Aurutõkke paigaldus vahelakke ja põrandale?

[RaimoTammi]

Plaan hakata vana puitkarkassmaja soojustama ja plaan välja ehitada ka teine korrus. Lisan siia paintis kokkumaalitud pildi, et lihtsam seletada oleks. Kas antud skeemi järgi aurutõket paigaldades hakkab aur punaste nooltega näidatud kohtadest (vahelagi ja põrand) ikkagi konstruktsiooni pressima? Erinevates teemades on silma hakanud, et põrandale ja vahelaele pole vaja aurutõket, aga kas siis laetaladele niiskuskoormus ei suurene? Vahelage täitsa kotiks muuta tundub ka imelik- kui sinna mingi niiskus peaks sisse saama, siis välja ei pääse see sealt kuskilt enam. Kui panna nii nagu skeemil- seina ja lakke trepiavani ning ülakorrusel seinast alates edasi lakke.
Majja tuleb sundventilatsioon. Kui keegi oskaks suunata õigele teele, oleksin väga tänulik.

[ping]

Enamus meist on algkoolis voltimist ja kleepimist õppinud ning nüüd kuluvad tookord omandatud teadmised ära.
Vahelae talade otste juures tulevad eelnimetatud oskused kasuks, et tekitada katkematu aurutõke.

[xxx111]

Vahelakke ikka aurutõket vaja pole...
Ka pole vahelae talade otse juures vaja "voltimist / kleepimist" kui sõlmede kujunduse juures pisut rohkem mõelda
Katkematu aurutõke on muidugi tore asi - aga võiks väita, et praktikas teostamatu...
Saab teha "parimate teadmiste / oskuste" kohaselt

[rundll]

Kui altpool aurutõkke panna vahelakke ca 0.5m ja ülevalt ca 0.5m. Tekib piisava ülekate? Mul on ehitusjärelvalve selle vastu võtnud. Kui õige ta on, ei oska öelda.

[RaimoTammi]

Vahelakke ikka aurutõket vaja pole...
Ka pole vahelae talade otse juures vaja "voltimist / kleepimist" kui sõlmede kujunduse juures pisut rohkem mõelda
Katkematu aurutõke on muidugi tore asi - aga võiks väita, et praktikas teostamatu...
Saab teha "parimate teadmiste / oskuste" kohaselt

Selle voltimisega saaksin hakkama, kui teaks, et see katkematu on õige lahendus. Teadmisi üritangi siin veidi suurendada. Endale TUNDUB loogiline, et kui vahelael ja II korruse põrandal teha see 0,5-1m ülekate, siis peaks olema piisav, või siis nagu skeemil äärmisel juhul. Kas tõesti hakkaks veeaur piki vahelage meetri jagu õue poole pressima?
Kuidas alumise korruse põrandaga? Olen kuulnud, et on vaja ja siis teisalt et pole vaja- muidu ei saa põrand kuivada. Jäi mainimata, et tegemist alt tuulduva põrandaga, mis plaan villaga soojustada.

[Kalvis]

Vahelakke pole aurutõke vajalik. Kuna laetalade vahele panna on lihtne ja rohkem üks teine funktsioon - tolm ei tuleks laest alla ja kuna ei maksa midagi siis pannakse. Samahästi võiks panna ehituspappi või midagi odavamat.
Ülemise katuse kolmnurgas liigub soojustus lae peale mitte harja tippu. Omal on sul lihtsam panna.

[ping]

... Kas tõesti hakkaks veeaur piki vahelage meetri jagu õue poole pressima? ...

Ja mis asi peaks veeauru liikumist selle "meetri peal" takistama?
Kui kaugele, auruse leiliruumi ust avades, aur liigub? Kas see leiliauru pilv kuskil kaugusel seiskub iseenesest?

Kui 10x10m hoone perimeetri pikkus on 40m ja vahelae paksus 25cm, siis tekkib aurutõkkesse 10m2 ava, mis teeb teise korruse põranda jahedamaks tuuliste ilmadega, kui puudub ka sisemine õhutõkkekiht.

[ping]

Kui altpool aurutõkke panna vahelakke ca 0.5m ja ülevalt ca 0.5m. Tekib piisava ülekate? Mul on ehitusjärelvalve selle vastu võtnud. Kui õige ta on, ei oska öelda.

