Tuuletõkke tekstiil. ( LekuVent 200mm majaseinale )

[xxx111]

Erandid kinnitavad reeglit! Mul on üks objekt olnud kus projekteerija teostas ka järelvalvet. Tuuletõkkeks oli kangas kusjuures.

Loomulikult võib projekteerija teha ka järelevalvet
Kui ise sinna projekteeris kanga (ja arvestas vastavalt) siis ju kõik nö OK

Antud juhul on situatsioon kus minu arvamuse kohaselt ehitaja järelevalve teeb järelevalvet sellesama ehitaja üle
Ja siis söödavad tellijale ette krt teab mida
Järelevalve asi on kontrollida ehitamise vastavust projektile ja see on kõik
Kui projektis on tuuletõkkeplaat siis pole millegi üle arutleda - vastus ehitajale on lihtne: tee projekti järgi
Hinnapakkumise tegid projekti järgi - ehita projekti järgi
Kui tegid hinnapakkumise lambist - sinu probleem
Mida siin "nämmutada" on...

[RaJy]

"Nämmutada" on see, et kui suur vahe on tuuletõkkeplaat vs kangas. Kui palju annab see 11mm paksust juurde? Kas tõesti lööb kogu arvutuse segamini?

[xxx111]

"Nämmutada" on see, et kui suur vahe on tuuletõkkeplaat vs kangas. Kui palju annab see 11mm paksust juurde? Kas tõesti lööb kogu arvutuse segamini?

Ei, ei ole midagi "nämmutada" - projektis on tuuletõkkeplaat ja sellega on jutt lõppenud
Kui see on tellija soov
Kui tellija soov on midagi muud siis teine asi
Mina ütlen alati sellistel /analoogsetel puhkudel, et mind ei huvita mida ehitaja objektil teeb või muudab või mida iganes
Projektis on see ja jääb see - objektil tehke mis tahate so KÕIK mida muudate ise ka vastutate

[rundll]

Kui projketis on kangas, siis on see õige!

Kui on plaat siis on ka õige!

Mõlemad õiged, oleneb kes projekteerib.

Teinekord on mingi idiootsus projektis.....õige?

[xxx111]

Kui projketis on kangas, siis on see õige!

Kui on plaat siis on ka õige!

Mõlemad õiged, oleneb kes projekteerib.

Teinekord on mingi idiootsus projektis.....õige?

Veelkord - ehitaja võib (projekteerija vaatevinklist) objektil teha mida iganes talle pähe tuleb
Lihtsalt ise vastutab selle eest mida tegi projektist teisiti

[Kalvis]

Projekti vigade eest ehitaja ei vastuta, ikka projekteerija. Kui ehitaja ehitab teisiti kui projekt ette nägi siis vastutab ehitaja.
Tellija paraku peab kohtunik olema ja tegema targa valiku kui projekteerija viga on sees. Kõige õigem oleks tuua projekteerija ehitaja juurde laua taha, las seletavad kellel on õigus ja siis teeb tellija kohtunikuna valiku. Kui projekteerija on kadunud siis peab tellija oma tarkusest kohtunikuna õige valiku tegema.
Põhitõdede ja hea valiku saamiseks sobib ka foorum tellijale. Paraku kõike ei tasu puhta kullana võtta, kuid valikuks infot saab siit küll.

[xxx111]

Projekti vigade eest ehitaja ei vastuta, ikka projekteerija.

Absoluutselt...

Kui ehitaja ehitab teisiti kui projekt ette nägi siis vastutab ehitaja.

Seda ma räägingi...

Tellija paraku peab kohtunik olema ja tegema targa valiku kui projekteerija viga on sees.

Projekteerijatel kahtlemata esineb vigu
Kuid "kodutöö" tegemisega on võimalik selliseid riske maandada (nt kontrollida pädevust, nt mitte valida ainult odava kriteeriumi järgi jne)

[rundll]

Siis pole asi et kas on õige või vale, vaid kes vastutab! Kui Ehitaja teeb tüüp maju, ajapikku vb ca 40-50 tk. Trikid selged ja siis järsku satub üks maja vahele kus sarika samm on oluliselt teine. Ehitaja lappab eelneva meeldejäänud kogemuse pealt. Kõik on ju koguaeg sama. Isegi koht sama (sama lume jne kogus). Siis järsku ühe majaga pole asi õige ja teistega on???

