Planeedi Maa päästmine

[xxx111]

Ma ei tea kuidas teised kaasfoormulased - kuid minu jaoks on tegemist põhimõtteliste asjadega
Milleks on vaja inimestele kõike viimseni direktiividega / määrustega jms ette kirjutada
Ja mõtlengi kõike - sest sinnapoole läheb (kunni sitalkäigu märkus on ses suhtes väga tabav)
Mida süüa, mis riideid kanda, mis masinaga sõita, mida oma kinnisvaraga teha jne, jne
Prügi jms kohta - nagu siingi näha siis enamus meist ei reosta
Kindlasti on selliseid kes reostavad - neid ei muuda ka ükski direktiiv
Kuid see pole absoluutselt õigustus enamuse normaalset käitumist hakata jaburate direktiividega määrama
SEE EI OLE VABA ÜHISKOND (vt ka imeliku kommentaar)

[xxx111]

Nt see - põhimõtteliselt vastuvõetmatu...

Marina Kaljurand:

Euroopa Parlament peab olema piits, mis hoiab survet...

[kunn24]

Kas R/S lehel on eksitus, kuid väide on, et Eestis tekib aastas 120-130 tn biojäätmeid?
Kui see nii on, siis see on traktori sitalaotamise kogus päevas. Ja kogu kanitell sellise mikroskoopilise koguse kohat.
https://ragnsells.ee/kuukiri/biojaatmete-sorteerimine/

Ma tahtsin teada saada, mida nimelt loetakse biojäätmeteks. See kah suht segane lugu.

[Imelik]

2013 hinnati biojäätmete ressursiks Eestis 24000 t. https://www.energiatalgud.ee/sites/defa ... atavus.pdf
Seega kuidagi suur erinevus. Potentsiaalilt oli ta ka sellisel kogusel viimasel kohal energiaallikana. Pigem on asi ilmselt jäätmekäitluses (gaasi saaks ka prügilas kokku koguda).

[Urmas]

Miks ma olen arvanud, et ajalool on omadus korduda natuke pikemate vahedega? Eelmise riigikorra ajal oli ütlemine, et on väikesed valed, on suured valed ja on statistika.

Keskkonnaministeeriumi andmetel koguti Eestis 2020. aastal elaniku kohta liigiti 26 kg biojäätmeid. Arvestuslikult tekib aastas ühe inimese kohta aga 71 kg köögi- ja sööklajäätmeid ning 30 kg aia- ja haljastusjäätmeid. Kokku üle 100 kg, mida on neli korda rohkem kui kogutud biojäätmeid!

Allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12016 ... -ja-trotsi

Mis pistmist on statistikas meie pere biojäätmetel ja sööklajäätmetel, et need pistetakse ühte patta? Eelmise riigikorra ajal sündinuna tegi mulle veidi nalja ja pani muigama nimetus "sööklajäätmed". Kas sööklajäätmete alla kuuluvad ka 5* restoranide biojäätmed või need ongi kuidagi rohkem väärtustatud ja kuuluvad eraldi lahtrisse ekseli tabelis ja on kaetud riigisaladusega 75 aastaks? Kas toidupoodide tähtaja ületanud kaup topitakse ka sinna statilisse keskmisse? Kui jah, siis see statiline keskmine kuulub tõesti sinna eelmainitud ütlemisse. Mis puutub haljastusjäätmetesse, siis ise küll ei ole märganud, et kodu ümber KOV omanduses oleval niitmisalal oleks niidetud haljasmass kokku kogutud. Kõik, mis murutraktori vikati alt tuleb, see sinna ka jääb. Läheb ka see üksikisiku poolt tekitavasse biojäätmete statistikasse? Lihtsalt liiga palju küsimusi statistika kohta.

