AL maakaabel

[Küülaline]

tuleb ikkagi ligi 3...5 kordne vahe

Justnimelt, aga mitte 5-10 kordne.

[Imelik]

Standardil on mingid põhjused ja kui standard jääb elule jalgu, siis peaks standardit kohaldama. Näiteks valgustuse alal on viimase 10 aasta jooksul toimunud oluline muutus, kus tarbitavad võimsused on läinud suurusjärk 5...10 korda väiksemaks.
Olgu öeldud, et ma ei vaidlusta standardist kinnipidamist, vaid ajale jalgu jäänud standardit üldse.

Aga Sa edasta oma mure Tehnilise Järelevalve Amet-ile. Nad on kohustatud Sulle vastama.

Loomulikult on standardiseeritud lahendustel põhjused ja eelkõige tarbija ohutust silmas pidavad, samas ka standardi kohase tulemi kindlustamiseks. Seal on kõik üksikasjad omavahel tihedalt seotud (ka töökindlus, ka ajaline kestus, jne.).
Kui ma sinust õieti aru sain sooviks sa väiksema võimsusega valgustuspaigaldist ehitada, säästes väiksema ristlõikega kaabli arvelt (mida-raha või materjali?), mida praegu paigalduskaablite valikus ei ole.
Enda hinnangul ei kaaluks "sääst" ilmselt üles tarbimis- ja ohutusomaduste erinevust.
No kui sama loogikat kasutada, siis pole ka pistikupesade ahelas enamasti 16A koormust, ometi on ta sellele ehitatud.

[kunn24]

TTJA ei vorbi standardeid, siis peaks pigem pöörduma endise nimega TPI vastatavate asjapulkade poole.

Sääst on ikka väga suur, vaata kasvõi 0,75 mm2 ja 1,5 mm2 kaablite hinnavahesid. Muideks, painduv 0,75mm2 madalpingekaabel on täitsa olemas.

Ma pidin paar päeva tagasi jantima telefonikaabliga, mis oli CAT5 võrgukaabli haru, selle 0,5 mm läbimõõduga 0,2 mm2 sooned olid mehaaniliselt vägagi tugevad. Nii, et see mehaanilise vastupidavuse jutt min 1,5 mm2 on täiesti PK (BS).

[vtl]

Kui ma sinust õieti aru sain sooviks sa väiksema võimsusega valgustuspaigaldist ehitada, säästes väiksema ristlõikega kaabli arvelt (mida-raha või materjali?), mida praegu paigalduskaablite valikus ei ole.

Ei, mina ei soovi enam midagi ehitada. Oma elamises olen nõukaaegsed elektrisüsteemid ammuilma ära asendanud praegustele standarditele vastavate kaablite vastu ja mingit kokkuhoidu ma enda jaoks siin enam ei näe.

Aga vaadates seda, kuidas kõikides uutes paigaldistes vorbitakse ikka ja endiselt 1.5mm2 kaableid, kuigi voolutarbed on arvestatud hõõglampide ajastu järgi (230V x 13A = 3kW), on see kahekordne vase kulu üldises plaanis üsnagi arvestatav. Aga see nõuaks üldisemat paradigma muutust, alates kaitselülitite valikust ja lõpetades lülitiklemmidega ja automaatika juhtimisega. Võimalik, et mingil hetkel valgustuse automaatjuhtimine ka standardiseeritakse ja asi saab seal mingi muutuse.

[Urmas]

Aga vaadates seda, kuidas kõikides uutes paigaldistes vorbitakse ikka ja endiselt 1.5mm2 kaableid, kuigi voolutarbed on arvestatud hõõglampide ajastu järgi (230V x 13A = 3kW), on see kahekordne vase kulu üldises plaanis üsnagi arvestatav. Aga see nõuaks üldisemat paradigma muutust, alates kaitselülitite valikust ja lõpetades lülitiklemmidega ja automaatika juhtimisega. Võimalik, et mingil hetkel valgustuse automaatjuhtimine ka standardiseeritakse ja asi saab seal mingi muutuse.

