Päikesepaneelide inverteri ühendamine

[kunn24]

Veidi tuleohutuse standardi viiteid. Kusjuures turvalüliti PV liini lõpus kõlab väga ebaloogliselt. Suhtlesin PA inspektoriga, möönis ka, et väga loogline see pole. Kui ütlesin, et standard ei kajasta asjaolu, et optimeerijad lülitavad automaatselt ise PV liini välja, siis oli üllatus. Seega võib olla võib kõrvale kalduda. Samas mingi lüliti tõttu pikalt jaurata ei viitsi ja kui päästemeeskond tahab ennast kindlalt tunda, et sirakat ei saa, siis võib sellise näiva turvalisuse neile ju luua.

[kollane koer]

Aga siis ongi ju kõik õige.

[Kalvis]

Pritsumeestega ongi see teema - nende poolest põlegu maja maha kui nad arvavad, et sirakat võib saada. Oli lausa üks juhtum, kus nii läks, tõsi seal oli tavaline elektrikilp majas. Majaomanikul nad ei lubanud elektrit välja lülitama minna ja ise nad ei soovinud.... Lõpp kurb, kõik õnnetud, välja aravatud pritsumehed, kelle ainus töö oli kohale sõita ja üldse tööd mitte teha. Siit oli muidugi loo moraal - omage parem liitumiskilpi väljas kui majas sees.

[trebla]

Koormuse all DC lahutamine reeglina eeldab vastava vahelduvvooluga tähistatud aparaadi 10x üledimensioneerimist. Kui näiteks paneelide lühisvool on 15A, siis peaks pistma 150 A AC aparaadi?
Päris põnevaks läheb. Samas vajab alalisvoolu lahutamine korralikku kaarekustust, muidu on meil tegu elektrikeevitusega, mis ei kustugi enne õhtut.

Hakatuseks võiks vaadata ka lüliti nimipinget... minu paneelid näiteks töötavad jooksvalt 750 V juures. Enamus madalpingeaparaate majandavad max 400/660 V AC juures

Ma ei viitsinud hakata mõistatama mis näitajatega on üks eelpool toodud fotol olev Katko turvalüliti alalisvoolu puhul kuid väike googeldamine juhtis sellisele aparaadile, kus DC on suurelt kaanele kirjutatud
https://www.electrotori.net/product/394 ... 4-napainen

ja mille tehnilised andmed on :

https://www.electrotori.net/files/KATKO ... 281%29.pdf

[kunn24]

Teisest standardist

Ja, et asi põnev oleks, seda ei tohi suvalisetele isikutele näppimiseks välja panna:

Samas muidugi see näide tekitab küsimuse, et turvalülitile DC ahelas nagu ei kehti.

[kunn24]

Siin näidisskeem ja tähele tuleb panna, et terve paneelivõrk on ümbritsetud punktiiriga, mis legendi järgi tähendab: elemendid, mis ei pruugi olla nõutavad. Punktiiri sees on ka DC turvalülitid nimega lahutuslüliti.

[kunn24]

Hakatuseks võiks vaadata ka lüliti nimipinget... minu paneelid näiteks töötavad jooksvalt 750 V juures. Enamus madalpingeaparaate majandavad max 400/660 V AC juures

Ma ei viitsinud hakata mõistatama mis näitajatega on üks eelpool toodud fotol olev Katko turvalüliti alalisvoolu puhul kuid väike googeldamine juhtis sellisele aparaadile, kus DC on suurelt kaanele kirjutatud
https://www.electrotori.net/product/394 ... 4-napainen

ja mille tehnilised andmed on :

https://www.electrotori.net/files/KATKO ... 281%29.pdf

See tundub juba lüliti moodi, lahutab rohkem kui 1 ahela ja pinged ka vastavad.

Onninen paistab müüb lollusest meie turule Norra varianti, kus on normeeritud, et iga 120 V takka tuleb string lülititega juppideks jagada. Bürokraatia ei tunne piire.

PV17.JPG (75.64 KiB) Vaadatud 3166 korda

[võhik]

...ja kuidas mõista seda "kui on rakendatav" ?
Kas seal, kus pole rakendatav, on nõutud sisseehitatud kaitseseadmetega inverterid?
(äkki jääks üldse eesti keele juurde ja räägiks vahelditest ?..
Päikese... ups... fotoelektrilised paneelid on tulnud selleks, et jääda...)

Mina olen märganud nende vaheldite skeemides paremal juhul tüüp 2 liigpingepiirikuid.
Samas enamus paneele on katustel millel pole sugugi piksekaitsepaigaldist, ehk nad on piksekaitsetsoonis 0A ?
Sama lugu ka maapaigaldistega...

