Garaaži maandamine

[Küülaline]

võimalik 4-ja OBO vardaga(6m ) alla 30 oomi kätte saada

Mis puhul oleks vaja alla 30 Ω saada? Iseasi on piksekaitse maandus, siis on vaja alla 10 Ω.

[jaguar3]

Mul ongi savi pinnas, vana savikaevandus on kõrval.
See kilbi maandamine, sinna tuleb jah, projektikohane.
Aga ma tahan mõningate seadmete korpused eraldi maandada, basseini pump näiteks. Taon sellesama varda sealsamas pumba kõrval maasse näiteks. Kordusmaanduse mõttes.

[Küülaline]

tahan mõningate seadmete korpused eraldi maandada, basseini pump näiteks. Taon sellesama varda sealsamas pumba kõrval maasse näiteks. Kordusmaanduse mõttes

Seda ära küll tee.

[Kalvis]

Jäta elektriohutus pädevatele spetsialistidele. Ise sa oma ohtlikku lahendust tegelikult teha ei võigi.

[Urmas]

Aga ma tahan mõningate seadmete korpused eraldi maandada, basseini pump näiteks. Taon sellesama varda sealsamas pumba kõrval maasse näiteks. Kordusmaanduse mõttes.

Seda ära küll tee.

Jäta elektriohutus pädevatele spetsialistidele. Ise sa oma ohtlikku lahendust tegelikult teha ei võigi.

No kuulge, kaasfoorumlased, olge ikka inimlikud! Inimene tahab veidi ülepunnitada nii igaks juhuks ja teie annate nüüd selliseid soovitusi.

[Kalvis]

Vaat kui asi oleks lihtsas juhtme vahetuses siis poleks hullu midagi. Aga mul pani häirekellad see maanduse vedamine igale tarvitile kihe põlema. Tänapäeva elektritarvititele veetakse maandus PE kollarohelise juhtmega ja see on ohutu standardlahendus. Kui kasutaja hakkab oma süsteemi välja mõtlema siis pole ta aru saanud miks on kollaroheline lisasoon pistikupesas ja juhtmes ning parem hoidku eemale oma ohtlikest lahendustest. USAs üks loll ka ei teadnud - oli kitarris mingi urin ja avastas kui lõikas kollarohelise klemmi küljest - urin kadus - järelikult õige tegu. Parakui ta oma kitarri kätte võttis siis surnud oligi.

Algsele küsijale. Kui teed maanduse nii nagu elektriohutus ette näed - oma garaazis korraliku maanduriga ja vead laiali juhtmed kollarohelisega ning õiged pistikupesad (kus on ka kollaroheline klemm) siis saad soovitu ja üllatus üllatus isegi ohutu lahenduse.

[kunn24]

Mida algne küsija soovib basseinipumba maandamisega saavutada?

Kui tõesti käed sügelevad, äkki veaks kilbist kollarohelise juhtme? Kui on veel basseiniga seotud juhtivaid osasid, äkki ühendaks kollarohelisega võrguks, st teeks potentsaiaaliühtlustuse?

Kui see tehtud ja samuti mõõdetud, et ühendused olemas, äkki siis paigaldaks kilpi basseinipumba ette RVK?

Äkki siiski kutsuks korra kohale spetsialisti, kes olukorra hindab ja annb vähemalt soovitused, mida teha ja kas teha?

Vanasti oli kena loosung:
Ärge tapke naist koduste töödega, las seda teeb elekter!
(parafraseering mingi presumasina reklaamist: «Ärge tapke oma naist pesupesemisega. Tehku seda elekter!»)

[jaguar3]

Kas kunn arvab et ma kasutan basseinis pumpa ilma maandussooneta? Või et mul ei ole basseinis kus lapsed ujuvad RVK-d vahel? Nalja teete vä?
Juhtivaid osasid pole et potentsiaaliühtlustust tegema peaks, peale vee enda.
Küll aga peakilp maandusvardaga on kaugel, ja kuidas see maandus seal realiseeritud on ka täpselt ei tea. Seetõttu mõtlesingi et kordusmaandus paha ei teeks. Või pädevamad elektrikud arvavad teisiti?

[kunn24]

Vähemalt midagigi olemas.
Miks RVK tundub nagu punane rätik härjale?
Miks on basseini juurde maandus vajalik, kui kolla-roheline väidetavalt veetud?
Kui juba vardaid taguda (pildi järgi tundus neid mitu), äkki palistaks terve basseiniääre nendega? 1 kord eksvaator kohale tuua, käsitsi neid ei süvista.

