Liitumiskilbist ühendus 2 suunal

[Kalvis]

liitumiskilbi lähedale oma krundile veel üks ilmastikukindel maapaigaldusega kilp

Kas see kilp tuleks teha TN-C või TN-S?

Vastavalt vajadusele, valitud kaablitele, omaniku soovidele. Tavaliselt on TN-S (kuuri ja majja läksid mõlemad TN-S (5 soonelised) aga suurematel võimsustel on ka TN-C (N: päikesepark ja maja tulid erinevates suundadest mõlemad TN-C)

[Küülaline]

Vastavalt vajadusele, valitud kaablitele, omaniku soovidele

Kaablid valitaksegi vastavalt vajadusele, aga omanik ei pruugi osata midagi soovida. Ma pean silmas tehnilist otstarbekust ja PEN lahutust kinnistu piires.

[võhik]

Olgu pealegi jaotuskilp, aga kas jaotada 4 või 5 kaablisoont?

See kattub ka minu poolt naaberteemas esitatud kuid vastuseta jäänud küsimusega, et kui mul on juhuslikult liitumiskilbist majja veetud 4x6/6 vaskkaabel, kas ma siis võin PEN-i jaoks selle ühe soone ja suka kokku ühendada (6+6=12 mm2) või pean juba liitumiskilbi juures tekitama TNS-i…?

[kunn24]

Liitumiskilbis pole korrektset PEN-i lahutust. Vaata eelmisel lk-l pilti. Loomulikult asja ajab ära, kui mõlemad juhid krutid LK PEN-i latile ja nimetad tuppa tuleva kaabli TN-S-iks ning kaabli kollarohelise teibid sinisega üle ja suka kolla-rohelisega. Vinguv auditeerija võib selle peale hakata nina kirtsutama, kuid pääseteeks oleks väikese preemiaga ta vaikima meelitada ja ajada plaati, et selline kaabel varem paika pandud. Eraettevõtajad ju. Sisulist tehnilist probleemi ei ole, kui ühendused korralikult tehtud. Kui üritad sukka ilma kaablikinga või presshülsita lihtsalt poldi alla toppida, saad kindlat negatiivse. Toa jaotuskilbis ei tohi siis enam PEN-i latti tekitada, vaid eraldi PE ja N. Samas 6 vs 10 mm2 kaablil ei tee keegi kiirpilgul vahet. Kuskile ei pea minema tuututama, et on 6.
Sama probleem on paigaldiste vastuvõtmisel, ilma supleriga mõõtmata ja ühendusi lahtivõtmata ei saa silma järgi hinnates kuidagi aru (kui vaid isolatsioon näha ja juhe klemmides), kas on 1,5 või 2,5 mm2. Lühikestel juppidel on lühisvoolud ka ok.

[Kalvis]

Vajadus lähtub just kinnistuomanike enda soovidest. Kui üks on kuur, max 16 A siis see kaabel tuleb TN-S. Suured 16 mm2 kaablid tasub TN-C. Maja võib olla ka nii väikse tarbimisega, et mõttekas on TN-S teha.

[kunn24]

Väike tarbimine alati ei puutu asjasse, asjasse puutub pingelang PK lubatud voolul 1-f tarbijal ja maja kilbis 1-f kaitselülitite automaatne rakendumine.

[Kalvis]

Reeglina asub keskmisel küsijal see kõik paarikümne meetri raadiuses. Vajadusel suurendatakse kaabli juhtmete ristlõiget ja kui projekteerija abi ei soovita kasutada pingelangudega arvestamiseks siis kooliraha küsimiseks vaadatakse peeglisse.
Üks huvitav juhus oli. Liitumispunkt krundi piiril. algul üks kaabel majja siis tuli päiksepark sinna juurde siis sooviti elektriauto laadijat jne. Ruumi on seal vähe ja iga kord tehti mingit ratsi, et kuidagi veel midagi ära mahutada... Välja nägi hullem kui ussipesa....

[võhik]

Väike tarbimine alati ei puutu asjasse, asjasse puutub pingelang PK lubatud voolul 1-f tarbijal ja maja kilbis 1-f kaitselülitite automaatne rakendumine.