"Ülekate" saab tekkida ainult siis, kui üks materjal on fikseeritud kontaktis teise samaväärse materjaliga.
Kui aurutõkke ülekate siduda villaga, siis millisel moel peaks see auru liikumist takistama?
Aurutõkke saaks siduda ülekattega vahelae betoonpaneeliga aga mitte soojustusvillaga.

[mees666]

Mul on vahelakke aurutõkkepaber pandud. Ei muretse, kuna alumisel korrusel ei ole sellist niiskust näinud veel, mis välja majast tuulutuse kaudu ei liiguks ning tänu sellele paberile ei ole ka seda kartust, et tolmu ning muud vahelae soojustuse osakesi alla tuleks. Kui sul tuleb korralik projektiga sundventilatsioon, siis see peaks maandama ju palju riske, et veeaur kuskilt x kohast konstruktsiooni hakkab minema. Mõni, kes siin põlveotsas oma teise korruse ventilatsiooni välja mõtleb, peab muret tundma. Pööningu külma ossa projekteeriti mul aurutõke pennide alla, vill pennide vahele, peale ning kõige peale vkl-13 plaat. Sul korralik läbi harja tuulduv katus, et selline variant? Või kivikatus ja soojustus vastu aluskatet? Mul plekk, hari kinni ja kui nii paneks, ei pääseks tuulutuskanalites õhk otsarestide kaudu vahetuma.

[xxx111]

Ülekate ei pea tekkima mitte vahelakke vaid ülekattesse (kui ühtselt ei saa) peavad minema 1K ja 2K seina aurutõkked...

[rundll]

no saab nii, kui aurutõke tuua läbi talade. Ehk siis kõik talade ümbrused on vaja teipida.

[ping]

.... Kui sul tuleb korralik projektiga sundventilatsioon, siis see peaks maandama ju palju riske, et veeaur kuskilt x kohast konstruktsiooni hakkab minema. ...

Kui aurutõkkes on 8m2 (kaheksa ruutmeetrit, eeltoodud näitest) suurune auk, siis mitu kuupmeetrit tunnis peab ventilatsioon õhku välja imema, et sees olev õhuniiskus ei läheks selle augu kaudu konstruktsioonidesse?
Kuidas projekteerija seda auku aurutõkkes, peaks ventilatsiooni projekti arvutustes arvestama?

Ma ka ühes majas ei teinud korralikult, sest küte oli tookord odav, aga hiljem seda viga enam ei tee.

Väga lihtne ja õnnelik on elada, kui reaalaineid ei tunnetata.

[Urmas]

Ei hakka vabandama, kuid lugedes järjekorset muret, siis ma nüüd isegi ei teaks mida ise tulevikus sama olukorrras olles arvatagi? Kas ehitatakse esimesele korrusel "türgi sauna" ja teisel korrusel on puhketoad? Ühte teaks kindlasti- oma elamisse esimesele korrusele ma avalikuks kasutamiseks "türgi tüüpi sauna" ma ei ehitaks. Kas teema algataja normaalsest elutegevevusest tekib nii palju auru nagu "türgi tüüpi saunas", ei oska aimata. Kui kodune direktor otsustab avada personaalse pesumaja koos aurutriikraua teenuse pakkumisega, siis vist võib isegi hakata konstruktsioonides probleeme tekkima.
Seoses selle teema probleemiga tulevad mulle meelde mõned siinse foorumi kasutaja xxx111 minu poolt ehk veidi utreeritud mõtted- milleks teha midagi igavikulist kui te nagunii ei saa seda igavikuliselt kasutada. Mis kasu oli Egiptuse vaaraole surnuna, et ta saaks maetud just püramiidi või Kuningate oru 100m sügavusse koopasse? Peale suurushulluse ma ei näe mingit efekti. Kas püramiidi ehituseks kulunud tööjõuressussi ei oleks saanud vaarao eksistentiks kasulikumalt kasutada? No kasvõi Egiptimaa rahva elatustaseme tõstmiseks? Aga noh, mu hallrakkude fantaasia ei suuda ennast paigutada tolleaegsesse mõttemaailma. Ju vist ei ole mu hallrakud nii arenenud nagu 4000 aastat tagasi. Taandareng?