Õigemini...ka selle olemasolu ei välista, vaid vastupidi, lausa nõuab Tüüp 1 piirikuid, mille näiteks on siinsamas kõrvalteemas kasutaja Ardi, kelle Huawei pikne sassi lõi....

[ping]

... Kusjuures turvalüliti PV liini lõpus kõlab väga ebaloogliselt. ...

Et teemat veelgi segasemaks ajada, siis olen kohanud ka sellist varianti, kus inverteri turvalüliti mitte ei katkesta paneelide ahelat vaid "inverteris olev turvalüliti lühistab paneelijuhtmed omavahel".
(Sellest ka inverteri tehnilistes andmetes olevad erinevad max lubatava sisendvoolu numbrid.
max töövool ja max sisendvool.)

Kui vool on max aga pinge on null, siis võimsus on ka null ja niimoodi kõrvaldatakse pinge paneelipaigaldise elektrijuhtmestiku erinevate osade vahelt.

On ka nii juhtunud, et kui päike paistab täiega paneelidele, inverter on võrgust eraldatud, turvalüliti inverteril on väljalülitatud ning suvalise paneeliahela pistiku lahutamisel tekitad pistikusse sellise kaare, et pistikud on vaja väljavahetada.

Seepärast tuleb pistikud alati (olenemata, et kas inverter on võrgust lahutatud või töötab) kiiresti lahutada, et juhtumisi tekkiv kaar klemme ei kahjustaks.

Alati tuleb põhjalikult uurida konkreetse seadme kasutusjuhendit!

[võhik]

ping.. sinu äsjakirjeldatud keiss pistiku lahtiühendamisel ilmselt ei saa tekkida mittetöötava Solaredge süsteemi puhul ?
Optimeerijad peaks selle ära hoidma?

Märts on käes ja elekter tuleb, olgu või ilm pilves nagu täna... kuni novembrini võib elektriarved jälle unustada.
Kui ettemaksu maha ei larista siis ehk järgmise märtsinigi...

[kunn24]

... Kusjuures turvalüliti PV liini lõpus kõlab väga ebaloogliselt. ...

Et teemat veelgi segasemaks ajada, siis olen kohanud ka sellist varianti, kus inverteri turvalüliti mitte ei katkesta paneelide ahelat vaid "inverteris olev turvalüliti lühistab paneelijuhtmed omavahel".
(Sellest ka inverteri tehnilistes andmetes olevad erinevad max lubatava sisendvoolu numbrid.
max töövool ja max sisendvool.)

Kui vool on max aga pinge on null, siis võimsus on ka null ja niimoodi kõrvaldatakse pinge paneelipaigaldise elektrijuhtmestiku erinevate osade vahelt.

DC liini lühistamine päästjate jaoks oleks kõige õigem. See oli hea märkus, mis näitab, et standarditegijad (812-7) ei saanud üldse aru, mis mille jaoks.

Oma inveterile tegin proovikäivituse, küsis kohe Crid Code, mida muidui enda arust jõle tarku tingimusi väljastanud Elektrilevi lepingusse ei pannud, kuigi inverteri mudeli pigistas detailidena välja.
Ping, Portugali valikus ka pole. Huawei pakkunuks selle ise automaatselt välja, kui meie targad sägad Elektrilevist olnuks saatnud andmed tehasele.

Nii, et küsimus suurele ringile: Mida panna Huawei inverteri Crid Code kohale? Paluks reaalseid variante.

[ping]

... Oma inveterile tegin proovikäivituse, küsis kohe Crid Code, mida muidui enda arust jõle tarku tingimusi väljastanud Elektrilevi lepingusse ei pannud, kuigi inverteri mudeli pigistas detailidena välja.
Ping, Portugali valikus ka pole. Huawei pakkunuks selle ise automaatselt välja, kui meie targad sägad Elektrilevist olnuks saatnud andmed tehasele.

Nii, et küsimus suurele ringile: Mida panna Huawei inverteri Crid Code kohale? Paluks reaalseid variante.

Hübriidinverteritele paistab, et kehtib käesoleval ajal kood EN50549 .

Kuna EE on üks Baltikumi regiooni elektritootja ja ei tegutse mitte ainult Eestis (Soomest Poolani), siis vist peab jälgima EU üleseid dokumente.

Ülevaade:
http://www.ired2018.at/Sessions/5.3%20C ... chaupp.pdf

Mida see standard sisaldab:

This document will supersede EN 50438:2013 and CLC/TS 50549-1:2015.

https://dcode.org.uk/assets/uploads/EN5 ... raft_1.pdf

Netist:
https://www.google.com/search?q=en+5054 ... 17&dpr=1.5

[kunn24]

Mida ma seadme menüüst konkreetselt valin? Kusjuures EL-ile on küsimus saadetud, vastust siiani pole, TT väljastaja, kelle kontakt oli jäetud, ei teadnud sellest teemast midagi.
Täiendus, sain Elevälist lõpuks selle koodi: NL lõpuga määravad nemad.