Konkreetne keiss ongi 32 A peakaitse ja 25 m ilmselt 6 mm² vaskkaablit liitumiskilbist majja.
Seda maakaablit vahetada ei saa, sest see on paigaldatud vundamendi alt enne põrandate valamist.
Kui nüüd haktakse jorisema PEN ristlõike üle ja 6+6 lahendust arvesse ei võeta, siis odavaim ongi tekitada PEN lahutus posti küljes olevasse arvestikilpi või selle alla.

Liitumiskilbist alajaama teisel pool tänavat on miski 200- max 300 m.

Üllatus oli see, et Elektrilevi deklareeris selle arvestikilbi minu omanduseks. Ehk väljaspool plomme võin teha mida tahan. Liitumispunktiks kuulutasid nad tänavakilbi sulavkaitsmelüliti. Ehk siis sokutasid ka aia alt läbi tuleva kaabli mulle hooldada ja vastutada.

[kotermann]

Võhikule: Olen näinud igasuguseid EE paberimäärijate poolt välja nuputatud liitumislepinguid. Huvitavama osa neist moodustavad need enamasti vanemates eramurajoonides sellistele majadele, milledes arvestid majas sees juba vaat et tsaariajast, kokku kirjutatud kirjatööd. Sellistes asumites on tavaliselt õhuliinid, kahe-kolme maja järel on mingi õhuliini mast, mille otsast hargneb kaableid kahele-kolmele eramule.

Sellisel juhul kirjutavad need tarkpead külma rahuga, et kodaniku elektripaigaldise liitumispunkt asub selle Elektrilevi masti otsas. Tegemist on loomulikult kehtivate seaduste (sh. Seadme ohutuse seadus) räige rikkumisega aga katsu sa nendega kembelda. Seadme ohutuse seadus kehtestab muuseas elektripaigaldise omanikule kohustuse paigaldis elektriohu või õnnetuse korral koheselt välja lülitada. Kuidas omanik seda saab teha, kui EE on selle talle oma seadust rikkuva lepinguga võimatuks teinud?

[jyrikg]

Kes seal tsaariaegses kolhoosis see omanik on. Keegi pole keelanud omanikul hoone elektripaigaldist ehitada selliseks ,et seda saab välja lülitada igaüks maja seinalt rubilnikut alla rebides kui selleks on soovi.
Pigem loodavad sealsed elenikud ,et EC vahetab välja kogu maja toitejuhtmestiku kuni korteri ukseni ja tõstab arvestid õuele oma kilpi. Selliseid heatahte ehitusi tehti Elektrilevi aegu ja vist ka ainult siis kui vald tasumisele kaasa aitas.

[kotermann]

Jyrikg, kui teie liitumispunkt on selle EE õhuliini masti ülemises otsas, siis mis nippidega suudate selle kaablivisangu maja seinani pingetuks teha, lepingujärgselt nimelt arvab EE, et see on ka teie oma ja teie peate selle eest vastutama kui näiteks puuoks selle katki lööb ja pingestatud otsad maapinnal vedelevad.

[Urmas]

Jyrikg, kui teie liitumispunkt on selle EE õhuliini masti ülemises otsas, siis mis nippidega suudate selle kaablivisangu maja seinani pingetuks teha, lepingujärgselt nimelt arvab EE, et see on ka teie oma ja teie peate selle eest vastutama kui näiteks puuoks selle katki lööb ja pingestatud otsad maapinnal vedelevad.

Meil maal tuleb samuti elekter mööda õhuliini. Kunagi oli arvesti majas, kuid mingi 15-20 aastat tagasi pandi uus kilp maja juures(ca 5m kaugusel) asuva posti külge. Minu teada on ka maal liitumispunktiks märgitud posti otsas olev ühendus, kuid kui on vaja kogu kupatus elektrist vabastada, siis piisab sama posti küljes asuvas arvestikilbis pealüliti(?) asendi muutmisest. Kuidas nüüd asjast aru saada? Mis ühendused seal posti otsas veel on? Ise olen aru saanud, et tuleb õhuliin postini, sealt alla kilpi ja uuesti üles postile ning edasi juba postist maja kannude külge. Kas see nüüd tähendab, et see 3-4-5m posti otsast kilbini on meie oma, kilp jälle kellegi teise oma ja kilbist edasi jälle meie oma? Natuke jaburavõitu oleks see 3-4-5m jupp meie omanduses. Või on siiski posti otsast alla kilpi ja sealt uuesti üles posti otsa elektrifirma omand?

