Markiisi kinnitamine fassaadile

[MirkoM]

Tere!

Plaanis paigaldada termoplokk maja terrassile markiis. Küsiks targematelt nõu, kuidas oleks mõistlik see seinale kinnitada? Tegemist Reiden Silver 420 plokiga, välisseinas enne betooni 150mm penot. Markiis on ise suhteliselt suur: 5x3.5m ja kinnitub endalegi üllatusena ainult 2 kinnitusega, mis tähendab, et väändejõud kinnitustele on korralik. Ise mõtlesin kasutada keermelatti ja tüübleid ning markiisi kinnitusklambrite alla panna pisut suurem veekindel vineer, et vähendada survet penole. Või on selleks paremaid viise?

Kinnitus ise selline 130x133mm metallplaat:

[xxx111]

Kui on olemas toode peab olema ka tootejuhend / kasutusjuhend
Ja seal võiks justkui olla kinnituslahendused sh erinevatele pindadele ning omakorda veel lubatavad koormused (nt tuulekiirus, lumekoormus vms so alates millest peab kas lund rookima või kokku kerima)

[kaimagk]

…saatsin privasse kont…võin pakkuda oma ideid

[ping]

... Ise mõtlesin kasutada keermelatti ja tüübleid ning markiisi kinnitusklambrite alla panna pisut suurem veekindel vineer, et vähendada survet penole. ...

(Vineer)vaheplaat mitte ei vähenda survet, vaid jaotab surve suuremale pinnale.

Survet penole saab ainult siis vähendada, kui keermelatile panna alla ka mutter, nii et kinnitusplaat jääb kahe mutri vahele ja see lühendab ka 15cm keermelati osale mõjuvat jõuõlga ning tekitab ühe asemel kaks paindekohta igale poldile, mis suurendab kinnituskoha jäikust.

Minul jäi polt 12cm kandvast materjalist välja ja kasutasin sobiva pikkusega 12mm jalakruve.
https://www.google.com/search?q=hanger+ ... AHoECAEQAA

[xxx111]

kinnitusplaat jääb kahe mutri vahele ja see lühendab ka 15cm keermelati osale mõjuvat jõuõlga ning tekitab ühe asemel kaks paindekohta igale poldile, mis suurendab kinnituskoha jäikust.

Ma saan aru, et eesmärk on kinnitused betooni ja nii, et soojustust sh fassaadi ei koormataks
Väga hea - täpselt minu mõte

Aga palun selgita täpsemalt
- kuidas plaat mutrite vahel peaks vähendama jõuõlga
- mida tähendab 2 "paindekohta" ja kuidas need tekivad

Max jõud tekivad kinnituses jäigale alusele / paindejäiga kinnitusviisiga ja just selles kinnituskohas
Lisaks paindemomendile mõjub selles kohas veel põikjõud
Siit tekib lisaks paindemoment põikjõud x õlg

Kinnituskohas jagatakse summaarne painemoment kinnitite vahel tõmbeks/surveks
So vastav tõmme/surve leitakse paindemoment / kinnitite vaheline jõuõlg (momendi suunaline õlg)
Kinnituskohas tekib tõmme / surve + põikjõud
Kinnitid tuleb lisaks nendele jõududele arvestada lisaks paindemomendile mis tuleneb soojustuse paksuse + mingi distantsi võrra (õlg) kinnituskohast eemale viimisega

See pole nii "lihtne" kui esmapilgul võiks tunduda

[Küülaline]

Ma ei suuda küll ette kujutada (ja arvutada ei oska), kui jämedad peaksid need kaks polti olema, mis seda 5 m pikkust markiisi seinast 15 cm kaugusel kinni hoiaksid, kui see 3,5 m laiuseks lahti kerida.

[ping]

kinnitusplaat jääb kahe mutri vahele ja see lühendab ka 15cm keermelati osale mõjuvat jõuõlga ning tekitab ühe asemel kaks paindekohta igale poldile, mis suurendab kinnituskoha jäikust.

... Aga palun selgita täpsemalt
- kuidas plaat mutrite vahel peaks vähendama jõuõlga
- mida tähendab 2 "paindekohta" ja kuidas need tekivad
...
See pole nii "lihtne" kui esmapilgul võiks tunduda

Ei ole mul ilma joonistamata seletada lihtne.

Lihtsalt rippuv koormus poldi otsas tekitab ühe paindekoha poldil seina juures, aga kui poldiotsad on omavahel jäigalt seotud, siis tekkib jäiga liite juurde teine poldil paindekoht jäigastava ühenduse kohale.

Tuleb joonestada lõige sõlmest.
Betoon + min 2x 160mm (jõuõlg)polt + jäik plaat poltidel, mutrite vahel ja siis saaks pilti jõudude jagunemisest poldil.