[ping]

Mida ma seadme menüüst konkreetselt valin? Kusjuures EL-ile on küsimus saadetud, vastust siiani pole, TT väljastaja, kelle kontakt oli jäetud, ei teadnud sellest teemast midagi.

50438 on varemkehtinud ja 50549 on uuem versioon, mõlematega töötab.

http://www.xn--pikeseelekter-bfb.ee/Lii ... eda%20teha.

3.Mikrotootmisseadme kasutuselevõtmine. Selleks, et saaksite mikrotootmisseadme kasutusele võtta, peavad Teil olema lõpetatud kõik ehitus-, seadistus- ja muud elektritööd, täidetud liitumistingimused, tasutud kõik liitumistasu arved ning esitatud võrguettevõttele järgmised dokumendid:
-elektritöö teostaja koostatud lõplikult väljaehitatud elektripaigaldise elektriline teostusjoonis või -skeem tootmisseadmest kuni võrguettevõtja liitumispunktini. Teostusjoonisel või -skeemil peavad olema näidatud tootmisseadmed koos abiseadmetega (mark, nimivõimsus, tüüp), ühendusliinide kaablid (mark, ristlõige, pikkus), kaitseaparaadid (tüüp, nimivool) ja tarbimise jaotusharud;
-mikrotootmisseadme kaitsesätete seadistamise protokoll; NB! Kõik inverterid on vaja kindlasti seadistada Eestis kehtivate kaitsesätetega. Seda võib teha vastavat pädevust omav spetsialist. Kõik Euroopast (mitte kohalikult müüjalt) ostetud inverterid on vaja ümberseadistada!
-teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta koos nõuetekohasuse tunnistuse koopiaga. Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastab Teile elektritööde teostaja pärast tehnilise kohtrolli tegemist. Tehnilist kontrolli saate tellida ettevõttelt, kellel on majandustegevuse registri andmetel õigus seda teha.

https://www.elektrilevi.ee/vaiketootjale?modal=sammud
Mikrotootja protokoll:
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... okoll.docx

[kunn24]

NB! Kõik inverterid on vaja kindlasti seadistada Eestis kehtivate kaitsesätetega. Seda võib teha vastavat pädevust omav spetsialist. Kõik Euroopast (mitte kohalikult müüjalt) ostetud inverterid on vaja ümberseadistada!

Jälle mingi kõvatamise hüüdlause, andku siis need parameetrid, mida on vaja seadistada, mitte ärgu ajagu ümmargust jama. Kusjuures, kui EL-ile sai konkreetne mudel antud ja see on lepingus, pidanuks kõik parameetrid tulema temalt. Hetkel on sealt poolt siiani vaikus.

Kaablite paigutuse suhtes on ka seisukohti seinast seina, 1 "koolkond" käsib paigaldada + ja - eraldi kõridesse, katusele kaableid ei tohi laotada. Samas optimeerijate kasutamisel Huawei käsib + ja - liinid vedada paralleelselt, et kaablid antennideks ei muutuks, sidudes nad punti ja isegi kokku keerutada.
https://download-hk.huawei.com/edownloa ... ectFrom=ru

[Kalvis]

Need parameetrid on EVS pingekvaliteedi standardis kirjas ja olid vahepeal ka Elektrilevi dokumentides leitavad. Ma ei viitsi viimaseid protokolle otsida aga võin sulle saata kui soovid. Muidu - riigi koodi valimisel tulevad õiged parameetrid inverterisse. Tean, et Poola riigikoodiga tulid Eestis ja EL sobivad parameetrid.

[kunn24]

Nüüd sain EL-ist vastuse, et sobib ka EN50549-LV ja vb olla on isegi õigem, sest Läti võrguparameetrid on samad, mis meil. Võrgukoodi lasi muuta pärast taaskäivitust.

[trebla]

....

Kaablite paigutuse suhtes on ka seisukohti seinast seina, 1 "koolkond" käsib paigaldada + ja - eraldi kõridesse, katusele kaableid ei tohi laotada. Samas optimeerijate kasutamisel Huawei käsib + ja - liinid vedada paralleelselt, et kaablid antennideks ei muutuks, sidudes nad punti ja isegi kokku keerutada.
........

