Maaküte vs ÕhkVesi 85m2 majale

[Urmas]

Ping, kas sa ikka moderaator Hiid esimest postitust lugesid ikka tähelepanelikult? Vist ei, sest seal on kirjas, et seal hakkavad elama vanainimesed! Kui hakkaksid elama noored, siis sinu kalkulatsioonid oleks ehk kohased, kuid sundida vanainimesi kütma igapäevaselt ahju, selmet nautida pensionipõlve?
Suvel saab meie ÕVSP-l 2 aastat täis. Probleeme ei ole olnud ja oi kui mugavaks on elu läinud. Rahalises mõttes oleme vist veidi kaotanud vs oma metsa puud, kuid eks laiskuse eest tule maksta.
Olen eelnevalt kunagi maininud mingis kommentaaris MSP lekkeprobleeme lugedes, siis eelistasime millegipärast ÕVSP. Just hiljuti tuli teema, et talve jooksul oli vaja kinnisesse(?) süsteemi 30l piiritust juurde valada. Mine otsi leket maa seest. ÕVSP-l on vist enam-vähem kõik nähtaval. Lisaks veidi väiksem hind. Ping rääkis siin ÕVSP -25* juures töötamisest, siis meie isendi puhul ei ole me pidanud juurde kütma, kuigi igaks juhuks on vana Stropuva veel paigas ja 9rm puid ka alles nii igaks juhuks.
Mode Hiid võiks konsulteerimiseks ühendust võtta kasutajaga Coolhouse. Tema meie pumba muretses ja paigaldas. Äkki vara kiidan, sest garantii ei ole veel läbi?

[nexus4]

... Teises majapidamises juba krooniajast üks MSP tuksub, vahetatud on selle ajaga peotäis temp andureid. Tagurpidi külmkapp ju...

Kas ise vahetasid andureid?

Mul ka üks MSP jäi krooniajast käima.
Kui nüüd veakood ette tuli, siis esimene jutt remondifirma poolt oli, et "See on nii vana masin, et tuleb kindlasti väljavahetada, sest enam pole mõtet remontida".

Kui ise läksin asja uurima, siis selgus, et 3T kraani vahetuse käigus oli hooldusmees ühe anduri pistikuga sihilikult sikku mänginud ja teadlikult teinud sellise viguri sisse, et masin kindlasti jälle remonti vajaks.

Vanu masinaid saab oskuste ja tahtmise korral veel elule aidata aga kaasaegseid 10 aasta pärast, ilma tootja tarkvarata ei pruugi enam käima saada.
Ja kui enam omal remondijaksu pole, kas siis pensionär jõuab kalli seadme remonditeenust sisseosta?

Ise jah, aga siiski siiski... olles tehnikakauge või põhimõtteliselt mugav inimene ehk soovides täisteenust, tundub 10a meelevaldne periood.

[ping]

Ping, kas sa ikka moderaator Hiid esimest postitust lugesid ikka tähelepanelikult? Vist ei, sest seal on kirjas, et seal hakkavad elama vanainimesed! ...

Muidugi lugesin ja seepärast soovitan väiksele "viimasele majale" planeerida kuni 2000eur maksvat kütteseadet, mida on lihtne vajadusel vahetada, selle asemel et osta keeruline ja 10 000eur maksev süsteem.

Mul on "viimase maja" ehitamise plaanid juba 15 aastat tagasi alustatud ning nüüdseks olen jõudnud juba teise "viimase maja" omale ehitada ning selle küttesüsteemi monitoorida ning täiustada ja seepärast julgen jagada soovitusi.
(Minu mõlemale "viimasele majale" on väljastatud A energiamärgised ja seega ma mitte ainult ei arva, vaid olen kõiki minu poolt pakutavaid lahendusi arvutanud, mõõtnud ja kasutanud.)

Kui kellegi eelarvamused ei luba minu soovitusi mõista, siis see pole minu probleem ja ega ma peale ei sunni.

