Kui palju projekti on majale vaja ?

[ping]

Kui on projekt, siis selle projektiosaga seotud jama eest vastutab projekteerija. Kui projekti ei ole ja mingi jama tekib, siis kratsid pead ja nutad patja.

Projekteerija ja ehitusjärelvalve vastutavad ainult oma töötasu ulatuses, kui tegu pole kriminaalse teoga.
Maksab sulle tonni tagasi ja vaata ise, et kuidas hakkama saab.

[Urmas]

Projekteerija ja ehitusjärelvalve vastutavad ainult oma töötasu ulatuses, kui tegu pole kriminaalse teoga.
Maksab sulle tonni tagasi ja vaata ise, et kuidas hakkama saab.

Kui asi kisub kriminaalseks, siis kindlasti(Läti Maxima näide), aga muudel juhtudel võiks juba Töövõtulepingusse kirjutada tunduvalt suurema materiaalse vastutuse summa. Eelmainitud isikud saavad vist piisavat töötasu, et sõlmida enda pee ja rahakoti sisu kindlustamiseks vastutuskindlustus.

[Ac457765]

Kui on projekt, siis selle projektiosaga seotud jama eest vastutab projekteerija. Kui projekti ei ole ja mingi jama tekib, siis kratsid pead ja nutad patja.

Projekteerija ja ehitusjärelvalve vastutavad ainult oma töötasu ulatuses, kui tegu pole kriminaalse teoga.
Maksab sulle tonni tagasi ja vaata ise, et kuidas hakkama saab.

Mis on seal pistmist töötasuga kui projekti teeb ettevõte (milles töötab projekteerija)?

Mina küll ei usu, et mõni eramaja projekteerija on kunagi midagi vastutanud ja kipaka maja omal kulul korda teinud. Alati on keegi teine süüdi ja ei ole täpselt seda ja toda arvestatud ja kas oli liiga soe või liiga külm või liiga niiske või liiga kuiv.
Kui teed ise, siis tead vähemalt millega arvestad.

Ära usu. Loll saab kirikus ka peksa. Tihti ongi keegi teine süüdi, sest kõike ei tehta projekti järgi või ei kooskõlastata muutuseid.

[aero]

Kui on projekt, siis selle projektiosaga seotud jama eest vastutab projekteerija. Kui projekti ei ole ja mingi jama tekib, siis kratsid pead ja nutad patja.

Projekteerija ja ehitusjärelvalve vastutavad ainult oma töötasu ulatuses, kui tegu pole kriminaalse teoga.
Maksab sulle tonni tagasi ja vaata ise, et kuidas hakkama saab.

Mis on seal pistmist töötasuga kui projekti teeb ettevõte (milles töötab projekteerija)?

Sel juhul loed: teenustasu.

[Prill]

Selle vastutuse teema tuli just hiljaaegu hea tuttava arhitekti-projekteerijaga jutuks, kes tunnistas, et ka temal on jamasid ette tulnud, kus ainult endale saab tuhka pähe raputada. Aga kuna töötab koos kolleegidega, on vanemad-kogenumad kolleegid abiks, kelle nõu kokkuvõttes oli - seni kuni süüd omaks ei võta, seni on kõik hästi.
Nimelt pidavat üks keskmine ehitus olema üks äparduste jada, ahelas pidavat üks viga ajama teist taga, kõik tegevat vigu nii omavalitsuste ametnikud, geodeedid, projekteerijad, töö tellija, ehitaja, ehitaja alltöövõtjad, materjalitootjad-tarnijad - kui kõiki vigu menetletaks lõpuni ehk kahjunõue, esimene kohtuaste, teine jne, ei saaks ükski objekt valmis, sest süüdlase sundimine läbi kohtu süüd omaks võtma ja seejärel veel kahju sisse nõuda, kui on üldse midagi nõuda - pikad aastad, kus kogu protsess kõikide ekspertiiside, nende vaidlustamiste (juba täna on praktikat kus osapooled tellivad ekspertiisid, täitsa kutsega-pädevad, kes jõuavad erinevate järelduste-hinnanguteni - kes maksab, see tellib muusika), advokaatide-juristide palkamisega võib kergesti ületada algse kahjusumma.