Väike OT. Statistikaga seoses tuli meelde, et ma olen olnud vägagi roheline juba vähemalt 35 aastat tagasi. Ajal kui veel Tallinnas elasin, siis üle tee oli nn juurikapood ja ükskord nägin, et poe tagaukse juures on päikese kättetõstetud umbes 20 kasti viinamarju. Kuna poe juhataja oli tuttav, siis läksin küsima, et miks need kastid seal seisavad? Ütles teine, et lähevad prügimäele kui praak, mida ei tohi müüa. Kiikasin korra uuesti kastide sisu ja nägin, et jah, tõesti oli igas kobaras 3-6 viinamarja, millel oli plekk. Noh, hallrakud hakkasid kiiresti tööle ja küsisin, et kas võin ise utiliseerida? Lubati lahkelt. Nende viinamarjade edasisest ümbertöötluse protsessist ja lõpp-produkti kasutamisest saaks Kroonika mahtu mälestused kirjutada. Biomassi esialgne töötlemine käis nagu filmis "Tõrksa taltsustus". Kompostiks või biogaasi tegemiseks prügimäele saatmiseks mõeldud viinamarjad seekord ei jõudnud. Täpselt ei mäleta, kes oli tol ajal planeedi Maa 1/6 eesotsas(neid vahetus sama tihti nagu maailma vanima inimese tiitli omanikke), kuid mälu järgi oli aeg küll selline, et võideldi viinakuradi vastu töörahva hulgas.

[kunn24]

Eespool viitasin R/S-i loetelule. Selle järgi ei tohi biojäätmetesse visata määrdunud plastpakendeid, millega enamusosas poest kaup tuleb. Sisuliselt ega palju ei jäägi, mida sinna tohib visata.
Kusjuures kui mu mälu ei peta, oli kogu biojäätmete eraldamise kanitelli eesmärk, et ülejäänud olemeprügi ei määrduks ja saaks probleemivabalt ümber töödelda.
Samas huvitav on see, et pakkepaberit tohib ära plägastada, st visata biojäätmetesse.
Ausalt öeldes, mida rohkem neid loetelusid vaatan, seda segasemaks kogu värgi mõte muutub. Ilmslgelt ei tohi selle järgi visata biojäätmetsse ka poe poolt mahakantud pakendis kaupa.

[Urmas]

Ilmslgelt ei tohi selle järgi visata biojäätmetsse ka poe poolt mahakantud pakendis kaupa.

Poe poolt mahakantud kaup on tegelikult ju puhas biojääde kui pakend välja arvata. "prügikastisukeldujatele" jaoks igati kõlbulik söögikraam, aga biojäätmetesse ei sobi? No sel juhul tuleb poodidel tööle võtta inimene, kes vabastab biojäätme pakendist ja siis saab pood oma reklaamis linnukese kirja panna, et nende mahakantud toodetest on valmistatud komposti või biogaasi. Ei oska arvata, kas mõtlevale inimesele selline linnuke reklaamis mõjub, aga mõnele rohelise võib mõjuda küll. Nende roheliste hallrakkude tegutsemise muster on ettearvamatu, a´la umbes nagu Ulli-Gretal, kes ühes kohas võitleb fossiilsete kütuste kasutamise vastu ja siis järgmises kohas kuhugi lagendikule ehitatavate tasuta elektrit andavate tuugenite vastu. Mida kuradit poed tellivad siis kasvõi eksootilisi puu- ja juurvilju sellisel hulgal, mida ei suudeta ära müüa. Eelmise riigikorra ajast(70-80-ndad) mäletan, et kui vahest harva banaanid, apelsinid või mandariinid tulid poodi müügile, siis äraviskamisele ei läinud nagu midagi.
Mis puutub sööklate(toitulustusasutuste) biojäätmetesse, siis tean, et maakohtades käib biojäätmete nimel isegi niinimetatud olelusvõitlus ehk kellel on sugulane või tuttav sööklas, see saab biojäätmed endale. Isegi meie suvekanad saavad nädalas 2x5l ämbri jagu ühe asutuse biojäätmeid. Selles asutuses tekib rohkem biojäätmeid, kuid prügikasti ei satu sellest mitte grammigi.

[RaJy]

euroametniku hallrakkude programmis puudub mõiste "potipõllundus" mida ametnike kiuste ikka jätkuvalt meil mõned viljelevad (k.a. mina) ja neil ei lähegi prügikasti grammigi biojäädet - rohkem nagu linna - korteri elanike teema.