[ping]

no see oli näide, süvenemata Pingi küsimuse peale.
Kui googeldada, siis neid justkui saada ikka on.
Järgmine näide siis: https://www.kliimakaubamaja.ee/tooted/o ... juspumbad/

Siin vist aetakse segamini "maailmas toodetava kauba" reklaampildid ja "seadmete reaalne saadavus"?

Enne kui pole saanud müüjalt kinnitust pakutavate seadmete saadavuse kohta, ei saa loota, et neid ka on reaalselt vajalikul hetkel saada.

[ping]

... Ise jah, aga siiski siiski... olles tehnikakauge või põhimõtteliselt mugav inimene ehk soovides täisteenust, tundub 10a meelevaldne periood.

Ka minule võib tänapäeval tunduda 10 aastat meelevaldse perioodina aga olen küllaltki veendunud vaadates tehnika ja tehnilise personali arengut, et see hooldemees, kes tuleb 10 aasta pärast soojapumpa hooldama, et tema niimoodi ei arva.

[Coolhouse]

Tere
Plaan elada veel siin ilmas 30a. Teen väikse ühekordse maja 85m2
Põrandakütet ja vett tegema on kumb mõistlikum? Kui paigaldusmaksumus ja igaaastane prognoositav elektrikulu arvesse võtta.
Majja tuleb ka ahi, kuna maja asub metsas ja meeldib puude praksumine.
Vanainimesed, sooja vett väga ei tarbita. Vanni ei tule.
Ja veel.
Kui Õhk-Vesi, siis kas omab suurt tähtsust, kuspool ilmakaares on väliseade? Kas päikesekiirgus aitab kõvasti Copi tõsta? Veebruarist juba soojendab ju, rääkimata märtsist.
Kui pikk võib olla max sise-välisosa vaheline toru?
Arutlegem

Ei oma eriti sisu millises ilmakaares Õ-V soojuspump asub.
Pigem on nii et kui õues 30C sooja siis päikse käes võib seadme plekk kuumeneda ka ..50C. Ehk elektroonika pole eriti õnnelik kui kuuma ja niiskust (augustis nt) saab.
Elektri hind ööpäeva lõikes võib kõikuda 10..100 korda, COP võib-olla kõigub mõnikümmend protsenti.

Max sise-välisosa vaheline külmaaine torude pikkus on väikestel st kodutarbimise masinatel 15 m.
Tegelikult on alati mõistlikum ca 4..5 m pikkune torustik. Lihtsalt trassi kadusid on vähem.

Vanemale asukale võib maasoojuspump isegi lihtsam olla.
Õhk-vesi on neti kaudu juhitav. Samad asjad mida puldilt puutuda võimalik saab muuta ka läbi võrgu. Ainult avariiteate puhul tuleb peakaitse välja lülitada et reset teha. Seda läbi võrgu ei saa.
Ehk vanainimene ei pea asjast mitte midagi teadma ega midagi lülitama kui mõni noorem targem on ning võrgu kaudu tegutseb.

Pingi arvamus on suht õige. Võib osta soodsa asja mis töötab ja väga sarnase asja hirmkalli hinnaga.

[Kalvis]

... Julgeks pakkuda vaat et 4 kW õhk-vesi pumpa. ...

Millise kohaliku firma laovalikus on saadaval nii väikse võimsusega (4kW) Õ/V pump, mis töötaks ka -25C juures?
Kui suur on sellise Õ/V agregaadi soetusmaksumus?
Ja kütteseadme kogumaksumus näiteks 10 aasta peale?

Ma ei ole müügimees. Kas ja kus keegi müüb - annab küsijale ise teada.

[ping]

... Julgeks pakkuda vaat et 4 kW õhk-vesi pumpa. ...

Millise kohaliku firma laovalikus on saadaval nii väikse võimsusega (4kW) Õ/V pump, mis töötaks ka -25C juures?
Kui suur on sellise Õ/V agregaadi soetusmaksumus?
Ja kütteseadme kogumaksumus näiteks 10 aasta peale?