Sinu jutu peale tuli jälle meelde mingi 8-aastat tagasi tehtud objekt Austrias, mis tekitas minus veidi arusaamatust. Korteris(298 või 289m2), kus tegin siseviimistlust, vaatasin, et lülitite pesadesse tulevad ainult CAT kaablid. Ja pistikupesades ei olnud ka kohe kindlasti 2,5mm2 kaablid. Olgu, oli see põhikilp oma kaitsmetega, mis ta oli, sest olin sarnase kaitselülitite kogust(nagu väike riidekapp) näinud juba eramajas ka siinmail, kuid lisaks tuli veel nõrkvoolu kilp(tehnoruumis), mis oli samasuur nagu kaitselüliteid(elutoas) mahutav kilp. ja mõlemad kilbid olid mälu järgi 2x1,5m.
Nüüd küsimus sulle, vtl- kas see kaitselülitite hulk ja eradi nõrkvoolu kilp ikka hoidis kokku planeedi Maa taastumatuid loodusressursse? Ja need spetslülitid valgustuse, sise- ja väliskardinate juhtimiseks jne mugavused, mis seal olid? Millist efekti need mugavuse veel omavad peale rasvapolstri kasvatamise? Et saavad tööd jõusaalide treeningvahendite tootjad? Negatiivne efekt, sest raisatakse taastumatuid loodusvarasid. Tööd saavad isehakanud treenerid? Positiivne treenerite jaoks, raha tuleb, kuid treenitava tulemuste(on võimalus ajada treenitava pärilikkuse geenide kaela) eest treener üldiselt ei vastut ei moraalselt ega materiaalselt.

[vtl]

Nüüd küsimus sulle, vtl- kas see kaitselülitite hulk ja eradi nõrkvoolu kilp ikka hoidis kokku planeedi Maa taastumatuid loodusressursse? Ja need spetslülitid valgustuse, sise- ja väliskardinate juhtimiseks jne mugavused, mis seal olid? Millist efekti need mugavuse veel omavad peale rasvapolstri kasvatamise...

Siinkohal tuleks kõigepealt vahet teha, kas laduda kilomeetrite viisi jämedat vaske "lollide" lampideni või paigaldada peenelektroonikat erinevate funktsioonide nutikaks juhtimiseks. Esimene ei anna elukvaliteedile midagi juurde, teine annab.

Sa küsid, millist efekti see annab? Ilmselt on Sul kodus telekas? Ilmselt sa ei kujuta tänasel päeval enam ette, et peaksid kanalivahetamise või helitugevuse reguleerimiseks diivanilt püsti tõusma ja minema teleka peal nuppe vajutama. Kas kaugjuhtimispult annab mingit muud efekti peale rasvapolstri kasvatamise?

Küsin siis teistmoodi - kas nende mugavusfunktsioonide kaotamine asendaks tänapäeva inimese vähest või puuduvat füüsilist koormust (a'la soovituslikud ~10000 sammu päevas või tunnikene muud mõõdukat aeroobset tegevust)

Koduautomaatika eesmärk ei ole mitte ainult selle paari sammu jalavaeva vähendamine, vaid maja valgustuse ja kliima juhtimine siis, kui kedagi kõrval lülitamas ei ole. Näiteks panna peale päikeseloojangut põlema välisvalgus.
Põhjalikumat traktaati ma siia teemasse kirjutama ei hakka, kui tahad, siis tule vaata oma silmaga ja tutvustan iga üksikut funktsiooni.

[kunn24]

Jutt LED valgustite toitmisest on sujuvalt jõudnud tõesti sinna, kus lapatakse massiliselt kaableid juurde ja suurt essugi selle tõttu installimaterjalis säästu ei tule. Pigem võiks selle automaatka siinkohal unustada ja keskenduda tõepoolest lihtsale kodule ja ökonoomsele kaabeldusele. Päikese loojumisel lampi põlema panna pole ka teab, mis komputeriseerimist nõudev protseduur.

Kuid sellele kirjutan 2 käega alla, et kui koostada automaatikakilp, sealt igale LED-lambile vedada min 1,5 mm2 kaabel on debiilsus astmes 10, mis tuleks kiiresti lõpetada. Kuid olem varem maininud, et standard, kui pole seadusega kohustuseks pandud, pole üldse kohustuslik, viitsi ainult ära põhjendada, miks sa ta n..i saadad ja vastuta. Lia vaid audiitor, kes alla kirjutab. Raske vist, eriti, kui sattuda tolvani otsa, kes on ülikooli kuidagi läbi vedanud ja kelle kõige õndsam mõte oli manustada järjekordne laar õlut.
Leia vaid installimaterjal, mis sobiks. UTP kaabel vist pole päris see ja selles on liigseid paare, mis lähevad jälle raisku.