[kunn24]

Probleem on biojäätmetega selles, et komposti tehes nad eraldavad metaani, seega R/S tegevus ei tundu sugugi eesmärgipärane.
Leidsin näiteks Viimsi kodaniku kirja, kus see esitas valla-ametnmikule konkreetseid küsimusi, vastuseks IMO tuli ümmargune mull. https://viimsiuudised.ee/kasulik/lugeja ... atmetesse/

[Urmas]

euroametniku hallrakkude programmis puudub mõiste "potipõllundus" ...

Ja kusjuures seda potipõllundust aknalaual(ilma jutumärkideta) pidevalt propageeritakse ka meedias. Iseasi, kas Õismäel asuvas "hiina müüri" kõigi 700+ korteri omanikud tahavad tegeleda potipõllundusega. "hiina müür" on lihtsalt pikk maja, kuid Õismäel on ka 16-korruselisi.
Meie pere suhtumine sellesse biojäätmete statistikasse on poliitkorrektselt väljendatuna- JABURUS!

[Urmas]

imsi kodaniku kirja, kus see esitas valla-ametnmikule konkreetseid küsimusi, vastuseks IMO tuli ümmargune mull. https://viimsiuudised.ee/kasulik/lugeja ... atmetesse/

Loetu põhjal tundub(eriti kosmeetikat puudutav) mingi umbluu.

”Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed laste mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk jms. Kõik muud jäätmed, mida liigiti ei koguta. Prügi = segaolmejäätmed ehk liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.

Kõik mis tuleb toote ümber, olgu selleks toiduained, hügieenitarbed, kosmeetika, elektroonika, mööbel või midagi muud, on pakend. Pakendeid saab üle anda avalikes pakendikonteinerites või sõlmida mugavusteenus TVO-ga (kollase kilekoti teenus eramajadele) või EPRga (pakendikonteiner KÜ-le),” selgitas Luhse.

Kas see vallaametniku tsiteeritud vastus tähendab seda, et ma pean enne oma vähekasutatud huulepulga või puudri äraviskamist hambatikuga sisu välja koukima ja eraldi konteineritesse viskama? Noh, eks mul jälle põhjust oma staapi minna asendustegevusega tegelema. Kuigi sellise tegevus kohustuslikus korras ajab rohke jooma.

[Imelik]

See jäätme asi on segane jah, isegi seaduses ei ole kõiki kasutatud määratluste definitsioone.

Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
1) aia- ja haljastujäätmed;
2) kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
....
Olmejäätmed on:
1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.

(2) Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed.

allikas- Jäätmeseadus.

Siit võiks järeldada, et jutt käib üldjuhul olmejäätmetest ning täpsemalt selle alla liigiti kogutud biojäätmetest.
Kui nüüd vaadata uurimustes välja toodud arve, siis peaks biojäätmete põhitähelepanu koonduma "muudest allikatest" pärit biojäätmetele, aga neile ei hakka vist hammas peale. Lihtsam on peedistada ja lokku lüüa kodumajapidamiste teemal. Ühed olmejäätmed kõik, "linnuke" kirjas...
Väidetavalt on biojäätmetega nii (lisaks siis aia- ja haljastujäätmetele) ...

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad või nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, munakoored ning muud tahked toidujäätmed;

majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid;
toataimed, sealhulgas taimemuld, ja lõikelilled.

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna:

toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
vedelikke;

suuri konte;

kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, kasutatud ühekordseid toidunõusid, muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.

allikas- https://rohe.geenius.ee/blogi/targa-tar ... einerisse/

[Urmas]

Ma ei tea, kas seda foorumit loevad ka pakendikontenerite omanikud, aga kui loevad, siis mul oleks neile üks küsimus- mis valemiga ma saaks klaastaara konteinerisse suruda ilma taarat katki löömata 3 või 5 liitrise purgi?

[Imelik]

Probleem on biojäätmetega selles, et komposti tehes nad eraldavad metaani, seega R/S tegevus ei tundu sugugi ...

Mitte ainult... see mida ninaga prügiämbrist tunnete on väävliühendid, mis on lisaks mürgised. Prügilagaasiga kaasneb ka suures osas CO2-te ja väiksemas osas lämmastikku, ning teisi toksilisi ühendeid. Seega tuppa bioprügila rajamine ei ole hea mõte.