Ma ei ole müügimees. Kas ja kus keegi müüb - annab küsijale ise teada.

Ilma küsimata ei anna hädalisele, majaomanikule mitte keegi "midagi teada"!

Kui planeerida maja kasutusajaks 30-40 aastat, siis peab arvestama, et selle aja jooksul võib tekkida 3 korda vajadus kütteseadme väljavahetamiseks. (Elektriseadmeid ohustavad ka võrguhäired ja äike.)

Seega on mõistlik kasutada laiatarbe seadmeid mis on kohe riiulilt võtta mitte loota, et vajadusel mõni tehas alles hakkab tootma vajalikku agregaati.

Kuna "väikse võimsusega" seadmete omahind on suhteliselt kõrge ja nõudlus väike, siis on ka nende saadavus väiksem (võib olla tehasetellimus, tarneajaga isegi pool aastat) ja seepärast soovitangi uurida planeeritavate tehnoseadmete reaalset saadavust, mitte loota "reklaampiltidele".

Reklaamida võidakse ka vanu seadmeid, millede tootmine on ammu lõpetatud aga netilehtedelt on info eemaldamata.

[Urmas]

Kui planeerida maja kasutusajaks 30-40 aastat, siis peab arvestama, et selle aja jooksul võib tekkida 3 korda vajadus kütteseadme väljavahetamiseks. (Elektriseadmeid ohustavad ka võrguhäired ja äike.)

Jättes kõrvale võrguhäired ja äikese(kindlustuse olemasolul onkulutuses väljavahetamiseks omavastutuse ulatuses), siis kas ÕSP näol kütteseadme kasutusiga veidi nigelavõitu ei tundu?

[Walter2]

Pigem meil viljeletava globaalse rohepesu tingimustes tapetakse need õsp-d perioodiliselt ära sellega, et leiutatakse järjekordne maakera päästev "külmaaine" mis vanasse seadmesse enam ei sobi..

[ping]

Kui planeerida maja kasutusajaks 30-40 aastat, siis peab arvestama, et selle aja jooksul võib tekkida 3 korda vajadus kütteseadme väljavahetamiseks. (Elektriseadmeid ohustavad ka võrguhäired ja äike.)

Jättes kõrvale võrguhäired ja äikese(kindlustuse olemasolul onkulutuses väljavahetamiseks omavastutuse ulatuses), siis kas ÕSP näol kütteseadme kasutusiga veidi nigelavõitu ei tundu?

Kui 20 aastat tagasi nimetati "Suuri kodumasinaid" kestvuskaupadeks millede kasutusiga arvestati kuni 15 aastaga, siis kui paljudel teist on igapäevases kasutuses veel 15 aasta vanune keeruline elektroonikaseade? (Telekas, videomakk, CD mängija, külmkapp, telo, jne?)
Kui pikk on tänapäeval laiatarbe elektroonikakomponentide eluiga?

Kaasaegsete elektroonikaseadmete pikaealisuses ei oleks ma mitte väga optimistlik nähes, et kui 20 aasta vanused Danforsi kütteautomaatikad lähevad lolliks surevate kondekate pärast, siis moodsate protsessoritega töötavaid kontrollereid nimetatakse vanaks, kui need on juba 5 aastat töötanud ning algavad tarkvaraprobleemid.

[Walter2]

Kui 20 aastat tagasi nimetati "Suuri kodumasinaid" kestvuskaupadeks millede kasutusiga arvestati kuni 15 aastaga, siis kui paljudel teist on igapäevases kasutuses veel 15 aasta vanune keeruline elektroonikaseade? (Telekas, videomakk, CD mängija, külmkapp, telo, jne?)
Kui pikk on tänapäeval laiatarbe elektroonikakomponentide eluiga?

