Kiviplats / kuur maakütte kontuuri alas

[reindeer]

Maakütte kontuuri paigalda sõnutsi ei tohiks kontuuri alale sisuliselt mingit kergehitist ega ka ala kinnikatmist teha - ainus seletus see, et päike ei küta soojaks. Kuigi usun, et tegu on kogemustega inimesega, prooviks sellest rohkem aru saada, sest praktilisi näiteid ta tuua ei osanud.

Kas on kellelgi praktilist kogemust - kas väiksem kuur (3x4m) maakütte kontuuri alas võib hakata probleeme tekitama, et suve jooksul seal pinnas korralikult ei soojene ning seetõttu ka talvel hakkab see osa negatiivselt mõjuma?

Samamoodi küsimus kiviplatsi osas - kui teha korvpalliplats kiviparketiga, kas see võib prolbeemiks osutuda? Millegipärast maakütte paigaldajad ütlevad, et ei tohiks seal midagi peal olla, samas päikese soojuse mõttes ei tohiks ju vahet olla? Ainus erinevus siis vihmavee läbivuses antud kohas - kas see siis mõjutab soojenemist nii palju?

[Coolhouse]

Loomulikult on lihtsam joonistada projekti eraldi kuur ja eraldi maakontuur. Maakontuuri ümber võib maapind hakata jäätuma st lintvundamenti, plaati, tõstma. Kui on postvundament siis vast mitte eriti.
Kui see kuur on 3x4 m siis kas tõesti õues pinda nii vähe et peaks paar toru alt läbi vedama?
Teisalt on kuskil 1 m2 põrandapinna kohta vaja 3 m2 vaba maapinda maakontuurile. Ja kui rohkem pinda siis see teeb vaid head. Kui teed lühikese kontuuri siis hakkad kütmise eest iga kuu rohkem maksma.
Korvpalliväljaku alla maakontuur? Keegi nagu ei keela. Võimalik on jätta korvpalliväljak tegemata (kevadine jääkorvpall?), osta suurem krunt, teha väiksem maja .... Kõike korraga ei saa.

[xxx111]

Maakontuuri ümber võib maapind hakata jäätuma st lintvundamenti, plaati, tõstma. Kui on postvundament siis vast mitte eriti.

Lihtsalt huvist küsin, et miks postvundament "eriline" on?

[Kalvis]

tuttav ehitas just maakontuuri pärast kuurile plaatvundamendi. Eks see kuurike tõuseb ja langeb koos pinnasega aga seni kuur püsib ja viltu vajunud pole.

[Coolhouse]

Maakontuuri ümber võib maapind hakata jäätuma st lintvundamenti, plaati, tõstma. Kui on postvundament siis vast mitte eriti.

Lihtsalt huvist küsin, et miks postvundament "eriline" on?

Teadlased on uurinud maakontuuride mõju ümbritsevale maapinnale. Seda küll rohkem vertikaalkontuuridel.
Kontuuris ringlev vedelik jahutab maapinda kuid jäätumine toimub vaid kontuuri vahetus ümbruses mis jääb alla meetri raadiuses kontuurist. Maapind "toidab" oma soojusega kontuuri.

Jutt pole muidugi sellest et külma ilmaga külmub "kogu" maapind või sellest et mõni säästlik inimene on paigaldanud mitu horisontaalkontuuri ülekuti, kontuur poole lühem kui vaja, soojuspump rikkis.

tuttav ehitas just maakontuuri pärast kuurile plaatvundamendi. Eks see kuurike tõuseb ja langeb koos pinnasega aga seni kuur püsib ja viltu vajunud pole.

See on ka õige mõte.

[reindeer]

Kontuur paraku juba eelmise omaniku poolt paigas ja sinna suurt midagi teha pole - kasutamata osa krundist selline, kuhu kuuri paigutada ei saa. Nii-et teistsuguse krundi / maja / projekti teema pole antud hetkel variant.

[Kalvis]

Seega on kogemus olemas. Antud juhtumil ehitati lausa garaaz sinna kontuuri peale - võeti muld ära, kruus asemele ja siis betoonplaat, millel puidust karkass koos katusega.

[kaimagk]

…… maa jäätumine toimub rohkem kontuurialguses( pumba pool), ja külmakerge sõltub juba sellest milline pinnas on. Kui on hea pinnas ja kontuur on õige pikkusega siis neid kerkeid ei ole ka. Noo aga sa ju ei hakka selle kuuri jaoks vundamenti rajama 1,2 m sügavusele( et külmakerkrid ei tuleks), siis ju vahet pole millise aluse teed. Ühesõnaga, mina kontuuri pärast ei põeks. Endal ka tulevikus plaan kontuuri kohale grill-majake meisterdada. Seda ka veel, kontuuril olulist vahet pole kas mängid tema peal jalgpalli või korvpalli(kõvakattega).

