Tegin teema soojustuse alla, kuna võiks pigem seda hõlmata.
Eelinfo Info majast:
Vana vene aegne puitmaja lõuna eestis. Lintvundament keldriga, puitmaja, seest-väljast krohvitud (sein väljast sisse arvatavasti- krohv > krohvivõrk puidust > 100mm mingit pressitud heina-põhulaadset ollust > täislaudis > seinatäiteks linaluu segu 100 mm> täislaudis > kohvivõrk puidust > krohv.
Põrand peaks olema liivapadjal prussid ja laudpõrand. (kunagi aastaid tagasi sai lahti võetud ja korra alla piilutud). Liivapadja all peaks olema muld-liiva-savi segune pinnas.
Seinad-põrand jne on sellises seisus olnud u 40 aastat. Seega tänapäev sinna jõudnud ei ole ehk tänapäevaste materjalidega hingavat maja rikutud ei ole (loe kilekotiks tehtud).
Siiani oldi maja soojapidavusega rahul. Kuniks tuli uus ahi. Siis algas ka probleem, et sooja tuppa ei saa ja soe tuppa ei jää.
Sai ehitatud uus ahi (plekkesta sisse), kuid sellega hakkasid sügisel jamad peale. No ei saa tubasid soojaks. 21 kraadi tuppa max sama puude kogusega mis vigase ahjuga küttes oleks toonud 28 kraadi tuppa. Erinevus - pottsepp kopeeris vana ahju sisu 1:1-le, kuid tulekoldel tegi omaloomingut - tegi külgseinte sisse augud ehk nö täiendava õhuvahe. Eks see olegi see, miks ahi küll soojeneb kiirelt kuid sooja ei hoia piisavalt (pakun et kivisid on nende õhutuste tõttu tulekolde ümber vast 300 kg jagu vähem kui olla võiks). Eks see ahi tahab tähelepanu millalgi.
Aga ahi tõi mõtte et midagi peab olema hoonel veel viga või uue ahju vähene soojasalvesatmine tõi mingi teise vea nüüd teravalt esile. Võtsin termokaamera ja käisin maja üle.
See hoone on huvitav, maja välisseinad on ühtlase temperatuuriga tubadest vaadatuna (maast laeni siis, sh puitakende ümbrus ja laeosas ei näe, et oleks külmasilda või auke (st et seinas olev linaluu ei ole ära vajunud).
Samuti ei näe suuri soojalekkeid välisfassadil (va hoones, tuulekasti kohal, kus on ahi - võimalik et kiirgab kuskilt läbi lae tuulekasti nurka välja)
Siin on pilt põrandast, välisseinast. Põrandaliist on pildil (liistul el juhtmed).

Kui keskmiselt on välisseinte temperatuur 21-23 kraadi vahemikus, siis siin punktis on näha et külmajoont. Ehk siis külmasilda. See on ruumide osas varieeruv. Enamikes kohtades on temperatuur 17 kraadi, vahepeal viskab 12-15 vahemikku ka sisse (kui sama kohta vaadelda õuest, siis on näha, et vundamendist on nö paari cm paksused tükid välja kukkunud). Õues oli mõõtmise ajal umbes -3....-6 kraadi külma. Põranda temperatuur on keskmiselt majas 17-19 kraadi.
Siit minu küsimused:
Kui võtta selline termokaamera pilt aluseks kõikides ruumides, võib väita, et kas tegemist on külmasillaga hoones? 7 kraadi erinevust on veidikene palju, tava sein vs põranda nurk (ehk väljas siis lagunev vundament).
Ei saagi hetkel aru, kas taoline külmasild on suurimaks probleemiks või peaks tähelepanu pöörama kütteseadmele ehk ahjule tagasi? Ma arvan, et peaks külmasildadega tegelema?
Paluks siia lahendusi, mida ette võtta. Millele esimesena tähelepanu pöörata? Mis täpsemalt teha (mida, mis materjalidega jne), selleks et viga parandatud saaks?
Kõik lahendused ja mõtted on teretulnud.
Mina isiklikult ei ole selles piirkonnas, nö standardmajadel mis ümberkaudsetel naabritel on, kohanud ühelgi välisseinas taolist pressitud heina-põhulaadset lisasoojutust.
Enamasti on selle piirkonna majad stiilis "krohv-laudis-linaluu-laudis-krohv" seinalõikega ehk kogu seina paksus 22-25 cm. Antud majal on 35 cm seina paksust vähemalt.