[Küülaline]

peakilp maandusvardaga on kaugel ... kordusmaandus paha ei teeks

Kas sa pead silmas liitumiskilpi või maja peakilpi? Kordusmaanduseks nimetatakse maja peakilbis PEN-juhi maandamist selle lahutuspunktis PE ja N juhiks. Mingite seadmete kerede kohalikku maandamist sellisel juhul enam teha ei ole vaja.

[jaguar3]

Kunn:
RVK...no mine sa tea, äkki ei rakendu.
No sellepärast et olemasolev maandus majas on teadmata kuidas ja kelle poolt kunagi ammu 2000a tehtud. Ilmselt seda maja kilbis ei ole, ainult liitumiskilbis. Ja nt. saunas pesumasina käest saab teatud tingimuste kokkulangemisel vahest õrnalt surakat (tao või sinna ka üks varras läbi põranda).
Vardaid kokku 12. Mis ekskavaator? Terrassid/tänavakivid ammu ümber. Neid vardaid ei tao käsitsi? Nagu nalja teha, kirjutasin ju, mul savi mulla all, sinna läheb ilusti sisse kuvaldaga. Vaata et kannatab teisegi otsa keevitada ja läheb veel sügavamale.
Külaline:
Maja peakilbis ilmselt PEN eraldi maandatud ei ole (ei näe vähemalt ühtegi juhet mis maa poole suunduks). Liitumiskilbis posti juures muidugi on, aga see kaugel.

Kas küll teeb küllale liiga antud olukorras? Kas kellegil on kahju et Kuusakoski jõuab 12 varda asemel 10? Või kujutab antud tegevus mingit ohtu?

Idee ju iseenesest lihtne: pumbajaamas on niiske, seal käiakse vahest toimetamas, filtreid puhastamas jne. Võidakse minna ka vastu pumpa. Kui see on jämmeda raudvardaga sealsamas maandatud, siis laku seda või keelega, voolul lihtsam minna maasse varre kaudu, kas pole?

Ma vooluga üpris sina-peal (ise õppind muidugi, koolis pole käind ja õpin siiamaani), saan enam-vähem aru asjadest.
Kõik päiksejaamad ja kõik ise projekteerind ja teind jne.
Ei vaidle, on palju mida ma ei tea, seepärast siia vahest pöördungi. Aga siin teada värk, enne tuleb haukumised ära kuulata ja alles siis hakkab abi tulema.

[kunn24]

RVK...no mine sa tea, äkki ei rakendu.

Ikka parem, kui ilma. Aga kui kahtled, pane 3 tk järjest.

Kas küll teeb küllale liiga antud olukorras? Kas kellegil on kahju et Kuusakoski jõuab 12 varda asemel 10? Või kujutab antud tegevus mingit ohtu?

Ei ole kahju, pigem müü mõmele treialile toorikuks, kui terase margi orienteeruvalt ära arvad.
Ei kujuta suurt ohtu. Pigem selline kahjutu tegevus kui tillinäppimine.

Idee ju iseenesest lihtne: pumbajaamas on niiske, seal käiakse vahest toimetamas, filtreid puhastamas jne. Võidakse minna ka vastu pumpa. Kui see on jämmeda raudvardaga sealsamas maandatud, siis laku seda või keelega, voolul lihtsam minna maasse varre kaudu, kas pole?

Miks pead elektrit maha laskma ja keelega lakkuma? Kes neid arveid maksab ja miks peavad vihmaussid piinlema su elektri tõttu? Äkki kasutaks korras pumpa ja teema lõppenud.

[jaguar3]

No kurat, kunn, pöörasid naljaks asja nüüd .
See on ja sama jutt nagu milleks kontrollida autos õlitaset? Kasuta korras mootorit ja teema lõppend.

Meil töö juures läks mees korvtõstukiga üles ja kurdab et veider, tõstuk nii viltuse maa peal peaks end välja lülitama, aga näe töötab. Mille peale ma vastasin et egas see sinu süü pole kui ümber läheb.

[kunn24]

Mul auto vingub armatuuris, kui tase madal, mis ma tast ikka kontrollin.
Ehk kui kahtled, mõõda seadme korpuse pinget maasse pistetud varda suhtes, kui üle 12 V ei saa, on ju väga ok. Samuti mõõda ära PE katkematus maja pealatiga. Kui hirmsalt tahad, loomulikult võid teha oma pumbajaama mingi metallkarkassi, kuid siis tuleb see nimetada potentsiaaliühtlustuseks. Varraste ajuvaba maasserammimine pole eesmärk omaette. Samas isoleeritud pind võib olla hoopis majanduslikult lihtsam teha. Kõige odavam võib olla pumbajaamas kasutada isoleerbotikuid ja -kindaid (individuaalsed kaitsevahendid, nagu preservatiivid). Kui väga kardad, siis kaitseprille ära unusta.
RVK või 2 järjest lisa siis ka (eeldusel, et PE on ühendatud ja veetud).

