Mis materjalist maja on soodsaim 2023?

[Moorek]

Tere ei ole ise Eesti hindadega kursis absoluutselt, et tekkis küsimus mis maretjalist maja on soodsaim ehitada ? Kuna hinnad erinevalt tõusnud kõik. Ja kui ise ehitaks . Oskab keegi nõu anda ja tänud ette.

[Küülaline]

Kohe meenub lugu kolmest põrsakesest. Kellel neist oli kõige soodsam maja?

[xxx111]

Kui ise ehitad siis so ise ehitad ka karkassid on kõige soodsam puitkarkassil 1K eramu
Sellega kaasneb hunnik miinuseid...
Aga kui kriteerium on "kõige odavam" siis sellele vastab

[Hiid]

Aeroc ikka!

[pancho villa]

Sellega kaasneb hunnik miinuseid...

eks jaga siis teadmisi

[Moorek]

@Ehituspenskar jaga jah siis infot,et kas puidust karkass on põhjus nendeks miinusteks või miks peaks i kordne olema just?

[xxx111]

Sellega kaasneb hunnik miinuseid...

eks jaga siis teadmisi

Kui Sa süvenesid siis ekstra oli mainitud: kui ise ehitad siis so ise ehitad ka karkassid...
St platsil välistingimustes ehitust
Ja selle kohta ütlevad projekteerijad / koolitajad:

[xxx111]

Miks 1 kordne - aga kriteeriumiks oli ju "võimalikult odav"...

Muudad kriteeriume siis on ka soovitused teised...

[T25]

Ise eelistaksin ka puitkarkassi, aga sellel on üks suur miinus - kuidas teha soklile toetuv osa selliselt, et ei oleks külmasilda ja samas ei tekiks ohtu mädanikuks jms. Tavaliselt just sokli koha pealt mädanevad karkass-majad ja palkmajad ju esimesena. Betoonist sokkel on külmasild. Kui väljast ära soojustada sokkel, on niiskuse liikumine väljapoole takistatud. Kui betoonpõrand on ka veel tõstetud nö seinte vahele, siis soklile toetuv karkass-seina osa jääb mõlemalt poolt soojustuse vahele ja ei hinga.
Leevendada saaks sedamoodi, kui maa sisse valada betoon ja laduda sokkel mingist kergplokist, fibost vms ja jätta põranda tasapind puitkarkassist allapoole. Sellisel viisil oleks puitkarkass hingav ja ei jääks 2-lt poolt soojustuse vahele ummuksisse. Jäikuselt ei oleks see muidugi sama tugev, kui otse tuugalt betooni külge kinni tõmmatud puitkarkassi alusvöö.

[aero]

Ise eelistaksin ka puitkarkassi, aga sellel on üks suur miinus - kuidas teha soklile toetuv osa selliselt, et ei oleks külmasilda ja samas ei tekiks ohtu mädanikuks jms. Tavaliselt just sokli koha pealt mädanevad karkass-majad ja palkmajad ju esimesena. Betoonist sokkel on külmasild. Kui väljast ära soojustada sokkel, on niiskuse liikumine väljapoole takistatud. Kui betoonpõrand on ka veel tõstetud nö seinte vahele, siis soklile toetuv karkass-seina osa jääb mõlemalt poolt soojustuse vahele ja ei hinga.
Leevendada saaks sedamoodi, kui maa sisse valada betoon ja laduda sokkel mingist kergplokist, fibost vms ja jätta põranda tasapind puitkarkassist allapoole. Sellisel viisil oleks puitkarkass hingav ja ei jääks 2-lt poolt soojustuse vahele ummuksisse.

Su teoorias on üks nõrk koht - soojustus ei pea tähendama umbset, veekindlat membraani. Minu teada
- on näiteks XPS ja tüüpiline soojustusvill veeauru läbilaskvuse poolest täiesti skaala erinevates otstes
- projekteeritakse hoone piirded nii, et kihtide veeauru takistus väheneks seest väljapoole. Näiteks puitkarkassist sissepoole mingi õhem, aurutihedam soojustus ja karkassist väljapoole mingi hõredam vill. See peaks tagama, et kui sisemisest aurutõkkest peakski mingi niiskus läbi pääsema (ideaalis ei pääse), siis see ei kondenseeru seina sees vaid aurab sujuvalt välja.

[xxx111]

T25 teoorias ei ole mitte üks nõrk koht vaid neid on hulgim...

[T25]

Su teoorias on üks nõrk koht - soojustus ei pea tähendama umbset, veekindlat membraani.