[xxx111]

@ ping

Kui nüüd õieti aru sain siis oleks plaan nö poldigrupp ühendada omavahel plaadiga...
Aga sisuliselt ei anna see (kui sain õieti aru) midagi
Paindemoment (või mistahes jõud) jaotub nagunii poltide vahel - nt 4 polti
Sinu variandi puhul jaotad kogujõud X jagatud 4 polti
Sama hästi võib arvutada 1/4 kogujõud jagatud 1 polt

[ping]

@ ping

Kui nüüd õieti aru sain siis oleks plaan nö poldigrupp ühendada omavahel plaadiga...
Aga sisuliselt ei anna see (kui sain õieti aru) midagi
Paindemoment (või mistahes jõud) jaotub nagunii poltide vahel - nt 4 polti
Sinu variandi puhul jaotad kogujõud X jagatud 4 polti
Sama hästi võib arvutada 1/4 kogujõud jagatud 1 polt

Ühel juhul on nagu mitu konsoolset tala liikuval koormusel ja teisel juhul nagu ka teisest otsast jäigalt seotud mitu konsoolset tala.
Vist?
Poldil tekkivaid koormusepüüre väljajoonestades on selgemalt näha.

(Markiisi kasutusjuhendis on lihtsalt öeldud, et kinnitatud "peab olema kõvasti" ja jõudusid pole antud ning tuulega tuleb markiis kokku kerida.)

[xxx111]

@ ping

Ma jään "tööskeemi" suhtes eriavamusele...

"Peab olema kinnitatud kõvasti" on muidugi väga informatiivne
Ma soovitaks markiisi müüja käest ikkagi küsida konkreetne info
A-la: Teil on antud sellised kinnitusplaadid, mul on selline alus - kuidas peab kinnitama ja mis koormustele see kinnitus vastab

PS
Olen ise seda huvi pärast teinud ja olen vastuseks saanud "hülgemöla"
Pisut suurema markiisi kui eespool mainitud kinnitus sai lahendatud eraldi valmistatavate "tarvikutega", mis koosnes nelikanttorust ja selle kahel pool paiknevatest poldiaukudega plaatidest
Tarviku pikkus oli soojustus + 40mm
Kinnitus seina oli läbi seina poltidega, seestpoolt poldid süvistatud ja "natuke suuremate" seibidega
Sein seestpoolt hiljem krohvitud / viimistletud

[ping]

...
Olen ise seda huvi pärast teinud ja olen vastuseks saanud "hülgemöla" ...

Kuna müüja on tegelikult "transporttööline" siis nii ongi.

Õigem ongi sobiv kronstein valmistada ja mitte jääma lootma tikkpoltide paindele.

[MirkoM]

Tänud asjaliku arutelu eest!

Esialgu plaanisin markiisi "riputada" metallkronsteinidega katusetalade külge aga kuna kinnitusi on ainult 2 ja pruss 50mm lai, siis kardan, et selline kinnitus jääb liialt nõrk, kuna üle 2 kruvi sinna panema ei mahu. Samas ega see läbi soojustuse kinnitamine ka just oluliselt tugevam ei jää.
Väike mõte, et kui panna vineeri alla pildil olev penoplasti tüübel, millest siis auk läbi puurida ja latt läbi pista, siis kas see võiks ka mingil määral aidata latti toestada või on peno selleks ikkagi liialt pehme?

@ ping
PS
Olen ise seda huvi pärast teinud ja olen vastuseks saanud "hülgemöla"
Pisut suurema markiisi kui eespool mainitud kinnitus sai lahendatud eraldi valmistatavate "tarvikutega", mis koosnes nelikanttorust ja selle kahel pool paiknevatest poldiaukudega plaatidest
Tarviku pikkus oli soojustus + 40mm
Kinnitus seina oli läbi seina poltidega, seestpoolt poldid süvistatud ja "natuke suuremate" seibidega
Sein seestpoolt hiljem krohvitud / viimistletud

Sama siin! Markiis ei ole ostetud Eestist, lisaks sain vastuseks, et palgake isik, kes oskab paigaldada. Kasutusjuhendis kirjas, et kinnitus valige vastavalt seinatüübile ja kogu lugu.

Kronsteini paigaldamiseks seinu "lammutama" hakata ei tahaks.

[xxx111]

Kronsteini paigaldamiseks seinu "lammutama" hakata ei tahaks

Aga ega keegi ei sunnigi
Kinnita täpelt nii nagu pähe tuleb
Kui aga küsid siit nõu, siis mina isiklikult tunnen teatavat vastutust kui "nõu annan"
Soojustusmaterjali mingil tingimusel kandvana ei käsitleks
Olenemata kinniti tüübist konsoolsena paigaldades kinniti deformeerub
Deformatsiooni tagajärjeks on muljutud soojustus ja fassaadimaterjal
Selle tagajärjeks on fassaadi ilmastikukindluse "hävimine"
Selle tagajärjeks on probleemid seinas

[aero]

Kronsteini paigaldamiseks seinu "lammutama" hakata ei tahaks.