Mina panin kõik ühte kõrisse (ka potentsiaaliühtlustusjuhi) ja naelutasin selle klambritega küüni puitseinale.
Kaabli kokkuhoiu huvides oleks jah tore olnud üht paneelirida pidi minna ja teist pidi tagasi tulla, kuid suure pindalaga kontuuri tekkimise vältimiseks siksakitasin mõlema kaabliga kõik paneelid läbi. Alles pärast tuli pähe, et teise paneelirea paneelid oleks võinud teistpidi (karp allapoole) panna. Kui siis pärast katusevahetust uuesti paneelid tagasi panin, siis nii tegingi ja peale selle tõmbasin tagasituleva kaabli sellest siksakist otse läbi. Nüüd tekkis küll hulk väikeseid kontuure, kuid teoreetiliselt indutseeritakse ju igas järgmises kontuuris vooluimpulss eelmisega võrreldes vastsasuunas ja need peaks teineteist summutama ?
Igatahes jäi esimese variandi kaablist pärast uuesti paigaldamist vist 20 m üle...

Marksi Karla väitis et praktika on tõe kriteerium.. saame näha ...

[KKA]

Lugesin terve teema läbi, aga täit sotti ei saanud, kas inverteri (3F 10kW) ja kilbi vahelisel vahelduvvooluliinil peab olema turvalüliti, nt inverteri kõrval või täidab sama otstarbe kilbis olev 3P kaitseautomaat? inverter ja kilp samas ruumis, vahe ~4m.

[Kalvis]

Kui näpuga ja juuksekarva lõhki ajades siis peab olema kaitselahutuse automaat. Kahjuks tavalüliti tänaste paberite järgi kaitselahutuse nõuet ei täida, kuigi 99% juhtudel on see täiesti piisav. Seega pedant paneb kaitselahutuse automaadi lisaks, tavainimene jääb olemasoleva kaitselüliti juurde.

[trebla]

Madalpinge kaitselahutuse lüliti tunneb ära T kujulise kontakti järgi aparaadi skeemil. Pluss lukustatavus Peale selle tuleb jälgida et aparaadi liigpingekategooria vastaks antud paigalduse osas kehtivatele nõuetele.

Kunni poolt toodud dokumendi punkt 14.5.11 põhjal ütleks, et tavaline moodulkaitselüliti sobib (enamasti ? - päris vuhvleid meil tänapäeval vist enam ei müüda ?), kui inverter asub I piksekaitsetsoonis ja selle ja 0-tsooni piiril on tagatud võimalike liigpingete piiramine III liigpingekategooria seadmete taluvustasemele.
Kui seda pole tehtud, siis tuleb jah kasutada IV liigpingekategooria kaitselahutusaparaati.

Minul on paneelid 20 m kaugusel asuva abihoone katusel ... seega sai abihoone kilpi pandud esmalt IV liigpingekategooria kaitselahutuslüliti kui ka Tüüp 1 piksevoolupiirikud.

[kunn24]

Turvalüliti on üldjuhul seadme juures paiknev lüliti seadme teenindamiseks jne. Konkreetselt inverteri kohta (siin lukustuvust ei nõuta, on ainult: ohutu lahutusvõimalus):

[kunn24]

Ise teema peaks olema optimaiseritega, need katkestavad DC poole automaatselt (standarditegija ei osanud nende tulekut ette näha), kui inverterist ei tule Stay alive telegrammi ehk inverter on võrgust lahutatud.
Üldiselt DC poolt mingi turvalülitiga koormuse all lahutada inveteritootja keelab kategooriliselt enne, kui inverter pole AC poolelt lahutatud ja päästjate jaoks on täiesti vale taktika nõuda DC poole lahutamist, nõuda tuleks lühistamist.

[trebla]

Kuna see DC pool võib ka tavaelektriku juhtmed sassi ajada, siis äkki ongi õigus mikroinverterite promojatel, et tehke kohe kõik 230 AC-ks... - on ohutum (saate vähemalt äkki aru, mis toimub)

[ping]

Siin videos on hästi näha PV alalisvoolu kaar (0.45.)
https://www.youtube.com/watch?v=Jtd8gTh ... nel=PVStop
Nagu näha, siis juhtmeid kiirelt lahutades kaar katkeb aga kui juba plasmapilv on tekkinud, siis annab päris pikaks (kümneid kordi pikemaks kui ülelöögipinge) seda kaart venitada.

Samas näidatakse ka vee poolt tekitatud isolatsioonileket läbi klaasi mõrade, ehk miks peaks olema piiratud kõrvaliste isikute puutekaugusesse lähenemine paneelidele.

Siin videos on näha, et kuidas käitub tavaline kaitseautomaat PV alalisvoolu ahelas.
https://www.youtube.com/watch?v=EJC6wKi ... alServices