Maakivi vundamendi soojustamine/drenaaz ja tagasitäide

[kaimagk]

...see on puhas füüsika. seal ei ole arvamusi. Aga sa tee nii nagu su sõbrad soovitavad.

[xxx111]

Jumala eest - mis su esrmärk on...
Tahad vundamendid "kuivana" hoida - lase käia
Küsumus jääb - milleks...
Ja kui tahad kuivana hoida ja hüdrotada siis selleks peab olema "kest"
Hüdro ühel küljel jms on linhtsalt lollus

[A23]

Mina mõtlen sedaviisi, et kui pinnavee tase on vundamendi taldmikust allpool (näiteks drenaažiga saavutatud) on kõik kuiv. Kui kevadel vee tase maapinnas tõuseb, siis tõuseb see ju võrdselt igal pool, nii vundamendi välisküljel (mille sa hüdroga üle võõpad), kui seespool, mis on võõpamata. Ja isegi kui see oleks võõbatud, siis taldmiku alt on ikka võõpamata ja vee tase on ühesugune nii seespool (põranda all), väljaspool ja ka vundamendi sees.

Kas keldri puhul kilel oleks mõtet ilma hüdrota? Oletame, et pinnavee tase vundamendi taldmikust kõrgemale ei tõuse. Kujutan ette, et kile suunaks külgedelt tuleva lumesulamis- ja vihmavee vundamendiseinast mööda, alla maapõue poole? Kas olen õigesti aru saanud, et kile pannakse mummudaga vundamendi poole ainult siis, kui hüdroga ei ole töödeldud, muidu vastupidi, siis koos filterriidega versioon? Kas on kogemusi ka Finnfoam soojustusega, millel mõlemal pool nõrgumise sooned?

[xxx111]

Teeme kohe selgeks, et nn mummukile ei ole hüdro
Seda paigaldatakse soojustuse "kaitseks" soojustuse peale
Mingit hüdro "iseloomuomadusi" see ei anna
Nüüd on küsimus kas seda kaitset on vaja või ei ole
Mina seda antud tingimustes ei näe...

[vuuk]

Kõigi taoliste teemade puhul tahaks küsida, kas põhikooli füüsikast on meeles ühendatud anumate seadus - suvalise kujuga ühendatud anumates on vedeliku ülemine vaba pind ühel ja samal kõrgusel.
Vaadates projekte ja mõnede tootjate lehtedel näidatud vundamendisõlmesid, näib olevat ka paljudel kõrgesti haritud jooniste koostajatel - projekteerijatel see füüsikaseadus meelest läinud.

Ehitusterminoloogiliselt liigitub materjalikiht hüdroisolatsiooniks vaid siis kui on täidetud ühendatud anumate seadus ja HI talub projektikohast survelist vett. Survelist vett projektikohaselt mitte taluv hüdroisolatsioonimaterjali kihi puhul on tegu niiskustõkkega. Õige koostisega vundamendi betoon ei vaja üldjuhul niiskustõket.

1. Mummukilega võiks kaitsta hüdroisolatsiooni vigastuste eest - vigastus hüdroisolatsioonis tähendab seda, et tegemist ei ole toimiva hüdroisolatsiooniga. (juhul muidugi kui hüdroisolatsioon on vajalik)
2. Mummukilega kaitstakse näiteks maasisest soojustust (EPS, XPS) vigastuste, näriliste, puu juurte jne eest.

Kujutan ette, et kui toimub kiiretempoline ehitamine, tehakse suurte masinatega tagasitäidet jne, siis hüdroisolatsiooni või soojustuse mummukilega katmine võiks olla lahenduseks vältimaks materjalikihtide vigastusi ja tööprotsess on paremini kontrolli all. Soovides mummukile võrra raha säästa võib ise labidaga ettevaatlikult aidates liivtäite vigastuste suhtes õrna materjali vastu paigaldada.
Vabandust pika lohiseva teksti korral, aga loodetavasti leidub selles mõni argument.

[A23]

Mainisin küll eelmises postis, et küsimus on kile kasutamise mõttekuses / mõttetuses tingimusel, et hüdrot ei tehta. Ju siis ei saanud piisavalt arusaadavalt, lisan skitsi selguse mõttes.
Kuskilt juhendist lugesin, et on üks aktsepteeritav variant ka selline, et kile pannakse mummude poolse küljega vastu pinnakatteta vundamendi betooni, et suunaks küljelt tuleva vee vundamendist eemale ja samas mummude vahele tekkinud ruumi kaudu saab betoonist välja higistuv niiskus ka alla vajuda. Kile ei ole sel juhul mitte hüdro kaitseks, vaid pinnases liikuva vee suunajaks, usutavalt ka niiskustõkkeks. Kas võib tõele vastata või on põhjendamata reklaam?

(Varasemalt keldrisse tuleva vee probleemidega kaudsed kogemused, ühel juhul sai pump pandud, lume sulamise ajal olid seintest tulevad veenired täitsa näha, kui tase alla pumbatud. Eriti drastiline juhtum oli aastaid tagasi, kui lehtterast odavalt saada oli. Naaberküla mees keevitas sellest 100% veekindla kessooni ja paigaldas selle rõõmsalt masse. Kevadel tõusis aga "laevuke" pea meetri jagu maast välja!)