Proovi hakata aru saama, kui inimene satub pinge alla, ei juhtu midagi (madalpinge puhul). Kui satub vooluringi, on paha, kuid selleks peab ta KORRAGA puutuma ERINEVA potentsiaali all olevat juhti ja tekkima tema keha kaudu selline vool, mis hakkab häirima elutegevust. Ühtlusta potentsiaalid ja löö tantsu. Roostes maandusvardaga võid seda eesmärki ka VÕIB OLLA täita.

[Küülaline]

Neid pilte vaadates hakkab üsna kõhe. Ühekordse isolatsiooniga juhtmesooned spellidega seinale löödud, pruunid ja kolla-rohelised läbisegi sinisel latil jne.

[kunn24]

Rohelisel latil sinised (alumine pilt).

[jaguar3]

Proovi hakata aru saama, kui inimene satub pinge alla, ei juhtu midagi (madalpinge puhul). Kui satub vooluringi, on paha, kuid selleks peab ta KORRAGA puutuma ERINEVA potentsiaali all olevat juhti.

Voh, nüüd panid täppi. Ma ei teadnudki.
Et vooluringi mitte sattuda (loe: pumba ja maa vahele), teengi voolule otsetee et ta valiks selle, mitte minu. Lihtne? Lihtne.
Ainsad kahtlused (ja miks üldse siia kirjutasin) on see, et äkki ma midagi ei tea elektrivärgi kõrgemast pilotaazist, et mis voolud mujalt kuskilt hakkavad mu varrast eelistama, naabritelt tulema jne.

Äh, kunn, kas sa siis ei hammustand läbi et seal pildil on 24V süsteem...+/- värk. Oleks võin üldse ühe värviga teha, võõral raskem aru saada. Ma ju tegin endale, mul on skeem peas.

[kunn24]

Ei ole lihtne, sest sa ei tea, milline on maa valgumistakistus ja milline on su varda üleminekutakistus ehk milline pinge lõpuks rikke korral kujuneb. Su varda pistmine võib olla kui august mööda paugutamine. Lihtsam on määramatu ülesande asemel lahendada asi määratult, ühenda oma pump betoonpõranda armatuuri, torude ja muu metallkolaga, mis võib inimese haardeulatusse jääda, vea sinna kolla-roheline, kontrolli selle katkematus, mõõda kupatuse pinge kontrolliks Maa suhtes, lisa RVK ta toite ette ja ära jaura.

Kui tõepoolest tahad, et 50 V puutepingega rakenduks kilbis 10 A kaitseautomaat ettenähtud ajaga 1f lühisel, siis pead maandustakistuse koos rikkesilmusega saavutama 2,5 oomi kanti. Unistada ju võid.
Kui seda ei loodagi saavutada, siis müü vardad treialile ja vali asjalikum tegevus. Selle tõttu hakatigi loobuma erapigaldistes maandustest ja mindi üle võrgust tulevale kaitsejuhile (ning pot ühtlustusele), et mitta sittagi nagu nii ei saavuta, siis milleks seda teha? Vundamendimaadur kui loomulik maandur ei lähe siin arvesse, seda võib ikka kasutada, kuna on lihtsalt võtta. See täidab tihti ka pot ühtlustuse funktsiooni.

Kui 24V, siis lisa juurde silt: Ärge imestage, siin on vaid 24V ja minge oma värvide jamaga pikalt!

NB! Ka 24 V paigaldises võib olla kaitsejuht!

[jaguar3]

Ei tea valgumistakistust, nõustun tõepoolest, see on vähe kõrgem pilotaaz. Küll aga tean et see on igal juhul väiksem kui läbi minu minna põrandasse. Räägin ju, mul seal kõrval auk sadevee ja muude lekete äravooluks, mis läheb otse 20cm liivapadja sisse, mille all algab savi. Vot sinna auku plaanisingi varre lüüa ja pumba korpusega ära ühendada. 15min tervisele kasulikku füüsilist tööd tilli näppimise asemel, ei võta tüki küljest kui sa minu liigpingutuste pärast muretsed. Ja lisaks klapib su väitega "kuna on lihtsam võtta".
Ja mina küll näen asjal mõtet. Noh, mõni usaldab elektroonikat, mõni vaatab õlitaset oma silmaga järgi.