Siin oleneb konkreetsest seadmest. Omal on alles vanad äiapapa videoseadmed mis kõik töökorras aga teha nendega pole suurt midagi - kuskohas tänapäeva kaubanduses müüakse uusi Video8 / VHS kassette või kaameraakusid? Kuidas neile salvestatu näit. kaasaegsele digitehnikale söödavaks teha (ilmselt võimalik aga vaja vastavat riistvara)? DigiTV ajastul mis pointi on teleprogrammide ettesalvestamisel VHS maki tüüneriga (kui seda üldse on võimalik teha) kui on järelvaatamine? 8mm filmikaamera ja projektor kindlalt juba museaalid ja hea lastele näidata. Telod jäävad sahtlisse võrkude uuenduse ja sidestandardite muutuse tõttu (kuigi isegi töötaksid), tavalisem põhjus küll koolend akud ning odavam on uus osta. Sõbral on/oli kinekaga kiviaegne tv (Finlux) mis küttis korterit ja millele sai veel scart-pesa kaudu digiboksi külge aretada, mis seis uuemate hdmi-lahendustega on ei oska enam öelda. Kineskoop kestis küll ilusti.
Siiani kasutan 98 aastal ostetud premium tootja cd mängijat ja ressiiverit mis kestavad ilusti (ilmselt seni kuni cd plaadid käibes ning DAB raadio pole veel standard). Mul maal Oka3 veneaegne külmik aastast 74, mis õllekülmikuna veel töötab kuigi efektiivsus on langenud, tihendid läbi ja utiili ta varsti tõenäoliselt läheb.
Jutu mõte et on küll asju mis veel töötaksid kuid mittekasutamise põhjused on kuskil mujal (ühisk. pol. maj.-kud) kui selles, et asi ei kestaks. Senine elu soosib tarbimist mitte asjade kestmist/ülesputitamist.

[ping]

... Mul maal Oka3 veneaegne külmik aastast 74, mis õllekülmikuna veel töötab kuigi efektiivsus on langenud, tihendid läbi ja utiili ta varsti tõenäoliselt läheb. ...

Nõukaaegne külmik oma vasktorude ja hõbedast kontaktidega termoreleega võib veel mitukümmend aastat külma teha aga kaasaegne raudtorudega ja elektroonilise juhtimisega nutikülmik vaevalt niikaua toimib.

Uurige kodumasinate remondist, et millega nad tänapäeval tegelevad.
Tegeletakse garantiiremondiga ja vanemate seadmete varuosi enam ei pakutagi.
Tootja esindus isegi ei paku horisontaalsele boilerile originaal (hõbetatud)küttekeha vaid selle asemel tavalist universaalset B küttekeha, mis tuli ka tellimise peale 3 nädalaga. (Originaalvaruosa tootmine on lõpetatud.)

Ühe MSP maaletooja käest uurisin eelmisel aastal nende järelteeninduse remondivõimekust.
Vastuses selgus, et neil on ÜKS mees terve Eesti peale, kes ka soojustehnikat ja elektroonikat jagab, aga ülejäänud on lihtsalt "paigaldajad".
Kohates tööalaselt värskelt kõrghariduse omandanud tehnikaspetsialiste ei julge mina loota, et olukord tulevikus tehnilise personaliga paraneks.

[Urmas]

Kui 20 aastat tagasi nimetati "Suuri kodumasinaid" kestvuskaupadeks millede kasutusiga arvestati kuni 15 aastaga, siis kui paljudel teist on igapäevases kasutuses veel 15 aasta vanune keeruline elektroonikaseade? (Telekas, videomakk, CD mängija, külmkapp, telo, jne?)

Tuli sinu kommentaari peale meelde ja uurisin direktorilt veidi aastaarve. Potentsiaalne ämm andis kunagi oma tütrele sügavkülmiku(ta oli kahevahel, et ka Snaige või Saraatov). Oli ligi 20 aastat meie käsutuses keldris ja sai mõned aastad tagasi antud potentsiaalse ämma õele. Ma ikka töötab siiani ehk mingi 30+ aastat juba kindlasti! Miks?

Kui pikk on tänapäeval laiatarbe elektroonikakomponentide eluiga?