Nii olevat kogenud arendajatel teatud kahjud juba eelarvesse sisse arvestatud ja praktikas ainuke mis tegelikult objektil loeb, olevat ehituse jätkumine, objektiga edasiminek, sest valdavalt on arendaja puhul on objekti tuum äriplaan, kus objekt peab x ajaks valmima ja y ajaks olema maha müüdud, sest arendajatel on omad riskid, nt laenurahad panga ees jm. Iga viga, seisak, vaidlus ehitusobjektil seab kogu äriplaani ohtu ja iga lahendus, mis laseb ehitusel edasi minna on hea, seda olenemata, kes on süüdi või tegelikult peaks kahjud kinni maksma.
Nii praktikas ei ole hinnas objektijuht või peatöövõtja kes on kõige pädevam ja kõvemate paberitega vaid see, kes suudab kõige odavamalt ja kiiremini kerkivad probleemid ära lahendada, ja pole vahet kas viga on projektis, ehitaja pani puusse, materjalitehas ei suuda materjali õigeks ajaks ette tarnida või mindi oma alltöövõtja-alltöövõtjaga töömahtude-tasu osas tülli - loeb lahendus, mis on tulemuslik, vaidlused ja süüdlaste otsimised seda ei ole.

[xxx111]

Rahaline nõue ehitajalat projekteerijale projekti vea eest on tavaline ja see ka tasutakse.
Räägin kogemustest.
Nt on seinapaneeli tootejoonis vale ja paneel ei sobitu objektil.
Hoobilt tuleb rahaline nõue projekteerijale uue seinapaneeli eest (võimalusel objektil parandamise eest)
Täiesti tavaline praktika ja lepingutes sees vastavad punktid ja mingit kohust pole vaja.
Endast ja teistest lugupidaval projekteerijal ei tule mõttesegi oma viga mitte tunnistada ja rahalise kahju korral mitte maksta.
Vastasel korral jääks see projekteerija ajapikku lihtsalt tööta.

[suvaline]

Tavaliselt probleemid algavadki sündroomist: "tuttav arhitekt-projekteerija". Arhitektid võiksid omi ilusaid pilte vorpida ja kuulata, mida näiteks r/b või eriosade spetsid räägivad.

[tabarabarap]

Läheb vist liiga laiali, teemaalgatajal väike eramaja, seal tuleb see mõistlikkuse lagi ette.

Ehitusettevõtte ideaalis võiks muidugi kõik riskid olla maandatud projekteerijale kes ka peale kooskõlastust kohe sureb ja vastutuse otsa maasse laseb firmad ringi kanditakse jne.

Kui ehitab ise, siis ju teised teemad ja teed palju vormistamiseks vajalik. Enda vähene kogemus ütleb, et sellise mahu juures kulub projekteerimisele ja kooskõlastamisele rohkem aega, kui ehitamisele.

[Prill]

Ega vea teke ei tarvitse olla põhjustatud otseselt ebapädevusest vaid liigsest tempost ja mõnel juhul ka puudulikust kommunikatsioonist või alginfost või muudest kerkivatest asjaoludest.
Sama inimene näiteks rääkis juhusest, kus ehitaja tahtis seoses akna silletega avasid muuta, tellija helistas projekteerijale, kellega konsulteerides sai nagu nõusoleku - jah põhimõtteliselt sellise muudatuse tegemiseks arhitektuurseid ega kandvusega seotud takistusi ei ole.
Kuni üks hetk oli objektil tüli majas, sest objektile tarnitud aknad avadesse ei mahtunud, sest aknad oli tellitud algse joonise järgi aga projekteerija laiutas käsis, sest uute muudatustega jooniste tellimisest ei olevat toonases kõnes küll juttu olnud - kes on süüdi või peaks kandma kahjud, kas ehitaja, kes vastava ettepaneku välja käis, tellija kes ehitaja mõtet projekteerijaga konsulteeris või projekteerija kes uute jooniste tegemist välja ei pakkunud.
Tihti kipuvadki hädad sisse tulema, kui kuskil tehakse muudatusi ja kuna projekteerija jaoks on selleks hetkeks antud objekt nö kaante vahel ja pea juba hõivatud uute projektidega, keeruline hinnata kui kaugele võivad arutatud muudatuse mõjud ulatuda või kas kogu ahel suudab ise lennult muudatusi järgida või peab objektil ehituse seiskama kuniks bürokraatia muudatused ära menetleb ja muudatustega kooskõlastused paber ehitajani jõuab.
Ja kes teab, võibolla 99 muudatust praktikas lähevad libedalt, sest osalised kes kursis arvestavad sellega aga vot see 1 juhus kus keegi ei tea või on muudatuse unustanud ja vale ahel saab alguse.
Tihti on tavaline, kus eriosad projekteeritud selle kõikse algsema eskiisi peale ja tegelikkuses on seinad, uksed jm teiste kohtade peal ja ka juba rajatud muud trassid ja muud kommunikatsioonid mujal ning eriosa ehitaja jaoks justkui projekt on, hind ka selle pealt tehtud aga kohapeal töödejuht hakkab seletama kuuskohast tegelikult tuleb trassid vedada ehk paberil elu elab oma elu ja tegelik pool peab kohapeal ise hakkama saama.
Näiteks elust enesest kus trassi sisseviik otsustati kohapeal projektist erinev ainult põhjusel, kus õige koha peale toetus maapinnal 5 kordse tellingu jalg ja tellingud jäävad püsti veel mitmeks nädalaks. Otsustamise koht kas lükata kogu trassi rajamine nädalaid edasi, kuni tellingud maha võetakse või nihutada projektist meetrike kõrvale ja saab trassi ära ehitada. Või tellida tellingu toestamiseks eraldi lahendus-projekt nii, et saa tellingu jala alt kaevata.
Kui puhta kiivriga osalised objektil kõik muudatusega nõus, siis hommikul hakkab kopp kaevama ja kedagi nagu ei häiri kuskohas projektis see jutt oli