[RaimoTammi]

Väljendi "ülekate" kasutamine on minu viga, tean, et selle tähendus pole see, mida silmas pidasin, aga see selleks.
Joonistasin soojustuse ühe variandina harjani välja, kuna tuleb tänapäevasest eterniidist katus "hingava" aluskattega ja ventileeritava (see võrgutaoline liimitav tihend) harjatihendiga, mis peaks plaadialuse tuuldumise justkui tagama küll? Teise variandina ongi tulla soojustusega pennide pealt, villale siis veel tuuletõke peale, muus osas oleks vill vastu aluskatet. Kas selle variandiga peaks harja juurest aluskate lahti lõigatud olema selle külma kolmnurga tuulutuseks? Ja kui sinna katte alumisele poolele mingi kondents peaks tekkima, siis see voolab juba villa sisse.
Kas teise toa põranda katmine osb plaadiga oleks piisav aurutõke? Kindlam oleks siis juba sinna alla see kile ka panna, rahaliselt pole see eriti mingi väljaminek, iseasi kui auklik see lõpuks kruvidest on. Hetkel on maja selline, nagu ta omal ajal valmis, pööningu põrand on laetalad ja nende vahel olev liiva ja misiganessegu, seega teeks ühe korraga ja võimalikult õigesti.

Urmasele vastuseks, et ei hakka türgi sauna tegema, täiesti tavaline elutegevus. Kuna ma ei ole ehitust õppinud ja füüsikas ning matemaatikas kraadi ei oma, siis küsingi teiste käest nõu. Tahaks teha nii, et kannatab elada, ning niiskus puitkonstruktsiooni või soojustuse sees ei kondenseeruks. Arvamusi on seinast seina- kes tahab et maja "hingaks" ja kes ütleb, et tuleb kotiks teha... Ma pean sealt ise mingi tõe siis leidma. Mitmed erinevate arvamustega ehitajad on mulle väitnud, et nemad on eluaeg just nii või naa teinud- see ei tähenda, et nad kõik on õigesti teinud, mis sest et eluaeg

[xxx111]

no saab nii, kui aurutõke tuua läbi talade. Ehk siis kõik talade ümbrused on vaja teipida.

Miks peab aututõkke tooma läbi talade?
Saab sõlme vastavalt kujundada...
Lisaks - ma isiklikult ei "mässaks" üleüldse puitkarkassi puhu kiledega jms
Kasutaks OSB ja seda ühtlasi karkassi jäigastamiseks
Lisan skeemi...
Ja kui nüüd skeemi vaadata siis on nii, et max tuulekoormus "painutab sissepoole" / ekstsentriline laekoormus "painutab väljapoole" so summaarne paindemoment karkassis tõenäoliselt sellise skeemi puhul väiksem...
NB!
Tegemist on skeemiga...

[rundll]

Kui nüüd hinda vaadata siis kogu maja OSB-ga või kilega....suur vahe. Puitkarkass maja ilma OSB ei ole piisaval jäik? Kui on idee maja välisperimeeter teha aurutihedaks siis pigem kile kui OSB. Mis puutub vahelakke, siis katkestus ühtemoodi. Majal, kus on juba olemas vahelagi ja terve perimeetri tegemine raske/võimatu. Siis jää see auk sinna.

Ei tea kui kahulik võib olla see katkestus päris elus, mitte paeril ja tuimalt numbrites. Ilmselt kõik oleneb ka 1000st muust asjast.

[xxx111]

Mina ei oska lambist vastata kas ilma OSB-ta on piisavalt jäik või mitte...
Fakt on see, et miski peab jäikuse tagama...
Ma räägin kuidas mina teeks kui teeks puitkarkassi (endale ei teeks puitkarkassi)
Aga Sa võid sel skeemil OSB asendada ka kilega kui see on sinu eelistus

[RaimoTammi]

Kui nüüd hinda vaadata siis kogu maja OSB-ga või kilega....suur vahe. Puitkarkass maja ilma OSB ei ole piisaval jäik? Kui on idee maja välisperimeeter teha aurutihedaks siis pigem kile kui OSB. Mis puutub vahelakke, siis katkestus ühtemoodi. Majal, kus on juba olemas vahelagi ja terve perimeetri tegemine raske/võimatu. Siis jää see auk sinna.

Ei tea kui kahulik võib olla see katkestus päris elus, mitte paeril ja tuimalt numbrites. Ilmselt kõik oleneb ka 1000st muust asjast.

