Ehitusjärgus maja ja niiskus.

[carol]

Kuidas vältida liigset niiskust ehitusjärgus oleval majal. Kas niiskusekoguja on ainuke lahendus ? Iseenesest oleks hea kui saaks kütte ja ventilatsiooni võimalikult kähku käiku lasta, aga selleks vaja kõik tööd ära teha ennem energiaauditit ja pingestamist, kui olen õigesti aru saanud ? Seega energiaauditini ja pingestamiseni jõuan alles vb 2-3 kuupärast. Kuna niiskustõke ka seinas siis selleks ajaks on niiskus arvatavasti palju kahju teinud . Või on võimalik ventilatsioon ja küte ehitusaegse elektrikilbiga ühendada ?

[Walter2]

Tee vastamisi aknad lahti kui brigaad peal on.

[aero]

Ajutine kilp on sul ju pingestatud. Kui sa küsid tarbijate ühendamise kohta, siis parem suhtle elektrikutega. Misiganes küte sul seal on või tuleb, see töötab ka ajutise kilbi kaudu. Kütteseade ei nõua sinult auditit. Ehitustolmu sa venttorudesse vaevalt soovid. Ventileeri või kogu niiskus kokku.

"Kuna niiskustõke ka seinas siis selleks ajaks on niiskus arvatavasti palju kahju teinud" - ei saanud aru, mis sa sellega mõtled. Niiskustõke ei peaks niiskust kartma.

[carol]

"Kuna niiskustõke ka seinas siis selleks ajaks on niiskus arvatavasti palju kahju teinud" - ei saanud aru, mis sa sellega mõtled. Niiskustõke ei peaks niiskust kartma.

Mōtlesin et seda enam niiskus püsib paremini majas. Liigne niiskus pole soojustusele, kipsile jne asjadele hea ja veel vähem siseviimistlusele. Aga tundub et sain murele lahenduse .

[T25]

Mul oli garaazis ka alguses meeletu probleem niiskusega. Mõõtja näitas üle 60% õhuniiskust. Kondents nirises aknapõskedel ja aknapõselauad lausa märgusid alumisest otsas. Algul ignoreerisin, kuid mingil hetkel hakkas tekkima hallitus märguvate kohtade peale. Seejärel üritasin temperatuuri tõsta. Lugesin siit foorumi tarkadelt, et see pidavat aitama vähendada õhuniiskust. Tutkit, asi läks hullemaks, asi hakkas meenutama niisket kasvuhoonet. Siis jätsin akna irvakile, ikka mitte midagi, niiskust siiski liiga palju.

Lõpuks ostsin niiskusekoguja. See tõmbas õhuniiskuse 40% peale ja kondents tunduvalt vähenes, praktiliselt kadus.
Mingi aja pärast ei olnud niiskusekogujat enam töös vaja hoida.Õhuniiskus on nüüdseks nii ära kukkunud, et digitaalne mõõdik ei näita üldse enam midagi. Kui auto sisse ajan ja väheke lund sulab põrandale, siis hakkab näitama ca 25-30% või sinnakanti. Aga üldiselt ei näita midagi. Niiskusekoguja nüüd seisab nukralt niisama garaazinurgas.

[carol]

Kui pikalt sa niiskusekogujat töös hoidsid ? Mul u 800 m3 maja .

[Urmas]

Kui pikalt sa niiskusekogujat töös hoidsid ? Mul u 800 m3 maja .

Sinu majas ühest imurist tihtipeale jääb väheks. Niiskus ei ole selline asi, et imed ühe toa kuivaks, paned kile uksele ette ja nii jääbki tuba kuivaks.
Näiteks viimistlemise ajal, kus on ka krohvimistöid, tekib ikka hulgim niiskust. Ühele kotile kipskrohvi kuivsegule kulub ca 15l vett. Kui läheb 20-30 kotti kuivsegu, siis see 300-400 liitrit lahtub üpris kaua. Lisaks pahtlis ja värvides olev vesi. Ja muidugi oleneb veel ruumide temperatuurist.
Siseviimistluse materjalide tootjad lubavad tööd teha ka +5*C ja 80% õhuniiskuse tingimutes, kuid see ei ole päris see. Sellistel tingimustel ootad materjalide kuivamist vähemalt kaks nädalat ja ka siis ei pruugi sein olla kuiv lihvimiseks.

Tee vastamisi aknad lahti kui brigaad peal on.