[kotermann]

Kui EE on lepingus Teie liitumispunktiks nimetanud selle masti tipust hargneva kaabli, siis on see just olukord, mida eespool kirjeldasin.

Selliseid lepinguid hakati vorpima siis, kui kõik elektripädevusega tegelased olid EE-st ebavajalikena minema löödud, pensionile või mullatoidule siirdunud. Edasi tegutsevad ainult lontrustest juristid ja raamatupidamise tädid, kellede elektrialastest teadmistest ei piisa peldikus tule põlema panekuks või kustutamiseks.

Kui viitsin, siis otsin homme paberivirnade alt ühe kirja, mille koostasin korteriühistust kliendile ja lubasin kogu EE kamba kohtus kolme minutiga allavett lasta. Alles siis hakkas aastaid kestnud vaidlus lõppema.

[Urmas]

Kui EE on lepingus Teie liitumispunktiks nimetanud selle masti tipust hargneva kaabli, siis on see just olukord, mida eespool kirjeldasin.

Aga meil ju ei hargne. Unustasin eelmises postituses mainimata, et meie maja juures on õhuliini lõpp ehk meie oleme viimased. Mind nii üldhuvi mõttes huvitaks just need kaks 3-4-5m juppi, mis tulevad postist kilpi ja kilbist posti otsa tagasi. Kelle omad need ikkagi on ja kus maalt oma meie omand? No olgu, kilbist posti otsa tagasi võib isegi olla meie omand, aga posti otsast kilbini kui liitimispunktiks on määratud posti otsas olev ühendus. kui meeles, siis nädalavahetusel kiikan korra posti otsa ja vaatan täpsemalt mitu ühendust seal on. Seda mäletan ka, et kui pandi uus liitumiskilp, siis kaevati ka kraav ja kraavi visati mingi 5m maanduskaablit.

[jyrikg]

"Jyrikg, kui teie liitumispunkt on selle EE õhuliini masti ülemises otsas, siis mis nippidega suudate selle kaablivisangu maja seinani pingetuks teha, lepingujärgselt nimelt arvab EE, et see on ka teie oma ja teie peate selle eest vastutama kui näiteks puuoks selle katki lööb ja pingestatud otsad maapinnal vedelevad"

Oli mu täpselt nii aga. Elektrikuna paigaldasin ise liitumiskilbi Elektrilevi mastile ja tellisin plommimised.
1. Põhjus ELV töötaja käis iga kvartal mul arvestit kontrollimas- kas ma juba varastan. Selleks tuli töölt koju tulla uksi avama.
2. Pika liini korral on pikse liigpinge võimalus suurem(elan "mätta" otsas). Miks peaks see liigpinge purustama ELV arvesti minu hoones. Tehku seda ELV kilbis ELV mastil mille samuti paigaldasin oma krundile ,et oleks kuhu kilpi riputada .
3. Mul oli kilpi ruumi vaja. Välja visatud arvesti vabastas mulle vajaliku pinna kilbis.
Pingetuks saab kaabliallaviigu/visangu mastis pingealuse tööna otsi lahutades. Kui puuoks selle katki lööb siis vahetab selle elektrifirma, kellel on oskused, vahendid ja õigused maja omaniku tellimusel. Ohu olukorras aitab päästeamet , kes saab kiiremini OVB elektrikud paigale organiseeritud.
Ma pidin oma vee liitumisühenduse ka firmalt tellima ,sest mul polnud õigust seda ühendust teha PE32 torule. Olgugi ,et vajaliku suurusega augu kaeve krundi piirile suutsin korraldada ja jätkumuhvi keevitusaparaadi saanuks tööriistalaenutusest.