Komfovent ja sissepuhke temperatuur

[keemik]

Tere!

Sai freshklappidest ja ebaühtlasest õhuvahetusest siiber, Kredex pani ka õla alla ja lasin paigaldada soojustagastusega ventilatsiooni.

Mõõdistamine toimub mõne päeva pärast, aga on mure seoses sellega, et sissepuhke temperaruur on kõvasti madalam, kui lootsin vastavalt masina spetsile ja teiste kogemusele. Saan aru, et spetsil välja toodud numbrid on ideaaltingimustes, kuid kahekordne vahe on ikka palju. Näiteks väljas -2, toast ca 22.5 välja ja tuppa tagasi +7 (kalorifeer väljas, SP/VT 30%). Saan aru, et süsteem veel tasakaalustamata ja äkki asi selles, kuid kahtlust lisab see, et mida kõrgemaks panna õhuvahetus, seda lähemale sissepuhke temperatuur liigub sellele, mida lootsin (SP/VT 80% peal annab juba +16.5 samadel sise/välistemperatuuridel, mis on päris lähedal masina spetsile. Kui 80% võimsus tähendab, et õhk majas vahetub üle kahe korra tunnis.

Kirsiks tordil on see, et agregaat on ikka tublisti üle dimensioneeritud paigaldaja poolt, et müra oleks madal. Ja nii ongi, täiesti vaikne süsteem, mitte midagi pole kuulda. Selles osas super rahul.

Endal on 2 ideed: süsteem on väga tasakaalust väljas ja SP on tunduvalt suurem, kui VT hetkel ja peale tasakaalustamist peaks asi paranema. Teine võimalus aga on see, et masin on liiga suur ja toast tulnud soojus "kaob" lihtsalt masinas ära, kui ta tiksub seal 30% peal. Seda hüpoteesi toetab see, et kui tõsta koormust, liigub sissepuhke temperatuur pidevalt kõrgemaks, kusjuures soojusvahetuse kasutegur jääb suht samaks (mida masin ise arvutab) andurite põhjal.

Hetkel kedagi/midagi ei süüdista, aga tahaks kuulda mõtteid/ideid ja teiste kogemusi ja ehk saada ka targemaks mõõdistamise ajaks (mida vaadata/jälgida/küsida).

[val]

Mul oli pikalt regullimata ja temp osas ei olnud erilist vahet. Proovi, mis juhtub kui sp/vt suhet muudad. Kas seadetes suvi/talv käsitsi valitav?

Kui sul 80% peal temp parem, siis asi kahtlane, sest efektiivsus peaks just vähenema suurema õhuhulga korral, vt oma seadme Temperature efficiency graafikut.

Mingi aeg siin oli juhtum, kus torud olid valesti ühendatud või masin vale käelisusega.

Täpne masin võib abiks olla ja kui palju see siis on üle dimensioneeritud?

[keemik]

Tahtsin tasakaalustamise/mõõdistamise ära oodata, enne kui uuesti kirjutan. Plafoonid krutiti paika ja SP/VT jäid mõlemad 55%, see pidi andma nõuetekohased l/s. Keerasin kalorifeeri välja ja jäid sellised numbrid: SP 14.5C, toas 22.5C, õues näitab maja termomeeter -3C. Kahjuks heitõhu temperatuuri masin ei näita, kuigi ta seda mõõdab. Soojusvahetuse kasutegur 75% ringis (masina raporteeritud).

55% võimsus siiski tundub palju ja OK tunne on tavaolukorras seal 35%-40% peal (õhu puhtuse mõttes). Siis vaatavad vastu sellised numbrid (kalorifeer väljas, SP/VT 35%): SP 9.5C, toas endiselt 22.5C, õues -3C. Kasuteguriks arvutab endiselt midagi sinna 75% ümber. Masina enda mõõdetud VT temperatuur langes ca 2C madalamal kiirusel.

Masin ise 600m3/h passi järgi, maja kubatuur ca 375 m3. Tundub, et õhu jahtumine omab siiski teatavat rolli. Kas siis jahtub läbi masina korpuse ja/või heitõhk/õhuvõtt torude kaudu. Heitõhk/õhuvõtt 200 mm, isoleeritud, ca 2 m pikkust välisseinast. Masin ise keldris, seal 12C sooja.

Tundub, et nii on ja tuleb rahul olla.