Võimalusel ära seda varianti kasuta. Põhjuseks on tihendite võimalik pekkikeeramine ehitustolmuga. No ja muidugi pärast selle paakunud ehitustolmust puhastamine akna lengide sisekülgedelt.

Osta kusagilt iibeist või amazoonist paar uut imurit(500-600€), kasuta oma maja juures ja pärast müüd Ostas maha. Usu, see tuleb tunduvalt odavam kui imuri rentimine määramata ajaks. Ühe kuu rendi eest saaksid osta juba ühe imuri endale päriseks.

[rundll]

Vastamisi aknad lahti toimib kiiremini kui niiskusimur. Tihendid lähevad lähevad pekki jah.

[carol]

Kui pikalt sa niiskusekogujat töös hoidsid ? Mul u 800 m3 maja .

Sinu majas ühest imurist tihtipeale jääb väheks. Niiskus ei ole selline asi, et imed ühe toa kuivaks, paned kile uksele ette ja nii jääbki tuba kuivaks.
Näiteks viimistlemise ajal, kus on ka krohvimistöid, tekib ikka hulgim niiskust. Ühele kotile kipskrohvi kuivsegule kulub ca 15l vett. Kui läheb 20-30 kotti kuivsegu, siis see 300-400 liitrit lahtub üpris kaua. Lisaks pahtlis ja värvides olev vesi. Ja muidugi oleneb veel ruumide temperatuurist.
Siseviimistluse materjalide tootjad lubavad tööd teha ka +5*C ja 80% õhuniiskuse tingimutes, kuid see ei ole päris see. Sellistel tingimustel ootad materjalide kuivamist vähemalt kaks nädalat ja ka siis ei pruugi sein olla kuiv lihvimiseks.

Tee vastamisi aknad lahti kui brigaad peal on.

Võimalusel ära seda varianti kasuta. Põhjuseks on tihendite võimalik pekkikeeramine ehitustolmuga. No ja muidugi pärast selle paakunud ehitustolmust puhastamine akna lengide sisekülgedelt.

Osta kusagilt iibeist või amazoonist paar uut imurit(500-600€), kasuta oma maja juures ja pärast müüd Ostas maha. Usu, see tuleb tunduvalt odavam kui imuri rentimine määramata ajaks. Ühe kuu rendi eest saaksid osta juba ühe imuri endale päriseks.

Kuskilt lugesin jaa et +15*C oleks hea siseviimistluseks ja niiskusekoguja rent u 20 euri päev, seega tundub mõistlik osta .

[aero]

Vastamisi aknad lahti toimib kiiremini kui niiskusimur. Tihendid lähevad lähevad pekki jah.

Mis nende tihenditega siis juhtub? Pekkis tihend = tolmune? Saab ju puhtaks jälle. Ma kasutasin niiskusekogujaid aga siiski tuulutasin ka. Ei saa küll aru, et midagi pekkis oleks. Ehitustolmu saab kuivalt ja niiskelt eemaldada. Tüütu aga ühekordne tegevus. Põhiline tolmutamine e lihvimine ei toimu samaaegselt niiskuse kogumisega (samas ruumis).
E: pidasin silmas, et kui suured pinnad on krohvi/pahtlit täis lödistatud, siis vaja kuivatada/anda aega kuivada. Ei saa lihvida enne kui kui pinnad kuivad.

[rundll]

No ikka väääga tüütu. Seda tolmuködi (niiske tolm????) on halb kätte saada kui ära kuivab. Osadel ustel/akendel on ka siinid, kus pm ei saagi kätte. Just dets-jan oli kahest majast vaja niiskus välja saada. Lõikasin paar akent natuke lahti ja tuul tegi oma töö. Kiiresti.

[Küülaline]

tõmbas õhuniiskuse 40% peale ja kondents tunduvalt vähenes, praktiliselt kadus ... hakkab näitama ca 25-30% või sinnakanti. Aga üldiselt ei näita midagi

Kuidas seda mõista, et ei näita midagi? Et alla 25 % näitab 0 %? Suhteline niiskus sõltub ju temperatuurist, mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on suhteline niiskus sama veeauru koguse juures. Mis temperatuur sul garaažis on kui "ei näita midagi"?
Näiteks minu magamistuba ja õu täna hommikul:

[ping]

Kuidas seda mõista, et ei näita midagi? Et alla 25 % näitab 0 %? Suhteline niiskus sõltub ju temperatuurist, mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on suhteline niiskus sama veeauru koguse juures. ....