Garantiiaja lõpuni + veel 1-2 kuud!!! Nagu oleks mingi programm juba suurfirma poolt tellimusena sisse kodeeritud. Jumal lõi maailma, aga kõik ülejäänud on tehtud Hiinas.
Avastasin hiljuti, et Makita(Jaapan) on kulude kokkuhoiu nimel avastanud veel ühe riigi, kus saab oma brädinime alt odavalt toota. Eelmine aasta Makita kruvipüssi ostes vaatasin, et tootjamaaks oli kirjutatud UK.

[Kalvis]

Pigem meil viljeletava globaalse rohepesu tingimustes tapetakse need õsp-d perioodiliselt ära sellega, et leiutatakse järjekordne maakera päästev "külmaaine" mis vanasse seadmesse enam ei sobi..

See on muidugi näide inimlikust lollusest. OK - freooni puhul on arusaadav ja asendusgaasid leiti ja on olemas aga nüüd leitud asendusgaaside ära keelamine inimlikust lollusest on küll õpikunäide mida teha ei tohiks.
SP põhiosa on külmkappide näitel juba tõestanud - see suudab vajadusel heal tootjal 30 aastat vastu pidada. Paraku elektroonika võib ennem alt vedada. Kahjuks pole tootjad täna veel huvitatud väga töökindlate mudelite ehitamisest, mistõttu ostja peab siin ise tark olema. Suuremad tegijad siiski püüavad mingit vastutustunnet üles näidata.

[pikk88]

Kui 30-40 aasta jooksul tuleb tõenäoliselt ka kolm või koguni neli korda soojuspumba välisosa ümber vahetada siis mis see rahaliselt kokku teeb praeguste turuhindade juures? Kui arvestada sisse kõikvõimalikud lisakulud paigalduse jne näol?

[Coolhouse]

Aga auto, teler, arvuti ....?
Keegi ei kujuta ette et 30 aasta pärast kasutaks nt i Phone 14 mudelit?
Mosse oleks hea küll aga mitu sellist liikluses on?

Külmaainete asendamine ja F-gaaside kasutamise lõpetamine aastal 2030 otsustati EU517/2014 ehk pea 10 aastat tagasi. Külmaained (F-gaasid) on endiselt saadaval kuid mitte igaühe jaoks.
2030 lõpetatakse F-gaaside turule toomine. Sama kui uute autodega, keegi ei võta vana autot käest ära. Seda võib edasi kasutada.
Seda siis EL õigusest. Siseriikliku õigusandja tegevust ei ole pädev kommenteerima.

Tulevad lihtsalt teised gaasid mida kasutada. Selliseid R290 masinaid saab juba osta.

Soojuspumba asendamine ja paigaldamine sõltub konkreetse mudeli valikust. Kui soojuspump ei koosne mitmest osast mida omavahel külmaaine torudega ühendada st ei ole split mudel siis selle paigaldamiseks pole vaja külmamehaanikut kutsuda.

[Kalvis]

Pole siiski vana asja kasutamine nii pilvitu ühtegi. Kuigi keeldu kasutada pole ja tegelikult puudub üldse asja ohtlikkus siis EL bürokraatia on näidanud - pannakse keeld gaasi müügile isegi hoolduseks ja õnnetud pumbaomanikud vaadaku ise kust gaasi saavad. Salakaubanagi raske tuua. Kui kurtma lähed saad ütluse - osta uus pump... Uppuja päästmine on uppuja enda asi.
Ja peadki uue pumba töötava vana asemele ostma kui gaasi netu. Pump võib ju korras olla...
Kõige hullem - gaasid on keelatud vaid ELis. Seega USA, Jaapani turg paneb rahumeeli edasi ja kõige soodsamad ja häidd mudeleid toodetakse sinna. EL on ju Aasia SP tootjatele vaid kõrvalniss, kuigi eks EL uusi nõudeid rahuldavaid pumpi toodetakse igaks juhuks siia kah (ilma me ei jää).

