Teise korruse ventsüsteem

[mees666]

Ventagregaati panna pole kuhugile. Õigemini sellele ehk koha leiaks toolvärgi taha, aga torusid pennide peale viia pole kuskilt, sest kaldlae sisse neid panna ei taha ja laste tubdesse ka mingeid kaste teha ei ole mõeldav, kust nees üles lae peale keeravad. Toa otsasein lõpeb täpselt penniga ja toa esine koridor kõik kaldlagi. Ennegi on kaldlae soojustuse iga cm arvel. Ainus lahendus, mis näen on see, et panna katusele kaks Vilpe ventilaatorit, ühendada kaks tuba ühega ja teised kaks tuba teisega. WC-st saab läbi otsaseina viia niiskusanduriga lokaalse vendi. Näiteks Pax. Vilped aga hakkaksid siis läbi ülemiste magamistubade ustealuste altkorruselt trepiaugu kaudu õhku võtma. All on loomulik vent, läheb korstnasse. Kunagi pole probleemi olnud niiskuse vms.-ga. Küsimus selles, et tegelikult ju nii ei tehta. Tuppa peaks just värske õhk sisse tulema ja wc-st ja koridorist välja. Aga kas häda pärast, et lihtsalt ülal hallitama tubades ei lähe ning et lastel ikkagi oleks õhuvahetus toas olemas, minu mõttel, et toast välja imeda, on jumet?

[aero]

Sa soovid Vilpedega tekitada väljatõmbe, lisaks veel WC. Kust hakkab tulema kompensatsiooniõhk, korstna kaudu? Mitu lõõri? Mõni kolle ka kasutusel?

[mees666]

Allkorrusel on praegu nii, et freshidest tuleb õhk sisse ja köögis korstna kaudu välja. Korstnal üks ventlöör. Teisele korrusele saaksin ka paigaldada ühte korridori otsa freshi. Ega rohkem polegi. All vannitoast läheb üles katusele, see ka Vilpe. Aga tavaline, mitte ventilaator. All on pliit ja soe sein ka, aga õhk-vesi pump kütab. Pliiti põhimõtteliselt ei kasuta.

[Äärenurk]

See värske õhu majast läbi laskmine on küll tervislik, aga mitte rahkotile. Siiski ka kontrollimatu.
Teise korruse torustiku jaoks võib kasutada näiteks ristkülikukujulise ristlõikega plastkanaleid. Variant on harutorustikuna kasutada 90mm või lausa 75mm plasttorusid ja vedada need vahelae sees.

https://zehnder.ee/toode/umarkanal-zehn ... fotube-90/
https://zehnder.ee/toode/onfloor-ohujaotussusteem/
https://kesko-onninen-pim-resources-pro ... 180377.pdf
https://kesko-onninen-pim-resources-pro ... 325856.pdf

Ma pean siiski mainima, et maja kavandades ei tasu loota ainult arhitektile, vaid kaasata ka vastavate valdkondade spetsialistid, kes oleks ventilatsioonikanalitele ruumi puudumise varakult avastanud.

[mees666]

Tänud linkide eest! Eks ma veel siit-sealt uurin, aga olen põhimõtteliselt ära otsustanud, et teen nii, nagu mõtlen. Maja ise pole lasknud ehitada. Teine korrus oli tühi, kui ostsime ja ehitangi seda välja nüüd. Ventilatsiooni süsteemi peale eelmine omanik/maja ehitaja tõesti väga aega ei kulutanud. Aga ega tema teist korrust ei vajanudki, eks sellest ka lahendus. Vähemalt on kanalisatsioon ja vesi üles valmis viidud. All on ventilatsiooniga kõik ok, mingit liigniiskust pole. Küttearved ok minu jaoks. Ventilaatori kiirust saab reguleerida, sellega ikka mingi kontroll on olemas. Näiteks päeval, kui lapsed koolis, paneb kasvõi seisma. Loodan, et summutitega saab kohina ka minimaliseeritud. See, palju rahakotti tühjendama hakkab, selgub siis hiljem.

[keemik]

Eks su mõtte suurim miinus on see, et magamistubadesse tuleb ikkagi heitõhk (köögist). Parim variant oleks magamistubadesse panna freshklapid ja väljatõmme vannitoast. Endal oli nii ca 6 aastat ja nüüd sai tsentraalse soojustagastusega süsteemi peale üle mindud. Energiakulu mõttes väga suurt vahet pole, sest ilmselt oli enne õhuvahetus pigem liiga nõrk (hommikul laste magamistuba oli umbne). Saad lasta ka ära reguleerida äkki oma ventilaatori ja freshklapid, siis võiks enamvähem normaalne süsteem olla.

Freshide puhul tuleb omajagu müra tuppa ja asukoht vali nii, et sisse tulev külma õhu voog ei satuks näiteks voodi kohale vms.