[RaJy]

Probleem on biojäätmetega selles, et komposti tehes nad eraldavad metaani, seega R/S tegevus ei tundu sugugi ...

Mitte ainult... see mida ninaga prügiämbrist tunnete on väävliühendid, mis on lisaks mürgised. Prügilagaasiga kaasneb ka suures osas CO2-te ja väiksemas osas lämmastikku, ning teisi toksilisi ühendeid. Seega tuppa bioprügila rajamine ei ole hea mõte.

Me kõik hingame õhku millest 78% on lämmastik - mina seda toksiliseks küll ei nimetaks

[Urmas]

Me kõik hingame õhku millest 78% on lämmastik - mina seda toksiliseks küll ei nimetaks

Vist on väike vahe, et kas lämmastik on hajutatult või tuleb ta kontsentreeritult köögikapist. Täpselt ei tea.

Kaua sa suudad hingata "kontsentreeritud" lämmastikku ehk kui prügikast on hapnevaid banaanikoori täis, pistetakse sind ninapidi sinna sisse ja jäetakse 50% auk KÕIGEST 78%-se lämmastiku sisaldusega tavaõhu jaoks.

[RaJy]

Me kõik hingame õhku millest 78% on lämmastik - mina seda toksiliseks küll ei nimetaks

Vist on väike vahe, et kas lämmastik on hajutatult või tuleb ta kontsentreeritult köögikapist. Täpselt ei tea.

Kaua sa suudad hingata "kontsentreeritud" lämmastikku ehk kui prügikast on hapnevaid banaanikoori täis, pistetakse sind ninapidi sinna sisse ja jäetakse 50% auk KÕIGEST 78%-se lämmastiku sisaldusega tavaõhu jaoks.

Ma kaldun arvama, et prügikastis hapnevad banaanikoored eritavad muidki gaase peale lämmastiku ja see ka lämmatab.

[val]

Võib olla abiks seoses liigiti kogumise ehk prügi sortimisega: https://kuhuviia.ee/sorteerimisjuhised

@xxx111, sinu vabaduse ja Planeedi Maa suhtega on umbes nii nagu eluga kortermajas, kus korter on küll sinu oma, aga mitte välispiirded, kandekonstruktsioon, tsentraalsed kaablid ja torud, maja ümber olev maa jms. Need on peenemas keeles kaasomandi esemed mille kohta sinu suur vabadus mitte ei kehti selliselt nagu paistad seda ette kujutavat, et teed mis tahad, millestki ei loobu ja kõvatad nagu jaksad.

Uue maja korral on elu ilus, aga kui maja lagunema hakkab siis tuleb otsustada, ja mitte kunagi pole võimalik teha otsust, millega on kõik rahul. Omanikud saavad valida, kas renoveerida või lasta ära laguneda ja uus ehitada. Kui sa ei ole otsusega rahul, siis kolid ära.

Planeedilt Maa ei ole sul vabadust lahkuda, kui ei meeldi. Sul ei ole teist kohta kuhu kolida. Kui me midagi kapitaalselt p*** keerame ja nt mesilased välja surevad vms, siis mõjutab see ka otseselt sind ja kõiki teisi. Targemad (väga suur hulk teadlasi) räägivad meile, et asjad ei ole hästi ja miskit tuleks ette võtta, siis sinu vastus on oma vabadusega kõvatada.

Samas saan aru, et tavaline inimene vbl ei peaks oma mätta otsast kaugemale vaatama, need ohud ja teadmised ei ole kunagi 100% kindlad jne jne. Samas, kui tarkade jutt peab paika ja me saame reaalset miskit ära teha, et riske maandada, siis on valiku koht ja täna on maailm (Pariisi kliimakokkulepe) ja Euroopa oma valiku teinud. Eks tulevik näitab, kas ja kuidas sellega läheb, aga oma vabadusega kõvatamise peaksid selles valguses vist üle vaatama.

[T25]

Targemad (väga suur hulk teadlasi) räägivad meile, et asjad ei ole hästi ja miskit tuleks ette võtta, siis sinu vastus on oma vabadusega kõvatada.

