Vundament ja vannituba

[OliverO]

Tere,

Mõtlesin veidi arutleda.
Nimelt olen ehitamas 70m2 suvilat.
Arhidekt on ettenäinud ühekihilise plaatvundamendi, ning kandva aluse sisse ka põrandakütte kontuuri. Sisearhidektuuriline plaan näeb ette, et tuleks paigaldada dušširenn.
Täna väidavad mulle ehitajad, dušširenni ei saa vundamendi valamise ajal sisse valada ja tuleks panna hiljem. Hiljem panek tähendaks seda, et vanntuba jääks muudest tubadest ca 100mm kõrgem, ning vaevalt ka lisavalu korral on kasu varasemalt paigaldatud põrandakütte torudest.

Isiklikult näen kahte võimalust:
1) Trapp ikkagi sisse valada
2) Kahkihiline vundament (siis tekkib muidugi ka küsimus, kas plaatvundament on enam otstarbekas, võibolla kaaluda linti)

On siin kellegil kogemust, sellesosas?

[xxx111]

Kogemust ei ole (so pole nii teinud)
Aga mõtle korraks ise, et kui renn süvistada kandva plaadi sisse siis mis sellest kandvast "asjast" järgi jääb
Ja mida tähendab "arhitekt on ette näinud kandva..."
Arhitektil pole kandvate "asjadega" mingit pistmist ja pädevust
Ilmselt tegemist tüüpilise olukorraga kus eelprojektiga (mis on koostatud vaid ehitusloa saamiseks) minnakse ehitama

[OliverO]

Projekt on PP staadiumis, pigem on hetkel klassikaline olukord kus eriosade projekteerijad sh. sisearhidektuur ei saa kokku...

[aero]

Tere,

Mõtlesin veidi arutleda.
Nimelt olen ehitamas 70m2 suvilat.
Arhidekt on ettenäinud ühekihilise plaatvundamendi, ning kandva aluse sisse ka põrandakütte kontuuri. Sisearhidektuuriline plaan näeb ette, et tuleks paigaldada dušširenn.
Täna väidavad mulle ehitajad, dušširenni ei saa vundamendi valamise ajal sisse valada ja tuleks panna hiljem. Hiljem panek tähendaks seda, et vanntuba jääks muudest tubadest ca 100mm kõrgem

Ülejäänud kanalisatsiooni saab vundamendi alla ära panna ja otsad välja tuua aga dushirenni ei saa? Tegelt peaks ikka saama aga keerulisem on. Madalamad rennid peaks okema 70-80 mm. Kui paks on plaat? Pmst võiks ju plaadi sujuvalt paksema teha renni ümbruses, nt 1 m2 ulatuses. Ega mina ka ei julgeks renni kohe sisse valada. Paneks valamise ajaks renni asemele eps-i. Ja renni äravoolutoru vaja ka betoonist isoleerida. Tõsisem nikerdamine ilmselt (= kallis.)

[Kalvis]

Saab kenasti aga töövõtjale on see paras peavalu. esiteks, tuleb see imeasi kohe põrandavalu ajal paika panna, koos kallete jne. Ehitaja tahab lihtsalt betooni lödistada ja minema sõita, nüüd tuleb täpselt kalded kohe paika panna - ebameeldiv aga tegelikult täiesti tehtav.
Dushirenn tuleb paika panna kohe ka äravoolu toruga ja teha koheselt koos kanalisatsiooni torudega- vähemalt plaadi alt välja. Kandevõimeks pannakse sinna piirkonda rohkem armatuuri.
Tegelikult peaks projekteerija olema täiesti pädev selle sulle ära tegema, kui ajab juttu - ei saa hakkama siis pigem oleks mõistlik ehk projekteerijat vahetada
Mõistlik oleks enne plaatvundamendi valamist kõik kommunikatsioonide ühendused mis plaadi alla lähevad (elekter, side, kanalisatsioon, veetorud) kohe paika projekteerida! ja kasvõi kõri ära vedada

[xxx111]

Projekt on PP staadiumis, pigem on hetkel klassikaline olukord kus eriosade projekteerijad sh. sisearhidektuur ei saa kokku...

Kas EK osa on ka PP staadiumis ja konstruktor ongi ette näinud "plaatvundamendi" mis jääb ka põrandaks ja küttekontuuriga...
Ja mis otsast (või kelle jaoks) on tegemist "klassikalise olukorraga"...

[T25]

Aga mõtle korraks ise, et kui renn süvistada kandva plaadi sisse siis mis sellest kandvast "asjast" järgi jääb
Ja mida tähendab "arhitekt on ette näinud kandva..."

Ja kui kunagi on vaja mõnd toru vahetada, siis võetakse suur ketaslõikur ja lõigatakse see plaat pooleks. Ja isegi siis tavaliselt ei juhtu veel midagi.

[xxx111]

Aga mõtle korraks ise, et kui renn süvistada kandva plaadi sisse siis mis sellest kandvast "asjast" järgi jääb
Ja mida tähendab "arhitekt on ette näinud kandva..."