[mees666]

Ok, kah mõte. Kuna mul ülal 4 tuba reas, siis kahte keskmisse freshi panna ei saa. Aga saaks panna tavalised mootorita vent.korstnad ja nendest siis torud alla tubade lagedesse tuua. Ühes majaotsas oleva toa all õhk-vesi pumba väliosa ka, et sinna ka freshi ei paneks. Wc-sse oli plaanitud mingisugune niiskusanduriga ventilaator läbi seina, aga vaevalt see suudab kõigis tubades piisava õhu vahetuse tekitada nagu sa mainisid. Vannitoa pennide peal on tükkmaad vähem ruumi, kui tubade peal. Vintskapp, kus vannituba asub ei ole tavaline sirgete seintega vaid kaldkatusega. Ja selle hari on madalamal, kui katusehari. Ventilaatori saab katusele, aga põhimõtteliselt tuleks see otse vintskapi harja kõrvalt alla vannituppa ja mingist mürasummutist ei saa unistadagi siis. See tõmbekohin oleks seal 24/7 täpselt nii vali nagu ta on ja millegiga seda ei muudaks. Ja plafoon peaks tulema siis kaldseinale. Ei ole hea variant. Ei olegi head varianti olemas.

[mees666]

Asjad nüüd nii palju edasi läinud, et ülemise korruse projektis pesuruumi muudatsega sain selle seina taha koha, kuhu ventagregaat paigalada. Kuna põrand veel valamata, saan ka alumise korruse ventilatsiooni ära teha. Aga nüüd on üks takistus. Mul on vaja viia neli 13 cm x 5.1 cm comfoflat toru risti vahelae taladega. Kõik teised jooksevad vahelae talade vahel või toolvärgi taga. Vahelae talad on 5 cm x 20 cm. Kas on kuskil kellelgi mingit lugemist anda (linki), kas tohib üldse ja kuidas teha sisselõiked/läbiviigud. Tuleb minna üle nelja tala, talade vahe 60 cm. Kui teen tala peale 13 cm x 3 cm sisselõiked, siis jääb toru 2 cm välja, kuid mul on 2.2 cm laud talade peal, seega katab see toru ära. Peale tuleb veel 10 mm osb ja selle peale lõpuks kipsivalu. Sellist toru tala keskelt viia tundub kahtlane, aga samas ega ma neid risttõmbe ja muid jõudusid ei jaga ka. Võibolla 13x5 auk keskel on parem, kui väljalõige peal. Või kui teen sisselõiked peale ja siis lisan nende alla 10x10 prussi tugevduseks, liimi ja polidega? Muidugi siis veel poltide augud ka läbi tala...
Ps! Tala pikkus 5 m välisseinast kandevseinani ning sisselõiked tuleksid alates teisest meetrist välisseinast kandevseina poole.

[xxx111]

Või kui teen sisselõiked peale ja siis lisan nende alla 10x10 prussi tugevduseks, liimi ja polidega? Muidugi siis veel poltide augud ka läbi tala...

Milleks need sisselõiked vajalikud oleks kui lage nagunii 10cm allapoole tood...

[xxx111]

50x20 S600 5m sildega talad C24 AINULT kasuskoormus - kandevõime pole tagatud
Rääkimata sellest, et tuleb lisada lae kaal ja BETOONPÕRAND

[mees666]

Või kui teen sisselõiked peale ja siis lisan nende alla 10x10 prussi tugevduseks, liimi ja polidega? Muidugi siis veel poltide augud ka läbi tala...

Milleks need sisselõiked vajalikud oleks kui lage nagunii 10cm allapoole tood...

Vannitoal, mille põranda taladelt venttorud peaks risti üle minema on kaldlaed mõlemal pool. Lagi jookseb peale soojustuse panekut põhimõtteliselt kolmnurgaks kokku. Jääb ehk 10-ne cm laiune lae osa. Ehk siis kaldlage mööda viia ei saa, sest pole ruumi. Vannitoa põrandapind 6 m2 ja kipsivalu on ülal, mitte betoon. Leidsin netiavarustest ühe faili ja seal on sees ka teema: Paindeelementide tugevdamise metoodikad. Kirjutasin juba paarile projekteeriale ka, et kas on mingit võimalust, näiteks tugevduslapid vms. Nagu siin üks kaabuga härra kuskil mainis, siis mu matemaatika ei vasta just sellele tasemele, et selliseid raskemaid lahendeid välja arvutada. Kas sinu meelest xxx111 mingit tugevdamise mõtet mõelda ei tasu? Ega ma oma maja kandevkonstruktsiooni ohtu seadma ei hakka. Kui ei saa, siis peab saama teisiti. Eks mõtlen edasi.
Netist leitud fail: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1638

[xxx111]

@ mees666

Kõigepealt lõikad ülalt 5cm ja siis alt tugevdad 10x10 prussiga?
Ma ei saa loogikast aru
Jättes korraks kõrvale kandevõime (mis pole tagatud ka lõikamata 50x20 ristlõikega) siis milleks eelnevalt mainitud tegevus?
Pane see 5cm toru kohe 50x200 tala alla...
Või jääb mul miski asi märkamata?