[val]

... Keerasin kalorifeeri välja ja jäid sellised numbrid: SP 14.5C, toas 22.5C, õues näitab maja termomeeter -3C. Kahjuks heitõhu temperatuuri masin ei näita, kuigi ta seda mõõdab. Soojusvahetuse kasutegur 75% ringis (masina raporteeritud)....

Numbrid tunduvad loogilised. 55% võimsuse võid rahulikult 30-40% peale lükata (kahtluse korral kontroll CO2 mõõtjaga) ja kui kodu tühi, siis võib olla min 20% vms mida konkreetne masin võimaldab. See peaks soojusvaheti kasutegurit tõstma.

[kaimagk]

…võin ka võrdluseks numbrid anda. Masin UNI 4, rootor, töötab 63% võimsusega. Toast õue + 25 , õuest tuppa +19 ja seda -3 -4 välis tempiga. ( lisakütet hetkel vaja pole)

[keemik]

Tänud, kes arvasid/vastasid.

kaimagk - suurt pinda see ventileerib?

Kui ma enda Komfovendi panen ka sinna 65% peale siis jõub suht samasse kanti (SP/VT temperatuuride vahe ca 5C-7C).

Sestap, ma siis järeldaks seda, et oleks võinud võtta väiksema masina, siis oleksid soojuskaod masinast (mitte siis soojusvahetuse kadu, vaid energia kadu masinaga seotult) väiksemad.

[kaimagk]

….150 m2, 400m3

[prpr]

Komfovendil väljatõmbe peal vent ei tööta nii efektiivselt, nagu sissepuhke peal.
See, kes sul mõlemad sama % peale pani ei teinud asja korrektselt.

Komfovendil on olemas CAV režiim, kus anduritega mõõdab reaalselt õhukogust. Samas, et see töötaks peab olema seadmesse tulevatel torudel päris mitu meetrit sirget vahel, muidu näitab aiateibaid, kui vahetult enne paned 90 kraadi põlved... aga enamusel ongi asi nii lahendatud (see info pärineb Komfovendi enda töötajatelt).
Ainus võimalus sellisel juhul seda korrektselt näitama panna on pikendada juhtmeid ja paigutada need pikema sirge osa sisse ning teha service menu-st kalibreerimine. Tavakasutaja jaoks ulme.
Samas, kui sul enne agregaati pikalt mingeid põlvesid ei ole, siis sa peaksidki seda CAV režiimi kasutama ja õhukogused talle ette andma. Ma arvan, et sul vajub suu ammuli selle peale, kui sul on üks vent nt. 25% ja teine 45% aga õhuhulk sisse/välja on võrdne (tegelikult võiks olla sissetulev õhuhulk 5-10% suurem, selleks, et oleks kogu aeg kerge ülerõhk ning igalt poolt vahedest, kus soojustus 100% tihe pole tolmu jms ei tõmbaks sisse).

Mina kasutasin endal differentsiaalrõhuandureid, nendel on toru kuju ükskõik. Aga selleks, et teada saada õhukogust mingisuguse differentsiaalrõhu juures on vaja lisaks teha õhukoguse mõõtmised. Selleks tegin kaks auku mõõtmiseks SP ja VT torude pika sirge osa sisse enne kollektorit ning kasutasin õhukoguse mõõtjat mõlemas. Käisin erinevad vendika % käsitsi läbi tasakaalustades SP ja VT õhukoguse ja kaardistasin tulemused rõhuga võrreldes.
Selle järgi panin erinevatel profiilidel diferentsiaalrõhu näidud paika.

Ilma CAV või VAV juhtimiseta on täiesti absurd seda asja teha tegelikult, sest filtri täitumisel erineb kolossaalselt õhukogus. Samas, kui sul on CAV või VAV juhtimine, siis kuuled, et vendikad hakkavad undama, selle järgi vahetad filtreid. Komfovendi enda filtri täituvuse % on lihtsalt ajagraafiku järgne, see ei mõõda mitte midagi.
Rääkimata sellest, et tahes tahtmata sõltub mingil määral tuule suunast/tugevusest kogu asi ning kui sul on kontroll vahel, siis kompenseerib selle ka.

Põhjus, miks sul 55% juures on asi nii hull on see, et tegelikult hakkab kuskilt 60% juurest väga kiiresti õhuhulk tõusma. 20-50% ei muutu suurt midagi. Seega sul läheb isegi täiesti vale seadistuse juures asi enam-vähem normaalseks. Aga kui mõlemad on 55, siis suure tõenäosusega sul väljatõmbevent ei liigutagi suurt midagi. Mul näiteks ~võrdse õhukoguse saavutamiseks käib SP 52% ja VT 60%. Kuivõrd see veel lisaks ei ole lineaarne ja 55% pealt edasi hakkab vendi kiirus väga kiiresti tõusma, siis on tegelikult vahe meeletu.