See maja on 50a. ilma osb-ta püsti seisnud, seisab veel. Ma pole veel otsustanud tuleviku siseviimistluse osa, vb tuleb ka osb kasutada kusagil. Hetkel seinas termoliit ja mõnest kohast, kust olen vaadanud väga heas seisus. Väljas tep-plaat ja krohv. Kuna plaan maja mingi hetk lisasoojustada, siis sellega tekibki aurutõkke vajadus. Selge on see, et täiesti katkematu aurutõkke paigaldus läbi kahe korruse saaks suht ulme olema, kindlasti jääb auke sisse. Üritan siin teada saada, mis oleks optimaalne lahendus, et 5a. pärast ei peaks niiskuskahjudega võitlema hakkama. Välisseinad ja vahelagi altpoolt (nagu keegi mainis kaitseb ka tolmu pudenemise eest) ja teisel korrusel samuti seinad ja lagi, põrandale läheks näiteks osb ja laminaat. Tekib küsimus, et kui nagunii jäävad augud sisse ja vahelagi suhteliselt umbseks aetud, siis kui sinna niiskus end peaks ikkagi sisse pressima, kas on lootust, et see sealt välja ka kuivab?
Või siis lihtsamat teed minna ja välisseinad ära katta, pool meetrit vahelaele ka seinast ja loota parimat?
Majas hakkab elama 2-4 inimest, süüa ikka tehakse ja pesemas käiakse, eelpool mainitud aurusauna ei tule.

[Kalvis]

Maja soojustus on vilets. Pead tegema teise raske otsuse enne tööde alustamist. Mina kasutaks juhust - viskaks termoliidi otsejoones välja kõigis kohtades kus siseviimistlust teed ja asendaks selle villaga. On ka teine lahendus. st. paned oma kipsplaadi seina koos aurutõkkega ja tulevikus katkud väljast TEP ja termoliidi välja ning asendad villaga või vahtplastiga (emb kumb sõltub mis on praegune väline fassaad)

[xxx111]

OK
Jätame üldse aurutõkke ära...

[xxx111]

Ja "mudi" nüüd oma konstruktsiooni vastavalt reaalsele olukorrale
Lisa aurutõke / jäta ära / kasuta mingit vähem aurupidavat materjali (imiteerimaks, et aurutõke pole täiuslik) jne
So "mängi läbi" erinevad olukorrad - saad teha mingeid järeldusi

[RaimoTammi]

Tegin mingi seina kokku- tep-plaadi andmeid hetkel ei tea, muidu sisestaks selle täpsemalt, valisin sealt nimekirjast mingi tsementplaadi, aga see pole päris see. Aurutõkkeks on väärtusega sp 100, teised alla selle tekitasid kastepunkti tep.plaadi all olevasse laudisesse (nr6). Kui tep minema visata ja tuuletõke pluss laudis, siis läks oluliselt paremaks. Uurin edasi. Hetkel on sisemise laudise peal papp ja tapeet ning villa asemel termoliit.

[ping]

Tegin mingi seina kokku- tep-plaadi andmeid hetkel ei tea, muidu sisestaks selle täpsemalt, ... .

Kuna TEP plaat on "tsemendiga õhuliselt kokkuliimitud puidulaastud", siis selle õhu ja aurutakistuse võib lugeda võrdseks "õhuvahega", täpselt sammuti nagu Fiboplokil.

Kui sellise "urbse materjali" pind on krohvitud, siis see krohvikiht omaks õhu- ja aurutõkestusel mingit rolli.

[xxx111]

Kui see Sruce 25mm pole täislaudis siis käsitle seda "teistpidi" so analoogselt karkassiga soojustuse sees - see annab võimalus määrata samm...

PS
Jätka samas vaimus...
Tep plaadi aurutiheduses kahtlen sügavalt

PPS
ping jõudis ette

[RaimoTammi]

Tänud tep-i viite eest. Nii palju, kui olen kuskilt lahti võtnud, siis see laudis on seal serv serva vastas, ehk siis ikka täislaudis. No eks mõnemillimeetrised praod on ikka vahel, nii et täispuit sein see pole jah. Panin tep asemele "õhu" ja selle peale krohvikihi, mis tekitab ikka kastepunkti välimise laudise ja soojustuse piirile, va. juhul kui kasutan sd 100 väärtusega aurutõket. Mässan edasi...