[xxx111]

Aga mis asi paneb arvama, et 40...50 tk on õieti tehtud?

Nt palun selgita mulle kuidas majatehaste tüüplahendustes 45mm laiusele prussile tehakse ehitusplaadi jätkude kohal kinnitused selliselt, et oleks tagatud kinnitite nõutavad vahekaugused / kaugused plaadi servast / kaugused prussi servast...
Ja kuidas peaks see plaat nt jäikuselemendina töötama...
Hiljutisel koolitusel võtsin sellise teema üles ja täheldati, "et on jama jah" ja koolitaja viitas, et nt Saksamaal min laius 60mm...

Mina oma projektis püüan teha ikka õigesti, iga asi mis ette on nähtud on ette nähtud põhjusega
Ja tõepoolest - pole nõus muutma ja selle muudatuse eest vastutama kui leian, et pole sobilik

[rundll]

Aga mis asi paneb arvama, et 40...50 tk on õieti tehtud?

Ei oskagi arvata et on õige või vale, projektis on nii ette nähtud.

Ja kui viskab vahele ühe projekti kus on teisiti. Siis tekivad kahtlused. Miks nii? Kas midagi veel on sarnast, et "üle dimensioneeritud". Nõus, et projekti tuleb jälgida, aga koguaeg 100% kinni seal olla......no ma ei tea. Vb mõni asi tuleb objektil kogemuse pealt paremini, kui härral/proual arvuti taga kontoris.

[xxx111]

Vb mõni asi tuleb objektil kogemuse pealt paremini, kui härral/proual arvuti taga kontoris.

Täiesti võimalik...
Ja siis on alati võimalik ju pöörduda selle projekteerija pole a-la "aga nii saaks hoopis paremini"
Ja usun, et ükski projekteerija ei teeks takistusi kui see tõesti nii on (arvestades ka muude asjasse puutuvate kõrvalmõjudega)
Ega siis analoogseid asju tuleb ette nö igapäevaselt a-la: vahetame selle profiili ära seda pole saada, teeme selle asja teisiti, projektis antud asjale on väga pikk tarneaeg, meil on olemas seda asja prooviks seda kasutada, siin on teras, eks saaks teha RB (või vastupidi), siin on poltliited kas võime keevitada (või vastupidi), algses projektis on sellised lahendused - vt üle ehk saaks optimeerida jne
Aga tihti tuleb ette ka olukordi a-la: "me seal tegime nii miks siin ei võiks nii" saamata aru, et konstruktsioonide tööskeemid on kardinaalselt erinevad...

[rundll]

ok, tglt me ei tahtnud sinna välja jõuda. Mu mõte oli see, et eespool toonitati kõvasti, kui on projektis nii siis nii peab. Kõiki asju ei saa nii jäigalt võtta. Vastutuse pool jääb jah siis nö lahtiseks või pigem kaldub projekteerialt/insenerilt kuhugi mujale. Aga ei saa ka öelda, et ei toimi. Teema algataja küsimus oli üsna standart lahenduses, mis toimib nii tuuletõkke plaadiga kui ka kangaga. Pole mõtet vaielda mingite grammide pärast. Pm kangas toimib. Ilmselt on eri kangastel omad pisi erinevused.

Vb ma usun liialt sellese, ja ei tahagi mõista et on ka miinuseid. Olen kangast kasutanud ca 10 a. Majale on garantii 5 a ja igasugu asju on tulnud ette. Tuuletõkkega pole jamasi olnud.

[xxx111]

No mis siin ikka vaielda...

Võtame konkreetse tuuletõkkeplaadi / kanga - vaatame nende konkreetseid parameetreid so serdil antud soojajuhtivus ja veeauru läbilaskvus (mitte müüja "hülgemöla") ja siis teeme järeldused...

[ping]

No mis siin ikka vaielda...

Võtame konkreetse tuuletõkkeplaadi / kanga - vaatame nende konkreetseid parameetreid so serdil antud soojajuhtivus ja veeauru läbilaskvus (mitte müüja "hülgemöla") ja siis teeme järeldused...

Mis siin ikka kakelda, kui saab ju mõlemad korraga panna, sest õhuke tuuletõkkekangakiht hoone gabariite ei suurenda.

