Katuse kandevõime arvutamine päikesepargi jaoks

[Urmas]

... noo näed, aga milleks see eelnev jura?

Olles hobipsühhoanalüütik( ), siis, kui kasutaja xxx111 oleks teema algataja esimese postituse vastuseks kirjutanud, et jah, olen nõus arvutusi tegema, kuid see maksab x arvu eurosid, siis sinu kommentaariks oleks kohe kindlasti, et inimene tuli ju abi paluma ja kas tõesti ei võiks tasuta teha. Miks sa ise neid arvutusi teema algatajale ei paku ja siin ei avalikusta?

[RaJy]

Kuna kasutaja RaJy ise viitas, et oleme foorumi väliselt koostööd teinud, siis ma arvan, et ta ei pahanda kui ma toon välja sellise "katke" meie suhtlusest
Nimelt kui nö kandurite ristlõiked paigas siis ta mainis, et talupojatarkusega oleks kõvasti "rohkem pannud"
Ja pidin mitu korda kinnitama, et ikka arvestasin selle sildega / et vahepeal mingeid tugesid pole jms

Miks räägin...
Sest kui ma mõtlen nüüd sellele, et "normaalne" katus peab kandma ikka 400 kg/m2 ja siis sinna otsa ise ristlõiked ka leiutada siis sellise katuse juures on PV ja ballasti jms lisamisega katuse ristlõigete kandevõime mitmekordselt tagatud
Tähendab võib aga ei pruugi
Sõlmed on juba omaette teema

So - inseneri peetakse kalliks aga ehitada omale 400kg/m2 katus pole ju midagi...

Ei pahanda. Kõik kirjutatu vastab ju tõele. Antud juhul oleks tõesti "oma tarkusega" vähemalt 2x rohkem materjali katuseehitusse pannud nii-et insenerile maksmine tuli odavam. Ja on ka pädeva inseneri allkiri all, kui peaks probleeme tekkima, aga ilmselt ei teki - eeldusel muidugi, et teen täpselt joonise järgi (teen )

[pancho villa]

Kas lamekatuseid saab projekteerida nii, et talvel ei peaks lund käima rookimas, küll kevadel ise ära sulab või madala viiluga katuseid.

Mitte ainult ei saa, vaid peabki. Reeglina tuleb valmimisel teha ka veesurvetest, seal tuleb lokaalselt ka 500kg/m2 lõtva kätte, mitu ööpäeva järjest.


Muidugi võivad rookimishimulised leida vastuväiteks tänu lumele kokku kukkunud lamekatuseid. Netist leiab küll ainult valesti projekteeritud/ projektile mitte vastavaid kokku kukkunud lamekatuseid. Ka eramajadelt lume rookimine on mingi fetish lihtsalt, ei ole sellist "maja kasutusjuhendit", mis sellele jaburusele sunnib.

[pancho villa]

Aga muidu eks igaüks oskab ehitada maja, mis püsti seisab.

Ainult insener oskab ehitada maja, mis napilt püsti seisab

[xxx111]

Ainult insener oskab ehitada maja, mis napilt püsti seisab

Seal see "kunst" ongi - ja normaalne oleks igast elemendist võtta 100% (teatud juhtudel isegi 105%)
Puhtalt tehnoloogilisetel põhjustel see ei ole kõikide elementide puhul võimalik
Ja osata leida erinevate osade vaheline "summaarne" optimum ja osata vaadata tervikpilti
Mitte aga vaadata üksikut "detaili"

[xxx111]

Mitte ainult ei saa, vaid peabki.

Absoluutselt nõus

Reeglina tuleb valmimisel teha ka veesurvetest, seal tuleb lokaalselt ka 500kg/m2 lõtva kätte, mitu ööpäeva järjest.

Lihtsalt märkuseks....
Mõnikord vaja test / teinekord mitte
Ja arvutusolukorrad sh kombinatsioonid / kombinatsioonitegurid / osavarutegurid jms natuke erinevad

[ping]

Aga vägagi teravmeelselt ülevaatlik, kui suures poes saab pikki riiuliridasid vaadates katuse koormusest aimu ja ei pea minema katusele ämbriga lume raskust mõõtma.

Normaalselt iga tala vajubki koormusega ja eks tal oligi parasjagu vajalikule kõrgusele seatud, et tahvli kaldumist oli kaugele näha, kui oskasid õigeid reklaame vaadata.

Nullist pihta hakates - iga hoone projekteeritakse lähtuvalt hoone asukohas valitsevast kliimast, kaasa arvatud lume kogusest. Ei ole küll kodus lubatud läbivajumistega, kuid eeldan, et antud drastiliste muutuste najal tänu regulaarsele talveilmale, peaks hoone lammutusele minema kui eluohtlik. ...