Teaduses ei ole konsensust.

"In the sciences, the authority of thousands of opinions is not worth as much as one tiny spark of reason in an individual man."

- Galileo Galilei (1564 - 1642)

[Urmas]

Võib olla abiks seoses liigiti kogumise ehk prügi sortimisega: https://kuhuviia.ee/sorteerimisjuhised .

Kasutaja val, kui sa suudad mulle veenvalt selgeks teha prügi TASUTA sorteerimise kasulikkuse, siis ehk isegi korrigeerin oma mõtteviisi. Hetkel mulle sisetunne ütleb, Urmas, hakka komposteerimismulda tootma või biogaasi ajama.
Eelmise riigikorra ajal Pärnus sündinud ja kasvanuna ma käisin poisipõlves nüüdses kõlava nimega Rannapargis pudeleid korjamas. Noh, kodu oli üle tee ja rand paistis hoovi väravast. Mitte, et me oleks rahalises mõttes kitsikuses, vaid lihtsalt tahtsime poisikestena rohkem jäätist süüa. Tol ajal maksti kõigi 0,5-0,7l tagastatava taara eest 12 kopikat. Vanapaberi eest maksti raha. Vähe, aga kui seda oli palju, siis summa ei olnudki väike. Ja seda vanapaberit(ajalehed kahes keeles) tol aja toodeti südamest. Tulles nüüd tänapäeva, miks on veinide taara maksustamata? Või Salvesti jne teiste tootjate purgisupid? Kas nende pakend on taaskasutatav? Ahjaa, eelmise riigikorra ajal maksti taarapunktis ka tühjade purkide eest. Pean kellegi minust vanemate käest küsima täpsemaid numbreid. Miks tänapäeval ei maksta ebastandartse taaara eest, aga toitu ebastandartsesse pakendisse panemiseks on luba antud?
Mitte, et ma igatseks taga eelmist riigikorda, kuid kahjuks enam ei ole EU-s inimesi, kes võinuks kasvõi minu poolt kirjeldatud taaramajanduses midagi ette võtta. Kuigi ma veini ei joo, siis kuhu peavad viima veinilembid oma taara? Kuhugi x kogumiskohta? Tulge mõistusele! No ei ole iga 50m kaugusel prügikasti. Nagu enne mainisin, oli iga suvalise taara jaoks stiimul ehk kas kõndimine tasus ära või mitte. Mälu järgi oli tol ajal vähemalt taara osas üpriski suur motivaator. 3 tagastatud tühja õllepudeli eest anti 24 kopikat ja žiguli õlu maksis vist 21 kopikat. Jälle küsimus- kas oli stiimul tühja pudelit ära visata või viia taarapunkti?

[kunn24]

Kuhu see kraam siis edasi suunatakse, kas läheb kompostiks või gaaasitootmiseks?
Kas energeetiliselt on selle ürituse bilanss plussis, st kas gaasistamisel tuleb energiat tunduvalt rohkem, kui kogu tralli peale kütuse-energiat kulub?
Ja muidugi hapuksläinud suppi ei taha siis keegi. Selle peab ikka varestele panema.

supp.JPG (21.8 KiB) Vaadatud 891 korda

[xxx111]

@ val

Ka kortermaja võib täiega olla minu omand
Samuti böroohoone vms
Minu võiks siin juures võtta nt äriühinguna, fondina vms
Ja ise otsustan mis teen ja mis mitte
Kui on "kollektiivses" omandis siis otsustab "kollektiiv"
Aga mitte mingil juhul targad tädid ja onud oma jaburate direktiividega
Nendega opereerigu oma asjade juures
Kui miski ei meeldi võib "minu asja" alati ära osta ja teha seda mida pähe tuleb
Samuti võib vastava protsessiga sundvõõrandada ja teha mida pähe tuleb

Korduvalt mainitud - planeet Maa mingit päästmist ei vaja
Palneedil maa on meiesugustest täesti ükskõik - samuti "kliimast"

Ja täpselt nii nagu kirjutan nii ongi: mitte millestki ei kavatse loobuda "kliima" nimel

[val]

...Kasutaja val, kui sa suudad mulle veenvalt selgeks teha prügi TASUTA sorteerimise kasulikkuse, siis ehk isegi korrigeerin oma mõtteviisi. Hetkel mulle sisetunne ütleb, Urmas, hakka komposteerimismulda tootma või biogaasi ajama.
.... Jälle küsimus- kas oli stiimul tühja pudelit ära visata või viia taarapunkti?