[xil]

Niiskus ei teki siseruumidesse ainult ehitustööde käigus, vaid inimesed toodavad niiskust ka oma igapäevase elutegevuse käigus (hingeõhus sisalduv niiskus, toidu valmistamine jne.). Kui väljas on külmem kui sees, liigub niiskus seest välja. Väljaspool soojustust olev kangas on sisuliselt välistemperatuuriga ja miinuskraadide korral niiskus jäätub seal alati. Kui ilmade soojenedes see jää sulab ja niiskus soojustusse voolab jääb see tavaliselt elanikele märkamatuks. Vähendab vaid villa soojustakistust ning soodustab soojustuses oleva puidu kõdunemist.

Mis Sinu jutu mõte on? Kas arvad, et tuuletõkkeplaat ei jäätu samadel tingimustel? Omadest kogemustest julgen väita, et jäätub küll.
Ja on ikka vahe tavaelul ja kui ehituse ajal näiteks ühel päeval krohvitakse seinad ja valatakse põrandad ja selle segu segamiseks on kasutatud ca 400 liitrit vett 40 ruutmeetrise korteri kohta. +nelja mehe hingamisest tulenev veeaur ja mõni ehk joob kuuma auravat kohvi.

Jäätumine sõltub sellest, kui palju on niiskust. Niiskuse kogus sõltub niiskusjuhtivusest. Puitkiudtuuletõkkeplaadi niiskusjuhtivuse näitaja on kümneid kordi suurem, st. seal on kümneid kordi väem niiskust, mis jäätuks. Lisaks on tuuletõkkeplaat kümneid kordi paksem - niiskus jaguneb seal laiale alale, mitte pole koondunud kitsale ribale.

Ehitusniiskus väheneb peale maja valmimist kiiremini või aeglasemalt, aga ta kaob aja jooksul. Elutegevuse niiskus on jääv, kuni majas elutegevus toimub.

[xxx111]

xil ütleb väga kenasti...

Ja ka mina mainisin:

Võtame konkreetse tuuletõkkeplaadi / kanga - vaatame nende konkreetseid parameetreid so serdil antud soojajuhtivus ja veeauru läbilaskvus (mitte müüja "hülgemöla") ja siis teeme järeldused...

Ja seetõttu on täiesti kohatu ping-i kommentaar:

...saab ju mõlemad korraga panna...

[RaJy]

Olen näinud kus on mõlemad paigaldatud - ehitaja isetegevus muidugi. Natuke praegu vaadates avastasin, et Skano plaat on nüüd saadaval ka tappliitega mis on kindlasti positiivne uudis.
Aga ikkagi ise ei ole otsinud, aga ka kanga vastased ja plaadi pooldajad pole numbreid välja toonud, et kui palju sertide järgi kangas plaadist erineb. Ehitajana on minu jaoks paigalduse kiirus ja lihtsus pigem kanga poole kasuks

[xxx111]

Piirdekonstruktsiooni niiskusrežiimi arvutuseks / hindamiseks on vaja teada kogu piirdekonstruktsiooni mitte vaid selle üht osa

Kui vaadata plaadi / kanga tootelehti siis need ei olegi üheselt võrreldavad
Ühel juhul hinnatakse veeauru läbilaskvust (mida peaks justkui tagama väliskihis paiknev tuuletõke) / teisel juhul aga hoopis vastupidi - difusioonitakistust (mida peaks justkui tagama hoopis sisekihis paiknev aurutõke)
Jah - neid on võimalik nö "teisendada"...

Ka standardid mille järgi eelpool mainitud parameetreid hinnatakse on erinevad - ühel juhul EVS-EN 12086 / teisel juhul EVS-EN ISO 12572

Ühel juhul määratakse ka nii lühiajaline kui pikaajaline veeimavus / teisel juhul ei määrata

Nii sisekihis paiknevas aurutõkkekihis kui väliskihis paiknevas tuuletõkkekihis saab teoreetiliselt kasutada nii rull- kui plaatmaterjale
Oluline on kogu piirdetarind (mitte üks kiht) "tööle saada"
Ja on "lollikindlamad" ja riskantsemad (aga ka "korralikult tehes" toimivad) lahendused

Kuna piirdetarindite õige / optimaalne jms toimivus on otseselt seotud kuludega / riskidega ekspluatatsioonis siis oleks soovitatav nende asjade puhul konsulteerida vastava spetsialistiga...