Aga sul on võimalus mõne inseneri käest uurida, et kui palju võib 20m pikkuste fermidega katus max lumekoormusega normatiivselt vajuda.

Arhitekt ise olevat arvutanud vastavalt tellija nõudmisele aga ta uskus, et ehituse ajal on seal midagi veel ökonoomitatud.

[xxx111]

Aga vägagi teravmeelselt ülevaatlik, kui suures poes saab pikki riiuliridasid vaadates katuse koormusest aimu ja ei pea minema katusele ämbriga lume raskust mõõtma.

Normaalselt iga tala vajubki koormusega ja eks tal oligi parasjagu vajalikule kõrgusele seatud, et tahvli kaldumist oli kaugele näha, kui oskasid õigeid reklaame vaadata.

Nullist pihta hakates - iga hoone projekteeritakse lähtuvalt hoone asukohas valitsevast kliimast, kaasa arvatud lume kogusest. Ei ole küll kodus lubatud läbivajumistega, kuid eeldan, et antud drastiliste muutuste najal tänu regulaarsele talveilmale, peaks hoone lammutusele minema kui eluohtlik. ...

Aga sul on võimalus mõne inseneri käest uurida, et kui palju võib 20m pikkuste fermidega katus max lumekoormusega normatiivselt vajuda.

Arhitekt ise olevat arvutanud vastavalt tellija nõudmisele aga ta uskus, et ehituse ajal on seal midagi veel ökonoomitatud.

1. Kui katus siis läbipaine L/250 so 20m puhul 80mm
2. Ma kuidagi ei taha uskuda, et ARHITEKT oli mingit konstruktsioonielementi arvutanud

[ping]

...
1. Kui katus siis läbipaine L/250 so 20m puhul 80mm
2. Ma kuidagi ei taha uskuda, et ARHITEKT oli mingit konstruktsioonielementi arvutanud

Suvel olid sildid riiulitest vast mõni sentimeeter kõrgemal, nii et peaks siis normi piires olema.

[xxx111]

...
1. Kui katus siis läbipaine L/250 so 20m puhul 80mm
2. Ma kuidagi ei taha uskuda, et ARHITEKT oli mingit konstruktsioonielementi arvutanud

Suvel olid sildid riiulitest vast mõni sentimeeter kõrgemal, nii et peaks siis normi piires olema.

Siin on väiksed nüansid.
Esiteks pole läbipainde arvutusolukord sama mis nö max lume arvutusolukord (erinevad piirseisundid koos sellega kaasnevate erinevate teguritega)
Teiseks see on läbipaine fermi keskel, kusagil mujal on see lubatav läbipaine muu number

[xxx111]

Minu vastus käis konkreetselt teemaalgatajale: jutt mida siit kuuled on asjatundmatu...

Vastuseks teemaalgatajale - on insenere kes saavad selliste arvutustega hakkama
Vajalikud andmed:
- Hoone asukoht
- Hoone vaated
- Katuse plaan
- Katusekandjate kandeskeem (joonistena)
- Katusekandjate ristlõiked jms tehn info (seletuskirjana)
- PV paigaldaja poolt antud PV koormused (nii suruvad kui tõstvad) koos ballastiga kg/m2
- Katusekonstruktsiooni omakaal kg/m2

Kui need andmed olemas siis inseneri jutule

Kõik lähteandmed tellija vastutus so arvutus põhineb tellija andmetele ja valedel lähteandmetel arvutused ei kehti

Huvi pärast uurisin hinda...
Sisaldab ainult arvutusi / ei sisalda millegi projekteerimist (olenemata tulemustest)
Hind 400...600 NETO

[xxx111]

Lihtsalt infoks...

Just praegu lõpetasin tellija soovil katusekandurite (lamekatus) arvutuse PV ja ilma
Katus ca 5000 m2
Terase kaalu erinevus (põhikandurid + profiilplekk) ca 20 kg/m2
So kokku kandjate kaalu erinevus ca 100 T
Tellija otsus: PV-d ei tule kuna ainuüksi materjali raha "taastoota" lihtsalt ei tasu ära...

[Äärenurk]

Lihtsalt infoks...

Just praegu lõpetasin tellija soovil katusekandurite (lamekatus) arvutuse PV ja ilma
Katus ca 5000 m2
Terase kaalu erinevus (põhikandurid + profiilplekk) ca 20 kg/m2
So kokku kandjate kaalu erinevus ca 100 T
Tellija otsus: PV-d ei tule kuna ainuüksi materjali raha "taastoota" lihtsalt ei tasu ära...

Kas määravaks sai SLS?

[xxx111]

Lihtsalt infoks...