[ping]

Kui 30-40 aasta jooksul tuleb tõenäoliselt ka kolm või koguni neli korda soojuspumba välisosa ümber vahetada siis mis see rahaliselt kokku teeb praeguste turuhindade juures? Kui arvestada sisse kõikvõimalikud lisakulud paigalduse jne näol?

Kuna välisosa ja siseosa on omavahel andmesidega ühendatud, siis vahetatakse mõlemad korraga ja kui nende vahel on torustik, siis tuleb ka see vahetada.

Ega ma siis ilmaasjata ei otsinud kliimatorude seinaläbiviiku, milles on torude vahetamine võimalik ilma seina kihte korduvalt vigastamata, sest tean et iga asi vajab mingil hetkel asendamist.
Saksas on selline vigur saadaval, mis võimaldab korduvat torustiku vahetamist, ilma seina lõhkumata, aga meie paigaldajad polegi kuulnud sellisest tootest:
https://www.ebay.de/itm/233940502763

[Coolhouse]

Kuigi keeldu kasutada pole ja tegelikult puudub üldse asja ohtlikkus siis EL bürokraatia on näidanud - pannakse keeld gaasi müügile isegi hoolduseks ja õnnetud pumbaomanikud vaadaku ise kust gaasi saavad. Salakaubanagi raske tuua.

Mitte ainult "gaasi" müük vaid ka seadmete täitmine kui töö on keelatud kui pabereid pole.
Pigem on küsimus kuhu see gaas kadus et juurde peab lisama. Seega küsimus ei ole vaid gaasi lisamises vaid seadme remondis. Väga väikest külmaaine leket on raske leida.
Samas võib ette oletada et tegemist paigaldaja tegemata tööga või siis seadme amortisatsiooniga. Uus jupp vanale soojuspumbale koos remondiga võib ületada uue soojuspumba maksumust.

Võiks ka täpsustada millist gaasi saada pole ( samas kui ei tohigi olla kättesaadav).
Salakaubana ei pea tooma, tuleb seadus hoolega läbi lugeda. Reaalses elus osutub et ohtlike ainete transport on võimalik aga vastava tasu eest. Lõpp ongi selline et uus soojuspump võib osutuda soodsamaks.

[ping]

Nagu kehtivast seadusest näha, siis juba aastaid võib suurema gaasimahuga kliimaseadmete (võimsamad, pikema torustikuga ja mitme siseosaga) seadmeid käidelda kõrgharidusega isik ja võib ainult oletada, et mitu raha hakkab tulevikus maksma "kõrgeltharitud spetsialisti tülitamine".
Ja teadmata on, et kas kõrgharitu üldse tahab tulla kellegi torusid uurima?

Paiksete kliimaseadmete käitlemine:

§ 3. Pädevusnõuded
(1) Alla kolme kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid paikseid jahutus- ja kliimaseadmeid või soojuspumpasid tohib käidelda isik, kes on vähemalt:
1) põhiharidusega ja saanud jahutus- ning kliimaseadmete või soojuspumpade käitlemise ja lekete vältimise koolituse või
2) põhiharidusega ja omandanud alla kolme kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlemise vähemalt aastase töökogemuse.

(2) Kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavaid paikseid jahutus- ja kliimaseadmeid, soojuspumpasid või mahuteid tohib käidelda isik, kes on:
1) lõpetanud kõrgkooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli külmaerialal või
2) lõpetanud kõrgkooli soojusenergeetika või elektroenergeetika erialal või
3) vähemalt põhiharidusega, kuid saanud jahutus- ja kliimaseadmete või soojuspumpade käitlemise ja lekete vältimise koolituse ning omandanud kolm või enam kilogrammi osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade või mahutite käitlemise vähemalt aastase töökogemuse.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1051020 ... B6kogemuse.