Ning talvel kui ventileerida palju läheb õhuniiskus täiesti käest ära, seega talvel võiks natukene rahulikumalt kogu see asi käia...

[ping]

... (tegelikult võiks olla sissetulev õhuhulk 5-10% suurem, selleks, et oleks kogu aeg kerge ülerõhk ning igalt poolt vahedest, kus soojustus 100% tihe pole tolmu jms ei tõmbaks sisse). ...

Millise seinakonstruktsiooni juures, millistel tingimustel ja kuskohas peaks olema ülerõhk?

... erineb kolossaalselt õhukogus. ...
... siis on tegelikult vahe meeletu.
...Ning talvel kui ventileerida palju läheb õhuniiskus täiesti käest ära, seega talvel võiks natukene rahulikumalt kogu see asi käia...

Kui nende emotsionaalsete kilgete asemele numbrid panna, siis võiks isegi tehnilise tekstina tunduda, praeguse ChatGPT poolt kirjutatud "novelli" asemel.

[Äärenurk]

Kui nende emotsionaalsete kilgete asemele numbrid panna, siis võiks isegi tehnilise tekstina tunduda, praeguse ChatGPT poolt kirjutatud "novelli" asemel.

Sulle tundub, et kasutaja prpr on tehisintellekt?

[keemik]

Tere taas.

Talv möödus nii, et hoidsin agregaati 55% peal (SP ja VT mõlemad), mis oli ka seadistatud. See tagas selle, et sissepuhe vs väljatõmme temperatuurid olid mõistlikud ilma elektrikütteta. Väiksematel kiirustel hakkab sissepuhke temperatuur langema. Justkui hajuks soojus agregaadis ära enne kui tuppa tagasi liigub.

Kui oli tasakaalustamine, siis väljatõmbe plafoone keerati kõvasti rohkem lahti küll. Sissepuhet vist väga ei näpitud ning seadistati kerge ülerõhu peale. See tagab ka selle, et ahju küttes hakkab tuli väga hästi põlema ning ei pidanud valima menüüst "Ahju" režiimi. Mis võib viidata ka sellele, et ülerõhku on liigagi palju.

Olen ka ise korra suitsuküünaldega kontrollinud väljatõmbe plafoone, tõmbab ära küll (eks see ole muidugi kvalitatiivne mõõtmine).

See, et ventilaatori pöörlemiskiirusest liigutatav õhuhulk sõltub takistustest (ja õhu temperatuurist), mis mõlemal liinil on erinev, ei ole mulle üllatuseks. Gaasikromatograaf on igapäevane töövahend.

Võrreldes freshklappidega on asi parem, õhukvaliteet on ühtlane (õhtul magamistoas versus hommikul ärgates). Samuti on vaiksem, kuna freshi augud panin kinni. Kui kevadine tänavapesu oli tehtud linnal, vaatasin ka pool aastat kasutusel olnud filtrit (õhu sissevõtt). See nägi ikka jube välja.

[ping]

Kui nende emotsionaalsete kilgete asemele numbrid panna, siis võiks isegi tehnilise tekstina tunduda, praeguse ChatGPT poolt kirjutatud "novelli" asemel.

Sulle tundub, et kasutaja prpr on tehisintellekt?

Jah, vähemalt senikaua, kui pole seletatud hoonesisese ülerõhu positiivset mõju hoone konstruktsioonide toimimisele hoone kasutusaja jooksul.
(Soome elamute välispiiretes valitseva olukorra kohta tehtud uuringu näitel, kus leiti niiskuskahjustusi piirdekonstruktsioonides üle pooltel hoonetest.)

[prpr]

Talv möödus nii, et hoidsin agregaati 55% peal (SP ja VT mõlemad), mis oli ka seadistatud. See tagas selle, et sissepuhe vs väljatõmme temperatuurid olid mõistlikud ilma elektrikütteta. Väiksematel kiirustel hakkab sissepuhke temperatuur langema. Justkui hajuks soojus agregaadis ära enne kui tuppa tagasi liigub.

Hakkab langema, sest sul on seadme juurest mõõtmata SP ja VT õhukogus.
Plafoonid ei puutu asjasse, plafoonidest mõõtes ei saa seda paika, eriti erinevate kiiruste juures.
Plafoonide tasakaalustamise eesmärgiks on, et õhukoguste jaotus on korrektne (õhk ei liigu mööda lühimat teed), aga SP ja VT suhtele see erilist mõju ei oma ning on täiesti mõttetu ka kuidagi üritada seda nii paika ajada.