Laiatarbe mõõtjad on skaala otstes nii ebatäpsed, ei probleemide vältimiseks piirväärtuste lähedasi numbreid ei kuvata ja selle asemel näitab null või max.

[Urmas]

Mis nende tihenditega siis juhtub? Pekkis tihend = tolmune?

Tolm keerabki tihendid pekki. Juba 20 aastat tagasi nõudlikematel suurobjektidel keelati akende avamine. Ju siis oli kogemusi keelu kehtestamiseks.

Põhiline tolmutamine e lihvimine ei toimu samaaegselt niiskuse kogumisega.

Miks ta ei toimu? Toimub ikka ka nii, et lihvimine ühes toas, vahepeal teises toas pahteldamine ja imur huugab koridoris.

[aero]

Mis nende tihenditega siis juhtub? Pekkis tihend = tolmune?

Tolm keerabki tihendid pekki.

Ei saa aru, palun selgitust. Saan aru, et peen tolm on tüütu ja võib ntx imuri mootori ära rikkuda. Aga mida see kummitihendile teeb? Äkki mulle pandi mingid valed, ebanormaalsed tihendid? Said tolmuseks, tehti puhtaks, väljanägemine viisakas, tuult ja lärmi peavad.

[Walter2]

Tee vastamisi aknad lahti kui brigaad peal on.

Võimalusel ära seda varianti kasuta. Põhjuseks on tihendite võimalik pekkikeeramine ehitustolmuga. No ja muidugi pärast selle paakunud ehitustolmust puhastamine akna lengide sisekülgedelt.

No aga tee siis aknad lahti kui brigaadi peal pole..

[Urmas]

Ei saa aru, palun selgitust. Saan aru, et peen tolm on tüütu ja võib ntx imuri mootori ära rikkuda. Aga mida see kummitihendile teeb? Äkki mulle pandi mingid valed, ebanormaalsed tihendid? Said tolmuseks, tehti puhtaks, väljanägemine viisakas, tuult ja lärmi peavad.

Tihendid ei pea tolmu pärast pekki minema vahetult peale siseviimistluse lõpetamist 1-2 kuu jooksul. Ju siis olid aknafirmad pidanud peale uusobjektide valmimist liiga tihti tasuta garantiikorras tihendeid vahetama, et kehtestati peatöövõtjale ehitamise ajaks sellised nõudmised ja keeldutakse tihendite vahetamisest garantii korras kui vahetamise käigus leitakse tihendite vahelt ehitustolmu. Lihtsalt minu arvamus asja kohta.

[Küülaline]

Laiatarbe mõõtjad on skaala otstes nii ebatäpsed, ei probleemide vältimiseks piirväärtuste lähedasi numbreid ei kuvata

No mis jutt see on, et alla 25 % suhtelist niiskust ei kuvata?
Eesti ilmastik on üldiselt niiske ja harva kui on suhteline niiskus alla 30 protsendi. Eestis on aasta keskmine õhuniiskus 80-83 %, kõige madalam on see keskmiselt mais (70 %) ja kõige kõrgem hilissügisel ja talvel esimesel poolel, keskmiselt kuni 90 protsenti.
Ja nagu pildilt näha näitab minu "laiatarbe" mõõdik 91 % ja suurematki vabalt, see on ometi üsna skaala otsas.

[tanel_76]

Meil uus 165m2 puitkarkassil maja, ehitamist alustasin aasta tagasi (vundament sai valmis oktoobris), märtsis
hoidsin gaasipõletit töös ning hoidsin suurt tööstuslikku niiskuskogujat töös toa kaupa (~15-17m2 toad). Temperatuur oli majas stabiilselt 15c peal ja niiskus kukkus 80% pealt 40% peale paari nädalaga. Pärast seda polnud vaja intensiivselt kuivatada, päike hakkas elutuba soojendama (lõuna poole suured aknad) ja temp tõusis päeval juba üle 20-mne. Niiskusekoguja tõmbas ööpäevas u 10L vett, ehk ühe paagitäie. Gaasi kulus vist kokku 2 suurt balloonitäit. Aga kuna elektri hind oli siis laes, siis gaasiga oli ikkagi odavam kütta. Lihtsam ka, pole ajutist elektrit vaja vedada. Neid gaasi kasutavaid küttekehi on erinevaid, osad on kombineeritud, st elekter+gaas ühes kestas, nt https://www.osta.ee/elektri-ja-gaasisoo ... 88602.html

Aga kokkuvõtteks, olin ka ehituse alguse ajal mures, et kas niiskus ehk mingit jama ei tekita. Kuna meil majas kipsi vähe ja siseseinad on Fermacellist, siis sealt tuli niiskust pikemalt välja, kui ma arvasin. Fermacell on nagu käsn, tõmbab niiskust sisse. Talvel, kui lumi maas, on niiskuse protsent väljas madal õnneks, põhiline on mitte palju lund saada enne katuse kinni saamist. Nüüd, aasta hiljem on kõik ok, niiskuse probleeme ei tekkinud. Pigem võitlen juba liigse kuivusega.