Just praegu lõpetasin tellija soovil katusekandurite (lamekatus) arvutuse PV ja ilma
Katus ca 5000 m2
Terase kaalu erinevus (põhikandurid + profiilplekk) ca 20 kg/m2
So kokku kandjate kaalu erinevus ca 100 T
Tellija otsus: PV-d ei tule kuna ainuüksi materjali raha "taastoota" lihtsalt ei tasu ära...

Kas määravaks sai SLS?

Nii ja naa
Pleki puhul SLS
Põhikandurite puhul ULS
Sh vertikaalkoormustest suurenevad horisontaalkomponendid...

[xxx111]

Kasutaja Äärenurk sõnavara viitab konstruktorile...
Hea koht poleemikaks - kas PV on omakaalukoormus või kasuskoormus...
Võttes arvsesse standardid, mis käsitlevad vahelagede peal olevaid vaheseinu võiks justkui olla kasuskoormus
Võib olla kasulik SLS-s / kahjulik ULS-s / võib ka vastupidi
Ja siit edasi järeldub paljutki
Olen otsinud targemate ametivendade käsitlusi - kõik erinevad
Standard üheselt ei käsitle, annab nö "vabad käed projekteerijale" (mis on ka tegelikult loogiline) kuid siit võivad tekkida vägagi erinevad tulemused
Mis oleks õige / mis vale mina öelda ei tea
Mina olen hetkel lähtunud sedasi, et ULS on PV kasuskoormus aga SLS on omakaalukoormus
Paremate teadmiste puudumisel targemini ei oska

PS
Loomulikult on siinjuures lamekatuste lumekoormuse kujutegur PV ümber mitte 0,8
Pigem kasutatakse PV piirkonnas saagkatuste kujutegureid

[MaunoMurdor]

Võib olla kasulik SLS-s / kahjulik ULS-s / võib ka vastupidi

Võib olla kasulik ka ULS-is, kui seal on domineeriv näiteks tuuletõste, mis kipub sõrestike või ka I-talade alavöösid survesse ajama Paneelid oleks hea vastukaal.

[xxx111]

Väike aga:

PV-st tingitud tuule tõstevkoormus on suurem kui ilma PV-ta

So - ükskõik mis juhul näen ma katusekandurite materjali koguse suurenemist...

[MaunoMurdor]

Niisama huvi pärast küsin. Kas sa tead mõnd metoodikat või mõnd uuringut ka paneelidest tuleneva tuuletõste arvutamiseks? Ilmselt ju saaks mingi hinnangu EC1-4 mõne peatüki järgi anda (varikatused, teabetahvlid, parapetid vms), aga äkki on midagi spetsiaalselt PV-d silmad pidades välja töötatud?

[ping]

Niisama huvi pärast küsin. Kas sa tead mõnd metoodikat või mõnd uuringut ka paneelidest tuleneva tuuletõste arvutamiseks? ...

Kui tellida korralikult kinnitussüsteeme tootvast firmast, näiteks Renusol'ist paneelide kandurid, siis saab tellida nendelt ka erinevad arvutused ja koormusskeemid.
https://www.renusol.com/en/

Piisavate eelteadmiste ja huvi korral peaks olema võimalik midagi ka ise planeerida.
https://www.renusol.com/en/configurator/

https://www.youtube.com/watch?v=jnxVchr ... el=Renusol

[MaunoMurdor]

Niisama huvi pärast küsin. Kas sa tead mõnd metoodikat või mõnd uuringut ka paneelidest tuleneva tuuletõste arvutamiseks? ...

Kui tellida korralikult kinnitussüsteeme tootvast firmast, näiteks Renusol'ist paneelide kandurid, siis saab tellida nendelt ka erinevad arvutused ja koormusskeemid.
https://www.renusol.com/en/

Piisavate eelteadmiste ja huvi korral peaks olema võimalik midagi ka ise planeerida.
https://www.renusol.com/en/configurator/

https://www.youtube.com/watch?v=jnxVchr ... el=Renusol

Tänud! Päris huvitav. Kiiruga mingi väikese lameda katsekatuse tegin mõõtudega 100x12 m. Võib-olla ei tohiks ühe kasutuskorra järgi järeldusi teha, aga praegu ei meeldi see, et ta annab lihtsalt mingid väärtused lume- ja tuulekoormusele - siin võiks näha ka mingit arvutuskäiku. Näiteks tuulekoormuse juures annab lihtsalt kiirusrõhu - no mis kasu sellest on tuule mõju arvutamisel katusele? Aga nagu mainisin, ehk ei tohiks vigiseda pärast kõigest üht kasutuskorda.

Huvitav oli ka see, et kogu paneelide mass koos ballasti ja kinnitustarvikutega sellele katusele oli umbes 16500 kg, seega pindkoormusena on see kõigest ligikaudu 0,14 kN/m².

