolli (75 mm, mille läbimõõt oli 3 mm). Seega need, kes naelad "hankisid", võisid tolliste laudade kinnitamisel kasutada 90 mm või pikemaid naelu. Mina tagusin tollised lauad kinni 3-tollistega (jällegi, ka inimeste osas ei saa üldistada)

[RaimoTammi]

Tänud arutelu eest, pilt selgem. Ainus mis selge pole, on see, mis firma kruvisid roovide konnitamiseks kasutada, kui peaks kuvisid tahtma Eks siis tuleb riskida.

[T25]

Omale katust tehes kasutaks kruve vaid fikseerimiseks - kõik taoks naeltega üle.

Sama siin. Kogemus näitab puidust tellingute lahtikruvimisel , et kruvid on haprad ja paljud on puruks läinud.

Kivikatusele 5x5 roovi paigaldades olen alati lasknud puuriga augu ette ja siin 125mm nael järgi.

Eterniidile olen alati 5x10 prussi kasutanud. Lihtsam tabada märki kruviaugu puurimisel ning vanadel majadel on sarika samm ka nagunii liialt suur olnud.

[RaimoTammi]

[/quote]
Laastu ajad labidaga alla aga kuidas "heas korras" laudise eemaldamine lihtsustab järgnevate tööde tegemist?

[/quote]

Asi niikaugel, et laast on maas ja vana roov kuiv ja kõva. Nüüd oleks lihtsam tõesti see vana roov sinna alla jätta ja aluskate otse sinna peale paigaldada.
Olen ma õigesti aru saanud, et "hingava" aluskatte võib otse laudisele panna? Kunagi kuskilt plekk-katuse juhendist lugesin seda lausa soovitusena. Soojustus tuleks siis vana roovi alla. Sellisel juhul on sinna suht kindlalt vaja ka tuuletõke lisaks panna.