Tugevdamist vajab igal juhul, sest nagu mainitud pole kandevõime tagatud isegi siis, kui kõik omakaalud välja jätta
Ma ei tea selle kipsivalu paksust aga pakun, et selle vahelae omakaal on kuskil 100 kg/m2

Ja siis näeks arvutus välja selline:

[xxx111]

Eelnevale lisaks: kehtib siis kui tegemist on TUGEVUSSORTEERITUD C24 puiduga

[mees666]

Ok, nüüd panen küll oma esimese ja teise korruse plaani sulle siia. Venditeemast läheb ikka asi väga kaugele, aga mainin siis ära, et leidsin lahenduse, mille peale oleks kohe pidanud tulema. Nii palju siin jamanud selle kogu süsteemi lahenduse leidmisega, et ei näinud enam kõige lihtsamat lahendust - toon vannitoa otsaseina 10 cm sissepoole, tekitades nii akna alla 90mm venttorudele tunneli. Nii saan läbi viia hoopis 6 toru, mis lühendab nüüd kahe muu toru magistraali. Sellega korras, ei pea midagi lõikama. Küll aga nüüd xxx111 sinu väidetav läheb vastu minule projekti koostanud firma väitega, et kipsivalu võin üles põrandale panna küll. Mingeid arvutusi, nagu sina siin näitad, ma ei näinud ega osanud küsida, sest eeldasin, et ma ei peagi. Tegu ikkagi suht tuntud firmaga minu linnas. Praegu rääkisin köögipeal olevast vahelaest, kuid see ju jätkub kandevseinast sama pikalt teisele poole maja ka. Maja parempoolsel osal ( plaani vaadates) on vahelaetalad risti. Jooksevad majaotsa müüritiselt trepi kõrval olevale seinale (lõppevad seal)

[xxx111]

@ mees666

Aga ega mina ka ei väida, et kipsivalu ei või panna
Ma isegi ei väida, et sille ei võiks olla nt 12m ja seal peal veel 100mm betooni
Lihtsalt selleks on vaja vastavat kandekonstruktsiooni

Ja Sinu esitatud "pildid" näitavad, et Sul puudub projekt
Vastasel korral oleks sa siia lisanud hoopis vahelae kandeelementide joonised milles sisaldub kogu vajalik tehniline info
Eeldatavasti tegemist nö "tavaolukorraga" - ehitamine läks käima pärast ehitusluba, ehitusloa saamiseks vajaliku Eelprojektiga
Eelprojektis puudub vajalikus mahus kogu insenertehniline info
Siit ka küsimused "vendi lahenduste" kohta...

PS
Aga ega polegi ju peale EP midagi vaja - ka siin foorumis korduvalt ju räägitud kui ebaoluline on projekt...

PPS

Tegu ikkagi suht tuntud firmaga...

Minule teadaolevalt ei saa olla tegu tuntud firmaga...
Miks:
- nö arhitektuursest vaatevinklist
- jooniste "käekirjast"

[xxx111]

Lisaks veel:
Vaadates plaane näen, et 2K vaheseinad toetuvad laele
Sellest võib julgelt laele lisada taandatud NORMkoormusena (mida käsitletakse vastavalt standardile kasuskoormusena so osavaruteguriga 1,5) 0,8 kN/m2...

[ping]

Või kui teen sisselõiked peale ja siis lisan nende alla 10x10 prussi tugevduseks, liimi ja polidega? Muidugi siis veel poltide augud ka läbi tala...

Milleks need sisselõiked vajalikud oleks kui lage nagunii 10cm allapoole tood...

Vannitoal, mille põranda taladelt venttorud peaks risti üle minema on kaldlaed mõlemal pool. ...
...Vannitoa põrandapind 6 m2 ja kipsivalu on ülal, mitte betoon. ...

Kui jutt käib "vannitoast", siis kas vanni täismassi (vann+vesi+inimesed= max400kg) kaalujaotust põrandale/taladele ka on arvestatud.
Punktkoormused vanni all sõltuvad kasutatavast vannist.

[mees666]

@ mees666

Eeldatavasti tegemist nö "tavaolukorraga" - ehitamine läks käima pärast ehitusluba, ehitusloa saamiseks vajaliku Eelprojektiga
Eelprojektis puudub vajalikus mahus kogu insenertehniline info
Siit ka küsimused "vendi lahenduste" kohta...


PPS

Tegu ikkagi suht tuntud firmaga...