Täiendan, eile just vandusin meie standardikeenjuste saavutust, kus 25W otse võrku pistavale tinutuskolvile oli järgi pistetud paksu isolatsiooniga 3 soont toitejuhe ja 16 A pistik. See peaks olema elektribürokraatia lolluse suure Jaan Tatika aurhaa väärt saavutis.

Täiendus 2. Kui tõepoolest sellise asja puhul tahta ohutusele rõhku panna, tulnuks toitekaabel teha kuumakindlast (üle 400 C) materjalist, et kolvotsa sattumisel toitekaabli vastu ei juhtuks pahandust. Seega lisaks näide elektribürokraatia sihitust rapsimisest.

[Urmas]

Koduautomaatika eesmärk ei ole mitte ainult selle paari sammu jalavaeva vähendamine, vaid maja valgustuse ja kliima juhtimine siis, kui kedagi kõrval lülitamas ei ole. Näiteks panna peale päikeseloojangut põlema välisvalgus.

Miks peab hakkama peale päikeseloojangut põlema maja välisvalgustus kui kedagi ei ole majast tulemas ega minemas? Kelle jaoks? Tahad, ma annan sulle tasuta reguleeritavaid liikumisandureid, mis paneb tuled põlema liikumise peale? Mul peaks staabis paar tükki olema, millel ainult leedtšips või 84-st 1-2 "pirnikest" läbi ja enam ei tööta kogu kupatus.

[vtl]

Jutt LED valgustite toitmisest on sujuvalt jõudnud tõesti sinna, kus lapatakse massiliselt kaableid juurde ja suurt essugi selle tõttu installimaterjalis säästu ei tule. Pigem võiks selle automaatka siinkohal unustada ja keskenduda tõepoolest lihtsale kodule ja ökonoomsele kaabeldusele. Päikese loojumisel lampi põlema panna pole ka teab, mis komputeriseerimist nõudev protseduur.

Impulsslülitite ja automaatika juhtimise kaabeldus võiks käia ka 0.22m2 soonte peal ja sealt tuleb sääst. Eriti sellisel juhul, kui juhtimist on vaja mitmest kohast (veksel- ja ristlülitite alternatiiv) ning LED toiteplokid on integreeritud juhtimisega. Seal saab päris mõistliku ökonoomia kaablite paigutusega, võrreldes klassikalise "toitevool käib läbi iga lüliti" skeemiga.

See, kas inimene tahab koduautomaatikat või hoopiski küünlavalgel puid kamina alla loopida, jäägu siiski igaühe enda otsustada. Tänapäeval on automaatika juba must have, kui on soovi elementaarseteks mugavusfunktsioonideks, nagu mitmest punktist dimmerdatav valgus või vähegi keerulisema ajastusega lülitamine. Päikese loojumine on üks nendest asjadest, mis tähendab muutuvat ajagraafikut ja mingit protsessorit, mis vastavat tabelit haldab või arvutab. Lihtsalt (välis)valgustugevuse järgi juhtimine ei ole alati võimalik ega mõistlik.

Täiendan, eile just vandusin meie standardikeenjuste saavutust, kus 25W otse võrku pistavale tinutuskolvile oli järgi pistetud paksu isolatsiooniga 3 soont toitejuhe ja 16 A pistik. See peaks olema elektribürokraatia lolluse suure Jaan Tatika aurhaa väärt saavutis.

Täiendus 2. Kui tõepoolest sellise asja puhul tahta ohutusele rõhku panna, tulnuks toitekaabel teha kuumakindlast (üle 400 C) materjalist, et kolvotsa sattumisel toitekaabli vastu ei juhtuks pahandust. Seega lisaks näide elektribürokraatia sihitust rapsimisest.

Jootekolvi juhe peaks lisaks kuumakindlusele olema ka pehme, et ei tõmbaks oma jäikusega kolbi laualt maha. Ma mäletan veel veneaegseid kolbe, millel jäik "lambijuhe" sabas ja nendega oli alati see probleem, et töötegemisel juhe segas ja takerdus. Kunagi sai ka ühele vene kolvile käepideme poole lisaraskus pandud, sest ilma selleta oli kolvi raskuskese selline, et lauale asetatult vajus see kuuma otsaga vastu lauapinda.