Kui sa tahad normaalset juhtimist, siis kaks võimalust:
a) Kui seadme sisse jooksev SP ja VT toru on mõlemad vähemalt paarimeetrised ilma põlvedeta, siis pane CAV režiimi ja määra lihtsalt õhuhulgad m3/s, seade teeb kõik ülejäänu.
b) Paigalda diferentsiaalrõhu andurid ning mõõta ära õhukogused erinevate diferentsiaalrõhkude juures.

Kolmas variant, mis kehvem, on ära mõõta õhukogused SP ja VT erinevate ventikate % juures. Aga see ei suuda arvestada filtrite täituvust ega ka tuult.

Seejärel ära häälestada 3-4 profiili (C6-s vähemalt on Away, Normal, Intensive, Boost) selliselt, et SP ja VT oleks sarnane. Torust saab peale mõõtepunkti tegemist mõõta näiteks kuumtraat anemomeetriga, odavamad on aliexpressis 100 euro ringis.

[keemik]

CAV oli mulle juhendist silma jäänud, aga oletasin, et selle jaoks tuleb eraldi andurid paigaldada. Lugesin uuesti üle ja piisab ainult sissepuhke temperatuuri andurist, mis on ka olemas.

On ca 2 meetrised sirged jupid nii SP kui VT peale masinat, kuid neile eelnevad põlved (masina pealt keerab paremale seina peale põlvedega, kus siis SP ja VT jooksevad paralleelselt ca 3 meetrit ja siis põlved, et keerata keldri vahelaest esimesele korrusele püstakusse). Varasema postituse järgi saan aru, et need põlved välistavad CAV-i kasutamise (ilma kalibreerimata)?

Valisin CAV režiimi ja soojusvaheti näitab varasema 75% asemel kasuteguriks 95% ja SP temperatuur tõusis ka. Samas õues SP/VT resti juures on väljapuhke õhuvool väga palju tugevam. Tunnetuslikult ütleks SP/VT resti juures olles, et VT on intensiivsem kui õhuvõtt. Jätan mõneks ajaks CAV-i ja vaatan, kas tõmbab maja vaakumisse.

[prpr]

Kui sul on kohe peale masinast väljumist põlv siis CAV ei saa kasutada ega ka kalibreeritud.

Seal tekkib pööris ja erineva vendi kiiruse juures läheb erinev osa õhust vastu andurit. Seega kalibreerida ei ole midagi.

See, et sul seal pärast mingi pikk toru on ei ole oluline, ainus mis loeb on esimese põlve kaugus masinast.

Kui VT on liiga kõrge, siis ongi kogu aeg 95%, sest välja läheb rohkem kui sisse tuleb. Reaalsus on palju halvem, sest sul pressib igalt poolt majja välisõhk sisse.

[keemik]

CAV-ga hakkas pööningu luugi tihendite vahelt õhku sisse tõmbama ja võtsin CAV-i maha. Seni kasutusel olnud režiimis ei tundu õhu "sissevedamist" olema, sest majas peak olema ülerõhk - ahi süttib kenasti ja pööningu luugi tihendite vahelt midagi sisse ei tõmba.

Kui kunagi igav hakkab, peab selle teemaga edasi tegelema.

[saario]

Vaevlen ka Komfovendi ventilatsiooni murede käes, külmadega kord masin seest jääs, kord kõik niiske. SP ja VP keerati peale värsket paigaldust mõõtepassi järgi paika "kodus" reziimis SP 73 VP 80. Ei ole normaalne, et hommikud algavad akende kuivatamisega ja nii teinekord mitu korda päevas.
Kui keegi on nõus telefonitsi konsulteerima või teab Tartus mõnda pädevat ventilatsiooni firmat, siis tänud ette.

[prpr]

Vaevlen ka Komfovendi ventilatsiooni murede käes, külmadega kord masin seest jääs, kord kõik niiske. SP ja VP keerati peale värsket paigaldust mõõtepassi järgi paika "kodus" reziimis SP 73 VP 80. Ei ole normaalne, et hommikud algavad akende kuivatamisega ja nii teinekord mitu korda päevas.
Kui keegi on nõus telefonitsi konsulteerima või teab Tartus mõnda pädevat ventilatsiooni firmat, siis tänud ette.