Minule teadaolevalt ei saa olla tegu tuntud firmaga...
Miks:
- nö arhitektuursest vaatevinklist
- jooniste "käekirjast"

Täpselt nii, ´´tavaolukord´´ siis. Eks ma arvasin, et kui kov-st on ka eelprojekt läbi käinud, siis seal ka uuritakse, mis materjalid/lahendused käiku lähevad tarinditesse ja kuna kipsivalupõrand plaani järgi ja selle kohta ühtegi märkust ei tulnud ning ehitusluba antud, siis nii nüüd läks. Aga ega ma vabandusi otsi.a. Oma ämber. Leian nüüd kellegi õige, kes mulle selle arvutuse ära teeb. Tänud xxx111! Juunis oli plaanitud kipsivaluni järjega jõuda, hea, et siin see teema üles kerkis.
Kahjuks tegu siiski on meil arvestatava firmaga. Ja küsivad ka vastavalt. Aga kui olla ise loll ja uskuda suusõnalist, siis mis ma siin ikka näpuga näitan.

Ping - minu viga, sõnastasin valesti - dushiruum. Aga ega ju vahet pole, ühtegi arvutust pole nagunii tehtud...
PS! Teema lukku. Vendiga ei ole enam midagi pistmist. Parimat!

[xxx111]

Ma kaldun arvama, et projekteerija ei ole siin midagi valesti teinud
Kui projekteerija lähteülesanne oli eelprojekt siis täpselt selle on tellija ka saanud
Ning olen enam kui veendunud, et selle projektis on viide sellisele asjale nagu EVS 932
Kahjuks või õnneks ei vastuta projekteerija tellija teadmatuse eest...

[mees666]

Ok, nii palju veel ütlen, et absoluutselt nõus. Igal juhul olen ise süüdi, sest oleksin pidanud rohkem eeltööd tegema. Ei süüdistagi kedagi muud, kui end. Fakte ei huvita isiklikud arvamused. Lahendusi on kergemaid ka üles, kui vaja. Lasen siis nüüd välja arvutada, mis sinna sobib. Parimat!

[xxx111]

Ok, nii palju veel ütlen, et absoluutselt nõus. Igal juhul olen ise süüdi, sest oleksin pidanud rohkem eeltööd tegema. Ei süüdistagi kedagi muud, kui end. Fakte ei huvita isiklikud arvamused. Lahendusi on kergemaid ka üles, kui vaja. Lasen siis nüüd välja arvutada, mis sinna sobib. Parimat!

Parimat Sullegi!

[Ardi]

Kasutaks teemat. Mul ka kaldkatusega talumajale II korrusele ventsüsteemi paigaldamine plaanis. Tegu on siis 5x11m kasutatava vaheseinteta ruumiga (wc on piiratud välisseina, vaheseina ja dushikabiiniga), alumine korrus on 7x11m seega seina taga on veel kummalgi pool 1m (põrandast) kasutatavat ruumi. Vahelae/põranda talad on 7,5x25cm ja pikkus 7m, laakide vahe oli vist 80cm. Olemas on Veiman Vitovent 300 vent seade. Hoone otsas on rõdu 3x5m ja ruumi teises otsas WC, ning dushikabiin. Plaan oleks siis panna ventseade rõdupoolsesse otsa vaheseina taha põrandalaakide vahele, vaheseina taha, värske õhk tuppa sealt ventseadme juurest, väljatõmme aga ruumi teisest otsast peldikupoti tagant, sinna vedada 9+m pikkuse plasttoru (mingi vist nõukaaegne hall, paksuseinaline kan toru jupid mis mul vedelevad. Ilmselt omavahel mäkaiveriteibiga ühendada või osta kan torude ühendused. Välisõhu ühendused siis läbi otsaseina. Alla korrusele vent süsteemi ei plaani peale köögikubu, mille viin siis otse õue.
Maja küte on keskküttepliit Kalvis, soemüür+soojustsalvestav korsten, I korruse betoonpõrandasse valatud küttetorustik, 600l akupaagis ka 6kw, elektritennid ja plaanis paigaldada ka 9kw elektrikatel negatiivse hinnaga elektri puhuks. Mõlemil korrusel väiksed õhksoojuspumbad, majal 15kw päiksepaneelid ja hübriidinverter 20kwh akupangaga.
Küsimused;
Väljaviikude puhul kas värske õhk tuleb võtta ülevalt poolt ja väljaviidav õhk suunata alla, või vastupidi?
Kas oleks mõistlik jagada väljatõmmet ka alumise korruse wc-ga, mis asub täpselt ülemise korruse all?

[sokolaad]

mis nende "penn on üleval, teises otsas on 5,24m ja wc 4,1592m allpool" teemade mõte üldse olema peaks? nagu paint programm oleks ka juba suurest vihast bill gatesi vastu ära kustutatud vms