Ma olen peno usku, villaga liiga palju jama, et tuuletihedaks saada. Peno lased tuugalt vahuga pilud kinni ja päev lõpetatud.

Karkassi teeks lihtsuse mõttes sedaviisi, et võtaks 15cm prussi ja lööks väljast osb või lauaga üle ja sissepoole paneks 10 cm peno ja väljapoole paneks 20 peno. Sel viisil on karkassi külmasillad likvideeritud ja karkass on ise soojustusest suuremalt jaol seespool ehk siis soodsamas keskonnas võrreldes sellega, kui ainult karkassi vahel oleks soojustus. 5cm jääb ruumi ka veel, et karkassi seespool elektrit paialdada jne.

Aga ma ei tee seda, sest nagu öeldud, vundamendi külmasilla probleemi lahendusega on liiga palju jamamist , kasutades kergplokke sokli ladumiseks. Siis võiks juba terve seina plokist laduda.

Muidu mulle puitkarkass meeldib. Lihtne ehitada, lollikindel, andestab palju( sellepärast kasutatakse maavärinapiirkondades ja tornaado piirkondades puitkarkassi, kuna peab paremini vastu maavärinale. Tornaado puhul pole vahet, mis materjalist maja on, kõik teeb maatasa nagunii ja lihtsam on pärast puitkarkass jälle püsti panna. )

Näiteks puitkarkassist sissepoole mingi õhem, aurutihedam soojustus ja karkassist väljapoole mingi hõredam vill. See peaks tagama, et kui sisemisest aurutõkkest peakski mingi niiskus läbi pääsema (ideaalis ei pääse), siis see ei kondenseeru seina sees vaid aurab sujuvalt välja.

Tänapäeval on populaarne soojuspumpadega kuumal suvepäeval hoonet jahutada. Sellise seina puhul saad varsti seenesaaki korjata karkassi vahelt.

[xxx111]

...sellepärast kasutatakse maavärinapiirkondades ja tornaado piirkondades puitkarkassi...

Kust Sa sellist jama võtad?
Eramuehitust räägid või laiemalt hoonete ehitamisest?
Et siis olenemata nt tuleohutusnõutest peaks nt 8 korruselise hotelli ehitama puitkarkassil?
Ilmselgelt puudub Sul igasugune arusaam kuidas tagada maavärinakindlus ja kui suures ulatuses üldse tuleb rääkida maavärinakindlusest...
Maavärinakindlus ei tähenda seda, et hoone ei tohiks kahjustada saada
Siit tulenevalt puudub Sul igasugune arusaam koormuskombinatsioonidest, osavaruteguritest, kombinatsiooniteguritest jms vt ka avariiolukorra koormuskombinatsioonid...
Soovitan tutvuda: https://www.evs.ee/et/evs-en-1998-1-2005-a1-2013

Mitte mingit probleemi pole Sinu varasemalt viidatud "korraliku sokliga", külmasildadega, niiskusega jms
So - ainuüksi T25 viidatud pseudoprobleemide pärast ei peaks küll mitte keegi loobuma puitkarkassist kui see on tema eelistus...

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=9dG66MN ... eringStore

Meanwhile, Europeans: "Why do Americans build their crappy buildings out of cardboard?"

Pange tähele, et selles katsemudelis polnud isegi deformatsioonivuuke. Deformtsioonivuuk lõikab seina ja lae läbi vundamendist kuni katuseni. Sein seisab nagu doominokivi püsti.
Meenutame veel õõnespaneele, mis toetuvad napilt 6cm toele.

Ehk siis tavalised plokkseintega ja õõnespaneelidega majad kukuvad väiksemagi maavärina peale kokku nagu doominokivid.

Teine asi on monoliitbetoonist valatud seinad, need ilmselt peaksid paremini vastu, aga peale maavärinat on ilmselt needki elamiskõlbmatud, kuna pragusid siit ja sealt täis.

[xxx111]

Peale AVARIID ei peagi hoone olema elamiskõlblik

AVARIIKINDLUS tähendab lihtsustatult seda, et avariiolukorras saaksid inimesed evakueeruda enne kui hoone "kokku kukub" ja / või saavad inimesed nö "varju" hoone osast mis on avariikindel ja see ei pea tähendama, et terve hoone peaks olema avariikindel

Ka majanduslikult pole otstarbekas ehitada väikse protsendilise riski maandamiseks mõttetult kulukaid konstruktsioone
Kokkuvõttes tuleb uue ehitamine odavam

Sinu "mõttemalli" iseloomustab väga hästi Sinu "tuumapeldiku" teema...
Aga vbl ehitasidki peldiku hoopis selleks, et maavärina ajal seal varjuda - mine tea...