[kunn24]

Talvel hakkab külmuva pinnase pealmine kiht kerkima ja külgnevat materjali kaasa rebima. Näiteks gaasitorudele tehakse selle tõttu pinnasest väljatuleku kohta kaitsebandaaž. Selles mõttes võiks kuni 0,5 m pinnaseservast allapoole mummukile või pigitamine (kuhu ei tungi jääkristallid) olla.
Kui modelleerida ülevalt alla valguvat vett, siis rõhk seina ääres sõltub täitepinnaste dreenimisvõimest. Kui pealmine kiht oleks savi ja kaldega hoonest eemale ning allpool jämeliiv, on olukord tunduvalt soodsam, kui vastupidi.
Kui tagasitäiteks toppida suvalist sodi ja keldripõrandast veidi kõrgemal on takistuseks nn veepidur, siis tuleb ülevalt pealevalguv vesi sorinal läbi seina keldrisse. Nii, et ka sel juhul võib seina niiskustõkkest lokaalsete lekete vastu olla rohtu, kui tagasitäide on tehtud "suvalt".
Lisaks takistus pinnaseniiskuse vastu. Niiskurezhiim keldris kujuneb sisseimbuva/ välja ventileeritava vee vahekorrast. Mida rohkem niiskustõket või kapilaartõusu takistust (jäme killustik), seda kuivem rezhiim. Kõik jutt eelneva skeemi kohta.

[Küülaline]

Kuskohast see kelder teil välja ilmus? Algses postituses oli juttu maakivivundamendist, mida tahetakse soojustada.

[A23]

Kuskohast see kelder teil välja ilmus? Algses postituses oli juttu maakivivundamendist, mida tahetakse soojustada.

Ei hakanud uut teemat tegema

[xxx111]

Kuskohast see kelder teil välja ilmus? Algses postituses oli juttu maakivivundamendist, mida tahetakse soojustada.

Mul sama küsimus...
Järjekordne näide, kus esitatakse valed nö lähteandmed
Valede lähteandmete põhjal ei saa KUNAGI õiget lahendust - saad lähteandmete põhise lahenduse

PS
Kile, "mummukile" jms pole hüdroisolatsioon
Hüdroisolatsioon on hoopis midagi muud ja selle valib projekteerija olenevalt "veekoormusest"
Sh lahendab "üleminekusõlmed"

[kunn24]

Et siis PVC kile, kui kannab nime "geomembraan" on HI, aga mummulisena pole? HI võib töötada ka lokaalselt pinnase kohatiste nö veeallikate ja niiskuse suhtes nagu ülevalpool kirjutasin. Su kirjutis tahab väita, et maailm on must-valge, paraku aga ei ole. Mul oli 1 vana maja, mis oli liivapinnasel(s), keldri seinad olid seest niisked. Sai väljast lahti kaevatud, mummuline vahele topitud ja probleem lahenes. Edasi sai tuunitud nii, et geomembraan põrandale (kusjuures jäi veel keevitamata ülekate, kuna koostasin juppidest, mille kätte sain), 10 cm betooni peale (Armix) ja põrand ka kuiv. Et siis mille vastu vaidleme?

Teine, sai tehtud Nõmmele kanaliga garaaz, samamoodi kanali väliskülgedele, põranda ja seinte alla 1 mm PVC kile, servas lihtsalt ülekattega jätkatud ja kenasti kuiv. Nii, et ideaali võid taodelda, kuid pinnase niiskuselevikuga võiksid veidi praktikat uurida.
Kõik jutt muidugi eeldusel, et asjad päris veebasseinis ei olnud, st põhja- või pinnasevesi madalamal.
Samamoodi võiksid koosluse "märg fibo" koostamisel süveneda lubatud külmumistsüklitesse ja külmakerkelise pinnase toimega märgunud fibo välispinnal (suht riskatne teema, ei soovita). Neid poollagunenud fibo vundamendi/ sokliga hütte küll nähtud. Kunagi fibo tootja ei näinud ette, tema toodangut külmuvasse vette uputatakse, nüüd vb olla uued ajad ja kombed.

[Küülaline]

eeldusel, et asjad päris veebasseinis ei olnud, st põhjavesi madalamal

Vaevalt, et keegi maja vundamendi põhjaveeni on teinud. Kogu vundamendi märgumise, hüdro jne teemad käivad ikka pinnavee kohta.

[Rangluu91]

Kuskohast see kelder teil välja ilmus? Algses postituses oli juttu maakivivundamendist, mida tahetakse soojustada.

Mul sama küsimus...
Järjekordne näide, kus esitatakse valed nö lähteandmed
Valede lähteandmete põhjal ei saa KUNAGI õiget lahendust - saad lähteandmete põhise lahenduse

PS
Kile, "mummukile" jms pole hüdroisolatsioon
Hüdroisolatsioon on hoopis midagi muud ja selle valib projekteerija olenevalt "veekoormusest"
Sh lahendab "üleminekusõlmed"

Tere, aitäh arutelu eest. Usun, et infot sai piisavalt ja tegelikkuses on igasuguseid lahendusi erinevaid ja tegelikkuses ongi ja nii ja naa, mis on õige.
Kuna teema aktiivne, siis küsin kohe veel, kuidas õige lahendada perimeetrit, kumb joonistus on parem ja õigem lahendus. Ise läksin hetkel parem poolse pildi lahenduse teed, sest erinevatega konsulteerides nii soovitati. Samas juba hetkel kahtlen, kas see lahendus oli õige ja oleks pidanud lahendama vasakpoolse pildi järgi
Vabandan joonistuse eest ka, juhul kui silma riivab.