Ja kui kunagi on vaja mõnd toru vahetada, siis võetakse suur ketaslõikur ja lõigatakse see plaat pooleks. Ja isegi siis tavaliselt ei juhtu veel midagi.

Just...
Soovitan soojalt see eksperiment viia läbi korrusmaja kandvas vahelaes (kui vähegi võimalik siis viimasel korrusel)

[T25]

Just...
Soovitan soojalt see eksperiment viia läbi korrusmaja kandvas vahelaes (kui vähegi võimalik siis viimasel korrusel)

See on teine teema. Kandvaid vahelagesid ei tohi lõigata või freesida. Pinnasel plaatvundamente, või põrandaid, lõigatakse küll, kui katkist toru on vaja vahetada. Võib ka muidugi alt tunneli uuristada, kui tagasitäide või pinnas kannatab kaevata. Reeglina siiski lõigatakse auk sisse plaati.

Ma ei tea, palju meil kasutatakse, aga kui plaat on järelpingutatud trossidega ( post tensioned ), siis tuleks avade lõikamisel väga ettevaatlik olla, kuna trossi läbilõikamisel käib pauk ja võib ka läbi betooni välja visata trossi ja vigastada inimest. Siiski ma arvan, et sellist tüüpi vundamente meil väga ei tehta. Ikka tavaline armatuurvõrk maha ja sinna betoon peale. Kandev roll on maapinnal. Maja on ka tavaliselt puitkarkass, sellele piisab 4-jast kivist nurkade all, nii et midagi ei juhtu, kui põrandat lõigata veidi.

[xxx111]

Just...
Soovitan soojalt see eksperiment viia läbi korrusmaja kandvas vahelaes (kui vähegi võimalik siis viimasel korrusel)

See on teine teema. Kandvaid vahelagesid ei tohi lõigata või freesida. Pinnasel plaatvundamente, või põrandaid, lõigatakse küll, kui katkist toru on vaja vahetada. Võib ka muidugi alt tunneli uuristada, kui tagasitäide või pinnas kannatab kaevata. Reeglina siiski lõigatakse auk sisse plaati.

Ma ei tea, palju meil kasutatakse, aga kui plaat on järelpingutatud trossidega ( post tensioned ), siis tuleks avade lõikamisel väga ettevaatlik olla, kuna trossi läbilõikamisel käib pauk ja võib ka läbi betooni välja visata trossi ja vigastada inimest. Siiski ma arvan, et sellist tüüpi vundamente meil väga ei tehta. Ikka tavaline armatuurvõrk maha ja sinna betoon peale. Kandev roll on maapinnal. Maja on ka tavaliselt puitkarkass, sellele piisab 4-jast kivist nurkade all, nii et midagi ei juhtu, kui põrandat lõigata veidi.

Kogu see jutt tõestab, et Sul puuduvad elementaarsed teadmised ehitusmehhaanikast, staatika arvutustest, konstruktsioonide arvutusskeemidest jms...

Lõpuks iga mees ise teab mida teeb
Ma sellega lõpetan...

[T25]

Kogu see jutt tõestab, et Sul puuduvad elementaarsed teadmised ehitusmehhaanikast, staatika arvutustest, konstruktsioonide arvutusskeemidest jms...

Ma räägin sellest, kuidas reaalselt asjad käivad. Toru vahetamiseks on vaja lõigata plaati või siis alt uuristada tunnel. Ma ei usu, et viimast varianti väga kasutatakse meil.

Näide lõikamisest: https://www.youtube.com/watch?v=HeQ1WjA ... Mr.BuildIt

Näide tunneli uuristamisest: https://www.youtube.com/watch?v=eYrsZzQ ... rWakefield

Ma tean, et sulle ei sümpatiseeri puitkarkass, aga puitkarkassi plussiks ongi see, et andestab väga palju. Sellepärast ehitataksegi neid maavärina ja tornaadode piirkondades, kuna kivimajad kukuvad seal kokku nagu doominokivid. Mingit kasu pole seal pommikindlatest betoonvahelagedest. Puitkarkassi on pärast hulka lihtsam ja kiirem uuesti püsti panna, sellepärast seal ongi puitkarkass nii levinud neis piirkondades.

[xxx111]

Ma siis korra veel kommenteerin
On suur vahe kas lõikuda kandvat konstruktsiooni või nn "pealiskihte"
"Pealiskihtide" lõikumisel on omakorda vajalik teada nt põranda puhul küttetorustiku paigutust
Ei tasu segi ajada plaatvundamenti ja pinnasel põrandat - need on erinevad asjad ja nende "tööskeem" on kardinaalselt erinev
Utreerides Sinu kommentaare võiks ju vabalt ka nt posti alla projekteeritud taldmiku "pooleks lõigata" - "kandev roll on maapinnal" - lõikame nt tsentreeritud 2x2 vundamenditaldmikult ühelt poolt 0,5m ära - jääb taldmik 2x1,5
Ja oletame veel, et lõikame selle 0,5m paindemomenti mõjumise suunalt
Kas Sa saad aru kuidas / kui palju muutub vundamendi tööskeem ja kuidas see mõjutab pingete jaotust taldmiku all...