Üldiselt on prügivedu rahaliselt väheke soodsam, kui sorteerid. Kalkulatsiooni võid oma asukohast lähtuvalt teha, sest hinnavahe sõltub piirkonnast, aga üldiselt ei ole see piisavalt suur, et masse motiveerida. Kompostida võid muidugi. Isegi proovisin paar aastat, aga ei viitsinud mässata ja olen rahul biojäätmete konteineriga. Ma ei tea, kas see sind motiveerib, aga mida paremini sa sorteerid, seda vähem prügilasse jõuab, mis tähendab, et sa võid pääseda uue prügila ehitamise kinni maksmisest.

Pandipakend ehk taara tagastus toimib Eestis hästi, sest tagastusmäär on ca 90% või rohkemgi. See süsteem muide on tehtud keelu ja käsuga. Vaevalt, et ettevõtjad vabatahtlikult oleks sellise represseeriva süsteemi teinud. Mõtle ise, mingi 10 senti ei motiveeri ju kedagi. Mina tootjana pean tootma, mitte tagasi korjamisega tegelema. Las turg otsustab kuidas need kokku kogutakse või ei koguta.

@kunn24, supp = riknenud toit või toidujäätmed. Kuna vedelad toidujäägid biojäätmesse ei sobi, siis valad vedela osa wc potist või kraanikausist alla ja tahke osa läheb biojäätmesse.

@xxx111, kas "kortermaja võib täiega olla minu omand" tähendab, et Planeet Maa võib olla täiega sinu omand? Palneedil Maa on meist ükskõik, aga meil ei ole ükskõik, sest meie heaolu sõltub otseselt Maast. Sa vist ei saanud jutu mõttest mitte midagi aru. Korrusmaja näites oled see väike osa korteriomanikke, kes on alati ja kõigele vastu, kui ei ole täpselt nii nagu tema tahab ja isegi siis ei pruugi sobida, sest mingi põhjuse leiab alati. Sellistega polegi midagi teha - kõvata edasi.

[xxx111]

@ val

Sina vist ei saanud aru
Ma võin olla kortermaja omanik kus elavad minu üürnikud
Sama ükskõik mis kinnisvaraga
See, et "kollektiivsed" omanikud ei saa milleski kokkuleppele ei tähenda absoluutselt seda, et keegi täiesti kõrvaline tark tuleb jutustama mida tegema peab
Selle targa jutu võib see tark endale ... pista

PS
Iseloomustab väga kenasti "eurovärki"
https://elu24.postimees.ee/7740640/elu2 ... tniku-peas

[val]

...See, et "kollektiivsed" omanikud ei saa milleski kokkuleppele ei tähenda absoluutselt seda, et keegi täiesti kõrvaline tark tuleb jutustama mida tegema peab ...

Asi pole üldse kokkuleppes.
Maal, puhtal õhul, puhtal veel, osoonikihil jt avalikel hüvedel pole olemas omanikku - ei üht ega kollektiivset. Neid hüvesid valitsetakse ühiselt vastavalt demokraatia reeglitele globaalsel tasemel (ÜRO) ja iga riik ka eraldi. Valitsemine tähendab otsuseid, mida tehakse üldiseks hüvanguks ja mis on kõrgemal sinu isiklikust vabadusest. Päris kindlasti ei ole kõik otsused head jne, aga sama kindlasti ei ole sinu vabadus reostada olulisem kõikide teiste õigust puhtale õhule. Tahad või mitte, aga nii see asi on (lihtsustatult muidugi). Sul tuleb lihtsalt leppida, et mõned asjad on olulisemad, kui sinu isiklik vabadus.

PM-le jätkuvalt ligi ei saa, seega ei oska kaasa rääkida.