Meanwhile, Europeans: "Why do Americans build their crappy buildings out of cardboard?"

Väga hästi püstitatud õigustatud küsimus...

[T25]

Peale AVARIID ei peagi hoone olema elamiskõlblik

Ja sellepärast ehitataksegi puitkarkass, et lihtsam kokku lükata ja uus ehitada. Odavam ka( kuigi viimasel ajal on puit meeletult kallimaks läinud). Kusjuures tegelikult puitkarkass võib isegi üle elada päris tugeva maavärina. Plokkidest majad kukuvad seevastu kokku nagu doominokivid.
Türgis just oli jälle tugev maavärin, seal armeeritud betoonist hooned kukkusid kokku nagu kaardimajad. Kümned tuhanded surid.

Me elame siin seismiliselt mitteaktiivses piirkonnas ja seetõttu on tekkinud müüt kivimajade pommikindlusest. Sellele on kaasa aidanud ka kolme põrsakese muinasjutt. Tegelik elu on aga midagi muud ja sõltub paljudest asjadest.

Näide Jaapanist:

5 korruseline puidust ehitis on vastu pidanud 1300 aastat.

https://web-japan.org/nipponia/nipponia33/en/topic/

The five-storied pagoda at Horyu-ji Temple. Some of the temple buildings are the oldest wooden structures in the world. Many earthquakes and windstorms have tested them, but they still stand as they were built about 1,300 years ago.

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=BpwJeXr ... el=CBSNews

Maavärin vs kivimaja.

https://www.youtube.com/watch?v=i2vIg8Y ... ardianNews

[xxx111]

No eks Sa ehita siis maavärinakindluseks puitmaja - kes keelab
Sa ei mõista elementaarseid põhimõtteid
Ka kandekonstruktsioonide tulepüsivusele on OLENAVALT HOONEST erinevad nõuded, R30, R60, R120, R240 aga võivad ka üldse puududa
Ja peabki "püsti seisma" ainult need minutid mis ette nähtud ja rohkem polegi vaja - siis võib vabalt kokku kukkuda
Eesmärk on inimesed välja saada teatud aja jooksul
Täpselt sama maavärinakindlusega - erinevates seismilise aktiivsusega piirkondades on nõutavad erinevad lahendused või puuduvad üldse nõuded

Me elame siin seismiliselt mitteaktiivses piirkonnas ja seetõttu on tekkinud müüt kivimajade pommikindlusest. Sellele on kaasa aidanud ka kolme põrsakese muinasjutt. Tegelik elu on aga midagi muud ja sõltub paljudest asjadest.

Analoogne mõtteviis on Sinu peas mitte valdav
Eriti veel nende hulgas kes elementaarseid asju teavad

PS
Ja mille krdi pärast Sa siis peldiku "tuumavarjendiks" ehitasid?

PPS
Soovitan tungivalt T25 kommentaarid siinse foorumi kasutajatel so eramute ehitajatel / planeerijatel tähelepanuta jätta...

[T25]

https://www.youtube.com/watch?v=7jNtAIF ... ZQandATVNZ

Siin on näide, kuidas õõnespaneel tuleb maavärina ajal laest alla. Meenutagem, et õõnekale piisab napilt 6cm toetuspinnast.

[xxx111]

https://www.youtube.com/watch?v=7jNtAIF ... ZQandATVNZ

Siin on näide, kuidas õõnespaneel tuleb maavärina ajal laest alla. Meenutagem, et õõnekale piisab napilt 6cm toetuspinnast.

Täiesti jabur ja kontekstis väljas võrdlus...
Kui on vaja lahendust mis võtaks vastu vibratsioone / horisontaalsiirded / vertikaalsiirdeid jms siis ka selleks on olemas lahendused õõnespaneelidega
Piisab kui natukenegi mõelda - nt piisab kui vastavate sarrustega ankurdada õõnespaneel "rippuma"
Jah - deformatsioonid loomulikult toimuvad kuid eesmärk polegi liigseid deformatsioone vältida (küll aga on see nõutav ekspluatatsioonis) - ainus eesmärk on teatud aja jooksul tagada, et hoone "kokku ei kukuks"
Lisaks kõigele eelnevale võib maavärinat ette tulla ka seal kus standardite järgi pole see maavärinakindlus üldse nõutav
Lihtsustatult annab standard kõikvõimalikud koormused mida ei ületata 50a jooksul
See 50a on reeglina ka hoone projekteeritav kasutusiga
Aga mitte keegi ei tea kas see "ületamine" juhtub homme, 1a või 500a pärast
"Lihtsalt niisama" maavärinaks valmistuda pole lihtsalt majanduslikult arukas

Muide - kas oled ikka kõik oma varad kindlustanud kõikvõimalike (sh eespool mainitud maavärinate, tsunamide, orkaanide, tornaadode jms) riskide suhtes?