[xxx111]

Ega vea teke ei tarvitse olla põhjustatud otseselt ebapädevusest vaid liigsest tempost ja mõnel juhul ka puudulikust kommunikatsioonist või alginfost või muudest kerkivatest asjaoludest.
Sama inimene näiteks rääkis juhusest, kus ehitaja tahtis seoses akna silletega avasid muuta, tellija helistas projekteerijale, kellega konsulteerides sai nagu nõusoleku - jah põhimõtteliselt sellise muudatuse tegemiseks arhitektuurseid ega kandvusega seotud takistusi ei ole.
Kuni üks hetk oli objektil tüli majas, sest objektile tarnitud aknad avadesse ei mahtunud, sest aknad oli tellitud algse joonise järgi aga projekteerija laiutas käsis, sest uute muudatustega jooniste tellimisest ei olevat toonases kõnes küll juttu olnud - kes on süüdi või peaks kandma kahjud, kas ehitaja, kes vastava ettepaneku välja käis, tellija kes ehitaja mõtet projekteerijaga konsulteeris või projekteerija kes uute jooniste tegemist välja ei pakkunud.
Tihti kipuvadki hädad sisse tulema, kui kuskil tehakse muudatusi ja kuna projekteerija jaoks on selleks hetkeks antud objekt nö kaante vahel ja pea juba hõivatud uute projektidega, keeruline hinnata kui kaugele võivad arutatud muudatuse mõjud ulatuda või kas kogu ahel suudab ise lennult muudatusi järgida või peab objektil ehituse seiskama kuniks bürokraatia muudatused ära menetleb ja muudatustega kooskõlastused paber ehitajani jõuab.
Ja kes teab, võibolla 99 muudatust praktikas lähevad libedalt, sest osalised kes kursis arvestavad sellega aga vot see 1 juhus kus keegi ei tea või on muudatuse unustanud ja vale ahel saab alguse.
Tihti on tavaline, kus eriosad projekteeritud selle kõikse algsema eskiisi peale ja tegelikkuses on seinad, uksed jm teiste kohtade peal ja ka juba rajatud muud trassid ja muud kommunikatsioonid mujal ning eriosa ehitaja jaoks justkui projekt on, hind ka selle pealt tehtud aga kohapeal töödejuht hakkab seletama kuuskohast tegelikult tuleb trassid vedada ehk paberil elu elab oma elu ja tegelik pool peab kohapeal ise hakkama saama.
Näiteks elust enesest kus trassi sisseviik otsustati kohapeal projektist erinev ainult põhjusel, kus õige koha peale toetus maapinnal 5 kordse tellingu jalg ja tellingud jäävad püsti veel mitmeks nädalaks. Otsustamise koht kas lükata kogu trassi rajamine nädalaid edasi, kuni tellingud maha võetakse või nihutada projektist meetrike kõrvale ja saab trassi ära ehitada. Või tellida tellingu toestamiseks eraldi lahendus-projekt nii, et saa tellingu jala alt kaevata.
Kui puhta kiivriga osalised objektil kõik muudatusega nõus, siis hommikul hakkab kopp kaevama ja kedagi nagu ei häiri kuskohas projektis see jutt oli

Kõik muudatused on puhtalt projekti tellija risk...
Kui tellib muudatusprojekti siis ka maksab vastavalt selle eest ja siis vastutab projekteerija...
Kui ei telli muudatusprojekti siis puhtalt enda viga...