[xxx111]

@ Coolhouse

Küsimuse mõte oli selles, et mis eristab erinevaid vundamenditüüpe külmakerke tingimustes...

[Coolhouse]

Ei tea, pole ehitaja.
Kui onn on 3x4 ja postvundament nurkades nagu põrsakesed teevad siis saab kuuri alt igasuguseid torusid läbi vedada.
Pigem on oht suure säästmise käigus maakütte kontuuri kahjustada ehk parem mitte paigaldada maakütet kahtlastesse kohtadesse.

[Imelik]

Teate mis asi on võimsus ja kuidas see suhestub energiahulgaga? Kui te paigaldate kontuurile päikesekiirguse takistuseks paksendusi/katteid, siis te vähendate selle võimsust. Selle mõju oleks põlvelt keeruline hinnata.
Näiteks 1m2 vahtplasti tükk mõjub talvel üsna tõhusalt enda all olevale veetorule.

[kaimagk]

...... seda muidugi et kui penoga kogu maakontuuri kinni katad ei saa päike oma tööd hästi teha. Aga sellist asja pole siin ju keegi küsinudki, jutt käis korvpalliväljakust millel mingit sorti kõvem pind (asfalt , tänavakivi) ja need on pigem kasulikud kuna salvestavad ja juhivad soojust paremini .....

[ping]

Kas tõsimeeli usutakse, et päike maasees olevat toru soojendab?
Kui see oleks nii, siis oleks allikavesi suvel soe!
Päike suudab sulatada külmunud pindmist kihti.

See on ikkagi maa seest tulev soojus, mis torusid soojendab ja talvel jahtub/jäätub maapind jaheda õhutemperatuuri mõjul.

Igasugused inimtekkelised, sihtotstarbel kasutatavad teed/platsid/parklad on tavaliselt talvel lumest puhastatud ja seepärast külmub pinnas nende all oluliselt sügavamalt, mis võib kahjustada toru.

Viimase sajandivahetuse paiku, kui mul veetoru Tartus kaevati, siis maja ees oleva, lumest puhastatud parkla all oli maapind külmunud kuni 2,2m sügavuseni, samas kui muru all oli külmunud kiht alla 1 meetri.

Hiinas, Pekingis kaevatakse maaküttetorud 5m sügavusele, sest väidetavalt on seal neil maakera temperatuur pidevalt +7C.
Käisin seal tutvumas maaküttesüsteemide paigaldusega.
Uued kõrghooned ehitatakse seal maaküttega ja mul õnnestus külastada nende soojendusagregaate uute hoonete ehitamise ajal ning ka ise nägin maaküttetorustike matmist nii sügavale.
Õnnestus külastada Pekingis ka ühe "uusrikka eramu" ehitust ja näha sellele looja mõttelennukust ning kogeda, et teostamise võimalustest (raha) jäävad meie arhitektid kaugele maha.

[Coolhouse]

Siin jätkub teile juttu kauemaks.

1. Päike soojendab küll suvel maapinda ja sellega ka maapinda horisontaalkontuuri ümbruses. Seda soojust võtab horisontaalkontuur. Kevadeks maapind kontuuri juures jahtub ning sügiseks soojeneb uuesti.

2. Kui lund ei ole siis jahtub maapind kiiremini.

3. Maakütte kontuure paigaldatakse nii sügavale kui keegi soovib või siis lubatakse.
Ei teadnud et ka 5 m sügavusele paigaldatakse.
Parem on ikka vertikaalkontuur.

[Walter2]

Mis mõte on paigaldada maakontuur 5m sügavusele (eriti riigis kus maa on hinnas) kui selle asemel saab teha palju kompaktsema ja efektiivsema(d) soojuspuuraugu(d)?

[ping]

Mis mõte on paigaldada maakontuur 5m sügavusele (eriti riigis kus maa on hinnas) kui selle asemel saab teha palju kompaktsema ja efektiivsema(d) soojuspuuraugu(d)?

Kas ootad Hiinlastelt vastust või tahad neid õpetada?

[kunn24]

Kui kasutada suvel jahutamsieks, siis kontuur peab olema sügavamal kui maapinnal. Nii lihtne see ongi.

[kaimagk]

....maakontuuri sügavus on juba ilusti kindlaks tehtud(sõltub muidugi ka pinnasest) , kusagil 1-1,2m. Talvel saab sealt 0-5 kraadi ja suvel 10-15 kraadi. Kui keegi tahab jahutada maaküttega, siis vist jah peab panema sügavamale, liiga sügavale ka ei saa siis hakkab juba maa tuum soojendama

[ping]

Kui kasutada suvel jahutamsieks, siis kontuur peab olema sügavamal kui maapinnal. Nii lihtne see ongi.