[kunn24]

Kas selle peale ei oska tulla, et gaasi põlemissaaduseks on CO2 (lämmatab), CO (blokeerib punaliblede O2 transpordi),NOx (niiskes tekib lämmastikushape), H2O (vesi- otsene niiskus, mida vaja eemaldada) jne muud kraami. Ehk gaasiga nn kuivatamine on viimane lollus, mida teha, kui vaja ise sees viibida ja tahta just niiskuse teket vältida. Lihtsam on odav kasutatud ÕSP ajutiselt paika visata või põhiküte tööle lasta, kui elekter tundub kallis. Juhin tähelepanu, et niiskuseeemaldaja töötab sel põhimõttel, et temas jahutatakse õhk alla kastepunkti ja siis soojendatakse üles tagasi ehk võtab ka mittevähe elektrit. Ehk ülimalt loll kombo kütta gaasiga nii, et heitgaas jääb ruumi ja siis lisada niiskuseeemaldi. Kui leiad ajutiseks kütteks gaasiahju, millel kontsentiline õhu/ heitgaasi toru ja selle õue vead, on juba hoopis teine teema.

[RaJy]

Olen näinud objekti kus gaasipuhuriga köeti eelmise buumi ajal 2006 vist. toas +30 ja vesi laest tilgub, hingata ei saa. Õudne.

[Urmas]

Olen samuti sattunud viimistlema maja, mille omanikul oli kiire valmis saamisega, tõi gaasipuhuri sooja saamiseks ja et viimistlusmaterjalid kiiremini kuivaksid. Nii kui ta gaasisoojendi oli kohale toonud, teadustasin valju häälega, et sellest hetkest kui gaasipuhur hakkab tööle, minu poolt lubatud garantii ei hakka kehtima lõppviimistlusele. Niiskusimurit ta vist tol hetkel kusagilt ei saanud. Seletasin probleemi olemuse lahti ja ta olin nõus minu poolt nimetatud tingimustega.

[tanel_76]

No mul töötas gaasipuhur ööseti, hommikul ehitusbrigaad lülitas välja. Aga ei mingeid tilkuvaid lagesid, kõik oli normaalne. Sai esialgu gaasiga soojendades betoonpõrandale tekkinud lumevesi välja visatud üle ukseava ja maja üles soojendatud suhteliselt kiiresti. Hiljem klammerdasin selle toa ukse ava ette kile, kus niiskuse eemaldaja töötas ja asi korras, siis päeval päike küttis juba korralikult. Kuivatamise ajal gaasipõletit ei kasutanud ja lõppviimistluseni läks siis veel aega, kuid. Ei näe põhjust paanikaks.

[Urmas]

Kuivatamise ajal gaasipõletit ei kasutanud ja lõppviimistluseni läks siis veel aega, kuid. Ei näe põhjust paanikaks.

Ega praegu ei olegi paanikat, kuid paanika tekib siis kui maja saab stabiilse kütte- ja niiskusrežiimi, kolitakse sisse ja lagedesse või seintele hakkavad tekkima praod. Sa ei kujuta ette, millist stressi tekitavad need praod tellijale. Une- ja seedehäired, keskendumisvõime langus, töö kvaliteet langeb jne terviserikked. Vaat siis leitakse kohe süüdlane- maaler, tema tegi viimasena oma töid ja ju tema need praod tekitas. See kirjeldatu on teoreetiline variant, mida nähtud ka praktikas.

[tanel_76]

Kõik õige. Kuna ma teadsin, et maja kuivab pikalt ja puitkarkass igal juhul mängib, siis varusin varakult liistud ja tegin "rootsi" moodi. Maja on elamiseks, mitte stressamiseks.. igal juhul aitab kaasa rahulikule unele ka see, et tegin siseviimistluse ise. Ühesõnaga, täiesti stressivaba olukord.