[xxx111]

Tavaliselt probleemid algavadki sündroomist: "tuttav arhitekt-projekteerija". Arhitektid võiksid omi ilusaid pilte vorpida ja kuulata, mida näiteks r/b või eriosade spetsid räägivad.

Väga õige märkus...
Väga tavaline on situatsioon kus arhitekt teeb nö imeviguri valmis ja tellijale see väga meeldib
Siis jõutakse eelarvestamise ja hinnapakkumiste juurde ja selgub, et oi issand sellist hinda küll ei talu ja edasi pöördutakse just konstruktori poole - kust saaks midagi odavakas / ratsionaalsemaks / optimaalsemaks teha
Ja siis konstruktor räägib sedasama juttu mida ta juba enne oli rääkinud - see mis arhitekt välja on mõelnud on absoluutselt ebaratsionaalne...
Hea näide on tulevane Ülemiste terminal...

[ping]

...
1) Minu enda arhitektuuriprojekt sai alguse ühest külastatud ehitusjärgus majast, mille konstruktsiooniliseks omapäraks olid kaks emapuud. Sealt tekkis liimpuidust postide/talade vahel suurte klaaspakettidega fassaadi idee.

2) Kuna oskan kasutada ühte igivana 2D joonestustarkvara aga ei oska kasutada 3D softi, siis joonistasin 2D-s enda ettekujutuse. Hea tahtmise juures oleks võinud seda teha ka pliiatsiga paberil, näide ühest lehest selline:
Screenshot 2022-08-15 at 23.48.32.png ...

Loodetavasti on sul autoriõigused arhitektuursele lahendusele ikka kaitstud vastava märkega projektis, et ei saaks plagiaadisüüdistust?
https://sketchfab.com/3d-models/2178603 ... daa17ca5e9

http://www.arhliit.ee/english/about/pro ... ject/1867/
http://www.arhliit.ee/english/about/pro ... ject/1409/
https://www.google.com/search?q=raul%20 ... 30&bih=518

(Mulle kunagi üks arhitekt väitis, et vertikaallaudis välisseinal on tema "firmamärk".)

[rye]

See, et kaasfoorumlane diletandi lahendust kuulsa arhitektiga võrdleb on ju puhas au.
Keegi küsis fotosid ka, aga pole julgenud postitada, muidu saabki kuskilt süüdistuse.

[rye]

viewtopic.php?p=426012#p426012
Huvitav, kui palju projekti on ühele kuurile vaja?

[Imelik]

Selle teema tegemise ajendiks oli asjaolu, et minu meelest vastatakse foorumis liiga kergekäeliselt, et „telli projekt“, mis sisuliselt on samaväärne soovitusega, et „ära mõtle“.

Ilma kedagi halvustamata on kõik need projektid hea lahendus tellijale, kes ise ei soovi kõikides nendes teemades süvitsi kaasa mõelda, ehk maailmas on ka palju teisi teemasid millega tegeleda ja ka raha teenida. Samas olen arvamusel, et siin foorumis on siiski asjakohane erinevatel teemadel arutada, ehk mitte silmad kinni tundmatut projekteerijat uskuda. Minu kogemus näitab, et need vähesed projekteerijad keda kasutasin ise küll miskit ei arvutanud, pigem kopeerisid kuskilt miskit kokku.

Lõpust alustades... alati või isegi pigem ei nõua kõik alati "arvutamist", vaid spetsialist paneb kokku sobivad väärtused teadmiste, normide ja valmislahenduste põhjal, ning vajadusel või kahtluse korral kontrollib või muudab. Erinevus "mõtlejaga" on see, et ta teeb seda mööda kindlat "teekonda". " Mõtleja" seevastu pöörab tavaliselt liigset ja esmast tähelepanu suvaliselt detailidele nägemata tervikpilti. Sellest ka erinevus elukutselise ja huvilise vahel. See ei välista, et huviline võib alati küsida, aga enne peab olema tervikpilt, vastasel korral on küsimus mõtetu.
Uskuma ei pea kedagi, soovi ja kahtluse korral saab ju küsida teist arvamust nn. ekspertiisi.
Üks asi, mis siin täiesti tähelapanuta on jäetud, on kontrolltoimingud, need on ilmtingimata vajalikud kui soovitakse kvaliteetset lõpptulemust ja need tuleb teostada õigeaegselt ja vajalikul viisil (mitte paberil, tagantjärgi).
Kokkuvõttes ei ole projekteerimine mingi eraldiseisev üleliigne osa vaid on üks osa ehitusprotsessist.
Et keegi teeb oma tööd halvasti ei ole argument, kindlasti on mitteosavaid juuksureid aga ma ei nüsi ise oma juukseid kääridega.