Pekingis panti sügavale just kütmiseks ja nad imestasid väga, kui kuulsid et meil pannakse ainult meetri sügavusele.

Sügavuse arutelu algas sellest, et küsisin nende seadmete kasutegurit soojuskandevedeliku 0C juures ja nemad väitsid, et seda pole vaja, sest maa sees on pidevalt +7C ja nemad testivad ainult sellel temperatuuril ning kui mina tahan maakontuuri 1m sügavusele panna, siis selline paigaldus ei vasta MSP tootja nõuetele.

(Külastasin ühte soojuspumpi tootvat firmat ja siis nad organiseerisid mulle ka ringkäigu uuselurajoonidesse ehitatavatesse uhketesse hoonetesse.)

[kaimagk]

....muidugi Pekingis on aasta keskmine temp sama mis meil. Ah ära aja niisama mingit pada, et kus maailmanurgas midagi paigaldatakse ja millistel alustel ja eesmärkidel. On ju tehtud vastavad uuringud siis meil ja milleks siis seda võrdlust tuua.....

[Ac457765]

Kui see oleks nii, siis oleks allikavesi suvel soe!

Allikavesi ongi soe. Kui maasoojuspumba kontuur panna allikavette, siis pump saab sealt soojust päris hästi kätte.

[ping]

.... ja milleks siis seda võrdlust tuua.....

See pole mitte võrdlus, vaid ühe riigi tootja info tuhmimatele valgustuseks kes ei tea, et miks maasoojapumpade kasutegur antakse soojuskande vedeliku +7C juures.

[Imelik]

Igikelts tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja vähe sademeid...Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500 meetrini.

Ehk see oleneb temperatuuridest, ajast ja energiabilansist. Võimsus mõjutab aega.

[Imelik]

.... jutt käis korvpalliväljakust millel mingit sorti kõvem pind (asfalt , tänavakivi) ja need on pigem kasulikud kuna salvestavad ja juhivad soojust paremini .....

Salvestab mass ja antud mass on ebaoluline massi suhtes, milles asub kontuur. Juhtivus küll on ilmselt parem, aga langeb siiski võimsus , sest omab lisatakistust. Sama mis õhukese voodriga ahi versus paksema voodriga ahi. Ühel on suurem soojusmahtuvus, teisel võimsus. Kui meil on piiritletud aeg on meil vajalik võimsus. Lisaks, kui tänu sellele on maapinnas lokaalselt vähem vett on sel samuti halvendav mõju.

[Urmas]

Kui meil on piiritletud aeg on meil vajalik võimsus. Lisaks, kui tänu sellele on maapinnas lokaalselt vähem vett on sel samuti halvendav mõju.

Vabandust, et segan korra vahel. Mu direktoril on maal pärandusena saadud maja, mis suvekoduna on kasutuskõlblik, talviti suurte mööndustega ja maja kasutusotstarbe saatus lahtine. Ei ole tehtud geoloogilisi uuringuid, kuid pikaajaliste(20+ aastat) vaatluste järgi on maja "mäe" otsas, siis "mäe" ja "oru"(aiamaa) kõrguste vahe on vähemalt 1m. Aiamaa asub mäepealsest majast ca 30m kaugusel. Samas 90* teises suunas ca 50+m kaugusel on mingi 10x10m koht kuhu kevadeti jääb sulavesi pidama ja aeg-ajalt teevad selles "tiigis" vahepeatust haned-luiged-pardid. Olen paar korda proovinud ka motopuuriga puurida üheskoma teises kohas, kuid üpris võimatu missioon, sest isegi peale paarikümne sentimeetrist mullakihti hakkab tulema savi ja paekivi klibu. Kui kevadeti küüditan potentsiaalsed ämma-äia maale, siis olen kiiganud ka maja all asuvasse keldrisse ja seal on põrandal paari sentimeetri jagu vett, mis mingil hetkel kaob ära. Nüüd ei teagi, kas see on sadevesi või kõrge põhjavee tase. Samas, vanad lasid omal aja teha puurkaevu ja maja suhtes on ülemine tase kusagil 6m kõrgusel.
Kasutaja Imelik, ma ei oota sinult mingit konkreetset soovitust, kuid kas see tsiteeritu teine lause tähendab seda, et kui isegi kunagi tekib idee paigaldada maaküte, siis võiks mõelda torustiku paigaldamise sinna, kus igatsugu rändlinnud teevad puhkepausi ehk seal on soojusvahetuseks vesisem pinnas? Elusloodus on vist mõnes mõttes targem?