[vtl]

Miks peab hakkama peale päikeseloojangut põlema maja välisvalgustus kui kedagi ei ole majast tulemas ega minemas? Kelle jaoks? Tahad, ma annan sulle tasuta reguleeritavaid liikumisandureid, mis paneb tuled põlema liikumise peale? Mul peaks staabis paar tükki olema, millel ainult leedtšips või 84-st 1-2 "pirnikest" läbi ja enam ei tööta kogu kupatus.

Hea Urmas, tänan pakkumast, aga see on praeguses positsioonis sama, nagu pagarilapsele saia pakkuda. Ehk antud retoorika lihtsalt ei tööta.

Esiteks, mul oli liikumisanduriga lülitatav hooviprozektor ja automaatselt lülitatav koridori- ning esiukse valgus juba varajastel 90-tel, kui enamus eestlasi vaatas selliseid asju kadedusega läbi kalliste "väljamaa värki" müüvate ehituspoodide vitriinide. Ma olen selle tee ammu ja pikalt läbi käinud, alates 500W PIR-iga halogeenprozektorist ja lõpetades kõikvõimalike radar-andurite jms. kolaga.

Ja isegi kui sa tausta ei tea, kas Sa tõsimeeli arvad, et ma hakkan Sinu "tasuta kingitavate" liikumisandurite pärast oma toimivat koduautomaatikat maha kiskuma ja mingi suvalise kolaga asendama? Või trollid niisama.

Olgu, räägime siis, "miks võiks maja välisvalgus põleda peale päikeseloojandut, kui kedagi ei ole majast tulemas ega minemas."

* Esiteks, see meeldib mulle. Täna on mul ümber maja räästa all kena LED-fasaadivalgustus, mis teeb terve perimeetri meeldivalt valgustatuks, samas ei riiva silma ja ei pimesta.
* Teiseks, valgustatud perimeeter hoiab eemale kurikaelad. Üldiselt ei taha pätt tegutseda seal, kus on valge. Kui kõrvuti on kaks sarnast maja, millest üks upub pimedusse, teine on valgustatud, siis sissemurdmiseks valitakse alati pime maja.
* Kolmandaks, see valgus toimib abivalgusena valvekaameratele. Jah, kaamerad töötavad ka täielikus pimeduses, kuid siis on IR pilt must-valge ja näiteks inimese rõivastuse või auto värv ei ole eristatav. Räästavalguse sisselülitamine keerab kohe kaamerate pildi värviliseks.
* Neljandaks, see valgus toimib ka maja numbrivalgusena ja aitab maja juba eemalt leida.
* Viiendaks, liikumisandurid on välistingimustes ebatöökindlad. Selleks, et ei peaks pimedasse astuma, peaks neid andureid olema iga nurga peal ja ka siis reageerivad need tihtilugu viitega, mis on tingitud nende läätse ehitusest (inimene peab läbima paari sektori vaatevälja, enne kui andur annab impulsi). See tähendab, et otse anduri suunas liikudes on tema tundlikkus oluliselt väiksem, kui risti eest läbi minnes. Tundlikkust suurendades hakkab see vilkuma tugevama tuulega kantud õhuvoolude, hulkuvate kasside jms. peale. Liikumisanduritega juhtimisega on tavaliselt kaks probleemi, kas tuli kustub liiga vara ära ja jätab sind pimeduses kätega vehkima või siis jääb liiga pikalt põlema.

* Kuuendaks - kuna see fassaadivalgus on dimmitav, saab seda vastavalt vajadusele ja kellaajale hämardada (näiteks kella 20...00 võib see olla heledam ja 00...04 hämardatud). Hämardatud asendis on voolutarve kokku terve maja fassaadivalguse peale ca 10W, mida kannatab pidada ka kalli elektrihinna korral.

[kunn24]

Ära väga solvu (natuke võid ikka, kui viitsimist), kuid ma just teises teemas nimetasin sellist valgustust pedemajakaks. Mul lähipiirkonnas kapremonditi 1 maja ja sinna rajati mingi analoogiline- no ei istu. Vähemalt tead, mida mõni võib arvata.
Kuigi möönan, et õigesti hämaraks timmituna võib päris vahva olla.