[rst]

Täna ma arvan, et kõige soodsam ja mõistlikum on ühe kordne hoone lintvundamendiga ning väikeplokist, mis väljast soojustatud ja viimistletud vastavalt soovile.
Pigem näen, et täna noored ja keskealised, kes endale esimest maja ehitavad teevad need majad LIIGA suured (~250m2). Tihti on master magamistuba 25-30m2 Reaalsuses käiakse seal magamas, sest elu toimub kas köögis või elutoas peamiselt. Enamus kliente mul, kes on teist või kolmandat maja endale juba ehitamas, siis millegi pärast tehakse pigem laste magamistoad 1-2m2 suuremad ja enda magamistuba laste omadest võimalusel kaugemale ning mõistliku suurusega <20m2.
Mulle endale meeldivad näiteks ühekordsed L kujulise põhiplaaniga ja lame katusega eramud.
Tähtis, et maja endale meeldib, see kas naabrile või sõbrale või sugulasele meeldib ei oma üldse tähtsust.

PS! Eestis mingit maavärina kindlat üksikelamut ehitada on küll jaburus kuubis.

[T25]

PS! Eestis mingit maavärina kindlat üksikelamut ehitada on küll jaburus kuubis.

Maavärina teema tõin lihtsalt sisse selleks, et näidata, kui tugev tegelikult on puitkarkass. Valitsev mentaliteet on ju selline, et puitkarkass on p..sk ja ainult plokkidest maja on see õige. Tegelikkus on aga midagi muud, puitkarkass peab näiteks väga hästi vastu maavärinale. Plokk-seinad on nagu doominokivid - iga 6m tagant on ette nähtud deformatsioonivuuk( alt üles on sein läbi lõigatud, müürilatt peab ka läbi lõigatud olema). Meil on seismiliselt mitteaktiivne piirkond, aga mujal kukuvad sellised asjad kokku koheselt.
Puitkarkassi andestavust näitab ka see, milliseid vundamente tänapäeval ehitatakse. Valatakse pinnasele ca 10 cm plaat, kus on veel küttetorud värgid särgid ja kogu lugu. Ja seisavad need majad hästi. Plokkmaja praguneks kiiresti sellise vundamendi peal.

PS! Puitkarkass on praktiliselt maavärinakindel "by default".

[aero]

Su teoorias on üks nõrk koht - soojustus ei pea tähendama umbset, veekindlat membraani.

Ma olen peno usku, villaga liiga palju jama, et tuuletihedaks saada. Peno lased tuugalt vahuga pilud kinni ja päev lõpetatud.

Tüüpiline uskujate suhtumine. Ma usun nii sest nii on vähem jama. Insener suhtub teisiti, vaatab tervikpilti.

Näiteks puitkarkassist sissepoole mingi õhem, aurutihedam soojustus ja karkassist väljapoole mingi hõredam vill. See peaks tagama, et kui sisemisest aurutõkkest peakski mingi niiskus läbi pääsema (ideaalis ei pääse), siis see ei kondenseeru seina sees vaid aurab sujuvalt välja.

Tänapäeval on populaarne soojuspumpadega kuumal suvepäeval hoonet jahutada. Sellise seina puhul saad varsti seenesaaki korjata karkassi vahelt.

Järjekordne suvaline lahmimine. Ma tõin suht üldistava näite ja sa teed sellest ühe konkreetse järelduse. Tubli! Ma kardaks seenesaaki hoopis sinu tehtud seinast, kus on väliskiht umbne, aurupidav ja "päev lõpetatud". Sama asi jälle - keskendud tuulepidavusele ja tervikpilti ei näe.

[xxx111]

Maavärina teema tõin lihtsalt sisse selleks, et näidata, kui tugev tegelikult on puitkarkass...

Jälle ei saa Sa aru elementaarsetest asjadest...
Asi pole mitte puitkarkassi TUGEVUSES vaid elastsuses...
Deformatsioonide puhul pole tugevusega suurt midagi peale hakata

[xxx111]

@ rst

Vägagi nõus, et majad tehakse liiga suured...
Väga meeldib 1 korrus ja lamekatus...