[xxx111]

Niisama huvi pärast küsin. Kas sa tead mõnd metoodikat või mõnd uuringut ka paneelidest tuleneva tuuletõste arvutamiseks? Ilmselt ju saaks mingi hinnangu EC1-4 mõne peatüki järgi anda (varikatused, teabetahvlid, parapetid vms), aga äkki on midagi spetsiaalselt PV-d silmad pidades välja töötatud?

Eraldi PV jaoks standardit küll ei tea ja see oleks ka absurd...
Standard on siiski üldine dokument mida professionaal "kujundab" olukorrale
Aga PV tõstejõu jaoks sobib üsna kenasti varikatuste tuulestandard (nati kohendamist)
PV-st tuleneva LISA lumekoormuse jaoks sobib kohandatud saagkatuste standard

Lamekatustel ei ole lisakoormus vaid PV ja ballast
PV-st tekib ka lisa lumekoormus

PS
Varasemalt juba juttu olnud...
Peaaegu alati erinevad PV paigaldaja ka minu ballasti koormused - alati leian mina, et arvutuste järgi peab ballast olema suurem
Mis ei tähenda, et mul on õigus
Kuid mingeid analoogseid arvutusi minu arvutustega PV paigaldaja ei esita ka

[Äärenurk]

Teemaarendusest nähtub, et nähakse päris palju vaeva eeltööga (sh kandevõime arvutused). Saab ka lihtsamalt.

Tartus on minu arust ühele kaubandushoone katusele (kandev PP, terassõrestikud) paneelid pandud "niisama". See on nüüd mõni aasta püsinud.

Teisele hoonele (kandev PP, terassõrestikud) on üks 8. taseme insener (ehituskonstruktsioonide projekteerimise alal), kellel umbes 40a töökogemust, andnud loa paigalduseks oma arvamuse, mitte arvutuste põhjal.

Kas äkki peakski rohkem praktikat ja arvamusi usaldama?

[xxx111]

Teemaarendusest nähtub, et nähakse päris palju vaeva eeltööga (sh kandevõime arvutused). Saab ka lihtsamalt.

Tartus on minu arust ühele kaubandushoone katusele (kandev PP, terassõrestikud) paneelid pandud "niisama". See on nüüd mõni aasta püsinud.

Teisele hoonele (kandev PP, terassõrestikud) on üks 8. taseme insener (ehituskonstruktsioonide projekteerimise alal), kellel umbes 40a töökogemust, andnud loa paigalduseks oma arvamuse, mitte arvutuste põhjal.

Kas äkki peakski rohkem praktikat ja arvamusi usaldama?

Mina avaldan siin vaid oma arvamust - ja see ei pretendeeri absoluutsele tõele...
Aga üks on kindel - ilma arvutusteta mina ei oska
Kui eelpool nimetatud 8 taseme insener nii oskab siis müts maha
Projekti tellijal on alati võimalus valida...

PS
Projekteerimise alal kogemust peale 25a
Ja oman ka 8 taset (projekteerimise alal), muid "pudinaid" veel

[Walter2]

Teemaarendusest nähtub, et nähakse päris palju vaeva eeltööga (sh kandevõime arvutused). Saab ka lihtsamalt.
Tartus on minu arust ühele kaubandushoone katusele (kandev PP, terassõrestikud) paneelid pandud "niisama". See on nüüd mõni aasta püsinud.
Teisele hoonele (kandev PP, terassõrestikud) on üks 8. taseme insener (ehituskonstruktsioonide projekteerimise alal), kellel umbes 40a töökogemust, andnud loa paigalduseks oma arvamuse, mitte arvutuste põhjal.
Kas äkki peakski rohkem praktikat ja arvamusi usaldama?

Kas see insener on andnud allkirja, et tema vastutab konstruktsiooni püsivuse eest? Kui ei siis tekib küsimus kes vastutab - ilmselt hoone omanik.
Kui nüüd miskit kokku variseb ja tulemuseks on laibad siis läheb see insener või omanik kinni kuna puudub projekt ja vastavad arvutused.
99 juhul 100-st ei juhtugi midagi aga nagu lennunduses öeldakse peab asi 100% kindel olema. Seal on reeglid teatavasti kirja pandud verega.
Nii keeruliselt lihtne see kõik ongi..

[rings]

Mina lasin oma majale päikesepaneelid panna ja seisin samuti selle probleemi ees, et pädeval inseneril vaja katuse kandevõimet hinnata.

Guugeldasin "projekteerija" ja küsisin 3-4 ettevõttelt pakkumist - hinda küsiti 400-1200EUR.

Minu jaoks oli lõpuks lahenduseks see, et leidsin 20a vana maja dokumentatsioonist eramu omal ajal projekteerinud inseneri nime, võtsin temaga otse ühendust ja tema tegi arvutused ära mõistliku tasu eest (oli vist ca paarsada EUR).