Nagu xxx ütles, penoga ei ole mõtet arvestada. Selle peale-külge-sisse midagi toetada (antud kontekstis) on täiesti mõttetu. Võibolla lipuvarda jaoks saaks midagi "leiutada" aga markiis on esiteks ise raske (staatiline koormus) ja lisaks tuul sikutab erinevas suunas ja suure jõuga. Iga tuuleiili ennetada pole reaalne.

Sul on vaja kandvale seinale toetada jäik, ruumiline struktuur ja kinnitada see usaldusväärselt. 150mm peno sisse paar käsivarrejämedust ajutist auku tekitada on täiesti pisiasi, rahuliku une nimel. Muidugi ei tee paha veelkord maha istuda ja järele mõelda - kas markiis fassaadi küljes on ikka see kõige parem lahendus sinu jaoks. Akendest siseneva päikese tõkestamiseks on ka muid lahendusi. Terrassile varjulise ala tekitamiseks on samuti muid võimalusi. Kasutan markiisi, see on ikkagi kompromiss. Tihti tahaks seda tuulega kasutada aga ei saa. Saab ka vihma vastu abi aga mingil hetkel hakkab kangal rohekas/must elu arenema ja vajab tegelemist.

[Walter2]

soovitaks selliseid ankruid läbi maja nagu Rotermanni elevaatoril - siis on kindel et püsib.

[rein113]

Kinnita seinale kaks vertikaalset metallist karprauda, koormuse vastuvõtmiseks, terrassi põrandast räästani või mis seal täpsemalt on, ja selle külge korralike poltide abil markiis.

[xxx111]

Kinnita seinale kaks vertikaalset metallist karprauda, koormuse vastuvõtmiseks, terrassi põrandast räästani või mis seal täpsemalt on, ja selle külge korralike poltide abil markiis.

Tubli
"Punktkülmasilla" asemel "joonkülmasild"

[Urmas]

"Punktkülmasilla" asemel "joonkülmasild"

Arvan, et Rein113 mõtles vist karpraua kinnitamist mitte soojustuse sisse, vaid peale. Ei tea täpselt.

[xxx111]

"Punktkülmasilla" asemel "joonkülmasild"

Arvan, et Rein113 mõtles vist karpraua kinnitamist mitte soojustuse sisse, vaid peale. Ei tea täpselt.

Selge...
Selle peale nagu ei tulnud - minu arust rikub nagu fassaadi visuaali ära sel juhul...
Terrassi põrandat muidugi toena käsitleda ei saa - seega tuleks see karp ikkagi seina külge kinnitada
Jah - variant on ka omaette "vundamendike" tekitada

PS
Omaette küsimuseks kujuneb selliste tööde maksumus
Nt minu poolt eelnevalt mainitud markiisi kinnituslahendused (neid ei olnud 2) koos teostusega maksid rohkem kui markiis ise

[rein113]

"Punktkülmasilla" asemel "joonkülmasild"

Arvan, et Rein113 mõtles vist karpraua kinnitamist mitte soojustuse sisse, vaid peale. Ei tea täpselt.

Jah, mõeldud oli, et see karpraud jääb fassaadikatte peale, isegi väikese vahega, nt 1 cm, et sinna taha mingit sodi ja vetikaid ei koguneks. Seda on lihtsam korralikult betoonikruvidega seina külge kinnitada ja sellele siis omakorda markiisi.

[ping]

SFS tootevalikus on mõningad soojustust läbivaid, külmasillata ja kondentsivabu kandureid.
Võibolla tasub sealt lahendusi küsida?
https://ee.sfs.com/tooted

[MirkoM]

Tänud, uurin sealt, kas saavad mind kuidagi aidata.

Uurisin ka markiisi müüjalt, ehk saavad nad pakkuda lisakinnitusi, siis saaks koormuse väheke paremini ära jaotada.

[Urmas]

Uurisin ka markiisi müüjalt, ehk saavad nad pakkuda lisakinnitusi, siis saaks koormuse väheke paremini ära jaotada.

Sinu tänulikkus omaks väga suurt tähtsust kui pärast avaldad ka müüjate info, et mis variante nemad pakkusid koormuste jagamiseks.

[MirkoM]

Selliseid lisakinnitusi pakuvad:

[MirkoM]

Markiis sai ikkagi kinnitatud katusetalade külge, selleks keevitasin 8mm nurkrauast vastava kinnituse(keevitus ei jäänud just kõige ilusam, kuna osa metrajali oli tsingitud, mille küll lasin relakaga puhtaks aga ikkagi keetis tsingijääke vahetevahel välja):


Sellega sai jõud ühtasemalt kahe tala vahel ära jaotatud ning kui tuleb isu markiis ära kaotada ei pea hakkama uuesti seina taastama.


Tuuleandur hoolitseb selle eest, et tugevama tuule korral keritakse markiis tagasi sisse.