Mis puutub sissetungija tuvastamist ja selle sidumist valgustusega, siis ilmselgelt on koha lokaliseerimiseks vaja liikumisandurit ja sellega seotud valgustust.

Varas tuleb ikka sinna, kust midagi võtta on.

[vtl]

Ära väga solvu (natuke võid ikka, kui viitsimist), kuid ma just teises teemas nimetasin sellist valgustust pedemajakaks. Mul lähipiirkonnas kapremonditi 1 maja ja sinna rajati mingi analoogiline- no ei istu. Vähemalt tead, mida mõni võib arvata.
Kuigi möönan, et õigesti hämaraks timmituna võib päris vahva olla.

Ei solvu. Eks eelkõike teeb igaüks oma kodu ja -ümbruse valgustuse enda jaoks ja enda maitse järgi.

Ma olen siin paari-kolmekümne aasta jooksul katsetanud igasuguseid variante, alates räigest prozektorist hoovil ja esiukse ees ning lõpetades erinevate liikumisanduritega majanumbri-plafoonidega maja nurkades, mis oleks pidanud ka kustkui käiguteid valgustama.
Kuna mul on üks viilkatuse pool suunaga hoovile ja teisel pool maja ees käigutee, siis see täidab oma funktsiooni perfektselt ja mul on küllaltki savi, mida mingid seksuaalvähemused oma suunanäitajaks peavad.

Ma ei hakka oma maja pilti siia avalikult postitama, aga panen suvalise netist leitud pildi illustreerimaks lahendust. Üks oluline erinevus on see, et mul on valgustid paigutatud nii, et aknast sisse ei paista.

[Urmas]

Esiteks, ...

Ei midagi isiklikku ja kohe kindlasti ei räägi minus kadedus, kuid kõigi nende 6 punkti põhjendused ei olnud minu jaoks aktsepteeritavad, va. maja numbrivalgustus. Ja majanumbri valgustamiseks vist ei pea kogu maja perimeeter olema valgustatud. Kas see, et sul on nende tarbeks PV paneelid, annab põhjuse "raiskamiseks"? No kohe mitte ei taha viidata toetustele. Elektri kasutamine ajal kui sul selleks puudub vajadus, on minu jaoks suhtumise küsimus.
Kunagi siin kusagil mainisin, et USA-s kutsub "kogukonna juhtkond" korrale kui sul ei ole jõulude ajal maja ees leedides sädelevat "Rudolfit" ega soovi osaleda kaunimate jõulutuledega kaunistatud majade konkursil ning saadavad vihje politseile/FBI-le kui kahtlasest elemendist.

[vtl]

Ei midagi isiklikku ja kohe kindlasti ei räägi minus kadedus, kuid kõigi nende 6 punkti põhjendused ei olnud minu jaoks aktsepteeritavad, va. maja numbrivalgustus.

Kõigepealt, mina ju ei tule sulle ütlema, kas sinu kodused valikud on minu jaoks aktsepteeritavad või mitte.

Kas see, et sul on nende tarbeks PV paneelid, annab põhjuse "raiskamiseks"? No kohe mitte ei taha viidata toetustele.

Toetustest rääkides - kui ma kasutan elektrit sellel ajal, millal päike ei paista, siis ma maksan ka ise solidaarselt sinuga sedasama taastuvenergia tasu, mis sul pidevalt pinnuks silmas on.

Aga raiskamine? Mul on räästas kokku 9 lampi, igaüks 5.5W. Maksimumvõimsus 50W. Seda on vähem kui vanasti üks hõõglamp. Automaatika lülitab need iga õhtu ca 20% võimsusega dimmituna sisse ehk reaalselt tarbitav koguvõimsus on alla 10W.

Võtame kõige pikema ja pimedama öö talvise pööripäeva ajal - päikeseloojangust päikesetõusuni on 18 tundi. Valgustus on seadistatud sisse lülituma 30 minutit peale päikeseloojangut ja välja 30 minutit enne tõusu. Seega 17 tundi põlemisaega. Korrutame selle 17 tundi voolutarbega 0.01kW ja saame 0.17kWh voolutarbe ööpäevas.
Universaalteenuse hinnaga maksaks see 3.9 SENTI koos kõikide maksude ja käibega.