[Hiid]

natuke teisest vallast küsimus.
Kas olen valesti aru saanud, et kellegi projekti järgi ehitatud maja projekt on hiljem kõigile huvilistele vaba kasutamiseks?
Mis andmebaasist neile ligi saab?

[ping]

natuke teisest vallast küsimus.
Kas olen valesti aru saanud, et kellegi projekti järgi ehitatud maja projekt on hiljem kõigile huvilistele vaba kasutamiseks?
Mis andmebaasist neile ligi saab?

Isegi kui oma isikliku maja projekti tellid arhitekti käest ja lepingus puudub punkt autorluse määramise kohta, siis kuulub vaikimisi selle hoone autoriõigus arhitektile ja kõik muudatused tuleb selle sama arhitektiga kooskõlastada.

Ise olen esimese meiliga (kirjalikku taasesitamist võimaldav) saatnud arhitektidele soovitava hoone visandid, et hiljem oleks vajadusel võimalus tõendada oma arhitektuurset autorlust.

[vuuk]

Kui palju on vaja ehitusprojekti... ?
Sellele küsimusele saab ehk vastuse kui uurida kehtivaid seadusandlike regulatsioone.
Asi selles, et ehitus- ja projekteerimisvaldkond on riigi poolt üsnagi ära reguleeritud.
Kui ehitaja nõuab ehitamise aluseks projekti või mingeid lisajooniseid, siis ollakse tihti üllatunud, et kas ehitajal puuduvad siis oskused ja pädevused, et ei saa ilma projektita hakkama. Tegelikult ei ole asi hakkama saamises.
Ikka esmalt regulatsioonides.
Ja need regulatsioonid on ju tehtud (väidetavalt) ikka selleks, et tellijaid (lolli) ehitaja eest kaitsta.
Aga muidugi kaitseb projekti olemasolu eelkõige siis, kui ehitusprojekt on piisavalt detailne ja informatiivne ning ka tellijale arusaadav.

[A23]

Kas on legaaalne omavalitsuse poolt kodanikule väljastatud projkteerimistingimustesse selline nõue lisada:
"...tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest ..., standarditest (EVS)..."
Standardid on teatavasti tasulised. Kui äriühingud omavahel lepivad kokku, et järgivad seda ja seda, siis ok. Aga riigiasutuse - omavalitsuse ja kodaniku vaheline teema - kas ei peaks ehitusseadustik kõik nõuded katma ja standardid tuleks välistada. Kui kodanik muidugi ise soovib standardi lisada, siis olgu, küsimus põhimõtteline.

[kunn24]

Kuidas lähtuda KÕIKIDEST? Paluks selle KOV-i nimi.

[A23]

Terve lause selline: "Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN)", aga mõte jääb samaks.

Allpool toodud ka konkreetsed dokumendid. Küsimus siis, kas standardi saab kohustuslikuks teha?

[kunn24]

Eks nii palju, kui see jura sind häirib, vali taktika. Võimalik, et on selline mull, mis suusoojaks kirjas ja sellega lugu lõppebki.

[Imelik]

Kas on legaaalne omavalitsuse poolt kodanikule väljastatud projkteerimistingimustesse selline nõue lisada:
"...tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest ..., standarditest (EVS)..."
Standardid on teatavasti tasulised. Kui äriühingud omavahel lepivad kokku, et järgivad seda ja seda, siis ok. Aga riigiasutuse - omavalitsuse ja kodaniku vaheline teema - kas ei peaks ehitusseadustik kõik nõuded katma ja standardid tuleks välistada. Kui kodanik muidugi ise soovib standardi lisada, siis olgu, küsimus põhimõtteline.