Ehk natukene hilja, aga alati on mõistlik ära mainida, millise mudeliga tegu. Komfovendil on rootoriga ja plaatvahetiga mudelid, need on erinevad kui siga ja kägu.

[Siil123]

Samuti sarnase murega.
Komfovent R400V, rootor.
Maja 130m2 ja 357m3
Esimene küsimus, kas see ikka piisava võimsusega masin? Tundub väga piiripealne, samas projekteeriti selline.

Talvel suurte miinustega oli masinas sees sissepuhke juures kõvasti jääd. Filtrid märjad. Kohati rootori juures samuti jääd. Ise kartsin, et hakkab lõhkuma lausa rootorit. Mitu korda viskas masin häiresse, külmumisoht. Paigaldaja sai infot, et lülitada külmumiskaitse välja.
Otseselt palju paremaks olukorda ei teinud. Lumi ja jää masinas olid suurte külmadega ikka. Sauna tegemine ka kaasa ei aidanud.
Masin töötas mingis veidras režiimis. Reguleeris ise SP/VT kiiruseid ja polnud vahet, mis programmi puldist valid. Peale sauna aknad alati tilkusid kondentsist ja boost ei teinud mida vaja.
Nüüd pikemalt masin manuaalses ja saan ise valida: kodus, külalised, boost(saun) jne. Aidati mingeid seadeid muuta, ei mäleta enam.
Masina peamised programmid kodus ja külalised olid mõlemad seadistatud SP 97% ja VT 85%. Selliselt teeb masin kole suurt müra ja korralik tuule liikumine ka kodus. Näppisin ise kodus režiimi madalamaks. Eraldi seisev CO2 andur päeval ~550-670ppm kandis. Öösel magamistoa tõmbas 970 juurde. Peab miski graafiku seadistama masinas.

Kas liiga väikse võimsusega masin paigaldatud?

Lisaks näitab see komfovendi värviline paneel tunduvalt suuremat sisetemperatuuri ~2-3C kõrgem kui tegelik.

Kõik just kui projekti järgi, tehti mõõtmised ja reguleeriti SP/VT avad. Samas kui küsimustega pöördud, siis selline teadmatus kumab läbi, et täpselt ei teata mida tehti jne.

[kaimagk]

...nii palju oskaks pakkuda, seda jääd tekitab väljatõmmatav niiskus tubadest (eriti saunast), proovi seadistada masin nii et krõbedatel külmadel oleks sissepuhe väiksem. Siis suudab ehk väljaminev õhk sulatada rootorit rohkem.
Kusagilt peab füüsikaseadusi rakendama . Teine variant on eelsoojendada sissepuhkeõhku(enne rootorit).

[Siil123]

Sellele järeldusele jõudsin samuti, et suurte miinustega sauna väga teha ei tasu, sest väljatõmbe õhus olev niiskus aitab jää tekkele seadmes kaasa.

Kes oskab kommenteerida seadme sobivust antud ruumalale?

[kaimagk]

Masina andmete järgi oleks jah nagu ja max maja suurusele. Siin muidugi mängib rolli ka mitu inimest majas elab, kui pikad ja mis mõõdus on vent-torustik. Seda värki võiks kommenteerida see kes tegeleb ventilatsiooni projekteerimisega. Kas siin foorumis selline ka on .......

[optimist88]

Sellele järeldusele jõudsin samuti, et suurte miinustega sauna väga teha ei tasu, sest väljatõmbe õhus olev niiskus aitab jää tekkele seadmes kaasa.

Ära ette põe, proovi järele. Sauna küttes sa ju tõstad väljatõmbe temp-i. Leili-duši niiskusega tuleks ehk tagasi hoida, see selgub katsetades. Mul plaatvahetiga seade, teoorias külmumisoht suurem. Seade +10 ruumis, pole kunagi saunaga tagasi hoidnud. Pakasega on kõige ägedam sauna teha.

[kaimagk]

…..loeks ikka teemat ka:) , inimene kirjutas ju et talvel kõvade miinustega jäätub masin ära, aga noh , ära põe, las külmub……..

[optimist88]

…..loeks ikka teemat ka:) , inimene kirjutas ju et talvel kõvade miinustega jäätub masin ära, aga noh , ära põe, las külmub……..

Kirjutasin, et sauna küttes väljatõmmatava õhu temp tõuseb (suhteline niiskus väheneb). Aga ega ma neid rootoriga vaheteid ei tunne tõesti, äkki see on probleem nende jaoks. Ärgu siis kütku .