Kui sellise pikkusega öid oleks kuu aega järjest, siis maksaks see 1 euro ja 17 senti kuus. Reaalsuses on ööd enne ja pärast pööripäeva lühemad ehk kulu veelgi väiksem.

Ei tahaks isiklikuks minna ega halvasti öelda, aga kui ma üldse midagi "raiskan", siis oma aega ja energiat siin elektriteemadel vaidlemiseks. Eriti inimestega, kelle teadmised elektriteemadel on keskmise "onu Uuno" tasemel.

Elektri kasutamine ajal kui sul selleks puudub vajadus, on minu jaoks suhtumise küsimus.

Minul on reaalne vajadus hoida öösel majaümbrus valge. Samamoodi, nagu linnas põleb pimedal ajal tänavavalgustus ka siis, kui seal parasjagu kedagi kõndimas ei ole

[Urmas]

Kui sellise pikkusega öid oleks kuu aega järjest, siis maksaks see 1 euro ja 17 senti kuus. Reaalsuses on ööd enne ja pärast pööripäeva lühemad.

Ei tahaks isiklikuks minna ega halvasti öelda, aga kui ma üldse midagi "raiskan", siis oma aega ja energiat siin elektriteemadel vaidlemiseks. Eriti inimestega, kelle teadmised elektriteemadel on keskmise "onu Uuno" tasemel.

Vist kiskus isikliku maitse alla, sest sulle meeldib kui maja ümber on ka pimedal ajal pidevalt valgem. Olgu, see on sinu maitse. Kuid "keskmise Uunona" küsiks, et mis oli sinu ajend PV paneelide paigalduseks ja tahtmine neid veel rohkem paigaldada? Säästmine? Kelle või mille? Teenimisvõimalus? Lihtsalt küsimused ja püüd aru saada millestki, et miks tekkis kasvõi viimase paari aasta jooksul selline PV paneelide buum. Kas tõesti inimestes tärkas südametunnistus planeedi Maa saatuse pärast? Millegipärast kahtlen selles põhjenduses.

[vtl]

Kuid "keskmise Uunona" küsiks, et mis oli sinu ajend PV paneelide paigalduseks ja tahtmine neid veel rohkem paigaldada? Säästmine? Kelle või mille? Teenimisvõimalus?...

Kui Sa näed, et naabrimees pani oma eramaja kõrvale kartulid maha, kas sa siis ka küsid "mis oli sinu ajend kartulite kasvatamiseks? Säästmine? Teenimisvõimalus? Sa pole ju elukutseline põllumees, miks sa poest kartuleid ei osta?"

Mäletamist mööda olen ma korduvalt Sinu samateemalistele küsimustele vastanud, aga Sa küsid ikka ja jälle samu küsimusi, olenemata mis algse teema pealkiri on. "AL maakaabel", "Generaatori valik" või mis iganes.

Kannatlikult selgitan siis. Minu ajend praeguse paigaldise näol oli korjata taevast paistva päikese näol üles umbes sama kogus elektrit, nagu ma aasta jooksul tarbin ja sellega saavutada olukord, kus elektri eest ei tule tulevikus maksta. Nimeta seda säästmiseks või teenimisvõimaluseks, vahet pole.

Kuna see paneeliteema kerkis millegipärast minu fassaadivalgusega seoses üles, siis ütlen ka suurusjärgud:
Räästavalgus suurusjärk 30kWh aastas, PV toodang ~15000kWh aastas. Ehk valgus moodustab ca 0.2% sellest. Ei ole just säästmise koht.

[Urmas]

Kuna see paneeliteema kerkis millegipärast minu fassaadivalgusega seoses üles, siis ütlen ka suurusjärgud:
Räästavalgus suurusjärk 30kWh aastas, PV toodang ~15000kWh aastas. Ehk valgus moodustab ca 0.2% sellest. Ei ole just säästmise koht.

Ei ole jah just säästmise koht, kuid kas sulle meie peaministri sõnumid elektrienergia kokkuhoiust südamesse ei lähegi?

Ah, olgu, koliks praeguse jutuga planeedi Maa päästmise teemasse.