Mis mõttes kodaniku? Kodanik on tulevase ehitise omanik, ei muud. Kui kodanik soovib ise ehitamise ja projekteerimisega tegeleda, eeldatakse asjatundlikkuse põhimõtte täitmist.
Nõuded ehitusprojektile kehtestab majandus- ja taristuministri määrus ...
Seadused ei saagi olla üksikasjalikud tehniliste normide kirjeldused, mingite seaduses antud eesmärkide täitmiseks. Normid muutuvad kohustuslikuks alles siis kui neile on seadustes viidatud ja neid peavad teadma ainult need, kes antud toodet soovivad valmistada (antud juhul ehitist). Paraku siis tuleb tutvumiseks vahendeid eraldada, kuna need ei ole seadusandja omand.

[Urmas]

Paraku siis tuleb tutvumiseks vahendeid eraldada, kuna need ei ole seadusandja omand.

Kelle omand siis? Enam ma seda lauset ei leia, kuid kunagi oli EVS kodukal sissejuhatavas tutvustuse sõnastus umbes nii, et käesolevad standardid on koostatud ja finantseeritud MKM tellimusel. Kes on MKM? Mingi iseseisev äriettevõte või maksumaksaja poolt ülalpeetav riigiasutus? Ja nüüd kui riigiasutus oma nõudmistes kohustab ehitama vastavalt standarditele, siis konkreetne standard peab olema tehtud kohustuslikuks vastva valdkonna ministri määrusega ja määrus avaldatakse Riigi teatajas, mis on avalikkusele VABALT kättesaadavad ka Ruhnus nii, et ruhnlane ei peaks standardiga tutvumiseks võtma kahte vaba päeva Eesti Vabariigis 6(?) avalikus kohas lugemiseks. Ja tasuta lugemiseks peab ruhnlane tegema kulutusi mis summades?
Mis puutub veel EVS, siis vähemalt omal ajal oli seal lause, et müüakse standartite sisu kulupõhiselt ja arvutisse saadetava ja väljatrükina posti teel saadetu hind oli sama. Et mõne hiireklõpsu tegemise kulud on samad, mis lasta printerist 600 lehekülge, kokku köita ja saata posti teel tellijale? Näiteks maalritööde RYL. Kuidas EVS-i omand arvestava kulupõhisust, jääb isegi mulle, kes ma ei ole õppinud majandust, väga-väga arusaamatuks. Mulle ei mahu pähe, et kuidas saavad riigiasutused nõuda ühe MTÜ tõlketöödes kirjutatu kohustuslikku täitmist? Ega sa ometi ei arva, et EVS on välja mõeldud meie oma inimeste poolt? Kui jah, siis olen sinus pettunud. Millisele parteile või konkreetsele isikule on maksnud omaaegsed EVS asutajad, et on saavutanud heakskiidu "seaduslikule väljapressimisele" riigi vaikival nõusolekul ja riigipoolsele kaasa aitamisele nende ÄRIIDEELE? Sellesse, et EVS tegutseb MTÜ nimetuse all, suhtun ikka väga skeptiliselt. Jah, ma saan väga hästi aru, et need standardid on vajalikud ja aitavad kaasa igatsugusele ohutusele, aga kui nende "salastatud" nõuete täitmist nõuavad täitevvõimu esindajad, siis midagi on väga mäda seadusandluses. Vähemalt minu jaoks. Kuidas saab riik nõuda ühe MTÜ "autoriõigustega kaitstu" kirjutatut? Oeh, liiga palju küsimusi.
Kas keegi oskab anda ideed, mille täitmine oleks kõigile EV kodanikele kohustuslik ja mille litsentsi uuendamine oleks nagu autode kohustuslik ülevaatus? Teeks ka MTÜ, maksaks kellegile taolise standardi vormistamise eest "kohustuslikuks nõudeks", siis saadaks kohe riigipensioni pikalt, sest midagi tiksuks stabiilselt arvele nagunii. Rahvas on loll ja hakkab maksma.

[Küülaline]

Standardid on vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kunagi olemuselt kohustuslik. Standardi järgimise saab kõigile kohustuslikuks teha ainult õigusaktides standarditele viitamise kaudu.
Eestis reguleerib standarditele õigusaktides viitamist toote nõuetele vastavuse seadus. Selle kohaselt võib õigusaktis olla standardi viide kas
soovituslik või kohustuslik
otsene või üldine
Eesti õigusaktis tuleb standardile viidata soovituslikult, mille puhul ei ole viidatud standardi järgimine kohustuslik ja õigusakti nõuete täitmiseks on võimalik rakendada ka muid lahendusi (v.a mõni teine standard).

Selle lõigu ma kopisin EVS lehelt.