[kunn24]

Pista ta maha ja mõõda pingelangu teel näitaks 100 W lambi kaudu takistus ära (NB! ohtlik tegevus, kasutada isoleerkindaid ja -botikuid). Ahelasse vaja korraga voltmeetrit ja ampermeetrit.
Ohutum on kutsuda spets kohale, kes mõõdab takistuse ära. Ilma mõõtmata ei tea ta tulemust.
Kui saad näiteks 100 oomi (reaalne oletus), siis püstita küsimus: Aga milleks kogu see asi?
Kui küsimusele vastust ei saa, tiri välja ja müü treialile.

[jaguar3]

Ok, mis on minu takistus kui ma seisan paljajalu märjal betoonpõrandal?

1000 vähemal.
Nüüd püstitan küsimuse nagu sa soovitasid. 100oomi vs 1000oomi, on vahe? Aga ma usun et ma saan veelgi väiksema takistuse sealt, maa on märg seal koguaeg + savi (loe: väikse takistusega pinnas)

[kunn24]

Mis see asjasse puutub? Vaja on vooluringi. Ning edasi, kui lõpuks selle teatud täpsusega, näiteks 10 % usaldusnivool, teada saadki, mida selle teadmisega peale hakkad? Kas plaanid ekstra minna paljaste märgade jalgadega märjal betoonpõrandal elektrisedmeid surkima?
Lisaks, kui su jalgade takistust hakata määrama, siis on vaja seda teha ka mitmepunti meetodil, sest määramatu on ka siseneva koha takistus (ikka ja jälle: ahela jaoks on vaja 2-e otsa).

Ära tegele usuga, loe kuskilt elektriala kirjandusest, milleks on maandused. Ega mina ka kõike enam mäleta ja ei viitkski seda hakata refereerima.
Näiteks leiad äkki abi sellisest materjalist: https://eetel.ee/wp-content/uploads/199 ... tood_1.pdf
Järgmise osa jaoks vaheta .pdf-i ees number (kokku 4 osa).

Näiteks 1.-s osas lk 41 on kohe ilus põhimõtteskeem TN-C juhistiku kohta (pööra tähelepanu, kus on kujutatud maandus):

[jaguar3]

Novot, võrdlemegi kahte vooluringi, üks läbi minu ligi 1000oomise takistuse (tegelt on rohkem), teine läbi minu varda, millel kehva tulemuse korral on 100oomi. Kumba ahelat vool eelistab?
Äkki resumeerime ära, muidu lööme päiksepaneelide teema postituste arvu poolest üle.
Minu käed sügelevad kuvalda järgi. Sina väidad et ei ole mõtet. Juhul kui sul on õigus, midagi halba see tegevus endaga kaasa ei too, välja arvatud vanametalli eksport Eestist saab olema 20kg vähem. Küll aga me ei saa üle ega ümber faktist et läbi varda otse maasse on takistus igal juhul väiksem kui läbi inimkeha.
Ja olengi kaitstud sellise üsna haruldase olukorra eest, kus näiteks mootori mähis on kokku sulanud, PEN juht sai hiirte poolt läbi näritud, RVK kiilus kinni, ja mina läksin mootorit katsuma et kas on ka kuum... Ja mootoril värv ka maha koorunud vanadusest.
Ja üsna loogiliselt paljajalu, otse basseinist tulin ju.

[kunn24]

Noh, kui kõik need halvad olukorrad aset leiavad, siis mida su 100 oomi maandur päästab? Kaitselüliti jääb sisse ja mootor koos vardaga pinge alla. Piisab vaid ahela tekkimisest, kas sammupinge või käe-jala vahel ja surisedki seal koos oma hiirtega. Aga maitseasi, ütles titt ja toppis ninast võetud kolli suhu. Nii, et jõudu!
Kuid selliste olukordade ennetamiseks on paigaldise nõuetekohane ehitus (siin pole kaagutamise ruumi, kas ühendada PE, teha pot ühtlustus ja kasutada RVK-d), korraline kontroll ja/või vajadusel ka käidukorraldus. Su vardake on siin reas küll väga kaugel, kui üldse.
Ma rohkem ei viitsi. Lõppu eelviidatud allikast rikkesilmuse skeem, mida tuleb järgida (sinu 100 oomine varras seda kindlasti ohutult ei lahenda):

[jaguar3]

Ok elektrik, seleta mul viimane asi ära.
Mida kuradit mu pesumasin mind vahest suristab (ei ole vaja: sul pole PEN-i jne, kõik on olemas, ikka suristab).
Kui oleks samasugune varras maas ja massina korpus sinna ühendatud, siis seda effekti poleks, kas pole?