Mootorsõidukite kliimaseadmete käitlemise nõuded:

Fluoritud kasvuhoonegaaside kokku kogumiseks M1 ja N1 kategooria sõidukitel paiknevatest kliimaseadmetest peab töötajal olema kutsetunnistus või mõnes teises liikmesriigis välja antud vastav koolitustunnistus, mis on antud välja Komisjoni määruse (EÜ) nr 307/2008, mis sätestab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 517/2014 teatavate mootorsõidukite teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate kliimaseadmetega tegelevate töötajate koolitusprogrammide miinimumnõuded ja koolitustunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimused. Koolitustunnistuse ehk Eestis kutsetunnistuse saamiseks tuleb läbida koolitus, mis sisaldab nii teoreetilist kui praktilist osa. Atesteerimiseks vajalike minimaalsete teadmiste ja oskuste loetelu asub Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 307/2008 lisas.

https://klab.ee/f-gaasid/juhendid/jahut ... 08%20lisas.

Kliimaseadmete gaasisisalduse normid numbrites ja teatavasti saab kõiki numbreid seadustega vajadusel muuta:
https://klab.ee/f-gaasid/juhendid/jahut ... d-seadmed/

Kui seadmes sisalduv kogus on 5 CO2 ekvivalenttonni või rohkem, siis on lekkekontroll kohustuslik ja lekkekontrolli ning seadme muud hooldusandmed tuleb registreerida FOKA registris.

[ping]

Kuna tänapäeval propageeritakse ja valdavalt tahetakse müüa erinevaid nutipõhiseid kütteautomaatikaid (põrandaküte ja radikate juhtimine), siis suure tõenäosusega tulevikus kütte probleemide tekkimisel, enne torujüri poole pöördumist tuleb tülitada IT spetsialiste.

[Kalvis]

Nagu kehtivast seadusest näha, siis juba aastaid võib suurema gaasimahuga kliimaseadmete (võimsamad, pikema torustikuga ja mitme siseosaga) seadmeid käidelda kõrgharidusega isik ja võib ainult oletada, et mitu raha hakkab tulevikus maksma "kõrgeltharitud spetsialisti tülitamine".
Ja teadmata on, et kas kõrgharitu üldse tahab tulla kellegi torusid uurima?

Üks asi on ülereguleeritud seadus...
Tegelikuses omanik otsustab, kelle ta kutsub oma SP hooldama - kalli paberiga spetsialisti või tuttava soovitatud kuldsete kätega meistrimeest. Soojuspumbal ongi põhihooldus ju gaasilekkest tingitud jamade kordategemine.

Sama on ju elektriga, ametlikult ei tohi va. lambipirni ja korkide vahetust elektrit remontida ka ilma paberita spetsialist... Tegelikkuses on kõik "elektrikud"....

[ping]

....
Tegelikuses omanik otsustab, kelle ta kutsub oma SP hooldama - kalli paberiga spetsialisti või tuttava soovitatud kuldsete kätega meistrimeest. Soojuspumbal ongi põhihooldus ju gaasilekkest tingitud jamade kordategemine. ....

Kui seadmest lahkub gaas ebatiheduse tõttu, siis see peaks juba garantiiajal avalduma ja omanik peaks suutma garantiiajal tekkivad probleemid lahendada.

Kui juba tänapäeval saab osta seadmele 5 aastase lisagarantii, siis on naiivne loota, et kui saamatu omanik ei suuda lahendada seadmega seotud garantiiprobleeme, et ta siis suudab leida 10 aasta pärast pädeva "võluri metsast" kliimaseadme remondiks.

Vaevalt leiab 10- 15 aasta pärast mõnda spetsialisti, kes viitsiks pärast oma tööpäeva veel minna haltuurat tegema.

(Sõna "haltuurat tegema" tuleneb revolutsionäär Halturini tegemistest:
https://ajalugu.ohtuleht.ee/991333/mine ... ohku-lasta )

[tabarabarap]

Saksas on selline vigur saadaval, mis võimaldab korduvat torustiku vahetamist, ilma seina lõhkumata, aga meie paigaldajad polegi kuulnud sellisest tootest:
https://www.ebay.de/itm/233940502763

Selle toote nimi on auk seinas